2-23-102212/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-23-102212

Tsiviilasi

W.C hagi S.L-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1735,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W.C apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): W.C (ik: XXX), seaduslik esindaja F.M,

lepinguline esindaja Annika Kiisk

Vastustaja (kostja): S.L (ik: XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2024 otsus osaliselt kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista S.L-

ilt välja alates 16. jaanuarist 2023 kuni 30. septembrini 2024 elatis W.C kasuks kokku

4442,86 eurot ja alates 1. oktoobrist 2024 kuni W.C täisealiseks saamiseni igakuine elatis

287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatisevõlast tuleb maha arvestada S.L-i poolt

F.M pangakontole alates 16. jaanuarist 2023 kuni 19. juunini 2023 ja alates 15. juunist

2024 kuni 30. septembrini 2024 elatisena makstud summad.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes osaliselt.

2.2 Mõista X W.C S.L-i kasuks välja elatis kokku 4442,86 eurot perioodi 16.

jaanuar 2023 kuni 30. september 2024 eest.

Elatisevõlast tuleb maha arvestada S.L-i poolt või tema eest F.M pangakontole

alates 16. jaanuarist 2023 kuni 19. juunini 2023 ja alates 15. juunist 2024 kuni 30.

septembrini 2024 elatisena makstud summad.

2.3. Mõista X W.C S.L-i kasuks välja alates 1. oktoobrist 2024 kuni W.C

täisealiseks saamiseni (XXXXXXX) igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.4. S.L-il tuleb temalt W.C kasuks välja mõistetud elatis maksta F.M

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2.5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2.6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5. Võtta asja materjalide juurde W.C apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid:

üürileping, töötutoetuse otsuse väljavõte, kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-8708, ning S.L-i

vastusele apellatsioonkaebusele lisatud täiendav tõend: S.L-i konto väljavõte Bolti

tasude kohta novembris, detsembris, jaanuaris.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. W.C (hageja) esitas 16.01.2023 oma seadusliku esindaja (ema, F.M) kaudu S.L-i (kostja)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu

Maakohus 30.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu

300 euro elatise saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

01.03.2023 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja elatis 300 eurot kuus alates 16.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja F.M ja kostja alaealine laps, sündinud XXXXXXXXX.

Hageja elab ema juures ja viibib kostja juures tavaliselt igal teisel nädalavahetusel. Kostja on

maksnud hagejale elatist 150 eurot kuus, mis ei ole piisav. Hageja igakuised kulud on

keskmiselt 1609,84 eurot.

2. Kostja tunnistas 15.03.2023 kirjalikus vastuses elatisenõuet summas 86,26 eurot kuus, s.o

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas arvestusega, et hageja viibib kostja

juures ca 9 päeva kuus. Kostja oli kompromissi korras valmis jätkama elatise maksmist 150

eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud oma vajalikke kulusid hagiavalduses toodud ulatuses.

Kostja sissetulek ei ole ka piisav, et maksta hagis nõutud elatist. Kostja töötas OÜ-s XX ja

tema viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 1302,75 eurot kuus (neto). Kostjal on ka teine

laps A. S.L, sündinud XXXXXXXXXX), kellele kostja maksab elatist 150 eurot kuus. Kostja

eluruumi üür on 500 eurot, kommunaalkulud ca 200 eurot, kolme väikelaenu maksed 504,83

eurot kuus.

19.05.2023 kostja koondati OÜ-st XX ja võeti 22.05.2023 töötukassas töötuna arvele. Kuni

29.02.2024 oli kostja ainus sissetulek töötuskindlustushüvitis 721,33 eurot kuus. Kostja

tegutses OÜ-s XXX käsunduslepingu alusel maaklerina, kuid tal ei õnnestunud teenida

maakleritasu. Samuti sõitis kostja Bolti taksot, kuid teenuse osutamisele kulus rohkem raha

kui laekus. Töövaidluskomisjon rahuldas 14.07.2023 otsusega kostja nõude OÜ XX vastu

saamata töötasu, töövõimetushüvitise, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise saamiseks.

Kohtutäitur lõpetas menetluse väljamakseid tegemata, sest välja kuulutati OÜ XX pankrot.

