3-24-2791/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2791

Haldusasi

OÜ GB INVEST kaebus Maksu- ja Tolliameti

04.09.2024 otsuse nr 13-1.1/12050, 02.10.2024

vaideotsuse nr 6 1/5620-2 ja 15.10.2024 otsuse nr 13-

1.1/16597 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks vaadata kaebaja 29.08.2024 taotlus

maksuvõla ajakava muutmiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ GB INVEST, volitatud esindaja Aleksandra

Hlebnikov-Klink

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi

Vallner

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.02.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliametile (MTA) tegi 03.06.2024 maksuvõla ajatamise otsuse nr 13-1.1/7842,

millega rahuldas OÜ GB INVEST (kaebaja) ajatamise taotluse ning kinnitas ajakava summas 24

236,4 eurot kaheksaks kuuks. Vältimaks maksuvõla aegumist koostati ajakava nii, et esimesed

viis kuud olid maksega 2531,13 eurot ja järgnevad kolm kuud kuumaksega 3860,15 eurot.

2. Kaebaja esitas 23.07.2024 taotluse talle 03.06.2024 kinnitatud ajakava muutmiseks. Kaebaja

taotles ebaregulaarset ajakava 6-ks kuuks alates 20.08.2024 kolm maksetega 500 eurot ning

järgnevad kolm kuumaksega 7535,07 eurot. Taotluse esitamise seisuga oli kaebaja tasunud

03.06.2024 ajakavajärgse esimese osamakse 20.06.2024. Täitmata oli 20.07.2024 ajakavajärgne

kohustus.

3. MTA jättis oma 29.07.2024 otsusega nr 13-1.1/10254 ajatamise taotluse rahuldamata.

Maksuhaldur leidis kokkuvõtvalt, et arvestades maksuvõla pikaajalisust ja maksuvõla sundtäitmise

aegumist, ei ole maksuhalduril võimalik soovitud ajakava kinnitada.

1(9)

4. Kaebaja esitas 31.07.2024 MTA-le uue taotluse maksuvõla ajatamiseks. MTA palus oma

14.08.2024 kirjas selleks, et veenduda kaebaja edaspidises maksevõimes ja maksuvõla ajatamise

otstarbekuses hiljemalt 19.08.2024 vähendada maksuvõlga 14 395,26 euro ulatuses, esitada

bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024 ja selgitada täpsemalt, milliste tulude eest ja kuidas

suudab kaebaja väiksema käibe korral kõiki maksukohustusi tähtaegselt tasuda.

5. 21.08.2024 otsusega jättis MTA kaebaja poolt 31.07.2024 esitatud ajatamise taotluse

rahuldamata. Otsuses viidatakse asjaolule, et maksukohustuste tasumisi kontrollides on selgunud,

et alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni on maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot

(laekus 16.08.2024). Seisuga 21.08.2024 on jäetud vähendamata veel maksuvõlg 10 901,13 (14

395,26-3494,13) euro ulatuses ning on jäetud esitamata bilanss ja kasumiaruanne seisuga

31.07.2024. Lisaks on jäetud täpselt selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudetakse

väiksema käibe korral kõiki maksukohustusi tähtaegselt tasuda. Maksuhaldur asus seisukohale, et

kuna täidetud ei ole maksuvõla ajatamise tingimuseks olevaid kohustusi, ei ole maksuvõla

ajatamise taotluse rahuldamine otstarbekas.

6. Kaebaja esitas 29.08.2024 MTA-le taotluse 03.06.2024 kinnitatud maksuvõla ajakava

muutmiseks, soovides muuta makseperioodi 18 kuuks ning paludes tagatise seadmist sõidukile

Renault 690MPY.

7. MTA jättis 04.09.2024 otsusega nr 13-1.1/12050 ajatamise taotluse rahuldamata. Otsuses on

välja toodud, et seisuga 29.07.2024 on äriühingu maksuvõlg kokku 24 118,93 eurot (sh arvestuslik

intress 340,21 eurot). Maksuvõlg on tekkinud 2019. a novembri, detsembri, 2020. a märtsi, aprilli,

2021. a mai, 2024. a juuni ja juuli maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksudest

ning tähtpäevaks tasumata maksukohustustelt on arvestatud intressi. Veendumaks äriühingu

edaspidises maksevõimes ja maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekuses, on MTA eelnevalt oma

14.08.2024 kirjaga nr 13-4.1/11041 palunud vähendada maksuvõlga 14 395,26 euro ulatuses ning

esitada bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024. Äriühing ei ole taotlusele lisanud bilanssi ja

kasumiaruannet seisuga 31.07.2024 ega ole selgitanud, kuidas ja millistest vahenditega tagab

maksukohustuste tähtaegse tasumise. Maksukohustuste tasumisi kontrollides on selgunud, et alates

14.08.2024 kuni 04.09.2024 otsuse tegemiseni on maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot.

