2-22-7052/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-7052

Tsiviilasi

OÜ Largohold hagi My furnix OÜ vastu.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

My furnix OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) OÜ Largohold, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Päts

Kostja (apellant) My furnix OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev Pihlak

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.10.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.

4. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhivaidluses lahendasid kohtud OÜ Largohold (hageja) nõudeid My furnix OÜ (kostja)

vastu. Harju Maakohtu 23.02.2024 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsuste järgi jäid

menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt olid tema kulud maakohtus 4920 € ja

ringkonnakohtus 1700 €. Maakohtus oli lepingulise esindaja kulu 3450 € (ei sisalda

käibemaksu) 23 t eest tasumääraga 150 €/t. Hageja tasus hagilt riigilõivu 1400 € ja hagi

tagamise avalduselt 70 €. Ringkonnakohtus osutati hagejale õigusabi 10 t tasumääraga 170

€/t. Hageja palus välja mõista hüvitatavalt kulult viivise.

3. Kostja ei esitanud hageja kuludele menetluse kestel vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 16.10.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega rahuldas hageja

taotlused kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 6250 € ja sellelt summalt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates määruse

jõustumisest.

4.1.

Maakohus kohaldas TsMS § 177 lg-d 1 ja 2, § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2, § 144 p 1, §

175 lg 1 ning § 177 lg 4.

4.2.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1400 € on põhjendatud kulu, mille kostja peab

hüvitama. Seevastu ei ole põhjendatud hagi tagamiselt tasutud lõiv 70 €, sest taotlus jäi

rahuldamata.

4.3.

Maakohus hindas tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu.

Nende põhjal leidis ta, et hageja esindajakulud maakohtus on põhjendatud osaliselt.

Põhjendatud ei ole esindaja ajakulu 3 t tutvumiseks kostja 01.02.2023 menetlusdokumendi ja

esitatud tõenditega. Arvestades selle dokumendi mahtu ja lisasid, oli tutvumiseks piisav 1 t.

Ülejäänud osas on esindaja ajakulu mõistlik. Kokku on hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus 21 t ja ringkonnakohtus 10 t.

4.4.

Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hageja esindaja tunnitasu maakohtus 150 € ja

ringkonnakohtus 170 €. Lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasud.

Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu.

Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei

ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist

turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunni-

tasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10).

Maakohus asus seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määrad 150 € ja 170 € on

õigusteenuse turuhinda ja asja keerukust arvestades põhjendatud.

4.5.

Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud maakohtus 3150 € (= 21 ×

150) ja ringkonnakohtus 1700 € (= 10 × 170). Koos põhjendatud riigilõivuga 1400 € tuleb

kostjal hüvitada 6250 € (= 3150 + 1700 + 1400).

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas 31.10.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada ja vähendada hüvitatava kulu summat 1120 € võrra, st 5130 €-ni.

5.1.

Esiteks

tuleb apellatsioonimenetluse esindajakulu vähendada 3,5 t ehk 595 € võrra.

Vajalik ei olnud 2,5 t ajakulu 21.–29.05.2024 seoses korduva hagi tagamise taotluse ja ring-

konnakohtu 29.05.2024 määrusega. Kostja esindajatele ei tehtud selles ajavahemikus

nähtavaks ühtki menetlusdokumenti, kuigi TsMS § 311¹ lg 7 alusel peab kohus viivitamata

kõik menetlusdokumendid kättesaadavaks tegema. Ilmsel luges ringkonnakohus hageja

taotluse põhjendamatuks ja jättis rahuldamata.

Selgelt ülemäärane on ka 1,5 t hageja 31.05.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamise

eest. Tegemist oli menetluskulude nimekirja koostamisega, kus ainult neli kirjet 10 t ulatuses

2 (4)

– sellise menetlusdokumendi koostamise puhul on põhjendatud ja vajalik kulu mitte rohkem

kui 0,5 t. Sel põhjusel tuleb lepingulise esindaja kulu vähendada 1 t võrra.

5.2.

Teiseks

tuleb maakohtu esindajakulu vähendada 3,5 t võrra, st summas 525 €.