Pankrotimenetlus ei ole võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni jõudnud. 2023. a detsembris

müüs kostja talle kuulunud auto Audi A6 ja täitis saadud rahaga laenukohustuse 2565,77

eurot Inbank Finance AS ees. Kostjal vara enam ei ole. Sissetuleku puudumise tõttu kostja

hagejale alates 2023. a aprillist elatist ei maksnud.

Alates 31.07.2024 töötab kostja XXXX OÜ-s tunnitasuga 7 eurot. Kostja augustikuu

brutotöötasu oli 1232 eurot ja netotasu 1076,27 eurot. Kostja igakuised vältimatud

väljaminekud moodustavad 791,53 eurot, sh 75,46 eurot Swedbank AS laenulepingu nr

XXXXXXXXXXXX tagasimakse, 179,09 eurot Swedbank AS laenulepingu nr

XXXXXXXXXXXX tagasimakse, 36,98 eurot IPF Digital AS laenulepingu nr

XXXXXXXXXX tagasimakse, 400 eurot eluruumi üür ja 100 eurot Elisa Eesti AS

sideteenuste arve. Maakohus on mõistnud kostjalt kostja teise lapse kasuks välja seadusjärgse

elatise. Kuna kostjale jääb pärast vältimatute kulude kandmist alles 284,74 eurot ning ta peab

ühetaoliselt ülal pidama ennast ja oma kahte alaealist last, siis on kostjal võimalik tasuda

hagejale elatist 94,91 eurot kuus (284,74 ÷ 3).

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11.10.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis S.L-ilt W.C

kasuks välja elatise alates 16.01.2023 kuni 10.10.2024. a 1448,38 eurot ja alates 11.10.2024. a

94,91 eurot kuus kuni W.C täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

PKS § 101 alusel, võttes arvesse lapsetoetust 80 eurot kuus ja arvestades, et hageja on

kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneks elatis järgnevalt: alates

16.01.2023 kuni 31.03.2023. a 215,64 eurot kuus, alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024. a

260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024. a 287,72 eurot kuus.

Kohus leidis, et hageja elatisenõue PKS § 101 alusel arvutatud summast suuremas summas ei

ole põhjendatud, kuid kostja on põhistanud, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise

väljamõistmiseks PKS § 101 järgsest summast väiksemas ulatuses.

Kuni 19.05.2023 töötas kostja OÜ-s XX, kus talle on perioodil 2022. a september kuni 2023.

a veebruar makstud töötasu keskmiselt 1302,75 eurot kuus. Töösuhe lõppes 19.05.2023

koondamise tõttu. 22.05.2023 võeti kostja töötuna arvele. Ajavahemikus 2023. a juuli kuni

2024. a jaanuar on kostjale makstud töötuskindlustushüvitist keskmiselt 721,33 eurot kuus.

Töövaidluskomisjon mõistis 14.07.2023 otsusega OÜ-lt XX välja kostja kasuks 2023. a aprilli

töötasu brutosummas 1217,97 eurot, töövõimetushüvitise netosummas 82,95 eurot,

puhkusehüvitise brutosummas 630,92 eurot ja koondamishüvitise brutosummas 1241,85

eurot. Kostja väitel lõpetas kohtutäitur täitemenetluse väljamakseid tegemata, sest välja oli

kuulutatud OÜ XX pankrot, ning pankrotimenetluses ei ole väljamaksete tegemiseni jõutud.

Alates 31.07.2024 töötab kostja XXXX OÜ-s, kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja väitel

maksti talle 2024. a augustis netotasu 1076,27 eurot.

Ajavahemikul 12.04.2023 kuni 12.04.2024 on lisaks OÜ XX töötasule ja töötukassa

hüvitisele tehtud kostja LHV panga kontole sularaha sissemakseid 1320 eurot ning

kolmandad eraisikud on teinud nii kostja LHV panga kui ka Swedbanki kontole makseid

väiksemates summades. 14.12.2023 on LHV panga kontole makstud 5000 eurot selgitusega

„Audi ost“. Järgmisel päeval on kostja kandnud sellest 2565,77 eurot Inbank Finance AS-le.

