1-24-5039/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-5039

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024. a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-5039 (24930000108)

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Anu Tammeniit

Helen Tekko ja Eili Pais

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kristi Haab

Eve Einland-Ots

Kriminaalasi

Anton Slepnjov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja

Maksim Ovtšinnikov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1

järgi üldmenetluses

Ringkonnaprokurör

Merje Turjakas

Süüdistatav

ANTON SLEPNJOV

isikukood: 50212213732; elukoht: XXX; kodakondsus:

Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: vene keel;

töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata.

Tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud 16.05.2024. a ning

Pärnu Maakohtu 17.05.2024. a määrusega nr 1-24-2879

vahistatud kuni 16.07.2024. a, mida on Pärnu Maakohtu

11.07.2024. a määrusega nr 1-24-2879 pikendatud kuni

16.09.2024. a.

Kaitsja

Süüdistatav

RÕA korras Argo Küünemäe

MAKSIM OVTŠINNIKOV

isikukood: 50306053734; elukoht: XXX; kodakondsus:

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni; haridus: XXX;

emakeel: vene keel; töökoht: XXX; karistatus:

kriminaalkorras karistamata.

1-24-5039

Kaitsja

Tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud 16.05.2024. a kuni

17.05.2024. a.

RÕA korras Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Anton Slepnjov KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning

karistusaja algust lugeda alates 16.05.2024. a.

2. Süüdi tunnistada Maksim Ovtšinnikov KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõista

karistuseks

3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2024-

17.05.2024, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2

(kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Maksim Ovtšinnikovil ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse

kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

3. Tõkend – vahistamine – jätta Anton Slepnjovi suhtes muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

4. Menetluskulud

4.1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Anton Slepnjovilt menetluskuluna

riigituludesse:

-

sundraha 2050 eurot;

-

1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 201 eurot;

-

määratud kaitsjale määratud tasu 2099,85 eurot;

kokku 4350,85 eurot.

4.2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Maksim Ovtšinnikov

menetluskuluna riigituludesse:

-

sundraha 2050 eurot;

-

1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 201 eurot;

-

määratud kaitsjale määratud tasu 1904,67 eurot;

kokku 4155,67 eurot.

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulu 840 eurot jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a

nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber. Anton Slepnjovil kasutada menetluskulude tasumisel

1-24-5039

viitenumbrit 99924700036500 ja Maksim Ovtšinnikovil kasutada menetluskulude

tasumisel viitenumbrit 99924700036513. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,

kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

5. Konfiskeerimine

5.1.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Anton Slepnjovilt kinnipidamise käigus ära

võetud sularaha 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, mis asub Maksu- ja

Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses.

5.2.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus

ära võetud sularaha 1890 (ükstuhat kaheksasada üheksakümmend) eurot, mis asub

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu)

valduses.

5.3.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Anton Slepnjovilt kinnipidamise käigus ära

võetud mobiiltelefonid iPhone 15 ja iPhone 12 Mini, mis asuvad Maksu- ja

Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses.

5.4.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus

ära võetud mobiiltelefon iPhone 15, mis asub Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna

Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses.

6. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

6.1.

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu)

valduses asuvad:

6.1.1. ekspertiisiaktiga nr X tagastatud tühjad pakendid - kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6.1.2. 16.05.2024. a tolliläbivaatuse käigus sõidukist Škoda Octavia

registreerimismärgiga X leitud mobiiltelefonid Redmi Note9 Pro ja Redmi -

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

6.1.3. 16.05.2024. a tollikontrolli läbivaatuse käigus Anton Slepjonovilt ära võetud 2

tšekki - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6.1.4. 17.05.2024. a toimunud sõiduki registreerimismärgiga X läbiotsimise käigus ära

võetud esemed, mis pakendatud läbipaistvasse kilekotti ja suletud tõkendiga nr X

- kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6.1.5. 17.05.2024. a sõiduki registreerimismärgiga X läbiotsimise käigus ära võetud

Anton Slepnjovile kuuluvad esemed, mis on suletud tõkendiga X - kohtuotsuse

jõustumisel tagastada Anton Slepnjovile.

6.2.

MTA uurimisosakonna andmelaos digitaalsel hoiul asuvad Anton Slepnjovi

mobiiltelefoni iPhone 12Mini ja mobiiltelefoni Redmi Note 9 Pro kopeeritud andmed

- kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6.3.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad ekspertiisist järele jäänud ained - KarS

§ 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel jätta NPALS § 7

lg 3 alusel EKEI valdusesse.

7. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

1-24-5039

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on

võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral

kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 17.01.2025. a.

Süüdistuse sisu

Anton Slepnjovi (Slepnjov) ja Maksim Ovtšinnikovi (Ovtšinnikov) süüdistatakse selles, et

nemad ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid ebaseaduslikult tahtlikult suures koguses, s.o

vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi

aineid.

Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi süüdistatakse selles, et nad vedasid ja valdasid

ühiselt ja kooskõlastatult, s.o grupis, mootorsõidukis Škoda Octavia reg. märgiga X salongis

tagumise istmerea ees paremal pool põrandal asunud seljakotis kriminaalmenetlusega

tuvastamata ajast kuni 16.05.2024. a kell 19.10 tolliametnike poolt sõiduki peatamiseni

Tallinn-Pärnu Ikla mnt Pärnu linna piiril suunaga Ikla poolt Pärnu linna ning Rannametsa tee

4, Pärnu linn teostatud tollikontrolli käigus leidmise ja ära võtmiseni järgmisi narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid:

-

rohekaspruune kanepiõisikuid massiga 96,60 grammi, mille THC sisaldus on 17%

-

valkjat lahustilõhnalist pulbrit massiga 1645 grammi, mis sisaldab 16% ehk 263 grammi

amfetamiini;

-

48 valkjat piklikku XANAX logoga tabletti ja tabletitükke massiga kokku 15,31 grammi,

mis sisaldavad kriminaalmenetluses kindlakstegemata koguses bromasolaami või

flubromasepaami ja metonitaseeni.

Narkootilised ained kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3%,

amfetamiin, bromasolaam, flubromasepaam ja metonitaseen kuuluvad vastavalt narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovil puudus luba Eesti Vabariigis kanepi THC

sisaldusega üle 0,3%, amfetamiini, bromasolaami, flubromasepaami ja metonitaseeni

vedamiseks ja valdamiseks.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 1,3

grammi amfetamiini ning 7,5 grammi kanepit.

Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi veetud ja vallatud amfetamiinist oleks narkojoobe

saanud 2023 inimest ning kanepist 128, kokku 2151 inimest.

Eelpool kirjeldatud erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise

asjaolud olid Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile teada ning nende eesmärgiks oli

nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi

eesmärgiga, on nad käidelnud suures koguses erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid

kavatsetult.

1-24-5039

Seega Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov eelnimetatud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis panid

tahtlikult toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Prokurör palus kohtul Anton Slepnjov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõista

karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses

viibitud aeg alates 16.05.2024. a ja seeläbi arvata karistuse kandmist alates 16.05.2024. a.

Samuti palus prokurör kohtul Maksim Ovtšinnikov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

ning mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2024. a kuni 17.05.2024. a, s.o 2 päeva Seega kandmisele

kuulub 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisaks KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 83 2 lg 1 alusel

konfiskeerida Anton Slepnjovi mobiiltelefonid iPhone 15 ja iPhone 12 Mini ning sularaha 125

eurot ning Maksim Ovtšinnikovi mobiiltelefon iPhone 15 ning sularaha 1890 eurot. Lisaks

taotles prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud.

Kaitsja Argo Küünemäe leidis, et Anton Slepnjov ei ole toime pannud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist grupis, vaid ta on teinud seda üksinda.

Samuti märkis kaitsja, et Anton Slepnjovile tuleks mõista selle eest karistuseks 1 aasta

reaalset vangistust ning ülejäänud 2 aastat vangistust jätta tingimisi kohaldamata. Lisaks palus

kaitsja jätta Anton Slepnjovilt ära võetud telefonid ja 125 eurot konfiskeerimata.

Süüdistatav Anton Slepnjov tunnistab ennast süüdi selles, et käitles ebaseaduslikult

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, aga tegi seda enda sõnul üksinda.