Maksuvõlg summas 7717,96 eurot aegub 01.01.2025 ning aegumisele kuuluv summa peab

vähemalt üks kuu enne aegumist tasutud olema. Otsuses on selgitatud, et tagatise seadmine ei

peata maksuvõla aegumist. Arvestades nõude 7717,96 eurot aegumist 01.01.2025, ei pea MTA

tagatise võtmist otstarbekaks.

8. Kaebaja esitas 16.09.2024 vaide MTA 04.09.2024 otsuse nr 13-1.1/12050 kehtetuks

tunnistamiseks, mille MTA jättis 02.10.2024 vaideotsusega nr 6-1/5620-2 rahuldamata.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on äriühing juba varasemalt esitanud taotluse kehtiva ajakava

muutmiseks, mille maksuhaldur jättis 21.08.2024 otsusega nr 13-1.1/11166 rahuldamata.

Muuhulgas on nii 21.08.2024 otsuses nr 13-1.1/11166 kui ka vaidlustatavas 04.09.2024 otsuses

maksuhaldur tuginenud sellele, et vaide esitaja ei ole vähendanud oma maksuvõlga maksuhalduri

nõutud ulatuses ning esitamata on jäetud bilanss ja kasumiaruanne. Lisaks on vaide esitaja jätnud

maksuhaldurile selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudab vaide esitaja väiksema käibe

korral kõiki maksukohustusi tähtaegselt tasuda. Tagatise nõudmine maksukohustuslaselt

maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel on kaalutlusotsus ning vaidlustatavas otsuses on

piisavalt põhjendatud tagatise arvesse võtmata jätmist.

9. Kaebaja esitas 08.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis

oma 09.10.2024 määrusega menetlusse nõuetes Maksu- ja Tolliameti 04.09.2024 otsuse nr 13-

1.1/12050 ja 02.10.2024 vaideotsuse nr 6-1/5620-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks vaadata kaebaja 29.08.2024 taotlus maksuvõla ajakava muutmiseks uuesti läbi.

2(9)

10. MTA tunnistas 15.10.2024 otsusega nr 13-1.1/16597 kehtetuks 03.06.2024 ajatamise otsuse nr

13-1.1/7842 ja sellega kinnitatud maksukohustuste tasumise ajakava summas 24 236,40 eurot

(resolutsiooni p 1) ning tunnistas kehtetuks intressimäära vähendamise (p 2).

11. Tallinna Halduskohus lubas oma 13.11.2024 määrusega kaebajal kaebust muuta ning lugeda,

et kaebus on esitatud ka nõudes tühistada Maksu- ja Tolliameti 15.10.2024 otsus nr 13-1.1/16597.

Vastustaja taotluse lõpetada haldusasjas menetlus jättis kohus rahuldamata.

12. 12.11.2024 tegi MTA vaideotsuse nr 6-1/5638-2, millega jättis rahuldamata kaebaja vaide

MTA 15.10.2024 otsusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

13. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

04.09.2024 otsuse õiguspärasus.

13.1 Ettevõtte toimikust nähtub, et kaebaja esitas korduvalt ajatamisgraafiku taotlusi ja püüdis

leida vastustajaga maksegraafiku osas kompromissi, arvestades kaebaja tegeliku

finantsolukorraga. Ei ole vaidlust, et kaebaja tegi vaatamata oma raskele majanduslikule

olukorrale väljamakseid, mis on kokku 16 779,71 eurot. Seega ei ole kaebaja süüdistamine

võlgnevuse tahtlikus tasumata jätmises põhjendatud.

13.2 Maksuhaldur võtab arvesse võlgniku majanduslikku seisundit, varasemate kohustuste täitmist

ja ajatamise otstarbekust. Maksuhaldur ei ole oma kohustusi täies mahus täitnud. Kaebaja ei

keeldunud oma kohustuste täitmisest, kuid viitas oma majanduslikule olukorrale. Otsuse tegemisel

tuleb arvestada, et kui maksuhaldur esitab ajatamisgraafiku muutmise taotluse, siis

maksukohustuslane ise annab hinnangu iseenda kohta, kas ta saab oma kohustusi koheselt täita või

mitte. Sellest tulenevalt pakkus kaebaja tagatist, mis oli suurem kui otsuses toodud summa,

millega tuli tasumisel arvestada. Kõigust otsustest nähtub, et maksuhaldur ei võtnud midagi ette, et

hinnata maksukohustuslase seisundit ja anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks vastavalt

võimalustele. Ei ole selgitatud, miks ei saa kaebaja poolt pakutud tagatist arvesse võtta.