Hageja taotlusel nõudis kohus Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt ja Eestis registreeritud

välisriigi krediidiasutuste filiaalidelt täiendavalt andmeid kostja kontode kohta alates

20.06.2023. Saadud vastustest nähtuvalt on kostjal Swedbankis arveldus- ja hoiukonto ning

LHV pangas ja SEB pangas arvelduskontod.

Swedbanki arvelduskontole on kolmandad eraisikud teinud 13.04.2024 kuni 04.07.2024

makseid väiksemates summades. Hoiukontole on kandnud pank arvelduskonto tehingutelt

rahakogujasse 10 eurot. LHV panga arvelduskontole on 13.04.2024 kuni 01.07.2024 tehtud

sularaha sissemakseid 3950 eurot (mais ja juunis) ning kolmandad eraisikud on teinud

makseid väiksemates summades. SEB panga arvelduskontol on tehtud tehinguid 21.–

22.06.2024. Kostja on teinud makseid erinevatele ettevõtetele nagu AS Pafer ja Optiwin OÜ,

mis tegutsevad hasartmängude ja kihlvedudega, ning nendelt ettevõtetelt on kontole ka raha

tagasi kantud.

Pangakontode väljavõtetelt nähtub, et ajal kui kostja oli töötuna kirjas, on ta lisaks

töötuskindlustushüvitisele saanud rahalisi vahendeid. Kostja on teinud sularaha sissemakseid,

kolmandad isikud on kandnud kontole raha. Arvestades aga, et tegemist on ebaregulaarsete

väiksemate maksetega, mis on tehtud eraisikute poolt ja saadud nt hasartmängudest, siis

kohus leidis, et sellest ei saa järeldada, et kostjal oli töötuse perioodil mingi oluline

püsisissetulek, mida saaks elatise arvutamisel arvesse võtta. Suurem summa on laekunud auto

müügist, kuid ligi poole sellest on kostja kandnud enda finantskohustuste katteks. Seega

lähtus kohus sellest, et alates 16.01.2023 kuni 19.05.2023 oli kostja sissetulekuks töötasu OÜ-

lt XX keskmiselt 1302,75 eurot kuus, alates 05.06.2023 kuni 29.02.2024

töötuskindlustushüvitis keskmiselt 721,33 eurot kuus ja alates 31.07.2024 on kostja

sissetulekuks töötasu XXXX OÜ-lt ca 1076 eurot kuus. Kostjal ei ole teada mingit

registreeritavat vara ega kinnisasju.

Kostjal on laenulepingutest tulenevad rahalised kohustused Swedbank AS ja IPF Digital AS

ees 291,53 eurot kuus. Kostja üürib korterit XXXXXXXXXX ning maksab üüri 400 eurot

kuus. Kuna kostjale kinnisasju ei kuulu, saab lugeda üürikulu tema vältimatuks püsikuluks.

On üldteada asjaolu, et Tallinnas on üürihinnad kõrged, ja ei ole alust arvata, et vennaga

kokku lepitud üür ületaks turuhinda. Seega on kostja vältimatud püsikulud vähemalt 791,53

eurot kuus. Lisanduvad veel kulud toidule, kommunaalmaksetele ja muud igapäevased kulud.

Arvestades kostja püsivate sissetulekute ja igakuiste vältimatute püsikulude suurust leidis

kohus, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud

summas, kahjustamata tema enese tavalist ülalpidamist ning tema teise lapse ülalpidamist.

20.06.2023 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et menetluse peatamise ajal tasub kostja

hagejale elatist varem kokkulepitud summas, s.o 150 eurot kuus. Kostja maksis kokkuleppel

ka oma teisele lapsele elatist 150 eurot kuus. Tartu Maakohtu 29.05.2024 otsusega tsiviilasjas

nr 2-23-8708 mõisteti kostjalt B. S.L-i kasuks välja elatis perioodi juuni 2023 kuni mai 2024

eest arvestusega 150 eurot kuus. Kohus leidis, et alates hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni on põhjendatud lugeda kostja elatise maksmise kohustuse suuruseks 150 eurot

kuus nagu oli vanemate kokkulepe kohtueelselt ja ka menetluse ajal.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni peatamiseni 2023. a juunis maksis kostja elatist 150 eurot

kuus. 2023. a juulist kuni otsuse tegemiseni 10.10.2024 pidi kostja maksma elatist 2298,38

eurot (15 × 150 + 48,38). 08.07.2023 kuni 07.03.2024 on kantud hageja ema kontole kostja

poolt või tema eest hageja ülalpidamiseks 850 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja

mõista alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni elatis 1448,38 eurot (2298,38 – 850).

