2-24-18993/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18993

Tsiviilasi

Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik taotlus

S.K paigutamiseks tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik,

esindaja kliiniku juhataja RP

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) S.K, riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti

Aasma

Puudutatud isikud II–V I.H , X.C, L.H ja Pärnu linn

(linnavalitsuse kaudu, esindaja KN)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Pärnu Maakohtu 17.12.2024 määrust otsustusega menetluskulude

jaotamise kohta.

2. Ülejäänud osas jätta p-s 1 viidatud määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

4. TsMS § 541 lg 1 ls 2 alusel toimetada puudutatud isikule I kätte üksnes määruse

sissejuhatav osa ja resolutsioon.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või kliinik) esitas 14.12.2024

Pärnu Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega

taotles S.K (puudutatud isik I või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks kuni 40

päeva. Ühtlasi palus avaldaja edastada puudutatud isikule I vaid määruse resolutsioonosa, sest

täieliku haigusteadvuse puudumisega seoses ei ole soovitav isikule avaldada ravile

paigutamise asjaolusid ning põhjendusi, kuna see võib halvendada loodetavaid ravitulemusi

(st tema tervist).

1.1.

Patsient toodi 13.12.2024 kell 21.26 kliinikusse, kuna käitus pikemalt aega

ebaadekvaatselt. Sõitis sugulaste juurde ja hakkas seal rääkima, et kõik maad ja majad

kuuluvad talle. Kõik lennukimudelid, mis toas olid, olevat tema kokkupandud.

1.2.

Varasemast on teada, et esmakordselt oli probleeme kuus aastat tagasi, kui patsient läks

sõbraga Hispaaniasse puhkama. Sealt saatis lähedastele imelikke sõnumeid ja oli aru saada, et

ta tarvitab midagi, arvatavasti kanepit. Sõbrale tunnistas, et näeb ja kuuleb meelepettelisi

elamusi (hääled, mullid silme ees jne). Reis päädis enesetapu mõtetega ja katsega, kuhu

sekkuti ja mille tagajärjel sattus Hispaanias haiglasse. Hispaaniast tagasiteel kadus lähedastel

patsiendiga kontakt. Ta leiti lõpuks Prantsusmaal lennujaamast tugevas ärevuses ja hirmus, oli

kaotanud kõik oma väärtasjad. Koju naastes tundusid kõik elektroonikaseadmed väga

kahtlased. Ambulatoorselt on patsient käinud psühhiaatrite vastuvõttudel mitmeid kordi.

Diagnoose on olnud erinevaid: depressioon, ärevushäire, mitteorgaaniline psühhoos, kanepi ja

ainete kuritarvitamine.

1.3.

Arsti kirjelduse kohaselt oli patsient haiglaravile võtmisel teadvusel, vestlusel voodis

pikali, uimane, unine. Tuleb istuma, on teki sees, „raksutab sõrmi“, pinges, ettevaatlik,

murelik. Orienteeritud ajas, kohas, isikus. Situatsiooni osas kriitika puudulik, teab, et on

haiglas, aga peab siin viibimist ebaõiglaseks. Kõne rahuldava tempoga, arusaadav. Mõttekäik

kohati hüplik, laialivalguv, üksikasjalik, segane, kohati raskesti jälgitav, ebatavaliste seostega.

Avaldab süsteemset paranoilist luulu, et tema vastu on toimumas aastaid kestnud,

lapsepõlvest alates tagakiusamine, kahjustamine, vägivald, mürgitamine. Avaldab, et juba

lasteaia east on temale süstitud vägivaldselt mingit kollast ainet ja tegelikult erinevaid aineid;

tungitakse tema koju või elukohta, hoitakse kinni, süstitakse, et uimastada ja/või kasutada teda

isiku tuvastamiseks delikaatsete andmete osas; ta olevat seotud NATOga ja tundliku info ja

seadmetega, mis olevat tema valduses, arvutis, tugev kaitse taga. Tullakse tuppa, lüüakse

relvakabaga pähe ja siis süstitakse ning hiljem ka vägistatakse, võimalik, et nii meeste kui ka

naiste poolt. Väidab, et olevat pannud kehaõõnsustesse ise ka kaitseks mingid „topsid“, et

teiste kehavedelike eest end kaitsta. Kollane vedelik olevat midagi heroiini laadset, aga olevat

ka muid aineid, vist ka tablettide kujul antud. Sellest teatanud kuhugi pole. Valvearst olevat

esimene, kellele rääkinud. Vägistamise teemal ka tulevad pisarad, läheb endast välja,

pingesse, raske rääkida. Lisaks eelmainitule tunneb, et on juba lapseeast võimekas, väga

oskuslik, oskavat programmeerida, ehitada erinevaid seadmeid. Ta olevat üks krüptoturu

loojatest, tegelikult äärmiselt rikas, kui mitte kõige rikkam inimene maailmas. Tema seadmed

ja vara on aga „teatavate“ inimeste poolt varastatud, lukustatud. Korduvalt mainib, et „need

inimesed“, kes ta siia tõid, on varastanud tema laptopi, mis sisalda tundlikku teavet. Olevat

näinud ka teisi varasid nende käes. Ta on pereliikmete suhtes süüdistav ja paranoiline. Arvab,

et vend ja vanemad ei pruugi ollagi tema päris pere, on tundnud elus, et tema ümber olevad

inimesed on „maskidega“, mida vahepeal võtavad eest, et hingata vaja (äravahetamisluul).