Kaitsja Leelo Viil leidis, et Maksim Ovtšinnikov tuleks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks mõista ja Maksim Ovtšinnikovi menetluskulu jätta riigi kanda.

Süüdistatav Maksim Ovtšinnikov end süüdi ei tunnistanud.

Kohtu seisukoht

Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohus leiab, et Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile süüks arvatud kuritegu on

tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

KarS § 184 näeb ette vastutuse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või

psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,

kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine,

hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest

või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

Süüdistuse kohaselt Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov vedasid ja valdasid ühiselt ja

kooskõlastatult, s.o grupis, mootorsõidukis Škoda Octavia registreerimismärgiga X

kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 16.05.2024. a kell 19.10 tolliametnike poolt

sõiduki peatamiseni Tallinn-Pärnu-Ikla mnt Pärnu linna piiril suunaga Ikla poolt Pärnu linna

ning Rannametsa tee 4, Pärnu linn teostatud tollikontrolli käigus leidmise ja ära võtmiseni

suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Anton Slepnjov ja Maksim

Ovtšinnikov käitlesid rohekaspruune kanepiõisikuid massiga 96,60 g, mille THC sisaldus oli

17%, valkjat lahustilõhnalist pulbrit massiga 1645 grammi, mis sisaldas 16% ehk 263 g

amfetamiini ja 48 valkjat piklikku XANAX logoga tabletti ja tabletitükke massiga kokku

1-24-5039

15,31 g, mis sisaldasid kriminaalmenetluses kindlakstegemata koguses bromasolaami või

flubromasepaami ja metonitaseeni.

Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et sõidukist, milles viibisid süüdistatavad Anton

Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov, leiti narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Anton Slepnjov

tunnistab ennast narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises süüdi, kuid tema sõnul

tegi ta seda üksinda. Maksim Ovtšinnikov ennast süüdi ei tunnista. Seega seisneb käesolevas

kriminaalasjas vaidlus selles, kas eelnimetatud ainete ebaseaduslik käitlemine oli toime

pandud grupis Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi poolt.

16.05.2024. a läbivaatuse aktist koos fototabeliga (I kd, tl 28-37) nähtub, et 16.05.2024. a kell

19.10 peatasid tolliametnikud Pärnu linna piiril Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l Ikla poolt suunaga

Pärnu poole tollikontrolliks sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga X . Sõidukit

juhtis D. Z ning kaasreisijad olid Maksim Ovtšinnikov ja Anton Slepnjov. Sõiduki

kontrollimisel tuvastati, et Anton Slepnjovil oli sõiduki salongis, paremal pool, tagumise

istmerea ees põrandal halli ja musta värviline seljakott myfitness logoga. Anton Slepnjov

tõstis asjad kotist välja ja sealt tuli lisaks teiste Anton Slepnjovi asjade hulgast välja

läbipaistvast plastikaadist pakend, milles olid rohekas-pruunid taimsed osad, rebenenud musta

värvi plastikaadist kott, mille sees oli läbiaistvast plastikaadist kott, milles valge pulbriline

aine ja valget värvi plastikust ravimipurk, mille etiketil kirje Xanax ja purgi põhjas tabletid.

Rohekas-pruunidele taimsetele osadele tehti THC kiirtest, mis reageeris positiivselt, pakend

koos sisuga kaalus 107,92 g. Ühele läbipaistvast plastikaadist pakendile, valge pulbrilise

ainega, tehti amfetamiini kiirtest, mis reageeris positiivselt. Läbipaistvast plastikaadist

pakendid valge pulbrilise ainega kaalusid 1,020 kg ja 0,815 kg, kokku 1,835 kg.

Tollikontrolli käigus sõidukist narkootiliste ainete leidmist kinnitab ka tunnistaja A. E , kes on

Maksu- ja Tolliameti vaneminspektor-koerajuht. Tunnistaja ütluste (II kd, tl 23-24) kohaselt

leiti sõiduki kõrvalistuja istme alt või tagant seljakott, milles oli amfetamiin ja kanep. Ainetele

teostati kiirtestid ja need osutusid positiivseteks. Nimetatud ained tunnistas omaks see isik,

kes istub kohtupingis ning tunnistaja osundas kohtuistungil Anton Slepnjovile.

16.05.2024. a sõidukist Škoda Octavia registreerimismärgiga X leitud ja ära võetud ainete

osas teostati ekspertiis. 18.06.2024. a narkootilise aine ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 70-72)

kohaselt sõidukist leitud rohekaspruunid taimeosad massiga 96,60 g olid kanepiõisikud, mille

THC sisaldus on 17%. Valkjas lahustilõhnaline pulber massiga kokku 1645 g sisaldas 16 %

amfetamiini, pulbris sisaldus 263 g amfetamiini. 48 valkjat piklikku XANAX logoga tabletti

ja tabletitükid massiga kokku 15,31 g sisaldasid kas bromasolaami või flubromasepaami ja

metonitaseeni. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et kuna tabletid olid visuaalselt sarnased ei

olnud tablettide kogumassist võimalik eristada, mis tüüpi tablettidega on tegemist.

Gaasikromatograafilis-massispektromeetriliselt uuritud 16 tabletist sisaldasid kümme tabletti

bromasolaami ning kuus tabletti flubromasepaami ja vähesel määral metonitaseeni.

Bromasolaami ja flubromasepaami protsentuaalseid sisaldusi ei määratud sertifitseeritud

etalonaine puudumise tõttu, metonitaseeni protsentuaalselt sisaldust ei määratud

ekspertiisiobjekti (metonitaseeni sisaldavate tablettide) vähesuse tõttu.

Kohus märgib, et narkootilised ained kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus

ületab 0,3%, samuti amfetamiin, bromasolaam, flubromasepaam ja metonitaseen kuuluvad

vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31

lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja

1-24-5039

psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

20.05.2024. a Ravimiameti vastusest päringule (I kd, tl 73-74) nähtub, et Ravimiamet ei

väljasta eraisikutele lube narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks. Eraisikud

saavad taotleda üksnes Schengeni tunnistusi narkootiliste või psühhotroopsete ravimitega

reisimisel Schengeni riikidesse. Maksim Ovtšinnikov ega Anton Slepnjov ei ole taotlenud

alates 16.05.2023-16.05.2024 ega Ravimiamet ei ole väljastanud isikutele Schengeni lube

ravimite kaasavõtmiseks. Seega on tuvastatud, et Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovile

puudusid sõidukist leitud ainete käitlemiseks vastavad load, mistõttu käitlesid nad neid

ebaseaduslikult.

Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi süüdistatakse 96,60 g kanepi ja 263 g amfetamiini

käitlemises. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime

või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Mailis Tõnissoni vastusest päringule (I kd, tl 149-152)

nähtub, et ühele isikule piisab 0,75 g kanepit, et isik saaks narkojoobe ja 10-le isikule piisab

narkojoobe tekitamiseks 7,5 g ning amfetamiinist piisab 0,13 g ühele isikule narkojoobe

tekitamiseks ning 10 inimesele 1,3 g. Seega sõidukist leitud kanepist saanuks narkojoobe

96,6/0,75=128 isikut ja amfetamiinist 263/0,13=2023 inimest, kokku 2151 inimest. Eeltoodust

tulenevalt on tõendatud, et isikute poolt ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainete puhul

oli tegemist suure kogusega.

Anton Slepnjov kohtus ütlusi anda ei soovinud, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS §

294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd, tl 7-15). Anton Slepnjovi

ütluste kohaselt oli sõiduk Škoda Octavia registreerimismärgiga X renditud. Ta ei tea, kellele

see sõiduk kuulub, sest tema sõiduki rentimisega ei tegelenud. Tal ei ole endal autojuhiluba.

Sõiduki rentimisega tegeles D Z , kuid ta ei osanud öelda, kes sõiduki rentimise eest tasus.

Tunnistaja arvas, et nad kõik kolmekesti panid oma rahad selleks kokku. Sõiduki rentimine

maksis 200-300 eurot.

Samuti ei soovinud kohtus ütlusi anda ka süüdistatav Maksim Ovtšinnikov, mistõttu avaldati

kaitsja taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd, tl 16-20). Ka kohtueelses

menetluses isik ütlusi anda ei soovinud ja märkis üksnes, et saab kahtlustusest aru, kuid

ennast süüdi ei tunnista.