13.3 Muu hulgas nähtub Maanteeameti registrist, et kaebaja poolt pakutud tagatisele on

28.05.2024 pandud käsutamiskeeld, mis sisuliselt tähendab, et vastustaja võttis sõiduki tagatiseks.

13.4 Nõuete ja kohustuste saldo väljavõttest kaebuse koostamise seisuga nähtub, et nõudeid on

kaebajal tasumisgraafikus kokku 14 111,88. Kaebaja poolt tagatiseks pakutud tagatise väärtus

ületab ajatamisgraafiku järgse kogumakse maksumuse. Kui vastustaja keeldub tagatisest, siis

saaks kaebaja sõiduki võlgade katteks võõrandada, kuid ka seda ei saa kaebaja teha, sest vastustaja

on pannud sõidukile käsutamiskeelu.

13.5 Vastustaja põhjustab kaebajale majanduslikku kahju, ehkki vaidlus on kohtus pooleli.

Vastustaja võttis ise kaebaja kontolt raha 3239,11 eurot. Raha oli mõeldud tellija töö jaoks

vajaliku materjali soetamiseks, mis nüüd vastustaja tegevuse tõttu jääb tegemata. Kaebaja on

teinud väljamakseid vastavalt oma võimalustele.

15.10.2024 otsuse õiguspärasus.

13.6 Ka nimetatud otsus ei ole põhjendatud. Kaebaja on esitanud korduvalt ajatamisgraafiku

taotlusi ning püüdnud leida MTA-ga maksegraafiku osas kompromissi. Vaatamata oma

majanduslikele raskustele tegi kaebaja väljamakseid, mida tõendab kaebaja ettemaksukonto

väljavõte summas 23 455,65 eurot. Ajatamisgraafiku muutmist taotledes annab

maksukohustuslane hinnangu, kas ta saab oma kohustusi koheselt täita. Kõigist otsustest nähtub, et

maksuhaldur ei võtnud midagi ette, et hinnata kaebaja seisundit ja anda talle võimalus võlgnevuse

tasumiseks vastavalt võimalustele. Vastustaja tegevust kaebaja konto arestimisel ja

ajatamisgraafiku kehtetuks tunnistamisel saab käsitleda tahtliku kaebaja tegevuse kahjustamisena.

3(9)

Kaebaja on sunnitud pöörduma teise panka uue pangakonto avamiseks, et ta saaks oma tegevust

jätkata ja tasuda oma võlad. Ükski pank ei ava kontot, kui kaebajal on maksuvõlg, mis ületab 10

000 eurot.

Vastustaja seisukoht

14. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

04.09.2024 otsuse õiguspärasus

14.1 Maksuvõla ajatamine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Vaidlustatavast otsusest nähtub, et

maksuhaldur on kaebajataotluse lahendamisel kaalunud kõiki maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 112 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ning tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel MKS § 112 lõike

4 p-s 6 sätestatud asjaoludele, s.t maksuhaldur ei pea maksuvõla ajatamist otstarbekaks.

14.2 Kaebaja on juba enne 03.06.2024 esitanud taotlusi kehtiva ajakava muutmiseks, mille

maksuhaldur jättis 21.08.2024 rahuldamata. Muuhulgas on nii 21.08.2024 kui ka vaidlustatavas

otsuses maksuhaldur tuginenud sellele, et kaebaja ei ole vähendanud maksuvõlga maksuhalduri

nõutud ulatuses ja esitamata on jäetud bilanss ja kasumiaruanne. Lisaks on kaebaja jätnud

maksuhaldurile selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudab ta väiksema käibe korral (käive

2024 aastal vähenenud varasema 2023 aastaga võrreldes ca kaks korda) kõik maksukohustused

tähtaegselt tasuda.

14.3 Samuti nähtub vaidlustatava otsuse põhjendustest, et 01.01.2025 aegub kaebaja maksuvõlg

summas 7717,96 eurot ning just vältimaks maksuvõla aegumist koostas maksuhaldur kaebajale

03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava 8 kuuks. Kaebajale on ka selgitatud, et ajakava muutmine

on võimalik, kui kaebaja tasub vanemad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot.

Vaidlustatavas otsuses on kaebajale selgitatud sedagi, et tagatise seadmine ei peata maksuvõla

aegumist ning arvestades varasema maksuvõla aegumist 01.01.2025 summas 7717,96 eurot, ei pea

maksuhaldur tagatise võtmist otstarbekaks.

14.4 Ka tagatise nõudmine maksuvõla ajatamisel on maksuhalduri kaalutlusotsus ning

vaidlusaluses otsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei saa pakutavat tagatist arvesse võtta. Seoses

sõidukile Renault 690MPY 28.05.2024 keelumärke panekuga selgitab vastustaja, et tegemist ei ole

tagatise võtmisega, vaid sundtäitmise toiminguga. Otsitud on ka kaebaja etteheide, et keelumärge

takistas tal sõiduki müümist. Vara, on võimalik müüa, kui selleks küsida MTA nõusolek. Kaebaja

ei ole nõusolekut taotlenud.