Ühe osalisena toob välja ka onu kõiges selles. Samuti arvab, et tema kaela on pandud mingi

seade, mille abil saab teda jälgida, näitab seda, kohta, kus visuaalselt midagi näha ei ole.

Ütleb, et paranes kiiresti. Ilmselt jälgitakse teda ka muudest seadmetest. Töökaotuse osas

napisõnaline, ebalev, ütleb, et sinna tagasi ei lähe enam, sest oli mingi segadus pakkidega ja

2 (6)

tööandaja oli teda süüdistanud, aga ei täpsusta või varjab. Räägib, et nüüd tema Hollandi

korteris olevat keegi ka sees juba, kes mängib seal tema arvutiga mänge, info olevat saanud

Uberi kaudu, seosed luululised, ebaloogilised ja õõnsad. Soovib kuhugi kõige eest kaugele ära

minna. Kõige selle foonil ütleb, et tal on ka elutüdimus tihti peal, suitsiidmõtteid ja -plaane

olnud. Kunagi Hispaanias oli haiglas suitsiidkatsega. Hollandis elades tarvitas igapäevaselt

hašišit, ka varem kanepit teinud.

1.4.

Arsti hinnangul on patsiendil süsteemne psühhootiline seisund, esineb paranoiline luul

jälgimisest, jälitamisest, tagakiusamisest, mürgitamisest, mõjutamisest, kahjustamisest,

vägistamisest. Viiteid ka teisiku/äravahetamise luulule. Selgelt võimekus/suurusluulu. Lisaks

anamneesi alusel viiteid kehataju meelepetetele, hallutsinatsioonidele. Enda seisundi osas

kriitikata – ütles konkreetselt, et haiglaravi ta ei vaja, psüühiliselt probleeme pole, teised

soovivad talle lihtsalt halba. Ravisoostumus puudulik, haiglasse jääda ei soovi, vajab ka

eraldamist, rahusti süstete tegemist personali abiga. Käitub palatis ebaadekvaatselt.

1.5.

Tegemist on ägeda psühhootilise seisundiga (täpsustamata psühhootiline häire F29),

millest tulenevalt on oht eelkõige patsiendile endale kuna psühhoosi sisu foonil võib ta panna

ennast ohtlikku olukorda ja/või sattuda ohtlikesse olukordadesse. Psühhoosi süvenedes aga

ettearvamatu käitumise tõttu süveneb oht ka teistele. Tõenäosus ohustava käitumise tekkeks

on väga suur. Ta vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, rahutust

kupeerivat ravi rahustitega, elekterkonvulsioonravi ning turvalist keskkonda kuni psühhoosi

leevenemiseni. Ravita jäämisel on tõenäoline patsiendi seisundi edasine halvenemine,

mistõttu seab ta ohtu nii iseenda kui ka teiste elu, tervise ja julgeoleku.

2. Maakohus rakendas 14.12.2024 määrusega patsiendi suhtes esialgset õiguskaitset ja

paigutas ta tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada tema suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 17.12.2024 kell 21.26. Ühtlasi andis maakohus loa

patsiendi suhtes kasutada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, kupeerivat ravi

rahustitega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi.

3. Maakohus võttis 16.12.2024 menetlusse kliiniku taotluse puudutatud isiku I suhtes

esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravitähtaja pikendamiseks kuni 40 päevaks.

4. Ärakuulamisel oli puudutatud isik I rahulik ja vastas kõigile küsimustele. Samas oli jutt

paranoiline ja luululine. Rääkis, et ei registreerinud ennast haiglasse sisse, ei saa aru, miks ta

haiglas on, ta on täiesti terve. Vennad võtsid ta väevõimuga kaasa ja tõid haiglasse.

Sellepärast, et ta kirjutab kirju ja räägib midagi. Rääkis, et Tammistes maal on temale kuuluv

talu, küüni all on tema autod. Seal on ka teisi temale kuuluvaid asju. Väitis, et vennad

varastavad temalt asju ja on varastanud sülearvuti, kus olid tähtsad programmid, mida ta ise

on teinud. Ütleb, et on olnud varasemalt ärevushoogusid ja depressiooni, kuid enam ei ole.