Alates otsuse tegemisest on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 94,91 eurot

kuus nagu kostja taotles, s.o pool kostja sissetulekust, millest on maha arvestatud kostja

vältimatud püsikulud (1076,27 – 791,53 = 284,74/2).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. W.C esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11.10.2024 otsuse

tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista S.L-ilt W.C kasuks välja elatis

alates 16.01.2023 kuni W.C täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses.

Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) muudab hageja tulenevalt muutunud asjaoludest nõude suurust ja palub mõista välja elatise

PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas. Hageja ei käi enam võistlustantsu trennis, elab koos

emaga üürikorteris ning ema sissetulekuks on tänaseks üksnes töötutoetus. Kuivõrd hageja

veedab kostjaga aega vähem kui 7 ööpäeva kuus, siis elatise arvutamisel kohustatud

vanemaga veedetud aega arvesse ei võeta;

2) on maakohus vähendanud elatist ilma mõjuva põhjuseta. Kostja on töövõimeline isik.

Kostja varjab oma sissetulekuid, nt Boltilt saadud tasu. Kohus kostjalt selle kohta tõendeid ei

nõudnud.

Kostja LHV panga kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 26 663,70 eurot, s.o

keskmiselt 2221,98 eurot kuus. LHV konto väljavõttest nähtub pidev meelelahutusasutuste

külastamine (pubid, klubid, kino, toidukohad jne), pidev taksoga liikumine, e-sigarettide

tarbimine. 26.06.2024 on tehtud teadmata selgitusega ülekanne Reimo Marmorile 3050 eurot,

Jaan Vildele on tehtud ülekandeid kokku 550 eurot.

Kostja Swedbanki kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 6412,69 eurot, s.o

keskmiselt 534,39 eurot kuus.

Kostja SEB panga kontole on 20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 4225,85 eurot, s.o

keskmiselt 352,15 eurot kuus. SEB panga konto väljavõttest nähtub, et kostjal on piisavalt

raha, et tegeleda hasartmängudega.

Eeltoodu põhjal on kostja keskmine kuusissetulek olnud 3108,52 eurot. Ekslik on maakohtu

seisukoht, et kuna tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, siis ei saa kostja kontodele laekunud

summasid elatise väljamõistmisel arvesse võtta.

Tarbimislepingutest tulenevad kohustused ei ole aluseks, et vähendada lapse ülalpidamise

kohustust alla alammäära. Üks leping Swedbankiga on sõlmitud elatisevaidluse ajal;

3) on maakohus, mõistes hageja kasuks välja perekonnaseaduses sätestatust väiksema elatise,

kohelnud vanemaid põhjendamatult ebavõrdselt ja jätnud enamuse hageja kuludest ema

kanda;

4) ei ole maakohus kohelnud kostja lapsi võrdselt. Tartu Maakohus mõistis 29.05.2024

otsusega tsiviilasjas nr 2-23-8703 kostjalt välja B. S.L-i kasuks igakuise elatise alates

01.06.2024 kuni B. S.L-i täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas

suuruses. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.10.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata;

5) ei saa nõustuda seisukohaga, et kuni kohtuotsuse tegemiseni on põhjendatud mõista välja

elatis 150 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja oli nõus menetluse peatamisega tingimusel, et

kostja tasub menetluse peatamise ajal elatist vähemalt 150 eurot kuus. See ei tähendanud, et

antud summat ületavas osas hageja loobub nõudest hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni;

6) tulnuks menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel

kostja kanda. Kostja on varjanud oma sissetulekuid, sh ei ole ta esitanud väljavõtet LHV

panga ettevõtluskontolt, kuhu laekus Boltis teenitud tasu. Hageja juhtis sellele korduvalt

tähelepanu.