14.5 Maksuvõla ajatamine ei või viia olukorrani, kus mingi osa maksuvõlast aegub

ajatamisgraafiku täitmise kestel. Seega oleks maksuhalduril olnud võimalik kehtiva ajakava

muutmist kaaluda, kui kaebaja oleks tasunud vanimad võlad, nagu maksuhaldur vaidlusaluses

otsuses ka märkis. Kaebaja poolt 29.08.2024 taotletud 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava

muutmine kaheksalt kuult perioodile 18 kuud osamaksega 1321,14 eurot oleks tinginud osaliselt

maksuvõla aegumise.

14.6 Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste

täitmisest (MKS § 111 lg 1).

14.7 Seoses kaebaja väitega, et ta on korduvalt esitanud taotlusi ajakava muutmiseks jätab kaebaja

märkimata, et on jätnud korduvalt selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas ta suudab väiksema

käibe korral oma kohustusi täita. Kaebaja ei ole suutnud tasuda juba 03.06.2024 maksuvõla

tasumise ajakava esimest, s.o 20.06.2024 makset ning on võlgnevuses ka jooksvate

maksukohutuste tasumisega.

14.8 Kuigi kaebaja on perioodil 23.05.2024 kuni kaebuse esitamiseni enda maksukohustusi (nii

jooksvaid kui ajatamisgraafikus olevaid kohustusi) tasunud kokku summas 16 779,71 eurot, siis ei

tähenda see kuidagi, et maksuhaldur saaks rahuldada sellist ajatamisgraafiku muutmise taotlust,

kus mingi osa maksuvõlast aeguks ajatamisgraafiku täitmise kestel ära.

4(9)

15.10.2024 otsuse õiguspärasus.

14.9 Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise seisuga. Vaidlustatud haldusakt

anti 15.10.2024. Kaebaja 12.11.2024 menetlusdokumendile lisatud ettemaksukonto väljavõte

sisaldab laekumisi perioodil 1.05.2025-12.11.2024. See Pärast perioodil 01.05.2024-15.10.2024

ettemaksukontole toimunud laekumisi summas 18 279,71 eurot, on perioodil 16.10.2024-

12.11.2024 kaebaja ettemaksukontole omakorda laekunud 5 175,94 eurot. Ühtlasi on pärast

15.10.2025 kaebaja ettemaksukontole laekunud rahaliste vahendite näol valdavalt tegevist

maksuhalduri sundtäitmise toimingute tulemusel laekunud rahaga, mitte kaebaja enda poolsete

vabatahtlike maksetega. Teiseks, ehkki 01.05.2024 kuni 15.10.2024 laekus kaebaja poolt

ettemaksukontole 18 279,71 eurot, siis see ei väära fakti, et 15.10.2024 otsuse tegemise ajal olid

kaebajal tähtaegselt tasumata nii ajakava maksed summas 3967,09 eurot kui ka ajakavavälised

(jooksvad) maksukohustused summas 3494,88 eurot, sh tasumata olid maksukohustused, mis

aeguvad 01.01.2025.

14.10 Maksuvõla ajatamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid õigus. Ajatamine on mõeldud

olukorraks, kus maksukohustuslasel on tekkinud ajutine raskus maksukohustuste tasumisel, kuid

ta on edaspidi võimeline oma maksukohustused õigeaegselt tasuma. MKS § 113 lõikes 1 toodud

tingimuste täidetuse korral on maksuhalduril aga õigus ajatamise otsus kehtetuks tunnistada.

Ajatamise otsuse kehtima jäämiseks on muuhulgas oluline nii süsteemne ajatamise graafiku

maksete õigeaegne tasumine, kui ka jooksvate maksukohustuste õigeaegne täitmine. Vastasel

juhul tunnistatakse ajatamise otsus kehtetuks.

14.11 Vaatamata maksuvõla ajatamisele ei suutnud kaebaja 03.06.2024 otsusega määratud ajakava

täita, sh ei suutnud kaebaja teha ühtegi makset õigeaegselt. Samuti olid täitmata jooksvad

maksukohustused ja ka 01.01.2025 aeguma hakkavad maksukohustused. Vajadusele leida

täiendavaid rahalisi vahendeid maksukohustuste täitmiseks on kaebajale korduvalt selgitatud.

14.12 Vastustaja juhib tähelepanu, et 03.06.2024 otsusega kinnitatud ajatamise graafiku näol ei

olnud tegemist kaebaja esimese ajatamisgraafikuga ning eelnimetatud otsusega ajatati osaliselt

sama maksuvõla tasumine, mis ajatati juba 25.05.2022 ajatamise graafikuga, kus muuhulgas juhiti

kaebaja tähelepanu vajadusele leida suuremas summas lisavahendeid maksuvõla lõplikuks

tasumiseks.