Ka tunnistaja D. Z kinnitas, et tegemist oli rendiautoga. Kohus peab vajalikuks märkida, et D.

Z oli samuti selles kriminaalasjas kahtlustatav, kuid tema osas menetlus lõpetati kohtueelses

menetluses. Kohtus D. Z märkis, et ta on varasemalt juba üle kuulatud ning kõigile

küsimustele vastanud, mistõttu ei soovi ta enam kohtus ütlusi anda. Seetõttu avaldati

prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema varasemad kohtueelses menetluses antud

ütlused (I kd, tl 1-6). D. Z ütluste kohaselt helistas 15.05.2024. a talle Anton Slepnjov ning

küsis, kas ta saab autoga aidata. Tunnistajal D. Z endal on ka auto, aga seda ta ei saanud anda,

sest see auto oli katki. Seejärel Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov tegid ettepaneku, et

kas tunnistaja saaks auto rentida. Tunnistaja sõnul võtsid nad sõiduki rendile 15.05.2024. a.

Rendifirma nime ta peast öelda ei oska, kuid lisas, et nad leidsid selle rendifirma kuulutuse

kaudu. Tunnistaja sõlmis sõiduki rendilepingu enda nimele.

1-24-5039

Liiklusregistri väljatrükist (I kd, tl 69) nähtub, et sõiduauto Škoda Octavia

registreerimismärgiga X omanik on A OÜ ning kasutaja on A. M . Tunnistaja A. M kinnitas

kohtuistungil, et sõiduk Škoda Octavia registreerimismärgiga X kuulub tema firmale A OÜ,

kus ta on juhatuse liige. Seda sõidukit rendib ta läbi oma teise firma B . Tunnistaja selgitas, et

D. Z tuli koos Maksim Ovtšinnikoviga autole järele. Anton Slepnjovi nime tunnistaja ei tea.

Sõiduk anti üle V 10 parklas ning sõiduki rentimise tasu oli kokkulepitud 160 eurot. Maksim

tasus sularahas renditasu ja tagatisraha 1000 eurot, kokku 1160 eurot. Sõiduki rendileping

tehti D nimele.

Süüdistatava Anton Slepnjovi ütluste kohaselt sõitsid nad kohe 15.05.2024. a pärast sõiduki

rentimist Lätti. Selle kauba, mis sõidukist leiti, võttis ta peale ühest Lätis asuvast metsast. Nad

kasutasid sinna jõudmiseks navigatsiooniseadet, kuid ei mäleta täpselt, kelle telefoni

navigatsiooniseadet nad kasutasid. Süüdistatav Anton Slepnjov selgitas, et kui nad kohale

jõudsid, siis ta läks üksinda autost välja ning ta pani kauba endale seljakotti. Metsast võttis ta

musta kilekoti ning selle sees oli kõik see, mis kinnipidamisel leiti. Süüdistatava sõnul ta ei

teadnud, mis seal sees oli, sest tema seda kotti ei avanud. Edasi sõitsid nad J hotelli. Lisaks

selgitas süüdistatav, et talle saadeti Telegram rakenduse kaudu teave, kuhu ta minema pidi ja

kauba peale võtma. Tema eesmärk oli teenida 500 USDT, mille ta pidi saama krüptovaluutas.

Selleks pidi ta metsa jäetud kauba peale võtma ja viima selle kuhugi Tallinnasse metsa.

Asukoha pidi ta ise valima ja see pidi olema rahulikum koht. Ta pidi selle kauba siis ise maha

matma. Kui kaup oleks maha maetud olnud, siis oleks ta saatnud läbi Telegrami rakenduse

koordinaadid ja pildid sellele samale isikule, kes talle kirjutas ja palus selle kauba ära tuua.

See kaup ei kuulunud talle. Tema ülesanne oli seda kaupa ainult vedada. Selle kauba eest

tema midagi maksma ei pidanud. Süüdistatav kinnitas, et kui nad kinni peeti, siis tema istus

tagaistmel ja sõbrad istusid ees, kuid täpselt ei mäleta, kes kus istus. Lisaks kinnitas

süüdistatav, et myfitness logoga seljakott kuulub talle.

Tunnistaja D. Z on andnud ütlusi, et kui Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov tegid talle

ettepaneku, et ta rendiks auto, siis öeldi talle, et Lätist vaja on võtta lihtsalt mingid asjad ning

talle lubati selle eest maksta 100 eurot. Nad võtsid 15.05.2024. a kella 22 paiku V Circle K

tankla parkla juurest sõiduki ja hakkasid sealt sõitma Lätti. Sõidukit juhtis tunnistaja.

Tunnistaja oli lihtsalt autojuhiks, teised ütlesid, mida teha ja kuhu minna. Teel Lätti tegid nad

mõned peatused, kui oli vaja WC-s käia. Sihtkohaks oli J ning nad pidid seal ööbima ja

järgmine päev tagasi sõitma. Nad tegid peatuse teel J kusagil J lähedal. Poisid ütlesid, et nad

peavad metsa minema ning tunnistaja arvas, et nad peavad vetsu minema. Tunnistaja ise jäi

autosse. Mõne aja pärast tulid nad tagasi ja jätkasid sõitmist J . Tunnistaja ei pannud tähele,

kas neil oli midagi käes ka. Järgmisel päeval tõusid nad umbes kell 11.30, sest kell 12 oli

väljakirjutamine. Nad sõitsid Riiga, kus sõid McDonalds´is ning käisid ka poes, et süüa ja

juua osta. Umbes kella 4 paiku hakkasid nad tagasi sõitma, sest rendiauto pidid nad tagastama

kell 20.00. Lisaks selgitas tunnistaja, et kõrvalistmel oli Maksim ja taga oli Anton. Kuna

seljakott oli Antoni käes, siis tunnistaja oletab, et see oli Antoni oma. Leitud ainete kohta ei

oska tunnistaja öelda, kellele need kuuluvad. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta hetkeni kui need

ained avastati nende kohta midagi ja sai nende olemasolust teada alles, siis kui need tolli poolt

avastati. Tunnistaja ei oska öelda, millal need ained sõidukisse sattusid.

Kohus märgib, et tunnistaja D. Z ütlused ei ole eluliselt usutavad selles osas, et talle öeldakse,

et Lätist on vaja võtta lihtsalt mingid asjad täpsustamata, mis need asjad on. Kohtu hinnangul

kui Lätist oleks olnud vaja ära tuua midagi seaduslikku, siis oleks seda ka D Z öeldud ning

puudunuks vajadus kasutada umbmäärast sõnastust.

1-24-5039

Tuvastatud on, et sõiduki rentimisega tegeles nii Maksim Ovtšinnikov kui ka D Z . Maksim

Ovtšinnikovi rolli sõiduki rentimisel ei vähenda see, et tema nimele sõiduki rendilepingut ei

tehtud, vaid see tehti D. Z nimele. Lisaks märgib kohus, et Anton Slepnjov ütles, et tema läks

Lätis olles üksinda autost välja, et kaup ära tuua. Tunnistaja D. Z ütles, et ka Maksim

Ovtšinnikov läks sõidukist välja. Anton Slepnjovi ütlused selles osas, et ta käis üksinda

metsas narkootilisi aineid toomas on ebausaldusväärsed kuivõrd need ei haaku asjas kogutud

tõenditega, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja.

Süüdistatav Anton Slepnjov andis lisaks ütlusi, et Lätti minemise eesmärgiks oli ka Lätis

puhata. Ka tunnistaja A. M andis ütlusi, et D. Z oli talle sõiduki rentimisel telefoni teel

öelnud, et nad sõidavad sõpradega paariks päevaks J puhkama. Kaitsja Argo Küünemäe

leidis, et selles osas ei ole vaidlust, et Lätti mindi puhkama.

