2-23-116983/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-116983

Tsiviilasi / hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus L. L.-i vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

1478,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja

L. L. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus L. L.-i

(isikukood XXX) vastu võla 1343,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,27 eurot ja

põhinõude 1253,71 eurot tasumata osalt alates 03.06.2023.a viivise määraga 0,065% päevas

tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kanda.

3. Jätta L. L.-i (isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kohus saatis hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale

21.03.2024 elektronkirjaga kostja rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressile XXX. Kostja

kinnitas elektronkirja saatmist 23.03.2024 e-kirjaga. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et kostja

rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressilt on kohtule kättesaamiskinnituse saatnud kostja.

Kohus leiab, et hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale TsMS § 3111 lg 5 alusel kätte

toimetatud 23.03.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 08.04.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus jättis hagiavalduse

16.10.2024 käiguta ja määras hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtajaks 14 päeva alates

määruse hagejale kättetoimetamisest. Hagejale on määrus avaliku e-toimiku (AET) kaudu

17.10.2024 kätte toimetatud. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 31.10.2024. Hageja ei ole pärast

hagi käiguta jätmist kohtule menetlusdokumente esitanud.

Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole hagiavalduse

põhjendamiseks puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul täiendavaid asjaolusid avaldanud. Kohus

teeb eeltoodut arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja on sõlminud 09.02.2023

võlatunnistuse nr xxxx ning maksekokkuleppe. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja

kinnitas kokkuleppe kohaselt võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõla summalt

arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab kostja võimaluse

vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega

seotud vastuväiteid; kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada

tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele

ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse

või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja tunnistas kokkuleppe kohaselt 09.02.2023 seisuga

järgmisi kohustusi hageja ees: võlgnevus 1373,76 eurot, millest põhisumma 1253,71 eurot, viivis

50,32 eurot, intress 69,73 eurot ning kohustus võla tagastama maksegraafikute alusel.

Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks

2 (3)

(TsMS § 407 lg 1). Kohtu hinnangul on hagis märgitud lepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1

mõistes võlatunnistuse tunnused. Hagis märgitud asjaolude kohaselt on pooled kohtu hinnangul

sõlminud õiguslikult siduva võlatunnistuse.

3. Hageja avaldas hagiavalduse, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Kohus leiab,

et hageja on hagis märkinud asjaolud, millest nähtub poolte ühine tahe sõlmida deklaratiivne

võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise tahe nähtub järgmistest asjaoludest: kostja

poolt võlgnevuse olemasolu, suuruse ja koosseisu kinnitamine, nõudele vastuväidete esitamisest

loobumine, tunnustatud võlgnevuse koosseisus põhisumma, sissenõutavaks muutunud viivise ja

intressi eristamine. Kohtu hinnangul ei nähtu hagiavaldusest asjaolusid, mille järgi oli poolte tahe

luua juba olemasoleva võlasuhte kõrvale sellest sõltumatu iseseisev võlasuhe. Seega ei ole

hagiavalduses märkitud asjaolusid, millest nähtub poolte ühine tahe sõlmida konstitutiivne

võlatunnistus (vt RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 13). Seetõttu tuleb eeldada deklaratiivse

võlatunnistuse sõlmimist (RKTKm 12.06.2024 2-23-116386, p 13.1). Deklaratiivse võlatunnistuse

kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p-d 15-15.1).

See tähendab, et kui võlatunnistuse aluseks olev tehing on tühine, on tühine ka võlatunnistus.

4. Kohus peab võlatunnistuse kehtivust hindama ka siis, kui kostja ei ole võlatunnistuse

tühisusele tuginenud, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 mõttes (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 27). Kui kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud

deklaratiivse võlatunnistuse, peab kohus muuhulgas kontrollima alusvõlasuhte kehtivust (RKTKm

12.06.2024 2-23-116386, p-d 13.2, 14). Tuleb eeldada, et võlatunnistuse alussuhte poolteks on

võlatunnistuse pooled. Kui hageja ei ole alusvõlasuhte pool, ei muuda see võlatunnistusele tugineva

poole tõendamiskoormist, sh kohustust tuua kohtu ette kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud.

Hageja ei märkinud hagiavalduses asjaolusid, millest nähtub pooltevaheline alusvõlasuhe. Hageja ei

ole märkinud, kas tegemist on seadusest või lepingust tuleneva võlasuhtega, millisest

lepinguvälisest võlasuhte liigist või lepinguliigist alusvõlasuhe tuleneb, millised olid kostja

alusvõlasuhtest tulenevad kohustused hageja ees. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik

hinnata alusvõlasuhte kehtivust, sh võlatunnistuse võimalikku vastuolu seadusest tulenevate

imperatiivsete sätetega (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 17.2). Hagiavaldus on eeltoodut

arvestades asjaoludega õiguslikult põhjendamata, sest kohtul ei ole võimalik hagis märgitud

asjaolude õigsust eeldades lugeda võlatunnistust kehtivaks. Hageja ei ole märkinud hagiavalduses

asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kohus tuvastada hageja õiguse nõuda kostjalt raha tasumist

alusvõlasuhtest tulenevalt.

Kohus jätab seetõttu TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata hageja hagiavalduse kostja vastu võla

1343,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,27 eurot ja põhinõude 1253,71 eurot tasumata

osalt alates 03.06.2023 viivise määraga 0,065% päevas tasumise nõuetes.

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

3 (3)