Ravimeid ei tarvita, D-vitamiini vahel võtab. Haiglas saab ka D-vitamiini ja õhtul tabletti, et

uinuda. Räägib, et ka varasemalt on ta haiglas olnud ja samuti ilma põhjuseta. Hollandis ta

vahest tarvitas hašišit, aga probleeme tarvitamisega tal pole. Õlut ikka vahest joob. Hollandis

hakkasid teda töökaaslased survestama, kuna ta tahtis puhkust võtta ja siis survestati ära

minema. Leiab, et ta on terve ja haiglas viibib põhjuseta.

5. Maakohus rääkis raviarstiga, kes kinnitas, et patsient vajab jätkuvalt ravi ja on ohtlik

endale ja võib olla ohuks ka teistele. Puudutatud isik I on ettearvamatu käitumisega.

6. Maakohus kaasas menetlusse patsiendi lähisugulased I.H (ema), X.C (isa) ja L.H (vend).

Vend oli jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isik I vajab ravi. Puudutatud isikul I on ka

eelnevalt vaimse tervisega probleeme olnud.

7. Pärnu linna (linn) toetas esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravitähtaja

pikendamist kuni 40 päevani.

3 (6)

8. Riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) kuulas puudutatud isiku I ära ja märkis,

et patsiendi psüühikahäire olemasolus oli võimalik veenduda vahetu ärakuulamise käigus.

Patsient selgitas, et ta toodi haiglasse oma kodust kasutades vägivalda. Vaimse tervisega tal

mingeid probleeme pole. Ei usalda arste. Talle pakuti süsti tegemist, aga sellega nõus polnud.

Sugulased viskasid ta haiglasse, kuna tahtsid tema asju arvutist varastada. Ta on krüptobörsi

omanik ja looja. Samuti arendab Windowsit. Tal on garaažis Eestis Ferrari ja Lamborghini,

millega soovib sõitma minna. Tarbis kanepit Hollandis, kuna see on seal lubatud. Eitas, et see

oleks temal vaimses tervises mingeid muutusi esile toonud. Esindaja leidis, et patsiendi

seisund vajab stabiliseerumist. Varasemalt on patsient teinud enesetapukatse ning arvestades

tema seisundit võib see tervise halvenedes korduda. Samuti on ebaadekvaatses seisundis

ohustanud ennast sellega, et teinud ebamõistlike reisiotsuseid ning eksinud sisuliselt ära.

Ärakuulamisel ei osanud patsient öelda, kuhu ta haiglast vabastades läheks. Ta ei mõista

ravivajadust ning tal puudub ühene arusaam, et edasine ravi on vajalik. Ravimitest peab

vajalikuks üksnes D-vitamiini. Seeläbi ei ole ambulatoorne ravi eelduslikult tõhusaks

alternatiiviks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus tegi 17.12.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päevani, st 22.01.2025 kell 21:26.

Maakohus lubas jätkuvalt kasutada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, kupeerivat

ravi rahustitega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi. Määrus oli viivitamata täidetav ja

maakohus otsustas toimetada patsiendile kätte ainult määruse resolutsiooni.

9.1.

PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane.

9.2.

TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib

esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest. TsMS § 534 lg 2 ja PsAS § 13 lg 1 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse,

samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitada teiste hulgas haigla pea- või

ülemarst.

9.3.

Maakohtule esitatud andmete põhjal on PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu kinnitust

leidnud. Puudutatud isikul I on diagnoositud täpsustamata psühhootilist häiret (F29) ja kanepi

kuritarvitamist (F12.1). Isikul esineb raske psüühikahäire. Puudutatud isik I on ohtlik eelkõige

iseendale, kuid võib olla ravita jäämisel ja haiguse süvenedes ohtlik ka teistele. Tal esineb

raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning

haigusspetsiifilise ravita jäämisel on eeldada seisundi halvenemist, seega ohustab ta esineva

psüühikahäire tõttu nii iseenda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut. On paranoiline, arvab, et

vennad on varastanud tema sülearvuti ja varastavad ka teisi asju, on arvamusel et talle kuulub

maal maja ning garaažis autod. Sugulased soovivad talle halba. Muu psühhiaatriline abi ei ole

küllaldane. Puudutatud isiku I seisundis ei ole tema tervise kaitse väljaspool

psühhiaatriakliinikut tagatud. Haiguskriitika puudub täielikult. Isik leiab, et ta on täiesti terve,

on põhjendamatut haiglasse toodud, tunnistab vaid D-vitamiini tarbimise kasulikkust. Ei

tunnista, et tal oleks probleeme alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisega. Isik ei ole

võimeline järgima raviplaani väljaspool kontrollitud ja turvalist ravikeskkonda.

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

10. Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel 26.12.2024 määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada.