Kohus leiab, et selliselt Lätis puhkamas käimine ei ole eluliselt usutav. Anton Slepnjov on

oma ütlustes väitnud, et tema rentis läbi Airbnb J hotelli. Tuba maksis umbes 100 eurot ning

selle eest tasus ta oma Revolut kontoga. Selle kohta ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi

tõendit ning seega on tegemist üksnes paljasõnalise väitega. Samuti nähtub 16.05.2024. a

vaatlusprotokollist (I kd, tl 38-41), et sõiduk Škoda Octavia registreerimismärgiga X on

korduvalt ületanud 16.05.2024. a Eesti-Läti riigipiiri Ikla piiripunkti kaudu. Sõiduk

registreerimismärgiga X väljus 16.05.2024. a kell 00:30:22 Eesti Vabariigi territooriumilt

Läti Vabariiki Ikla piiripunkti kaudu. 16.05.2024. a kell 01:09:10 sisenes sõiduk taas Lätist

Eestisse Ikla piiripunkti kaudu. Seejärel on sõiduk 16.05.2024. a kell 01:09:53 väljunud

Eestist Ikla piiripunkti kaudu ning 16.05.2024. a kell 18:31:20 sisenenud tagasi Eestisse Ikla

piiripunkti kaudu. Seega on sõiduk sisenenud Lätti öösel kell 00.30 ajal ning mingisugusel

arusaamatul põhjusel 39 minuti pärast ehk kell 01.09 taaskord sõitnud Lätist Eestisse ning

kohe uuesti kell 01.09 tagasi Lätti. Samuti võtab Ikla piiripunktist J sõitmine omajagu aega,

mistõttu ei ole usutav, et nii lühikeseks ajaks inimesed sõidavad sinna puhkama, kuivõrd on

tuvastatud et sõiduk väljus Lätist juba samal päeval kell 18.31. Lätis viibiti seega väga loetud

tunnid, millest järeldub, et seal käidi konkreetsel põhjusel ehk narkootilisi aineid toomas,

mitte puhkamas. Samuti ei olnud D. Z ja Maksim Ovtšinnikovil kaasas ka isikliku pagasit,

mis nähtub sõiduki läbivaatuse protokollist. Ainult Anton Slepnjovil oli kaasas seljakott,

millest hiljem tuvastati keelatud ained. Ka tunnistaja D. Z kinnitas, et kui nad Tallinnast

sõitma hakkasid, siis oli Anton Slepnjovil kaasas seljakott. Tunnistajal endal ja Maksimil

mingeid kotte kaasas ei olnud.

Sõidukist leiti veel läbivaatuse käigus mobiiltelefone. Seda kinnitas ka tunnistaja A. E .

Sõiduki läbivaatuse protokolli kohaselt leiti sõiduki salongist paremalt poolt, tagumise

istmerea eest põrandalt, kaks nutitelefoni Redmi. Keegi sõidukis olijatest neid kahte

nutitelefoni omaks ei tunnistanud. Anton Slepnjovi ütluste kohaselt on tal kaks iPhone, kuid

need Redmi telefonid ei ole tema omad. Süüdistatav Anton Slepnjov ei tea, kelle omad need

on ja kuidas need autosse sattusid. Tunnistaja D. Z ütles Redmi mobiiltelefonide kohta, et ta

ei tea kelle käest need saadud on, kuid need olid juba reisi alguses Maksim Ovtšinnikovi käes

ja tema kasutas neid ka reisi ajal.

29.05.2024. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 75-77) nähtub, et sõidukist Škoda Octavia

registreerimismärgiga X leitud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 9 Pro andmed kopeeriti

ning 06.08.2024. a vaatlusprotokollis koos lisadega (I kd, tl 78-145) on vaadeldud

mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro tuvastatud andmeid.

1-24-5039

06.08.2024. a vaatlusprotokollis vaadeldud fotodest ja vestlustest nähtub, et mobiiltelefon on

seotud Maksim Ovtšinnikoviga. See on tõendatud eelkõige sellega, et telefonist tuvastatud

Telegram suhtlusrakendus oli seotud Maksim Ovtšinnikovi nimega. Samuti tuvastati, et

nimetatud telefonis olev Google konto oli seotud e-posti aadressiga X, lisaks veel X ja X.

Lisaks on gmaili kontol e-kiri, milles Maksu- ja Tolliamet on saatnud Maksim Ovtšinnikovile

teavituse, milles teatatakse, et P OÜ on lõpetanud registris tema töötamise 25.02.2024. a.

Lisaks on ka Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur saatnud 21.02.2024. a Maksim

Ovtšinnikovile e-posti aadressile X kutse väärteoasjas. Maksim Ovtšinnikovi on ka

17.05.2024. a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd, tl 16-20) kohaselt andnud enda

e-posti aadressiks X. Samuti e-maksuameti väljatrükist (I kd, tl 67) nähtub, et Maksim

Ovtsinnikov kasutab e-posti X

Eeltoodu tõendab, et mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 9 Pro oli seotud Maksim

Ovtšinnikoviga ja see kuulus Maksim Ovtšinnikovile.

Lisaks tuvastati mobiiltelefonist ka fotosid sularahast, erinevatest valgetest pulbrilistest

ainetest grammkaalul kui ka kilepakendites, roosakatest tablettidest ning fotosid puudest,

kuhu on erinevatele kohtadele punased ringid ümber tõmmatud. Samuti nähtub, et

mobiiltelefonis tuvastati Telegram suhtlusrakendus, mis on seotud kasutajaga B . Kasutaja B

on saatnud 10.05.2024. a sõnumi „100 kik (kokaiin)?“, millele on vastatud „cc?“ ning

kasutaja B on vastanud "Cococ (kokaiin)“ ning sellele omakorda vastatud „Jah, saame seda

teha“. Kasutaja B on küsinud samalt kasutajalt „Drop Riias?“. Lisaks on näiteks 09.05.2024.

a kasutaja B küsinud „On xanax´t“ ja „Kui palju 3 blistri eest?“ Lisaks on kasutaja B saatnud

10.05.2024. a kaks fotot, millel on näha puu, kuhu on punane ring ümber tõmmatud.

22.04.2024. a on kasutaja B saatnud sõnumi „Keegi ei hakka kilosid kokaiini 109 eurot eest

viima“ ja „Kord kuus peita autopõhja alla“. 03.02.2024. a kasutaja A T küsib kasutaja B i

käest „Tervist, aga kuidas amfetamiin on, normaalne? Kuiv või“, millele kasutaja B vastab, et

„Jah, kivid“. 26.12.2023. a küsib kasutaja A T kasutajalt B , et „Aga kas amfi võib 3“ ja

17.12.2023. a kasutaja LY saadab kasutajale B sõnumi „Näita palun amfetamiini“.

10.12.2023. a kasutaja Hr. Õ saadab kasutajale B sõnumi „Vend, vaja amfetamiini“ ning „Ja

kui võimalik siis 150 g“. Samuti nähtub, et vestlustes on kasutaja B saatnud erinevatel

kuupäevadel 03.05.2024. a, 04.05.2024. a, 05.05.2024. a, 09.05.2024. a ja 10.05.2024. a

erinevaid numbrikombinatsioone, mis on tuvastatud kui koordinaadid ning sõnumite sisu on

olnud samal ajal ka näiteks „5amf“, „2 kokaiinidoosi“, „10+10“, „10 amf“ „10 Amfetamiin“

ja „10 amfetamiin“. Kuivõrd kasutaja B on telefoni omanik ning Telegrami konto on seotud

Maksim Ovtsinnikoviga, siis on kohtu hinnangul kasutaja B i puhul tegemist Maksim

Ovtšinnikoviga. Sõnumite sisust on aru saada, et tegemist on narkootiliste ainetega ja nende

kogustega. Nimetatud sõnumid viitavad üheselt, et Makism Ovtšinnikov on varasemalt enne

16.05.2024. a kinnipidamist tegelenud erinevate narkootiliste ainete käitlemisega.

Lisaks tuvastati mobiiltelefoni suhtlusrakendusest Telegram mitmeid erinevaid vestlusi

kasutajate B ja W vahel. 27.04.2024. a on kasutaja W saatnud kasutajale B sõnumi „Võttis

koksi ja amfi“. Samuti on ka siinjuhul kasutaja B ehk Maksim Ovtšinnikov saatnud

korduvalt, näiteks 27.04.2024. a, 28.04.2024. a, 29.04.2024. a, 03.05.2024. a, 04.05.2024. a ja

06.05.2024. a, kasutajale W erinevaid numbrikombinatsioone, mis on tuvastatud kui

koordinaadid. Sõnumites nähtub, et saadetud on ainult koordinaate kui ka koordinaate, kus on

sõnumis veel viide narkootilisele ainele ja selle kogusele nagu näiteks „100g“, „10g“, „10a“ ja

„2kik“. 12.08.2024. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 146-148) nähtub, et vaadeldud on Anton

Slepnjovilt 16.05.2024. a kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefoni iPhone 12 Mini,

milles oli ka suhtlusrakendus Telegram ja see oli seotud kastajaga W . Seega saab asuda

seisukohale, et Anton Slepnjov kasutas suhtlusrakendust Telegram kasutajanimega W .

