2-19-3403/60 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025, Rakvere

Tsiviilasi

A Š kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-19-3403

Menetlustoiming

menetluse

lõpetamine,

võlgniku

kohustustest

vabastamise otsustamine

Asja läbivaatamine

07.01.2025 ärakuulamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: A Š (isikukood xxxx, elukoht

xxxx; e-post xxxx, tel xxxx)

Võlausaldajad:

1. Coop Pank AS (rk 10237832, endine Coop

Finants AS)

2. Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479, BB

Finance OÜ loovutatud nõue)

3. Multitude Bank p.l.c. OÜ (rk 14752784, endine

Ferratum Bank p.l.c.)

4. Omega Invest OÜ (rk 10866568, Omaraha OÜ

loovutatud nõue)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A Š kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada võlgnik A Š (IK xxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

4. Vabastada A Š usaldusisiku kohustustest tema enda kohustustest vabastamise

menetluses.

5. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A Š kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskuuluvad puuduvad.

Avaldada teade A Š kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja

võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse

tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

12.12.2019 määrusega lõpetas kohus A Š pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. 12.12.2019 määrusest nähtub, et võlausaldajatel on jäänud raha saamata

(PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded) järgnevalt: Coop Finants AS nõue summas 624.61

eurot, BB Finance OÜ nõue summas 3 639.33 eurot, Ferratum Bank p.l.c. nõue summas 3 406.00

eurot, Omaraha OÜ nõue summas 346.86 eurot. Kohus selgitas võlgniku kohustusi võlgadest

vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks

kord aastas hiljemalt jooksva aasta 12. detsembriks, esimene aruanne tuli esitada kohtule 12.

detsembriks 2020.

Võlgnik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 16.11.2020, 15.12.2020, 09.11.2021,

11.12.2022, 13.12.2023 ning 10.12.2024 lõpparuande.

Aruannetest ja lisatud tõenditest nähtub, et võlgnik on töötanud perioodil 01.04.2020-07.04.2020

xxxx koristajana, perioodil 12.05.2020-29.05.2020 xxxx õpetaja abina ning alates 01.06.2020 kuni

tänaseni on võlgnik hõivatud tööga xxxx raamatukogus, töötades algselt koristajana, alates

01.04.2022 raamatukoguhoidjana. Võlgnik on töötuna olles olnud tööotsinguil. Kohtule esitatud

konto väljavõtetest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu vahemikus 134.05-855.73

eurot, mis on jäänud enamjaolt alla sel hetkel kehtinud töötasu alammäära summat. Võlgnikul on

kaks alaealist ülalpeetavat, kelle ülalpidamiseks on ta saanud riikliku peretoetust. Perioodil 2020

märts - 2024 märts on võlgnikule laekunud tulumaksutagastus kokku summas 1 640.56 eurot.

Samuti nähtub, et võlgnikule on laekunud 02.02.2024 3 557.34 eurot selgitusega „väljamakse

pärijale“, millest võlausaldajate nõuete katteks on välja makstud 1 778.67 eurot. Aruannetest

nähtuvalt on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 1 977.09 eurot.

Kohus küsis 11.12.2024 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise või pikendamise osas.

Võlausaldaja Omega Invest OÜ (algne kreeditor Omaraha OÜ) on teatanud enda 12.12.2024

seisukohas, et kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldati Omega Invest OÜ nõuet kokku

summas 85.55 eurot. Seisuga 12.12.2024 on võlgnevuse jääk 261.31 eurot. Võlausaldaja jätab

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlausaldaja ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil.

Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ on märkinud enda 19.12.2024 seisukohas, et BB Finance

OÜ on nõude loovutanud, seega on võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja teatab,

2/6

et kohustustest vabastamise menetluse kestel on esialgsele võlausaldajale laekunud 810.62 eurot.

Võlausaldaja leiab, et isegi, kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid

mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.

Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud

kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka anda vajalikku

teavet. Võlausaldaja palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta kohtule tähtaegselt ei esitanud.

07.01.2025 kuulas kohus ära võlgniku. Võlgnik on selgitanud, et on menetluse kestel osalenud

tööhõives ning saanud töötasu, mis ei ole olnud suur. Samuti kinnitas võlgnik, et on saanud

menetluse jooksul pärandi, millest pool on kandnud arvele ning teinud makseid võlausaldajatele.

Võlgnik on teatanud, et töötab käesoleva ajani xxxx lasteosakonnas.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist

(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (12.12.2019) on möödunud viis aastat, seega saab kohus otsustada võlgniku

kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 07.01.2025 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud.

07.01.2025 ärakuulamisel andis võlgnik A Š kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Riigikohus on selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud

korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning

seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p

15).

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks

alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku

kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

3/6

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

A Š ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p-s 1 nimetatud alus

kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on menetluse alguses olnud tööotsinguil, teinud väikseid tööotsi, ent alates 01.06.2020

püsivalt hõivatud tööga xxxx. Võlgniku töötasu menetluse kestel on jäänud vahemikku 134.05-

855.73 eurot. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja

igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal

otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast

kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on

vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku

elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696).

PankrS § 173 lg-s 1 ettenähtud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda

olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades

tema oskuseid ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Kohus ei ole

käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud tegevust. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu-

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohtu hinnangul on võlgnik iga-aastaselt teavitanud oma tegevustest piisaval määral ja puuduvad

andmed, et ta varjanuks oma vara. Võlgnik on kohtule andnud teada, et on pärinud menetluse kestel

vara. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, võlgnik on ka kohtu poolt vande all ärakuulamisele

ilmunud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust.

PankrS § 173 lg-d 3-6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgnik on menetluse kestel saanud

sisstulekuna töötasu, peretoetust, töötutoetust ning tulumaksutagastusi. Võlgnikul on kaks alaealist

ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses,

millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on rahuldanud

võlausaldajate nõudeid 1 977.09 euro ulatuses, millest 1 778.67 eurot on tasutud pärimise teel

saadud varast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-6 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning

puudub ka PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks

on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate

4/6

nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks

ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud.

Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras,

kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste

rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku

süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku

pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt

oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, ei pea kohus põhjendatuks pikendada menetlust. A Š tuleb

PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab

kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus selgitab ka, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi.

Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides

tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma

kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, seega ei saa neil olla lepingulise

esindaja kulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid,

millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel

menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.

5/6

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik

6/6