14.13 Ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud, sest MKS § 113 lg 1 tingimused

olid täidetud ning ei nähtunud, et ajatamine oleks aidanud kaebajal makseraskustest üle saada.

Peale ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist on maksuhalduril MKS § 128 lg 2 kohaselt õigus

asuda maksuvõlga sundtäitma. Avalikust võlapäringust nähtub, et kaebajal on näiteks 19.12.2024

seisuga endiselt maksuvõlg summas 19 169,06 eurot, millest muuhulgas vanima tasumata nõude

tasumise tähtpäev on 20.01.2020, mis tähendab, et kaebaja maksuvõlg oli olemas ka 16.12.2024

seisukoha esitamise hetkel.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

04.09.2024 otsuse õiguspärasus.

16. Vaidlusaluses 04.09.2024 otsuses (dtl 121-123) on maksuhaldur kaebaja 29.08.2024

maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena viidanud MKS § 112 lõike 4

punktile 6. MKS § 112 lg 2 loetleb asjaolud, mida tuleb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse

rahuldamise otsustamisel arvestada (s.o tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise

otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust) ja mille

kindlakstegemiseks on maksuhalduril õigus nõuda vajalike dokumentide esitamist. MKS § 112 lg

4 loetleb alused, mille esinemisel on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla ajatamise taotlus

rahuldamata. MKS § 112 lõike 4 p 6 alusel on maksuhalduril õigus jätta taotlus rahuldamata, kui

s.t maksuhaldur ei pidanud maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.

5(9)

17. Kuna maksuhaldur tugines vaidlusaluses keeldumises MKS § 112 lg-le 2 ning lg p-le 4, siis

tuli maksuhalduril taotluse lahendamisel hinnata maksukohustuslase varalist seisundit ja

majandusnäitajaid; maksuseadustest tulenevate kohustuste varasemat täitmist (MKS 112 lg 2) ja

maksuvõla ajatamise otstarbekust (MKS § 112 lg 4 p 6). Otsusest järelduvalt olid taotluse

rahuldamata jätmise põhjusteks: a) äriühingu majandusnäitajate kohta asjakohaste andmete

(bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024, sh tuli bilansis lahti kirjutada nõuded, kohustused,

ja ettemaksed) ning selgituste esitamata jätmine, milliste tulude arvel kavatseb kaebaja väiksema

käibe korral kõik maksukohustused tähtaegselt tasuda; b) alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni

oli maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot (laekus 16.08.2024); c) maksuvõlg summas

7717,96 eurot aegub 01.01.2025 ning ajatamise graafiku koostamisel on nimetatud asjaoluga

arvestatud. Maksuhaldur soostus ajatamise graafikut muutma üksnes eeldusel kui kaebaja tasub

vanimad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot ja lisandunud maksukohustused.

18. Nagu nähtub 03.06.2024 maksuvõla ajatamise otsusest (dtl 181-184), siis oli kaebajal

ajatamise otsuse tegemise seisuga maksuvõlg kokku summas 24 236,4 eurot, sh arvestuslik intress

0,00 eurot. Maksuvõlg on tekkinud 2019.a novembri, detsembri, 2020.a märtsi, aprilli, 2021.a mai,

2024. a juuni ja juuli maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksudest ning

tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt arvestatud intressist. Otsuses on märgitud, et kaebaja

maksuvõlg summas 12 655,65 eurot aegub 01.01.2025. Samuti nähtub otsusest, et maksuhaldur on

kaebajale juba varasemalt, 20.04.2022 koostanud ajakava ja otsuses juhtinud tähelepanu ning

selgitanud, et vältimaks võlasumma aegumist 01.01.2025, tuleb kaebajal leida suuremas summas

raha maksuvõla lõplikuks tasumiseks. Aegumisele kuuluv summa peab olema tasutud vähemalt

üks kuu enne aegumist ning tasumata võlaosa aegumise katkestamiseks on maksuhaldur sunnitud

2024. a detsembris esitama võla sissenõudmiseks kohtutäiturile. Otsuses on sõnaselgelt märgitud,

et vältimaks maksuvõla aegumist koostab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajakava 8-ks kuuks,

millest 5 kuud maksega 2531,16 eurot ja järgnevad kolm kuud kuumaksega 3860,15 eurot. Kuna

kaebaja taotles kehtiva 8- kuulise ajakava muutmist 18 kuuks, siis oleks kaebaja taotluse

rahuldamine toonud kaasa maksuvõla osalise aegumise (01.01.2025 seisuga aegus maksuvõlg

summas 7717,96 eurot). Maksuhaldur ei saanud sellist ajatamisgraafiku muutmise taotlust

rahuldada, kuna sellisel juhul oleks maksuvõla sisse nõudmine osaliselt muutunud võimatuks.