Maakohus on eksinud TsMS § 534 lg 5 vastu, kuna esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi pikendamisel ei ole küsitud arsti arvamust. Maakohus on

vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tuginenud 13.12.2024 psühhiaatri otsusele

tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta ja 14.12.2024 teise psühhiaatri arvamusele tahtest

olenematu ravi kohaldamise põhjendatuse kohta. Pikendamisel ei ole võimalik tugineda

14.12.2024 arstlikule arvamusele. Esialgse õiguskaitse pikendamiseks on vajalik ka hinnata,

mil viisil senine 4-päevane ravi on mõjunud ning kas tähtaja pikendamine on vältimatult

vajalik. Seda ei saa teha koheselt tahtest olenematu ravi kohaldamisel. Lisaks koostas

14.12.2024 teise psühhiaatri arvamuse sama psühhiaater, kes algselt esitanud taotluse tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks. Dokumendi lõpust nähtub, justkui oleks see allkirjastatud

02.12.2024 kell 17.15. Samuti ei ole dokumendist aru saadav, kas sama psühhiaater on ise

patsiendi läbi vaadanud või tugineb ta pelgalt digiloost võetud andmetele.

11. Kliinik ja linn vaidlesid kaebusele vastu. Ema ja isa esitasid seisukoha, milles toetasid

patsiendi ravi jätkumist. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 09.01.2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kliinik psühhiaatrite arvamused maakohtule

14.12.2024 koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Psühhiaatrilise otsuse tahtest

olenematu ravi kohaldamise kohta koostas 13.12.2024 kell 21.26 arst KK ning teise

psühhiaatri arvamuse tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatuse kohta psühhiaater TL.

Seega on patsiendi tervislikku seisundit tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kontrollinud

kaks arsti nagu näeb ette PsAS § 13 lg 3.

13.2. Põhjendamatu on kaebuse etteheide, et teise arvamuse andis valvearst ja pole aru saada,

kas ta patsiendi üldse läbi vaatas. Tulenevalt PsAS § 13 lg-st 3 peab teise arvamuse andma

psühhiaater ning nii TL ise kui ka kliiniku juhataja kinnitasid, et ta on psühhiaater. Kui TL oli

14.12.2024 valvearst, siis käitus ta kohtule avaldust esitades PsAS § 13 lg 1 ls 3 kohaselt,

kuid see ei välista tal psühhiaatrina patsiendi tervisliku seisundi kohta seisukohta avaldada.

Arvamuse neljandas lõigus esile toodud asjaoludest nähtub, et TL vestles patsiendiga ja seega

andis ta oma hinnangu vahetult kogetu põhjal. Suurt tähtsust ei saa omistada arvamuse lõpus

trükitud kuupäevale, sest esimeses lõigus on selge viide patsiendi hospitaliseerimisele

13.12.2024 kell 21.26. Samuti nähtub digikonteinerist, et arvamus allkirjastati 14.12.2024 kell

17.16.

13.3. Ekslik on ka arusaam, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi pikendamisel ei küsitud arsti arvamust. Nähtuvalt vaidlustatud määrusest kinnitas ravi

pikendamise vajaduse patsiendi raviarst IT. Raviarsti seisukohast nähtuvalt on patsient

ettearvamatu käitumisega, ohtlik nii endale kui teistele ja vajab jätkuvalt ravi.

14. Ringkonnakohus märgib ka, et maakohus määras TsMS § 535 järgi puudutatud isikule I

enne esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamist esindaja. Esindaja kuulas

puudutatud isiku I isiklikult ära. Maakohus arvestas esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja

pikendamisel esindaja arvamusega. Samuti kuulas maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi

5 (6)

puudutatud isiku I enne esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamist isiklikult ära ja

arvestas määruse tegemisel ärakuulamisel kogetuga.

15. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused nii esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kui ka selle

tähtaja pikendamiseks. Asja sisuliselt lahendamisel maakohus menetlusnorme oluliselt ei

rikkunud.

16. Maakohus jättis ekslikult jaotamata menetluskulud, sest vähemalt vaidlustatud määruse

tegemise ajal ei saanud veel eeldada menetluse jätkumist. Seetõttu vastab vaidlustatud määrus

TsMS § 173 lg 1 ls 1 tunnustele. Nimetatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS

§ 172 lg 3 ls 1 järgi jäävad menetluskulud riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub

vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi

määrusega.

17. Maakohus edastas arstide soovitusest tulenevalt puudutatud isiku I tervise huvides isikule

vaidlustatud kohtumääruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, et maakohus

edastas puudutatud isikule I määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, ja

kaebemenetluses ei nähtu andmeid patsiendi seisukorra olulise muutuse kohta, peab ka

ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule I teatavaks ainult kohtumääruse

sissejuhatus ja resolutsioon (TsMS § 541 lg 1 ls 2).

18. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)