Sarnaselt eelnevaga oli põhjendamatu ja ebavajalik kulu hagi tagamisega seonduv. Mõlemad

hageja taotlused hagi tagamiseks jättis kohus õigesti rahuldamata. Seda kohtu seisukohta

kinnitab asjaolu, et kostja täitis kohtuotsuse vabatahtlikult ja tähtaegselt ilma täitemenetluseta.

Eelduslikult kulus hagejal maakohtus hagi tagamise taotluse koostamisele, järgnenud

rahuldamata jätmise määrusega tutvumisele ja kliendiga sel teemal suhtlemisele vähemalt

sama kaua kui apellatsioonimenetluses, st 2,5 t.

Ühtlasi on selgelt ülemäärane 4,5 t vahemikus 29.01.–01.02.2024 osutatud õigusabi eest, mis

hõlmas kirjavahetust kohtu ja kliendiga, valmistumist istungiks, menetluskulude nimekirja

koostamist ja istungil osalemist. Nimelt saab 01.02.2024 kohtustungi protokolli põhjal lugeda

istung istungil osalemise ajakuluks 1,5 t. Kulunimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on

kuni 0,5 t. Kirjavahetuse ja istungiks valmistumise aeg ei ületa 1,5 t. Neil kaalutlustel on

kulunimekirjas märgitu ülemäärane 1 t osas.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021,

2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas

hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu.

9. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt

kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle

põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja

toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11).

Maakohus järgis neid põhimõtteid.

10. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Hagi tagamise taotlustega seonduv kulu maa- ja ringkonnakohtus võis kokkuvõttes olla

mittevajalik, aga seda ei saa enam hinnata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise etapis.

Vastava otsustuse saanuks teha ja see tuluks TsMS § 178 lg 1 ls 1 järgi ka vaidlustada kulude

jaotamisel. Nimelt saab kohus kulude jaotamisel kohaldada TsMS § 169 lg 3, aga seda maa-

ega ringkonnakohus käesoleval juhul ei teinud. Sama alust ei pea ega saa uuesti kontrollida

kulude rahaliselt kindlaksmääramisel (vt nt TlnRnKm, 14.06.2024, 2-21-6810, p 13.3 neljas

taane). Maakohus võis eksida, kui jättis hagi tagamise riigilõivu kulu hagejale hüvitamata, aga

selles osas ei ole määrust vaidlustatud.

10.2. Hageja esindaja ajakulu maakohtus 29.01.–01.02.2024 ja ringkonnakohtus 31.05.2024

ei olnud nii selgelt ülemäärane, et eespool p-des 8 ja 9 kajastatu võimaldaks sekkuda

maakohtu diskretsiooni. Poolte esindajatel ei pea samaks toiminguks kuluma ühevõrra aega ja

kohtul ei ole vähemalt üldjuhul alust hinnata iga toimingu ajakulu väga täpselt. Hageja

esindaja toimingud on kulunimekirjades mõistlikult rühmitatud menetluse etappide kaupa ja

3 (4)

maakohtu põhjendustest on aru saada, et ta hindas samu etappe. Kuigi 29.01.–01.02.2024

toimingute osas leiab kostja, et need saanuks kokkuvõttes teha 1 t võrra väiksema ajakuluga,

ei tähenda see, et hageja esindajal pidigi konkreetsel juhul kuluma vähem aega.

Ringkonnakohtule 31.05.2024 esitatud kulunimekirja koostamine ja esitamine ei tarvitsenud

võtta ka 1,5 t, aga samas oli ringkonnakohus 20.05.2024 määranud tähtaja avalduste ja

seisukohtade esitamiseks. Hageja esindaja ajakulu tervikuna hõlmab ilmselgelt ka toiminguid

otsustamaks, et uusi avaldusi ja seisukohti pole vaja esitada. Kui kohus määrab sarnase

tähtaja, siis on mõistlikus ulatuses hüvitatav esindajakulu, mis tekib menetlusdokumendi

esitamise vajaduse kaalumisega ka juhul, kui tulemusena jääb dokument esitamata.

11. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, aga TsMS § 178 lg 4

kohaselt neid ei hüvitata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)