Maksuhaldur ei saa jätta täitmata MKS § 10 lg 2 punktist 3 tulenevat kohustust nõuda maksuvõlad

sisse. Nimetatud asjaolu on kaebajale korduvalt selgitatud ka enne vaidlusaluse otsuse tegemist.

Ka otsuses on maksuhaldur kaebajale kohaselt selgitanud, et ajakava muutmine on võimalik

üksnes eeldusel, et kaebaja tasub vanimad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot ja

lisandunud jooksvad maksukohustused või siis jätkab ajakava järgsete maksete tegemist ja esitab

uue taotluse jooksvatele maksukohustustele. Maksuvõla ajatamine ei või viia olukorrani, kus

mingi osa maksuvõlast aegub ajatamisgraafiku täitmise kestel.

19. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuhalduril oli MKS § 112 lg-st 2 tulenevalt kohustus

nõuda asjakohaseid andmeid tema majandusnäitajate ja maksevõime hindamise kohta. Kaebaja on

aga üksnes esitanud korduvalt taotlusi 03.06.2024 ajakava muutmiseks, kuid ei ole maksuhalduri

põhjendatud nõuet täitnud ega selgitanud, milliste tulude eest ja kuidas ta suudab väiksema käibe

korral (kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla MTA väidet, mille kohaselt oli kaebaja käive 2024

aastal võrreldes 2023 aastaga vähenenud ca kaks korda) kõik maksukohustused tähtaegselt täita.

Kaebaja jättis vastamata MTA 14.08.2024 kirjale (dtl 26-27) ja ei ole esitanud mitte ühtegi

asjakohast selgitust ka vaidlusaluse otsuse lisaks olevas 29.08.2024 taotluses ja selle põhjenduses

(dtl 33-36). Kaebaja on jätnud täitmata taotluse vormil olevad lahtrid, milles tuleks esitada

selgitused selle kohta, millised on ettevõtte tulud ja kulud ning kuidas ja millistest tuluallikatest

suudetakse maksukohustused tähtaegselt tasuda. Kaebaja on märkinud vaid, et selgitused on

esitatud taotluse lisas. Taotluse lisas aga vastavad selgitused samuti puuduvad. Kaebajale pidi

vastavate dokumentide esitamise vajadus olema selge, kuid sellele vaatamata ei esitanud kaebaja

ühtegi vastustaja poolt oluliseks peetud tõendit.

6(9)

20. Vaidlusaluses otsuses on kohaselt tuginetud ka sellele, et kaebaja ei olnud maksuhalduri poolt

varasemalt nõutud ulatuses maksuvõlga vähendanud. Maksuhaldur palus kaebajal juba oma

14.08.2024 kirjas vähendada maksuvõlga 14 395,26 euro ulatuses, mida kaebaja aga teinud ei

olnud. Otsuses on viidatud, et alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni oli maksuvõlgade katteks

laekunud 3494,13 eurot.

21. Kaebaja on kaebuses tuginenud peaasjalikult sellele, et on püüdnud maksuhalduriga leppida

kokku uues ajatamise graafikus ning ainult kaebajale on tema enda majanduslik võimekus oma

kohustusi täita teada. Kaebaja on tõepoolest esitanud MTA-le peale 03.06.2024 maksuvõla

ajatamise otsuse saamist korduvalt taotlusi ajatamise ajakava muutmiseks. MTA on kaebaja

taotlusi korduvalt lahendanud (nt 29.07.2024, dtl 15-16, 27.06.2024, dtl 186-187, 21.08.2024, dtl

29-30). Asjaolu, et kaebaja on esitanud hulganisti taotlusi, ei tekita aga maksuhaldurile kohustust

kaebaja taotlustega arvestada. Maksuhaldur on oma vastustes kaebaja taotlustele korduvalt ja

asjakohaselt selgitanud, miks taotluste rahuldamine ei ole võimalik. Muu hulgas on asjakohaselt

viidatud nõuete aegumisele, mis juba iseenesest on muutnud kaebaja taotluste rahuldamise kaebaja

poolt soovitud ulatuses võimatuks. Maksuhalduri poolt ajatamise eelduseks seatud nõudeid tasuda

01.01.2025 seisuga aeguvad nõuded, kaebaja täitnud ei ole. Maksuhaldur on juba 03.06.2024

otsuses selgitanud, et ajatamise graafikut kehtestades on silmas peetud just nõuete osalise

aegumisega seonduvat. Seega pidi kaebaja aru saama, et olukorras, kus ta maksuhalduri poolt

seatud tingimusi ei täida, maksuhaldur oma 03.06.2024 ajatamise otsust ei muuda.