5. S.L palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja

menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Hageja on nõuet muutnud selliselt, et nõuab

300 euro asemel seadusjärgset miinimumelatist, mis hetkel on 287,72 eurot, kuid suureneb

indekseerimise tõttu igal aastal. Hageja ei saa hakata ringkonnakohtus nõudma midagi täiesti

teistsugust kui see, mida ta nõudis maakohtus ja mille kohta maakohus on otsuse teinud.

Ringkonnakohus ei saa asuda hageja uusi nõudeid algusest peale menetlema;

2) tuleb asi lahendada käesolevas menetluses esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt. See, et

tsiviilasjas nr 2-23-8703 leiti, et kostja peab maksma oma teisele lapsele seadusjärgset elatist,

ei tähenda, et käesolevas asjas tuleb teha samasugune otsus. Kui kohus mõistab kostjalt ka

hagejale välja seadusjärgse elatise, ei jää kostjale enda ülalpidamiseks üldse rahalisi

vahendeid;

3) on maakohus õigesti kohaldanud PKS § 102 lg-t 2 ja mõistnud kostjalt hagejale välja

elatise 94,91 eurot kuus. Kostja vaimne tervis on halvenenud ning kostja ei ole võimeline tööl

käima ja sissetulekut teenima. Formaalne töövõime olemasolu ei tähenda seda, et kostja oleks

faktiliselt võimeline tööd tegema. On üldteada, et depressiooni all kannatavatel inimestel on

keeruline igapäevaeluga toime tulla, neil puudub sageli tahe tööd teha ja energia

tööülesannete täitmiseks, nad üritavad sotsiaalseid tegevusi vältida, mis on aga töötamise

lahutamatu osa.

Riigikohus on öelnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh hinnata seda, et vanem suudaks

kohtuotsust täita. Väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult

koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt

vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Kostja ei ole oma sissetulekuid varjanud. Kostja esitab täiendava tõendi, millelt nähtub

kostjale 2023. a novembrist 2024. a jaanuarini (sel perioodil sõitis kostja Bolti taksot) takso

sõitmise eest laekunud summad ja väljaminekud. Kostja teenis 2023. a novembris 496,11

eurot, detsembris 167,24 eurot ja 2024. a jaanuaris 80,56 eurot, s.o kolme kuu jooksul kokku

743,91 eurot. Selle lisarahaga kattis kostja toidukulud. Praegu on kostja taas töötu, sest

tööandja XXXX OÜ lõpetas tegevuse. Kostja otsib aktiivselt uut töökohta;

4) jäeti menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja ei ole

põhjustanud menetlust sellega, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara

kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

mõistab kostjalt välja alates 16.01.2023 kuni 30.09.2024 elatise hageja kasuks kokku 4442,86

eurot ja alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 287,72 eurot

(272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatisevõlast tuleb maha arvestada kostja poolt

või tema eest hageja seadusliku esindaja pangakontole alates 16.01.2023 kuni 19.06.2023 ja

alates 15.06.2024 kuni 30.09.2024 elatisena makstud summad.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

alates 16.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud ja iga

aasta 1. aprillil muutuvas summas. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Iseenesest on õige kostja seisukoht, et apellatsioonimenetluses nõude muutmine ei ole

lubatud. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal

on õigus oma algset, miinimummäära ületavat elatisenõuet vähendada PKS § 101 järgse

alammäärani (mis hageja puhul on praegu 287,72 eurot kuus) ka apellatsioonimenetluses.

Asjaolu, et indekseerimise käigus võib alammääras väljamõistetud elatis mõne aja pärast

ületada 300 euro piiri, ei anna ringkonnakohtu arvates alust asuda teistsugusele seisukohale.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem, kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa, ning kohus võib PKS § 101 lg-st 2 tulenevalt kindlaks määrata

elatissumma suuruse arvutamise alused.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.1),

et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud ka, et elatise suuruse saab kindlaks määrata iga

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning kohtule jääb muu hulgas võimalus arvestada elatise

suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või

sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (viidatud lahendi p 15.6).

Eeltoodut arvestades puudub apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks alus ning

ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust

mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 16.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni

PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud iga-aastaselt muutuvas summas ning samuti menetluskulude

jaotuse osas.

8. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde hageja apellatsioonkaebusele lisatud

täiendavad tõendid: üürilepingu, töötutoetuse otsuse väljavõtte ja kohtuotsuse tsiviilasjas nr

2-23-8708, ning kostja vastusele apellatsioonkaebusele lisatud täiendava tõendi: kostja konto

väljavõtte Bolti tasude kohta novembris, detsembris, jaanuaris. Tegemist on asjakohaste

tõenditega, mis on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist või mille väljanõudmist kostjalt

on hageja taotlenud.

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab erinevalt maakohtust, et kostja ei ole

tõendanud, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 järgsest

summast väiksemas ulatuses.

9.1. Maakohus on teinud kindlaks kostja varalise olukorra. Lisaks kostja enda esitatud LHV

panga ja Swedbanki kontode väljavõtetele on maakohus 01.07.2024 nõudnud hageja taotlusel

kõigilt Eestis tegevusloa alusel tegutsevatelt krediidiasutustelt ja Eestis registreeritud

välisriigi krediidiasutuste filiaalidelt andmed kõigi kostja kontode kohta ning kontode

väljavõtted alates 20.06.2023.

Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti välja toonud, et kostja LHV panga kontole on

20.06.2023 kuni 01.07.2024 laekunud 26 663,70 eurot (dtl 426–463), mis teeb ühe kuu

keskmiseks laekumiseks ca 2221 eurot, Swedbanki kontole on 20.06.2023 kuni 04.07.2024

laekunud 6412,69 eurot (dtl 417–422), mis teeb ühe kuu keskmiseks laekumiseks ca 534

eurot, ja SEB panga kontole on 20.06.2023 kuni 03.07.2024 laekunud 4225,85 eurot (dtl 386–

388), mis teeb ühe kuu keskmiseks laekumiseks ca 352 eurot. Seega on kostjal peale OÜ-st

XX koondamist 19.05.2023 olnud lisaks töötukassa maksetele erinevaid muid sissetulekuid –

kontodele on tehtud sularaha sissemakseid, on tehtud ülekandeid mitme eraisiku poolt,

apellatsioonkaebuse vastuses on kostja tunnistanud (vastupidiselt oma 24.01.2024 vastusele

(dtl 250)) ja lisanud sellekohase tõendi, et kostja on ka Bolti takso sõitmisest sissetulekut

saanud.

Kostja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele hageja väljatoodule vastuväiteid esitanud. Samuti

ei ole kostja esitanud ühtegi põhjust, miks ei saa kostja kontodele laekunud summasid

käsitleda kostja sissetulekutena ja kasutada seda raha elatise maksmiseks.

Isegi kui lähtuda põhiliselt kostja LHV panga konto laekumistest, sest pangakontode

väljavõtteid võrreldes on kostja teinud ülekandeid ka enda kontode vahel (nt töötukassalt

27.11.2023 Swedbanki kontole laekunud 2348 euro arvel on tehtud samal päeval ülekanne

2319 eurot LHV panga kontole – dtl 419, 440), on kostja sissetulek ajavahemikus 20.06.2023

kuni 01.07.2024 olnud siiski keskmiselt üle 2200 euro kuus. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et kuna tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, ei saa laekunud

summasid elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kostja kontodelt tehtud väljaminekutest saab

järeldada, et kostja on kulutanud kontodele laekunud raha oma isiklikes huvides – sh on

sagedased maksed erinevates söögikohtades, tanklates ja takso kasutamise eest, väikelaenude

maksed, kulutused hasartmängudele jms. Mitmed suuremad maksed eraisikutele on tehtud

arusaadava selgituseta, nt 26.06.2024 ülekanne 3050 eurot Reimo Marmorile (dtl 462).

