2-24-14410/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14410

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi VÕRU FOREST OÜ ja M Ke

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

25 305,38 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood: 11693223)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (e-post:

paivi.margna@lmp.ee)

Kostja I: VÕRU FOREST OÜ ( registrikood: 16275578)

Kostja II: M K (isikukood: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista solidaarselt kostjatelt VÕRU FOREST OÜ ja M K hageja Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 15 545,13 eurot, millest põhinõue

moodustab 13 370,20 eurot, intress 1693,45 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 457,48 eurot ning leppetrahvinõue 24 eurot.

3. Mõista solidaarselt kostjatelt VÕRU FOREST OÜ ja M K hageja Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (13 370,20 eurot) alates 24.09.2024

kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,2% päevas, kuid

kokku mitte rohkem kui 14 454,87 eurot.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

3. Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludena 1827 eurot sh

riigilõiv 1400 eurot ja hageja õigusabikulud 427 eurot (koos käibemaksuga).

4. Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude nõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi

toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks

vajalik ning tasuda riigilõiv summas mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud

tsiviilasja hagihinnalt, Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank või arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arveldusarvele

EE221700017003510302 Luminor Bank või arveldusarvele EE567700771003819792 AS-s LHV

Pank.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on toonud välja, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud summas

427 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot ning ajaliselt

on kulunud 2,5 tundi.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõiv 1400 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd kohus hagi rahuldas. Selle kandmine

2 / 3

on tõendatud. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kuulub tasutud riigilõiv 1400 eurot solidaarselt

kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.

Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud

hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.

oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23).

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise

esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul tegemist

põhjendatud tunnitasumääraga, mis vastab keskmisele turuhinnale, kohtupraktikale ning käesoleva

asja sisulise keerukuse astmele. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud solidaarselt

kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõiv (1400 eurot) ja hageja põhjendatud õigusabikulud

summas 427 eurot (koos km 22%).

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada ning taotles seetõttu menetluskulude

kindlaksmääramist koos käibemaksuga, millest lähtuvalt mõistab kohus menetluskulud hageja

kasuks välja käibemaksuga.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib

esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik

3 / 3