22. Seonduvalt kaebaja etteheitega, mille kohaselt ei arvestanud vastustaja põhjendamatult kaebaja

poolt pakutava tagatisega, märgib kohus, et ka tagatise nõudmine/aktsepteerimine ajatamistaotluse

menetlemisel on maksuhalduri kaalutlusotsus. Praegusel juhul ei olnud maksuhalduril võimalik

kaebaja poolt pakutavat tagatist aktsepteerida, kuivõrd tagatise nõudmine ei oleks peatanud

maksuvõla aegumist. Kuivõrd 01.01.2025 oli aegumas nõue summas 7717,96 eurot, ei saa

maksuhaldurile ette heita, et ta pakutavat tagatist ei aktsepteerinud. Õige on, et kaebaja poolt

pakutavale tagatisele oli seatud käsutuskeeld, mis aga ei tähenda, et kaebaja ei oleks saanud

tagatiseks pakutud sõidukit maksuhalduri nõusolekul võõrandada ning tasuda võõrandamisest

saadud vahendite arvel maksukohustusi. Seega ei ole maksuhaldur kuidagi takistanud kaebajal

maksukohustuste tasumist sõiduki võõrandamisest saadud raha arvel.

23. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja väidet, mille kohaselt tegi kaebaja alates

23.05.2024 kuni kaebuse esitamiseni maksukohustuste katteks makseid kokku summas 16 779,71

eurot. Nagu nähtub maksuhalduri poolt esitatud arvestusest (dtl 255), siis oli kaebajal otsuse

tegemise seisuga võlgnevus graafiku järgse maksete osas 1435,96 eurot. Kaebaja on küll teinud

makseid, kuid nimetatu ei olnud ilmselgelt olnud piisav jooksvate maksukohustuste ja

ajatamisgraafiku järgsete maksete katteks. Seega ei mõjuta nimetatud ulatuses maksukohustuste

täitmine vaidlusaluse otsuse õiguspärasust.

24. Eeltoodust tulenevalt on MTA 04.09.2024 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad

alused.

15.10.2024 otsuse õiguspärasus.

25. Maksuvõla ajatamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid õigus. Tulenevalt MKS § 111 lg 1

sõnastusest on maksuvõla ajatamine mõeldud olukorraks, kus maksukohustuslasel on tekkinud

ajutised raskused maksukohustuste tasumisel, kuid aja jooksul on ta suuteline täitma nii ajatatud

kui ka jooksvad kohustused.

26. MKS § 113 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei

esita ajakava kehtimise perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei tasu ajakava kehtimise perioodil

tähtajaks oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla

tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri

aktsepteeritavat asendustagatist, on maksuhalduril muu hulgas õigus tunnistada maksuvõla

tasumise ajatamise otsus kehtetuks (p 1); tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117

7(9)

lõige 2) (p 2). Sättest tulenevalt on ajatamisgraafiku kehtima jäämiseks oluline nii süsteemne

ajatamisgraafiku tähtaegne täitmine kui ka jooksvate maksukohustuste õigeaegne tasumine.

Vastupidisel juhul ei saa rääkida ajutistest raskustest maksukohustuste täitmisel.

27. MTA tunnistas 15.10.2024 otsusega kehtetuks oma 03.06.2024 otsuse ja sellega kinnitatud

maksukohustuste tasumise ajagraafiku summas 24 236,40 eurot. Samuti tunnistati kehtetuks

intressi vähendamine. Otsuses tuginetakse asjaolule, et kaebajal on tasumata ajakava järgsed

maksed summas 3967,09 eurot ja ajakavavälised jooksvad rahalised kohustused summas 3494,88

eurot. Ajatamise otsuses oli ajakava kehtima jäämise tingimuseks nii ajakava maksete kui ka

jooksvate rahaliste kohustuste tähtaegne tasumine ning kohustuslike maksudeklaratsioonide

tähtaegne esitamine.

28. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 1).

Seega saab kohus arvesse võtta üksnes neid asjaolusid, mis olid vastustajale teada vaidlusaluse

otsuse tegemise seisuga ning ei saa arvestada kaebaja poolt maksukohustuste katteks teostatud

maksetega, mis on tehtud peale vaidlusaluse otsuse tegemist, st peale 15.10.2024.

29. MTA 15.10.2024 otsuse tegemise seisuga olid kaebajal tähtaegselt tasumata nii ajakava

järgsed maksed summas 3967,90 eurot (dtl 255) kui ka ajakavavälised jooksvad maksukohustused

summas 3494,88 eurot (08.2024 erijuhtude tulumaks 0,75 eurot ja perioodi 07.2024 käibemaks

3494,13 eurot (dtl 257-259)). Seejuures olid tasumata maksukohustused, mille aegumistähtaeg

saabus 01.01.2025 (11.2019-12.2019 käibemaks) (dtl 257-259).