1-24-5039

Eeltoodust nähtub, et süüdistatavad on varasemalt omavahel sarnasel teemal suhelnud, mis

viitab narkootiliste ainete käitlemisele.

Kaitsja Leelo Viil märkis, et 06.08.2024. a vaatlusprotokollis kajastuv informatsioon ei seostu

ei kuupäevaliselt ega ka asjaoludelt esitatud süüdistusega, sest nii need kuupäevad kui ka

narkootiline aine on erinevad sellest, mis on isikutele käesolevas asjas süüks arvatud. Samuti

lisas kaitsja Argo Küünemäe, et 06.08.2024. a vaatlusprotokollis on kajastatud näiteks

kuupäevi 22.04.2024., 10.12.2023. a jne, kuid süüdistuse kohaselt toimus sündmus

16.05.2024. a, mistõttu puudub sellel tõendil kajastatud märksõnadel ja piltidel igasugune

soes käesoleva kriminaalmenetlusega.

Kohus märgib, et mobiiltelefonist Redmi leitud vestlused viitavad ühesele sellele, et Maksim

Ovtšinnikov tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega. Eelnimetatud sõnumeid ei saa küll

siduda süüdistuses esitatud kuriteoga, kuid need näitavad, et seosed Maksim Ovtšinnikovi

poolt narkootiliste ainete käitlemisega on olemas. Ka telefonist leitud fotodelt saab üheselt

järeldada, et kuhugi metsa või puu alla on midagi peidetud, millele viitavad puudele

märgistatud punased ringid. Seda kinnitas ka Anton Slepnjov, et ta pidi Lätist metsast saadud

kauba peitma kuhugi Tallinnasse metsa ja siis Telegrami kaudu saatma koordinaadid ja pildi

samale isikule, kes soovis, et ta Lätis kauba ära toob. Kohus märgib ka seda, et tähtsust ei oma

see, et Telegramis saadetud koordinaatidega tähistatud kohad ei asu Lätis, vaid Eestis.

Tegemist on siiski narkootiliste ainete käitlemisega ja käesolevas süüdistuses esitatud tegu on

toimunud juba piiriüleselt, mis veelgi enam kinnitab laialdasemalt süüdistatavate poolt

narkootikumide käitlemist. Samuti on tuvastatud Telegrami vestluste kohaselt, et käideldi

erinevaid narkootilisi aineid, sealhulgas ka amfetamiini, mis on ka käesolevas kriminaalasjas

üheks käideldud narkootiliseks aineks. Kohtu hinnangul võib tõendite kogumis seega asuda

seisukohale, et mobiiltelefonist tuvastatud sõnumid ja fotod kinnitavad, et võib arvata, et ka

16.05.2024. a Maksim Ovtšinnikov käitles narkootilisi aineid.

Kohus leiab, et ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine on tõendamisese ehk oluline

on ka süüdistatavate teoeelne ja -järgne käitumine. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-16-04

leidnud, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib

anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse

ajal. Kriminaalmenetluse seaduses sätestatu ei keela tugineda kõrvuti teiste tõenditega ka

tõenditele, mis annavad teavet isiku sellise käitumise kohta, mis jääb küll väljapoole

süüdistuse ajalisi piire, kuid millel võib olla seos süüdistuses kirjeldatud tegude

toimepanemisega. Seega võib ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine kuuluda teatud

juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku

kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Riigikohus on märkinud, et

tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest

tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse

kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja

järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava

süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Näiteks on

narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele üldjuhul iseloomulik

planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. Sama seisukohta on

Riigikohus kinnitanud ka otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-21-10 leides, et ka süüdistuse ajalistest

piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendus süüdistuse tõendatusse hindamise

seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiratud käitumisakt, mis on

samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine

1-24-5039

kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab

tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal.

Süüdistatavate teoeelne käitumine annab aluse arvata, et süüdistatavad on ka varasemalt

sarnasel viisil narkootilisi aineid käidelnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 06.08.2024. a

vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud mobiiltelefonist Redmi saadud andmeid, on asjakohane.

Käesoleva kriminaalasja üks põhiküsimus nagu varasemalt juba mainitud, on see, kas Anton

Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov tegutsesid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisel

kaastäideviijatena.

KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka

see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.

Riigikohus on 3-1-1-10-15, p 12 selgitanud, et tegemist on omistamisnormiga, mille alusel

üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Samuti

pole funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt nõutav, et täideviija realiseeriks tingimata

ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik

täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate

sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse

peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus

sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et

konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani

realiseerimisse.

Kaitsja Leelo Viil märkis, et süüdistuses on märgitud, et Anton Slepnjov ja Maksim

Ovtšinnikov vedasid ja vadasid ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid, kuid süüdistuses

ei ole märgitud, mida konkreetselt tegi Anton Slepnjov ja mida Maksim Ovtšinnikov. Ka

kaitsja Argo Küünemäe märkis, et süüdistuses on ainult ühes lauses ära märgitud, et Anton

Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov vedasid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult grupis sõiduki

salongis 16.05.2024. a narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Seega on süüdistuses ainult

kaks sõna ehk vedasid ja valdasid, mis peaks kirjeldama asjaolu, et süütegu on toimepandud

grupis.

Kohus märgib, et käesolevas asjas seisneb süüdistuse kohaselt Anton Slepnjovi ja Maksim

Ovtšinnikovi ühine ja kooskõlastatud tegevus selles, et sõidukis olnud ained olid 16.05.2024.

a isikute ühises valduses ning neid veeti ühiselt. Täpsemast rollijaotusest saaks rääkida näiteks

sellises olukorras, kui isik peetakse keelatud ainetega kinni ning teine isik on andnud talle

juhiseid, kuidas keelatud ainet hankida vms. KarS § 21 lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei

pea olema eelnevat suusõnalist kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. Kohus

leiab, et süüdistatavate tegevus näitab üheselt, et nad olid teadlikud keelatud ainetest ja

tegutsesid koos sihipäraselt.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-64-14 p 13.2 leidnud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei

ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või

osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Küll aga valitseb üldjuhul tegu isik, kelle

tegu vastab spetsiifilise teokirjeldusega koosseisu objektiivsetele tunnustele, evides seega

täideviija kvaliteeti tingimusel, et tema käitumises on täidetud ka koosseisu subjektiivne külg.

Narkootilise aine käitlemisel on seega teo täideviijaks ka isik, kes tahtlikult täidab objektiivse

1-24-5039

koosseisu tunnuseid, mh valdab narkootilist ainet, teostades selle üle tegelikku võimu, ka

juhul, kui ta teeb seda teise isiku korraldusel.

Maksim Ovtšinnikovi teopanus seisnes selles, et tema organiseeris auto rentimist ning ka tema

maksis sularahas, lisaks olid tema kasutuses ka mobiiltelefonid, mille järgi saab järeldada, et

ka tema on varasemalt käidelnud narkootilisi aineid. Anton Slepnjov võttis aga kogu süü enda

peale ning märkis, et tegemist oli tema kotiga, kus kohast narkootiline ja psühhotroopne aine

leiti ning tema üksinda tõi need ained Lätis metsa peidetud kohast ära. Maksim Ovtšinnikov ja

D. Z olid kaasas ja ei teadnud kauba peale võtmisest midagi. Kohus märgib, et väide, et

Maksim Ovtšinnikov ei teadnud asjast midagi, on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja kohus

neid ütlusi selles osas ei arvesta. Nagu kohus juba ka eelpool mainis siis, tõendikogumist

tulenevalt ei ole eluliselt usutav ka see, et Maksim Ovtšinnikov oli kaasas ainult puhkuse

eesmärgil. Lisaks nähtub veel D. Z ütlustest, et talle teised ehk Anton Slepnjov ja Maksim

Ovtšinnikov ütlesid, mida teha ja kuhu minna, mis samuti viitab asjaolule, et tegutseti grupis.