Vanem peab esimeses järjekorras tagama, et alaealine laps saaks seaduses sätestatud määras

ülalpidamise. Seega on maakohus ebaõigesti võtnud elatise vähendamisel alla seaduses

sätestatud alammäära arvesse kostja väikelaenulepingutest tulenevad kohustused. Muu hulgas

on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal ei olnud olukorras, kus tal oli täitmata lapsele elatise

maksmise kohustus, põhjendatud tasuda auto müügist 14.12.2023 laekunud vahenditest (5000

eurot – dtl 442) oma muid kohustusi (tarbimislaenu). Ka 100-eurone Elisa Eesti AS arve (dtl

562–563), mis sisaldab mh 39-eurost telefonipaketti ja telefoni Apple iPhone 14 järelmaksu,

ei tõenda ringkonnakohtu arvates mitte kostja hädavajalikke kulutusi, vaid kinnitab

täiendavalt pangakontode väljavõtetelt nähtuvat asjaolu, et kostjal on olnud ja on olemas

piisavad rahalised võimalused oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud

määras.

Ülaltoodut arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul teinud kogutud tõenditest

ebaõige järelduse, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel

arvutatud summas, kahjustamata tema enese tavalist ülalpidamist ja teise lapse ülalpidamist.

9.2. Vastuses hagile on kostja esitanud väite, et ta on taas töötu, sest tööandja XXXX OÜ

lõpetas tegevuse. Kostja ei ole väidet tõendanud, samas ei annaks väide ringkonnakohtu

arvates ka tõendatuse korral alust mõista kostjalt elatis välja alla PKS § 101 kohast

alammäära.

Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4), et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid ning piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada

vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid.

Riigikohtu selgitusi (13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14) arvestades saab

vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga.

Arvestades kostja pangakontode väljavõtetelt nähtuvat sularaha käivet ajavahemikus

20.06.2023 kuni 01.07.2024, s.o ajal, kui kostja oli töötu, ei ole alust arvata, et kostja ei suuda

(arvestades ka tema elukohta Tallinna linnas) oma laste ülalpidamiseks piisavat sissetulekut

teenida. Vajadusel peab vanem laste ülalpidamiseks enda väljaminekuid piirama. Kontode

väljavõtete põhjal ei ole kostja siiani pidanud vajalikuks oma isiklikke kulutusi kuidagi

piirata.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et kostja ei ole võimeline piisavat sissetulekut

teenima depressiooni tõttu. Kostja tugineb perearsti ambulatoorsele epikriisile (dtl 297),

millest nähtuvalt on kostjal 01.04.2024 diagnoositud esmashaigestumisena depressiooniga

ärevus (segatüüpi) ja määratud tablettravi. Isiku töövõime hindamine ja osalise või puuduva

töövõime tuvastamine on töövõimetoetuse seaduse § 3 järgi töötukassa pädevuses. Kostja ei

ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Lühiajalised,

ajutised terviseprobleemid ja haigestumised elatise vähendamiseks alla alammäära alust ei

anna. Lisaks epikriisist ei nähtu, et perearst oleks kostjal depressiooni tõttu ka ajutist

töövõimetust tuvastanud. Ka asjaolu, et kostja asus 31.07.2024 täiskohaga tööle, näitab, et

01.04.2024 diagnoositud depressioon töötamist oluliselt ei takista.

9.3. Vaidlust ei ole selles, et kostja kaotas koondamise tõttu töö 19.05.2023 ja võeti

22.05.2023 töötukassas töötuna arvele. Lisaks oli tööandja jätnud kostjale maksmata töötasu,

töövõimetushüvitise, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise olulises summas, kokku ca 2500

eurot netosummas (dtl 214). Maakohus ja hageja on kostja töökaotusega arvestanud.

Maakohus peatas 20.06.2023 määrusega tsiviilasja menetluse kuni kuueks kuuks, pooled

leppisid kokku, et kostja tasub kohtumenetluse ajal hagejale elatist 150 eurot kuus. Maakohus

uuendas menetluse 09.01.2024 määrusega.

Perioodi eest alates hagi esitamisest (16.01.2023) kuni otsuse tegemiseni (10.10.2024) mõistis

maakohus kostjalt välja elatise 150 eurot kuus, põhjendusega, et selline oli vanemate

kokkulepe elatise maksmise kohta kohtueelselt ja ka menetluse ajal.

Hageja sellega nõus ei ole, väites, et hageja oli nõus menetluse peatamisega tingimusel, et

kostja tasub menetluse peatamise ajal elatist vähemalt 150 eurot kuus, kuid hageja ei

loobunud antud summat ületavas osas nõudest hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni.