30. Hoolimata maksuvõla ajatamisest 03.06.2024 otsusega ei suutnud kaebaja tasuda ka ühtegi

ajatamise graafiku järgset makset tähtaegselt. Kaebaja tasus 20.06.2024 tähtpäevaga makse

22.07.2024, 20.07.2024 kuupäevaga makse alles 21.09.2024 (dtl 255). Ajatamise graafiku järgsed

maksed, mille tasumise tähtpäevad saabusid 20.08.2024 ja 20.09.2024 olid 15.10.2024 otsuse

tegemise seisuga tasumata summas 3967,09 eurot (dtl 255). Kaebaja poolt olid tasumata ka

01.01.2025 aeguma hakkavad maksukohustused, ehkki maksuhaldur juhtis oma 03.06.2024

otsuses kaebaja tähelepanu asjaolule, et vajalik on leida vahendeid aeguma hakkavate

maksukohustuste katteks. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis oli kaebajal 15.10.2024 otsuse

tegemise seisuga veel lisaks täitmata jooksvaid maksukohustusi summas 3494,88 eurot (dtl 257-

259). Asjaolule, et kaebajal olid täitamata nii ajatamisgraafiku järgsed maksed kui ka jooksvad

maksukohustused, juhiti kaebaja tähelepanu nii MTA 21.08.2024 otsuses (dtl 29-30) kui ka

04.09.2024 otsuses (dtl 121-123). Olukorras, kus kaebaja maksuvõlg vaatamata maksuvõla

ajatamisele ei vähenenud ja tasumata jäid ka jooksvad maksukohustused, ei saa maksuhaldurile

ette heita, et ta tunnistas ajatamise otsuse kehtetuks. Seejuures on ka oluline, et tekkis oht, et

maksuvõla sissenõudmine võis muutuda osaliselt võimatuks aegumise tõttu. Maksuhalduril on

MKS § 10 lg-st 1 tulenevalt kohustus nõuda maksuvõlad sisse ning võimalused

maksukohustuslase huvidega arvestada ei ole piiramatud. Seega, ehkki ajavahemikul 01.05.2024-

15.10.2024 laekus kaebaja poolt ettemaksukontole 18 279,71 eurot, ei muuda see fakti, et

15.10.2024 otsuse tegemise eeldused olid täidetud, st tasumata olid nii ajakava järgsed maksed

summas 3967,09 eurot kui ka jooksvad maksukohustused summas 3494,88 eurot, sh tasumata olid

maksukohustused, mis aeguvad 01.01.2025. Olukorras, kus maksuvõlg ajakava rakendamise

tulemusena ei vähene ning maksukohustuslane jätab tähtaegselt tasumata ka jooksvad

maksukohustused, sh tekib oht, et maksuvõla sissenõudmine võib muutuda võimatuks aegumise

tõttu, on maksuhaldur põhjendatult tunnistanud maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks. Kohus

nõustub vastustajaga, et maksuvõla ajatamine ja ajatamise otsuse täitmine ei saa viia olukorrani,

kus osad maksukohustused jäävadki aegumise tõttu sisse nõudmata. Maksuhaldur on muu hulgas

ka asjakohaselt viidanud, et 03.06.2024 graafiku puhul ei olnud tegemist kaebaja esimese

ajatamisgraafikuga ning nimetatud otsusega ajatati osaliselt sama maksuvõla tasumine, mis oli

juba ajatatud 20.05.2022 otsusega. Kohtule nähtub 21.08.2023 otsuse põhjendustest (dtl 29-30), et

kaebajale on alates 21.11.2019 kinnitatud viiel korral maksuvõla tasumise ajakava, mida kaebaja

ei suutnud täita. Nimetatu tähendab, et maksuvõla ajatamine ei ole täitnud oma eesmärki.

8(9)

Tulenevalt MKS § 113 lg-st 3 tuli maksuhalduril koos ajatamisgraafiku kehtetuks tunnistamisega

tunnistada kehtetuks ka intressi vähendamise otsus.

31. Eeltoodut kokku võttes on vastustaja põhjendatult tunnistanud oma 15.10.2024 otsusega

kehtetuks 03.06.2024 otsuse, sh ajatamise graafiku ning intressi vähendamise otsuse.

02.10.2024 vaideotsuse nr 6 1/5620-2 õiguspärasus ja kohustamisnõue

32. Kuivõrd kohus leidis, et 04.09.2024 otsus on õiguspärane, siis puudub alus tühistada

02.10.2024 vaideotsust.

33. Kuivõrd kohus 04.09.2024 otsust ei tühistanud, siis jääb ühtlasi rahuldamata

tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.

MENETLUSKULUD

34. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

9(9)