Samuti kinnitas tunnistaja D Z , et nii Anton kui ka Maksim tarvitasid mõlemad xanaxi

kirjega purgis olnud tablette. Seega oli kohtu hinnangul Maksim Ovtšinnikov teadlik nendest

sõidukis olnud ainetest.

Kogutud tõendite kohaselt saab asuda seisukohale, et Lätis käidi ilmselgelt ühiselt toomas

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kaitsjad viitasid korduvalt, et süüdistus on esitatud

Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile, kuid sõidukis oli veel ka D Z , kuid temale

süüdistust esitatud ei ole. Kohus märgib selles osas, et riikliku süüdistust esitab prokuratuur

ning kohus peab jääma süüdistuse piiridesse, mistõttu ei saa kohus hinnata D. Z käitumist

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov osalesid

ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine käitlemises kaastäideviijatena. Seega on

tegemist grupis toime pandud kuriteoga.

Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatud, et Anton Slepnjov ja Maksim

Ovtšinnikov vedasid ja vedasid ebaseaduslikult sõidukis Škoda Octavia registreerimismärgiga

X suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid grupis, mistõttu on tuvastatud Anton

Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi käitumises KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

objektiivsed tunnused.

Lisaks märgib kohus, et Anton Slepnjovi ütlustest nähtub, et ta tunneb Maksim Ovtšinnikovi

ja D Z t lapsepõlvest saati. Seda kinnitas ka D Z , et ta tunneb nii Anton Slepnjovi kui ka

Maksim Ovtšinnikovi juba lapsepõlvest. Seega võib asuda seisukohale, et Anton Slepnjov ei

tahtnud süüstada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises oma sõpra Maksim

Ovtšinnikovi. Samuti oli Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovil ilmselge motiiv eitada

narkootilise aine suures koguses käitlemist grupis, vältimaks kriminaalvastutust KarS § 184 lg

2 p 1 järgi.

KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta

karistust ettevaatamatu teo eest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus. Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige

kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. KarS § 184 järgi sätestatud kuriteo

subjektiivne koosseis on täidetud, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

1-24-5039

Kohus leiab, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov panid kuriteo toime kavatsetusega.

Süüdistatavad seadsid endale eesmärgiks toimetada narkootilised ja psühhotroopsed ained

Eestisse, et neid Eestis käidelda. Anton Slepnjov ja Makism Ovtšinnikov teadsid, et toimus

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vedamine ja valdamine ning need sattusid sõidukisse

süüdistatavate ühise ja teadliku tegevuse tõttu.

Kuivõrd kohus tuvastas, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise toime pannud grupis, siis puudub alus ka

Anton Slepnjovi tegu ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi. Seega on Anton Slepnjovi

ja Maksim Ovtšinnikovi puhul täidetud KarS § 184 lg 2 p 1 objektiivne ja subjektiivne

teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Anton

Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi käitumine KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning nende süü on

täielikult tõendamist leidnud. Amfetamiini ja kanepi näol on tegemist narkootiliste ainetega,

mille käitlemiseks süüdistatavatel luba puudus ning neid aineid käideldi suures koguses.

Samuti puudus süüdistatavatel luba käidelda süüdistuses esitatud psühhotroopseid aineid.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi tegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Anton Slepnjovi ja

Maksim Ovtšinnikovi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Anton Slepnjov ja Maksim

Ovtšinnikov on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid

ei esine. Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on pannud toime neile etteheidetava kuriteo

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Seega tuleb Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov süüdi

tunnistada ning mõista karistus.

Karistus

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni

keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele

kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. KarS § 184 lg 2 p 1

näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega keskmine määr, millest

kohus peaks lähtuma, on üheksa aastat. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse

kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse

kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav

konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise

küsimus (RKKKo nr 3-1-1-79-03, p 11, nr 3-1-1-10-09, p 30.3, nr 3-1-1-59-15, p 8).

Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse

isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja

jälgitavalt põhistatud karistus (RKPJKo nr 5-20-5 p 19).

Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus arvestab, et

tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga. Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov käitlesid kokku

96,60 grammi kanepiõisikuid ehk marihuaanat ja valkjat lahustilõhnalist pulbrit massiga 1645

grammi, mis sisaldas 16% ehk 263 grammi amfetamiini. Riigikohus on otsuses nr 1-20-1108

avaldanud, et narkootiliste ainete käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo nö

1-24-5039

konkreetset sisemist ohtlikkust. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt

erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 11).

Samuti tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh

käideldud narkootilise aine liik (RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-18-

2232/179, p-d 72 ja 76). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt narkootikumidega

seotud kuriteokoosseisude puhul mõjutavad süü suurust nt isiku tegutsemise ajaperiood,

käideldud aine ohtlikkus ja kogus ning ohustatud isikute arv (vt nt RKKKo 1-20-1108, p-d

17-18). Kui kanepit võib pidada n-ö pehmeks narkootiliseks aineks, siis amfetamiini puhul on

kindlasti kohtu hinnangul tegemist tugeva narkootikumiga, mis on rahvatervisele ohtlikum.

Kohus eelpool juba tuvastas, et kokku oleks nimetatud ainetest saanud narkootilise joobe

2151 inimest. Samuti käitlesid süüdistatavad lisaks kanepile ja amfetamiinile veel ka 48

valkjat piklikku xanax logoga tabletti ja tabletitükke massiga kokku 15,31 g. Süü suuruse

hindamisel arvestab kohu ka seda, et teod on toime pandud kavatsetusega, s.o raskeima

tahtluse vormis. Arvestades eeltoodut saab pidada süüdistatavate Anton Slepnjovi ja Maksim

Ovtšinnikovi süüd keskmiseks.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Anton Slepnjovi

karistusregistri väljatrükist (I kd, tl 61) nähtub, et isikut ei ole varem kriminaalkorras

karistatud. Samuti on ka Maksim Ovtšinnikov karistusregistri väljatüki (I kd, tl 68) kohaselt

kriminaalkorras karistamata.

Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad.

Tuvastatud on, et Anton Slepnjov tarvitab narkootilisi aineid. Süüdistatav on andnud ütlusi, et

ta tarvitab iga päev või iga nädal marihuaanat ja xanaxit ning kui neid ei ole, siis

oksükodooni.

Anton Slepnjovi poolt narkootikumide tarvitamist kinnitas ka tema ema J. S . Tunnistaja J. S

sõnul on tema pojal narkootikumide sõltuvusprobleem. Ta märkas esimest korda 2022. aastal,

et pojal võib olla narkootikumide sõltuvus. Ta märkas mõned korrad kuus, et poeg võib olla

on narkootikume tarvitanud. Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et kaitsja soovis juba

kohtueelses menetluses, et kriminaalhooldajalt küsitaks seisukohta või teostataks ekspertiis

selle kohta, kas Anton Slepnjovi karistust on võimalik asendada narkomaanide

sõltuvusraviga. Kohtueelses menetluses prokuratuur leidis, et see ei ole põhjendatud. Ka

kohus märgib, et käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et toime on pandud ebaseaduslikult

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine grupis ehk KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritav kuritegu. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo alammäär on 3

aastat vangistust, kuid KarS § 692 lg 1 alusel on raviga võimalik vangistust asendada siis kui

isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest. Seega kuna kohus

mõistis Anton Slepnjovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, ei saa vangistust asendada raviga.

Käesoleval juhul ei ole tuvastatud ka selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaksid KarS §

61 lg 1 alusel kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära.

Kohus märgib, et arvestades süüdistatavate poolt käideldud narkootilisi aineid ja kogust, ei

pea kohus võimalikuks Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi tingimisi vangistusest

vabastada või kohaldada šokivangistust. Samuti viitab juba KarS § 184 lg 2 p 1 karistusraam

3 aastat kuni 15 aastat sellele, et tegemist on raske kuriteoga ning kõne alla saab tulla vaid

vangistus, sest ebaõigus nimetatud koosseisus on just nii suur, mistõttu tuleb sellesse suhtuda

1-24-5039

rangemalt, kui mõnda teise kuriteo kvalifikatsiooni. Üldpreventiivsel eesmärgil tuleb anda ka

sõnum, et sellised rasked narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude eest

tuleb mõista isikutele reaalne vangistus.

