2-23-4280/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4280

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi G. E. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10059,78 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: G. E. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi G. E. vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

summas 6170,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2718,35 eurot, viivis tasumata põhivõla

jäägilt (4937,52 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 22.08.2020 võlatunnistuse nr

xxxx ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (edaspidi kokkulepe).

Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku

6170,00 eurot, millest on põhisumma 4937,52 eurot, viivis 607,12 eurot, intress 585,94 eurot,

graafiku viivis 39,42 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võlga

tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on hagejale tasunud lepingutasu summas

20,00 eurot, seega on tasumata võlg summas kokku 6170,00 eurot.

3. Hageja täiendavate selgituste kohaselt oli hageja on teinud esialgsele võlausaldajale päringu

ning vastuseks saanud: Lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx puhul enne laenu väljastamist kliendi krediidivõimelisust ei hinnatud.

Ülejäänud laenulepingute puhul on kliendi krediidivõimelisust hinnatud kliendi poolt esitatud

andmete alusel, tehtud taustakontroll BBFG andmebaasides, kontrolliti Taust.ee aktiivseid

võlgnevusi, kliendi krediidivõimelikust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel Väärtpaberite

Keskregistris.

4. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust

korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse.

5. Hageja selgitas järgmist:

5.1.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 92,00 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu

põhiosa jäägiks 33,00 eurot (125,00-92,00).

5.2.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 140,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud

laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 140,00 eurot.

5.3.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 60,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 42,11 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu

põhiosa jäägiks 17,89 eurot (60,00-42,11).

5.4.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 85,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 85,00 eurot.

5.5.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 132,99 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks tekib

ülelaekumine summas 7,99 eurot (125,00-132,99).

5.6.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 130,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 139,30 eurot (hagi lisa 8 lk 5). Kui arvestada ka eelmisele lepingule

toimunud ülelaekumine (7,99 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 17,29 eurot (130,00-139,30-

7,99).

5.7.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud

laekumisi antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (17,29 eurot),

siis jääb põhiosa jäägiks 232,71 eurot (250,00-17,29). Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas

95,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 78,09 eurot. Kui arvestada

nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 16,91 eurot (95,00-78,09).

5.8.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 90,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 90,00 eurot.

5.9.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud

laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 105,00 eurot.

2 / 10

5.10.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 37,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 139,18 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks siis tekib

ülelaekumine summas 102,18 eurot (37,00-139,18).

5.11.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 40,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 272,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(102,18 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 335,08 (40,00-272,90-102,18).

5.12.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 255,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud

laekumisi antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (335,08 eurot),

siis tekib ülelaekumine summas 80,08 (255,00-335,08).

5.13.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 53,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 158,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 185,52 (53,00-158,44-80,08).

5.14.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 66,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 475,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 594,96 (66,00-475,44-185,52).

5.15.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 135,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 842,82 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(594,96 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1302,78 (135,00-842,82-594,96).

5.16.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 238,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 459,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(1302,78 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1524,68 eurot (238,00-459,90- 1302,78).

5.17.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 665,64 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(1524,68 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 2085,32 eurot (105,00-665,64- 1524,68).

5.18.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 1168,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 244,84 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(2085,32 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1162,16 eurot (1168,00-244,84- 2085,32).

5.19.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 469,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 143,17 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(1162,16 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 836,33 eurot (469,00-143,17- 1162,16).

5.20.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 540,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 474,06 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 770,39 eurot (540,00-474,06- 836,33).

5.21.

Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 555,45 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 746,84 eurot (579,00-555,45- 770,39). Viimase

refinantseerimislepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. See tähendab, et lepingu

xxxx põhiosaks lugeda pärast eelnevate lepingute muutmist summas 1299,51 eurot

(33+140+17,89+85+232,71+16,91+90+105+579). Kostjalt on toimunud lepingu xxxx katteks

laekumisi kokku summas 555,45 eurot ja eelnevate lepingute ülelaekumisi summas 746,84 eurot.

Kui arvestada nimetatud summad põhiosa katteks, siis saab lugeda nõude täidetuks.

Kostja seisukoht

6. Kostja ei ole hagile vastanud.

3 / 10

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1. Selle eeldused on

järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4)

kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

9. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 22.08.2020 võlatunnistuse nr xxxx, mille alusel

võlgnes kosja hagejale 6170,00 eurot, millest on põhisumma 4937,52 eurot, viivis 607,12 eurot,

intress 585,94 eurot, graafiku viivis 39,42 eurot ning lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot (dtl

8-10). Kohus tuvastab, et 22.08.2020 võlatunnistuse nr xxxx aluseks on kostja ja R OÜ vahel

sõlmitud järgnevad laenulepingud: Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot.

Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 140,00 eurot. Leping 210162656, mille alusel sai

kostja laenu summas 60,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 85,00 eurot.

Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja

laenu summas 130,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Leping

xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 90,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu

summas 105,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 37,00 eurot. Leping xxxx,

mille alusel sai kostja laenu summas 40,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas

255,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 53,00 eurot. Leping xxxx, mille

alusel sai kostja laenu summas 66,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas

135,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 238,00 eurot. Leping xxxx, mille

alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas

1168,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 469,00 eurot. Leping xxxx, mille

alusel sai kostja laenu summas 540,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas

579,00 eurot (dtl 85-165).

10. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel 22.08.2020 sõlmitud võlatunnistuse nr xxxx sisaldas

järgnevat kokkulepet: „Käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse §

30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab Võlausaldajale õiguse

nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning Võlgnik kaotab

õiguse esitada Võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate

asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida Võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne

käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.“ (dtl 8-10).

11. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098 p-des 27-29 selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb oma

nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või

millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal

algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija

loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa

VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p

11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule,

siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada

isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse

kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt

tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude

korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud

laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja

selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad.

4 / 10

12. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt kontrollib kohus 22.08.2020 sõlmitud

võlatunnistuse nr xxxx aluseks olevate laenulepingute kehtivust.

13. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on toonud välja, et lepingu

nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 74,80%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90%,

lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,91%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli

64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,94%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse

määr oli 64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,94%, lepingu nr. xxxx krediidi

kulukuse määr oli 64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90% , lepingu nr. xxxx

krediidi kulukuse määr oli 64,95%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,95%, lepingu nr.

xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,95%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%,

lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli

58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse

määr oli 56,82%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,58%, lepingu nr. xxxx krediidi

kulukuse määr oli 56,39%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,39%, lepingu nr. xxxx

krediidi kulukuse määr oli 56,40% ja lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,43%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt kolme kordne Eesti Panga

poolt viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra on olnud laenu

väljastamise perioodidel 79,71% -56,43%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud

seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

14. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 4034

lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

5 / 10

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

16. Kohus kohustas hagejat 04.05.2023. a määrusega (dtl 19-21) ja 08.12.2023 määrusega (dtl 45-

47) esitama asjaolud ja tõendid võlatunnistuste aluseks olevate lepingute kohta, mh selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta alusvõlasuheteks olnud tarbijakrediitide

väljastamisel.

17. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 15.01.204 a

vastuses. (dtl 59-83).

18. Hageja selgitas, et ta on teinud esialgsele võlausaldajale päringu ning vastuseks saanud:

Lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx

puhul enne laenu väljastamist kliendi krediidivõimelisust ei hinnatud.

19. Lepingu nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati kliendi poolt esitatud andmete

alusel, mille kohaselt kostja sissetulek oli igakuiselt 540 eurot ja igakuised püsikohustused oli 200

eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid

võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust

tuginedes taustakontrollile teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid

võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati

pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistri, mille kohaselt tema netopalk oli

17.11.2017 620,56 eurot, 18.10.2018 626.73 eurot, 19.09.2017 620,56 eurot, 18.08.2018 535,15

eurot, 18.07.2017 786,75 eurot ja 20.06.2017 651,70 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute

netosumma on 550 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 200 eurot. Lisaks tehti taustakontroll

teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid

võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete

alusel eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt tema netopalk oli: 21.05.2018 oli 616,13

eurot, 18.04.2018 556,94 eurot, 23.03.2018 419,34 eurot, 20.02.2018 488,03 eurot, 18.01.2018

651,99 eurot, 19.12.2017 620,56 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 640

eurot ja igakuised püsikohustused kokku 75 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG

andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi.

Lepingu nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel Eesti

Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt oli tema netopalk 18.01.2019 57,00 eurot, 18.12.2018

562,72 eurot, 20.11.2018 562,72 eurot, 22.10.2018 649,48 eurot, 18.09.2018 544,31 eurot,

17.08.2018 288,53 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 750 eurot ja

igakuised püsikohustused kokku 150 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides.

Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul

6 / 10

kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite

Keskregistris, mille kohaselt oli tema netopalk 19.03.2019 861,95 eurot, 19.02.2019 469,95 eurot,

18.01.2019 57 eurot, 18.12.2018 562,72 eurot, 20.11.2018 562,72 eurot, 22.10.2018 649,48 eurot.

Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 750 eurot ja igakuised püsikohustused

kokku 150 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo

aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi

krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistri, mille

kohaselt tema netopalk oli 17.05.2019 747,91 eurot, 18.04.2019 491,64 eurot, 19.03.2019 1102,89

eurot, 19.02.2019 601,28 eurot, 18.01.2019 76,00 eurot, 18.12.2019 716,96 eurot. Klient esitas ise

andmed, et sissetulekute netosumma on 750 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 150 eurot.

Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid

võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Lepingu nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust

hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt tema

netopalk oli 21.08.2019 708,73 eurot, 18.07.2019 778,66 eurot, 19.06.2019 765,16 eurot, 17.05.2019

747,91 eurot, 18.04.2019 491,64 eurot, 19.03.2019 1102,89 eurot. Klient esitas ise andmed, et

sissetulekute netosumma on 800 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 150 eurot. Lisaks tehti

taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee

aktiivseid võlgnevusi.

20. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata

teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused

ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine

ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi

tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

21. Kui kostja avaldas laenu taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks krediidiandjal olnud

võimalik teha päring kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub kostjale (või vähemalt

küsida seda kostja enda käest). Seejärel oleks krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt

küsida kostjalt selgitusi eluaseme kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata,

millest laenutaotleja igakuised majapidamiskulud eluaseme kulude komponendi näol võivad

koosneda (üür, eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad

tavalised sellist tüüpi majade kommunaalkulud jne). Tegemata kindlaks kostja igakuised

majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust

laenu tagastada.

22. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

7 / 10

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Eeltoodust lähtuvalt ja kohtu nõude täitmiseks on hageja esitanud enda nõuete

ümberarvestused (dtl 174-177).

25. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 92,00 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu

põhiosa jäägiks 33,00 eurot (125,00-92,00).

26. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 140,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 140,00 eurot.

27. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 60,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 42,11 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu

põhiosa jäägiks 17,89 eurot (60,00-42,11).

28. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 85,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 85,00 eurot.

29. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 132,99 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks tekib

ülelaekumine summas 7,99 eurot (125,00-132,99).

30. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 130,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 139,30 eurot (hagi lisa 8 lk 5). Kui arvestada ka eelmisele lepingule

toimunud ülelaekumine (7,99 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 17,29 eurot (130,00-139,30-

7,99).

31. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (17,29 eurot), siis jääb

põhiosa jäägiks 232,71 eurot (250,00-17,29). Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 95,00

eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 78,09 eurot. Kui arvestada nimetatud

summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 16,91 eurot (95,00-78,09).

32. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 90,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 90,00 eurot.

33. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 105,00 eurot.

34. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 37,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 139,18 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks siis tekib

ülelaekumine summas 102,18 eurot (37,00-139,18).

35. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 40,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 272,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(102,18 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 335,08 (40,00-272,90-102,18).

8 / 10

36. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 255,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (335,08 eurot), siis tekib

ülelaekumine summas 80,08 (255,00-335,08).

37. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 53,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 158,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 185,52 (53,00-158,44-80,08).

38. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 66,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 475,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 594,96 (66,00-475,44-185,52).

39. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 135,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 842,82 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(594,96 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1302,78 (135,00-842,82-594,96).

40. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 238,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 459,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(1302,78 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1524,68 eurot (238,00-459,90- 1302,78).

41. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 665,64 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(1524,68 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 2085,32 eurot (105,00-665,64- 1524,68).

42. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 1168,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 244,84 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(2085,32 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1162,16 eurot (1168,00-244,84- 2085,32).

43. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 469,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 143,17 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(1162,16 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 836,33 eurot (469,00-143,17- 1162,16).

44. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 540,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 474,06 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 770,39 eurot (540,00-474,06- 836,33).

45. Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

antud lepingule summas 555,45 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine

(836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 746,84 eurot (579,00-555,45- 770,39). Viimase

refinantseerimislepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. See tähendab, et lepingu

xxxx põhiosaks lugeda pärast eelnevate lepingute muutmist summas 1299,51 eurot

(33+140+17,89+85+232,71+16,91+90+105+579). Kostjalt on toimunud lepingu xxxx katteks

laekumisi kokku summas 555,45 eurot ja eelnevate lepingute ülelaekumisi summas 746,84 eurot.

Kui arvestada nimetatud summad põhiosa katteks, siis saab lugeda nõude täidetuks.

46. Eeltoodust tulenvalt saab kohtu hinnangul hageja nõude lugeda täidetuks. Seega jätab kohus

rahuldamata hageja põhinõude summas 6170,00 eurot. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet,

ei kuulu rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõuded.

47. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

9 / 10

49. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

10 / 10