Ringkonnakohus, tutvunud 20.06.2023 kohtuistugi protokolliga (dtl 236) leiab, et hageja

väide on põhjendatud. Hageja on nõustunud menetluse peatamisega kuni kuueks kuuks

tingimusel, et kostja maksab menetluse peatamise ajal elatist 150 eurot kuus. Kohtuistungi

protokollist ei nähtu hageja tahet mingi perioodi osas oma nõuet vähendada.

Vahetult enne menetluse peatamist oli kostja koondatud ja kostja majanduslik olukord

ebaselge. Praeguseks on teada, et kostja sissetulekud on olnud töötuna arvel oleku perioodil

piisavad, et maksta hagejale alammääras elatist alates hagi esitamisest. Seega tuleb hageja

nõue alammääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest rahuldada.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (dtl 650) kohaselt on hageja

emale 30.09.–31.10.2024 määratud töötutoetus 374,40 eurot. Seega hageja ema on 2024. a

oktoobris olnud töötu ja ka sel põhjusel ei ole õiglane jätta hageja ülalpidamise koormust

suuremas osas hageja ema kanda.

9.4. PKS § 101 järgses alammääras arvutatud elatise summad on toodud maakohtu otsuse

põhjendava osa p-s 3.3. Seega tuleb kostjal maksta hagejale elatist järgmiselt:

- hagi esitamisest 16.01.2023 kuni 31.03.2023 tuli kostjal maksta elatist kokku 542,58 eurot

[(215,64 ÷ 31 × 16) + (215,64 × 2)],

- alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 kokku 3123,96 eurot (260,33 × 12),

- alates 01.04.2024 kuni 30.09.2024 kokku 1726,32 eurot (287,72 × 6),

kokku alates 16.01.2023 kuni 30.09.2024. a 5392,86 eurot.

Hageja on esitanud andmed (dtl 286, 288, 289, 350), mille järgi on kostja maksnud (või on

kolmandad isikud maksnud kostja eest) hagejale perioodil 20.06.2023 kuni 14.06.2024 elatist

kokku 950 eurot. Nimetatud summa tuleb perioodi 16.01.2023 kuni 30.09.2024 elatisevõlast

maha arvestada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisvõlg ajavahemiku 16.01.2023 kuni

30.09.2024 eest summas 4442,86 eurot (5392,86 – 950).

Kuivõrd asja materjalides puuduvad andmed, kas ja kui palju on kostja hagejale alates

16.01.2023 kuni 19.06.2023 ja alates 15.06.2024 kuni 30.09.2024 elatist maksnud (hageja

seaduslik esindaja on 20.06.2023 kohtuistungil märkinud umbmäärselt, et kostja ei ole

viimased kuud midagi maksnud – dtl 234), märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et

elatisevõlast tuleb maha arvestada kostja poolt või tema eest hageja seadusliku esindaja

kontole alates 16.01.2023 kuni 19.06.2023 ja alates 15.06.2024 kuni 30.09.2024 elatisena

makstud summad.

10. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude

jaotuse osas ja jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 3 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas

menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui

kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku

ja vara kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

olukorraga. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on varjanud

teavet oma majandusliku olukorra kohta. Kostja on muu hulgas 24.01.2024 esitanud kohtule

oma LHV panga konto väljavõtte perioodi 20.06.2023 kuni 10.01.2024 kohta ning 19.04.2024

oma LHV panga ja Swedbanki kontode väljavõtted perioodi 12.04.2023 kuni 12.04.2024

kohta. Kostja on kinnitanud (dtl 296), et tal ei ole vastuväiteid, kui kohus teeb tema kontode

kontrollimiseks päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Kostja palus jätta

rahuldamata hageja taotlus kohustada kostjat esitama väljavõte krediidiportaalidest Revolut ja

Paysera, kuna tal ei ole kontosid nimetatud krediidiportaalides. Asjaolu, et krediidiasutused

on maakohtu 01.07.2024 nõudele vastamisel jätnud esitamata kostja ettevõtluskonto, millel

kajastub Bolti takso sõitmisest saadud sissetulek, ei ole kostjale etteheidetav. Seega on

maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda.

11. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)