Kohus, arvestades Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi isikuid, et tegemist on varem

kriminaalkorras karistamata noorte isikutega, süü suurust, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid, leiab, et Anton

Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada

sanktsiooni miinimum karistusega.

Eeltoodu alusel kohus karistab Anton Slepnjovi KarS § 184 lg 2 p 1 alusel 3-aastase

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

ning karistusaja algust lugeda alates 16.05.2024. a.

Maksim Ovtšinnikovi kohus karistab KarS § 184 lg 2 p 1 alusel 3-aastase vangistusega. KarS

§ 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2024-

17.05.2024, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud

ja 28 päeva vangistust.

Tõkend

Anton Slepnjov peeti kahtlustatavana kinni 16.05.2024. a (I kd, tl 42-45). Pärnu Maakohtu

17.05.2024. a määrusega (I kd, tl 46-53) kohaldati Anton Slepnjovi suhtes tõkendit

vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 16.07.2024. a. Pärnu Maakohtu 11.07.2024. a määrusega

(I kd, tl 54-60) pikendati Anton Slepnjovi vahi all pidamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni

16.09.2024. a. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Anton Slepnjov jätkuvalt vahi alla ning

tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tõkendit süüdistatava Maksim Ovtšinnikovi suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu

kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Maksim Ovtšinnikovile

kohaldatud tõkendit ning isik ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei

pea kohus vajalikuks Maksim Ovtšinnikovi suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada.

Konfiskeerimine

16.05.2024. a sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga X läbivaatuse käigus leiti

sõidukist kaks nutitelefoni Redmi. Samuti leiti Maksim Ovtšinnikovi mobiiltelefon iPhone ja

kaks Anton Slepnjovile kuuluvat mobiiltelefoni iPhone.

16.05.2024. a Anton Slepnjovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd, tl 42-45)

nähtub, et Anton Slepnjov peeti 16.05.2024. a kell 19.39 Rannametsa tee 4, Pärnu linn kinni.

Kinnipidamisel leiti isiku pusa taskust sularaha. Samuti ka Maksim Ovtšinnikovi 16.05.2024.

a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 62-66) kohaselt kinni peetud 16.05.2024. a

kell 19.39 Rannametsa tee 4, Pärnu linn ning dressipükste taskus olevast rahakotist leiti

sularaha.

Prokurör taotles kohtult KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel Anton Slepnjovilt

kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefonide iPhone 15 ja iPhone 12 Mini ning sularaha

125 eurot konfiskeerimist ja Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära võetud

mobiiltelefoni iPhone 15 ja sularaha 1890 eurot konfiskeerimist.

1-24-5039

KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus

sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja

varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik

on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga

saadud vara).

Seega on KarS § 832 alusel vara konfiskeerimise esimene tingimus see, et kohus oleks isiku

mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus Anton Slepnjovi ja

Maksim Ovtšinnikovi süüdi mõistnud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises.

Teiseks peab karistusseadustikus olema ette nähtud alus vara laiendatud konfiskeerimiseks

KarS § 832 alusel. Käesoleval juhul KarS § 184 lg 5 p 2 näeb ette, et KarS §-s 184 sätestatud

kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

KarS §-s 832 sätestatule. Seega on ka teine tingimus vara laiendatud konfiskeerimiseks

täidetud.

Kolmandana tuleb tuvastada, kas vara, mida prokurör soovib, et kohus konfiskeeriks, kuulub

kuriteo toimepanijatele ehk Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile.

Anton Slepnjovilt on kinnipidamise käigus ära võetud sularaha ja kaks mobiiltelefon iPhone

15 ja iPhone 12 Mini. Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Anton Slepnjovile kuuluva

varaga, sest kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et antud sularaha ja

mobiiltelefonid kuuluks kellelegi teisele. Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et

need ei kuuluks Anton Slepnjovile. Anton Slepnjov on andnud ütlusi, et talle kuuluvad kaks

iPhone´i.

Samuti võeti Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära sularaha ja mobiiltelefon

iPhone 15. Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Maksim Ovtšinnikovile kuuluva

varaga, sest ka selles osas ei ole kriminaalasja materjalides viiteid, et antud sularaha ja

mobiiltelefon kuuluks kellelegi teisele. Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et

need ei kuuluks Maksim Ovtšinnikovile.

Neljandaks on vajalik kohtul analüüsida, kas esineb alus eeldada, et kuriteo toimepanijad ehk

antud juhul Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on saanud vara kuriteo toimepanemise

tulemusena või sellise vara arvelt.

Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija

kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise

tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust.

Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis

juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud,

millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud

isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele,

ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel

juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse.

1-24-5039

Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse

adressaadil (vt RKKKm 3-1-1-10-16).

Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et Anton Slepnjov töötas peaaegu aasta Saksamaal ning omas

legaalset sissetuleku umbes 1000 eurot kuus. Seega on Anton Slepnjov võimeline teenitud

raha eest soetama endale mobiiltelefone ja puudub põhjus arvata, et temalt ära võetud 125

eurot oli teenitud ebaseaduslikult

Süüdistatav andis 17.05.2024. a ütlusi, et ta tuli kuu aega tagasi Saksamaalt töölt, kus ta töötas

lihatehases. Ta tuli Saksamaalt tagasi koju 19. või 20. aprill või märtsi alguses. Ta on raha

välja võtnud Revolut kontolt ja ta elatus sellest rahast. Ütluste andmise ajal ta Eestis ei

töötanud, vaid otsis tööd. Asjaolu, et Anton Slepnjov töötas Saksamaal kinnitas ka tunnistaja

J. S . Tunnistaja J. S andis ütlusi, et tema poeg Anton Slepnjov töötas enne vahistamist 2023.

aasta augustist kuni 2024. aasta maini Saksamaal vorstivabrikus ning sai palka umbes 1000

eurot sõltuvalt sellest mitu päeva oli kuus.

Anton Slepnjovi töötamise registrist (I kd, tl 158-159) nähtub, et ta töötas alates 16.06.2021. a

D OÜ-s kuni 02.07.2021 ning samuti on ta töötanud alates 02.07.2022. a B OÜ-s kuni

15.08.2022. a. Maksukohuslaste registri väljavõttest (I kd, tl 16) nähtub, et Maksu- ja

Tolliametil puuduvad Anton Slepnjovi 2019. a , 2020. a, 2023. a ja 2024. a tulude kohta

andmed. Anton Slepnjovi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2021. a oli 265

eurot ja 2022. a 1373 eurot. Kinnistusraamatu andmete (I kd, tl 161) kohaselt Anton

Slepnjovile kinnisvara ei kuulu ning liiklusregistri andmetest (I kd, tl 162) nähtub, et Anton

Slepnjovile ei kuulu ka sõidukeid.

Maksim Ovtšinnikovi töötamise registrist (I kd, tl 153-154) nähtub, et ta on 08.05.2023. a

kuni 25.02.2024. a töötanud P OÜ-s. Enne seda töötas 18.07.2022. a kuni 12.08.2022. a. N

OÜ- s. Maksukohuslase registri väljatrüki (I kd, tl 155) kohaselt puuduvad Maksu- ja

Tolliametil Maksim Ovtšinnikovi andmed 2019. a , 2020. a ja 2021. a tulude kohta. Samuti

nähtub, et 2022. a oli Maksim Ovtšinnikovi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist

638 eurot, 2023. aastal 9124 eurot ja 2024. a aastal 2432 eurot. Kinnistusraamatu (I kd, tl 156)

andmete kohaselt ei kuulu Maksim Ovtšinnikovile kinnisvara. Liiklusregistri (I kd, tl 157)

andmetest nähtub, et Maksim Ovtšinnikovile kuulub sõiduauto Audi A4, 2003. a.

Seega eeltoodust nähtub, et Anton Slepnjovi viimane töösuhe Eestis lõppes 15.08.2022. a

ning Maksu ja Tolliameti andmetest nähtuvalt olid süüdistatava legaalsed sissetulekud

väikesed. Maksim Ovtšinnikovi viimane töösuhe lõppes 25.02.2024. a.

Kaitsja Leelo Viil märkis, et kui teises riigis käiakse narkootilist ainet hankimas, siis peaks

suurem summa sularahast olema ära kulutatud aine hankimisele. Seetõttu ei saa Maksim

Ovtšinnikovilt leitud ja ära võetud sularaha seostada käesolevas asjas süüdistuses esitatud

konkreetsete ainetega. Samuti on Maksim Ovtšinnikovil käesoleval hetkel olemas ametlik

töökoht Venipaki kullerina. Kaitsja hinnangul ei saa Maksim Ovtšinnikovi sissetulekuid

arvestades teha järeldust, et Maksim Ovtšinnikov on elanud kuritegevusest saadud tulust.

Maksim Ovtšinnikovil on ametlikud sissetulekud olemas olnud.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maksim Ovtšinnikovilt leitud sularaha võis olla mõeldud

ka Lätist toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete toomisele vajalike kulude katmiseks

või siis isikul lihtsalt kaasas olla, mistõttu ei ole alust väita, et kui narkootilist ainet minnakse

hankima, siis kulutatakse kogu kaasas olnud sularaha ära.

1-24-5039

Anton Slepnjovil ütluste kohaselt ei ole ta tegelenud narkootiliste ainete müümisega. Kuigi

Anton Slepnjovile ega Maksim Ovtšinnikovile ei ole esitatud süüdistust narkootiliste ainete

müümises, siis kohtu hinnangul viitab 16.05.2024. a leitud ja ära võetud narkootiliste ainete

kogus üheselt sellele, et narkootilisi aineid käideldi ilmselt müügiks ja tulu saamise eesmärgil.

Samuti kinnitas ka Anton Slepnjov, et ta pidi Lätist leitud ainete eest saama raha. Arvestades

aine kogust ei saa öelda, et isikud kasutasid neid aineid enda tarbeks. Lisaks märgib kohus, et

Maksim Ovtšinnikov ei andnud ütlusi ning seega ei andnud ta ka selgitusi sularaha ja

mobiiltelefoni osas, et see oleks mingi muu vara kui narkootiliste ainete käitlemisest saadud.

Isikutel on igapäevased vältimatud kulutused ja püsikulud, mille jaoks on inimesel vaja

rahalisi vahendeid. Samuti tuvastati, et Anton Slepnjovile kuuluvad mobiiltelefonid iPhone 15

ja iPhone 12 Mini ning Maksim Ovtšinnikovile kuulub mobiiltelefon iPhone 15 ning ka nende

soetamiseks on isikutel vaja rahalisi vahendeid. Mobiiltelefoni Apple iPhone 128GB hind on

Elisa e-poest 819 eurot (I kd, tl 163-165) ning mobiiltelefon Apple iPhone 12 Mini 64GB

hind on Telia e-poes 299 eurot (I kd, tl 166-168).

Seega arvestades asjaolu, et isikutel on vältimatud püsikulud, neilt leiti mobiiltelefone, mille

hinnad on pigem kallimad ning isikute legaalne sissetulek ei ole suur, siis on põhjendatud alus

arvata, et Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovil on sissetulek, mis on saadud narkootilise

ainete müügist.

KarS § 832 lg 1 kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et

tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kohus leiab, et süüdistatavad ei ole tõsikindlalt

tõendanud, et isikute kinnipidamisel leitud sularaha ja mobiiltelefonid oleks pärinenud

legaalsetest allikatest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Anton Slepnjovi ja Maksim

Ovtšinnikovi poolt toimepandud kuriteo olemuse ning isikute legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra tõttu on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha ja

mobiiltelefonid on soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav

kriminaaltuluna. Seetõttu leiab kohus, et esinevad alused Anton Slepnjovi ja Maksim

Ovtšinnikovi vara konfiskeerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt kohus konfiskeerib KarS § 832 lg 1 alusel Anton Slepnjovilt

kinnipidamise käigus ära võetud sularaha 125 eurot ja mobiiltelefonid iPhone 15 ja iPhone 12

Mini ning Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära võetud sularaha 1890 eurot ja

mobiiltelefon iPhone 15, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse

(Riia mnt 233a, Pärnu) valduses.

Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise

vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik

luba puudub. Süüdistatavatel puudub narkootilise ja psühhotroopse aine omamiseks vajalik

luba. Seega tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis asuvad hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis, KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse

jõustumisel NPALS § 7 lg 3 alusel EKEI valdusesse.

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses asuvad

ekspertiisiaktiga nr X tagastatud tühjad pakendid. Kohus leiab, et need tuleb kohtuotsuse

jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

1-24-5039

16.05.2024. a tolliläbivaatuse käigus sõidukist Škoda Octavia registreerimismärgiga X leiti

mobiiltelefonid Redmi Note 9 Pro ja Redmi. Kohus leiab, et need tuleb kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

16.05.2024. a tolliläbivaatuse käigus võeti Anton Slepjonovilt ära 2 tšekki. Kohus leiab, et

need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

17.05.2024. a toimunud sõiduki registreerimismärgiga X läbivaatuse käigus on ära võetud

esemed, mis pakendati läbipaistvasse kilekotti ja suleti tõkendiga nr X . Kohus leiab, et need

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

17.05.2024. a sõiduki registreerimismärgiga X läbivaatuse käigus ära võetud Anton

Slepnjovile kuuluvad esemed, mis on suletud tõkendiga X . Kohus leiab, et need tuleb KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

MTA uurimisosakonna andmelaos digitaalsel hoiul asuvad Anton Slepnjovi mobiiltelefoni

iPhone 12 Mini ja mobiiltelefoni Redmi Note 9 Pro kopeeritud andmed. Kohus leiab, et need

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Menetluskulud

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka

menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud.

Anton Slepnjovile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 2099,85 eurot. Maksim

Ovtšinnikovile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1904,67 eurot. Kohus leiab, et

määratud kaitsjatele määratud tasud on olnud vajalikud ja põhjendatud.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ),

mille tegemise kulu on 402 eurot (I kd, tl 71).

Narkootilise aine ekspertiisiakti nr X ekspertiisiobjektideks olid nii Anton Slepnjovi kui ka

Maksim Ovtšinnikovi poolt ebaseaduslikult käideldud ained, mis sisaldasid erinevaid

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning mille käitlemises mõistis kohus isikud süüdi.

Narkootilise aine ekspertiisi koostamine oli vajalik selleks, et selgitada välja, kas tegu on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, milline on ainete kaal ja mitmele isikule piisab

ekspertiisiks esitatud ainetest narkojoobe tekitamiseks. Ekspertiisist saadud teave oli vajalik

selleks, et hinnata, milline on võimaliku toimepandud kuriteo kvalifikatsioon. Kohus leiab, et

nimetatud ekspertiisi teostamine on oluline mõlema isiku süü hindamisel. Seega kohus leiab,

et nimetatud ekspertiisikulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Anton Slepnjovilt ja Maksim

Ovtšinnikovilt mõlemalt 201 eurot.

Prokurör esitas kohtule ka DNA-ekspertiisi akti nr X menetluskulude õiendi summas 840

eurot (I kd, tl 185-186) ning palus selle välja mõista süüdistatavatelt võrdsetes osades. Kohus

märgib, et kuivõrd prokurör ei esitanud kohtule ei ekspertiisimäärust ega ka ekspertiisiakti,

vaid üksnes ekspertiisiakti õiendi, siis ei saa kohus nimetatud kulu tekkimist hinnata ega seda

süüdistatavatelt välja mõista. Kohtule jääb arusaamatuks, milleks ja kelle või mille osas

1-24-5039

nimetatud ekspertiis teostati, kuivõrd üksnes õiendist see ei selgu. Seega jätab kohus DNA-

ekspertiisi akt nr X kulu 840 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt

on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga

alammäär, s.o 2050 eurot.

Eeltoodu põhjal tuleb Anton Slepnjovilt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 4350,85

eurot ja Maksim Ovtšinnikovilt 4155,67 eurot.

Anton Slepnjov ega tema kaitsja ei ole avaldanud, et menetluskulude kohene tasumine käib

süüdlasele üle jõu ja soovi tasuda menetluskulud pikema aja jooksul. Seega Anton Slepnjov

on kohustatud tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleb Maksim Ovtšinnikovil riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Helen Tekko

Eili Pais

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik