2-22-12931/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12931

Kohtuasi

W.H (endine W.H) kaebus Tallinna kohtutäitur Risto

Sepa tegevuse peale täiteasjas nr 024/2015/317

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. mai 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja W.H (endine W.H, isikukood XXX)

Puudutatud isik I Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti,

registrikood 70000349, kaudu), lepinguline esindaja Kai

Simpson

Puudutatud isik II Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. mai 2023 määrus jätta muutmata.

2. W.H määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta W.H kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.H (endine W.H, avaldaja) esitas 01.09.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur, puudutatud isik II) tegevuse peale seoses täiteasjas nr

024/2015/371 avaldajale kuulunud nõude arestimisega ja selle alusel kohtutäituri

ametikontole laekunud raha sissenõudja kontole üle kandmisega. Avaldaja täpsustas avaldust

18.10.2022. Avaldaja palus tuvastada, et Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsusega

haldusasjas nr 3-21-2893 Tallinna Vanglalt avaldaja kasuks välja mõistetud 1648 eurole

sissenõude pööramine on õigusvastane. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse avaldaja

29.07.2022 kaebuse kohta täiteasjas nr 024/2015/37 ning kohustada kohtutäiturit avaldaja

kaebust uuesti läbi vaatama.

1.1. Avalduse kohaselt mõisteti Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsusega nr 3-21-2893

Tallinna Vanglalt avaldaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1600 eurot ja

menetluskulud summas 48 eurot, kokku 1648 eurot (halduskohtu otsus). Avaldaja esitas

20.06.2022 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus hüvitise kanda kolmanda isiku

arvelduskontole. 22.07.2022 sai avaldaja Tallinna Vanglalt vastuse, et hüvitis on 11.07.2022

kantud üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Tuginedes täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 131 lg 1 p-le 6 ja § 217 lg-le 1 esitas avaldaja 29.07.2022 kohtutäiturile kaebuse,

milles avaldaja palus, et talle tagastataks 11.07.2022 kinnipeetud 1648 eurot. Kohtutäitur jättis

tuginedes TMS § 43 lg-le 1 avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri vastuse

kaebusele kätte 22.08.2022. Avaldaja märkis, et tugineb oma kaebuses jätkuvalt sellele, et

TMS § 131 lg 1 p 6 järgi ei saa sissenõuet pöörata mittevaralise kahju hüvitisele. Avaldaja ei

nõustu kohtutäituri selgitustega, et täituril ei ole enam võimalik avaldajale raha tagastada,

kuna see on kantud üle sissenõudjale. Kohtutäituril tuleb talle raha igal juhul tagastada

(vajadusel oma vahenditest), kui kohus tuvastab, et sissenõude pööramine mittevaralise kahju

hüvitisele oli ebaseaduslik. Avaldaja sai mittevaralise kahju hüvitise kinnipidamisest ja

täiturile ülekandmisest teada 22.07.2022. Kaebuse kohtutäiturile esitas avaldaja 29.07.2022.

Kuna hüvitist ei kantud avaldaja vanglakontole, ei olnud avaldajal võimalik varem teada

saada, et kohtutäitur on sellele õigusvastaselt sissenõude pööranud. Kohtutäituri arestimisaktis

ei kajastu TMS § 131 lg-s 2 sätestatud erandid.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Avaldaja

suhtes algatatud täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja sissenõudja Eesti Vabariigi (RTK kaudu) avaldus.

03.08.2022 saabus kohtutäiturile avaldaja avaldus, milles avaldaja palus tagastada tema

kontolt 11.07.2022 kinnipeetud 1648 eurot. Kohtutäitur vastas avaldusele 10.08.2022 ja

selgitas, et 29.07.2022 dateeringuga (03.08.2022 saabunud) avaldus raha tagastamiseks ei

kuulu rahuldamisele. Kohtutäitur leidis, et avaldaja 29.07.2022 koostatud dokument on

avaldus kinnipeetud raha tagastamiseks, mitte aga kaebus TMS § 217 mõistes. Sundtäitmise

tulemusel kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha, selle sissenõudjale kandmist või

võlgnikule tagastamist reguleerib TMS § 43. TMS § 43 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on

kohustatud laekunud summad sissenõudjale üle kandma 10 tööpäeva jooksul, kuid mitte enne

3 tööpäeva möödumist laekumisest arvates. Kolm tööpäeva on võlgniku kaitseks ette nähtud

tähtaeg, tagamaks võlgnikule võimaluse taotleda kinnipeetud raha tagastamist. Võlgniku

kontolt kinnipeetud raha laekus kohtutäiturile 11.07.2022, mistõttu oleks pidanud avaldus

raha tagastamiseks laekuma hiljemalt 14.07.2022. Võlgniku poolt koostatud avaldus saabus

kohtutäiturile 03.08.2022 ehk 14 tööpäeva hiljem. Isegi, kui võlgnik sai kinnipidamise

teostamisest teada alles 22.07.2022, oleks avaldus raha tagastamiseks tulnud esitada hiljemalt

27.07.2022. Seega on avaldus raha tagastamiseks esitatud kohtutäiturile hilinemisega.

Avaldaja poolt 29.07.2022 koostatud dokumendi puhul on tegemist avaldusega, mitte

kaebusega, mistõttu on avaldaja kaotanud õiguse tugineda kaebuses asjaoludele, mida ta oleks

võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6). TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei

saa. Kui kohtutäitur jättis avaldaja 29.07.2022 avalduse rahuldamata, oleks võlgnik pidanud

pöörduma kaebusega kohtutäituri, mitte maakohtu poole. Seega on avaldaja jätnud kinni

pidamata eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast

ning avaldaja kaebus tuleks jätta seetõttu läbi vaatamata.

3. Sissenõudja Maksu-ja Tolliamet märkis oma 24.11.2022 vastuses, et täiteasja nr

024/2015/371 aluseks olev nõue on rahuldatud, viimane laekumine toimus 03.10.2022.

Olukorras, kus nõue on rahuldatud, ei ole otstarbekaks kaebusele sisuliselt vastata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 11.05.2023 määrusega avaldaja 01.09.2022 kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale täiteasjas nr 024/2015/371 rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4.1. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja kaebust saab käsitleda kaebusena kohtutäituri

tegevuse peale, mis seisnes selles, et kohtutäitur arestis avaldaja nõude, mis viimasel oli

halduskohtu otsusest tulenevalt Tallinna Vangla vastu ning pööras Tallinna Vanglalt laekunud

mittevaralise kahju hüvitise sissenõudmisele ja kandis selle üle sissenõudja kontole. Ka see

avaldus, mille avaldaja esitas 29.07.2022 täiturile (kohtutäitur sai selle kätte 03.08.2022), on

kohtu hinnangul kaebus kohtutäituri tegevuse peale, sest avaldaja heidab selles täiturile ette,

et viimane on TMS § 131 lg 1 p 6 sätteid rikkudes arestinud avaldajale kuuluva mittevaralise

kahju hüvitise 1648 eurot. Kuna täitur jättis avaldaja 29.07.2022 kaebuse rahuldamata, esitas

avaldaja kaebuse kohtule.

4.2. Maakohus tuvastas, et pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 024/2015/371 Eesti Vabariigi avalduse alusel,

mille käigus on sundtäitmisele pööratud Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Nõude sisuks on kriminaalasjas tehtud otsusega

avaldajalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku summas

2937,50 eurot

-

Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et Harju Maakohtu 22.02.2017 määrusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on määratud täiteasjas nr 024/2015/371 (ehk

käesoleva menetluse aluseks olevas täiteasjas) sundtäitmine osade kaupa järgmiselt:

menetluskulude jääk 2240,12 eurot ositi 12 kuu jooksul (igakuised maksed alates

15.03.2017-15.02.2018 summas 186 eurot, v.a viimane osamakse 194,12 eurot). Kui

avaldaja ei täida maksegraafikut nõuetekohaselt (hilineb graafikus määratud summade

tasumisega või ei tasu neid üldse), siis kohtutäitur pöörab sissenõude kogu

sissenõudmata rahasummale.

-

Kohtutäituri 30.06.2022 rahalise nõude arestimise akti kohaselt on avaldajal endiselt

tasumata menetluskulud koos täitekuluga suuruses 1973,22 eurot. Maakohus märkis,

et avaldaja kohustuse ja selle suuruse üle vaidlust ei ole, kuid avaldaja ei ole ilmselgelt

Harju Maakohtu 22.02.2017 määrust võla ositi maksmise kohta täitnud ja

täitemenetlus on seetõttu jätkunud.

-

Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-2893 mõisteti Tallinna

Vanglalt avaldaja kasuks välja mittevaraline kahju 1600 eurot.

-

Avaldaja sai Tallinna Vangla 19.07.2022 vastusest teada, et tema nõue on arestitud

kohtutäituri poolt ja Tallinna Vangla on halduskohtu otsuse täitnud 11.07.2022 otse

kohtutäiturile.

-

Kuna avaldaja leidis, et mittevaralise kahju hüvitist ei saa arestida, esitas ta

29.07.2022 koostatud kaebuse täituri sellekohase tegevuse peale. Avaldaja esitatud

kinnipeetava kirjavahetuse kaardi alusel on tõendatud, et avaldaja andis kaebuse

vanglaametnikule ärasaatmiseks üle 01.08.2022 ning kohtutäitur on tõendanud, et

tema büroo sai saadetise kätte 03.08.2022.

-

Kohtutäituri 10.08.2022 vastuse 29.07.2022 avaldusele sai avaldaja kätte 22.08.2022.

Nimetatud vastusest sai avaldaja teada, et kohtutäitur on arestitud nõude alusel

Tallinna Vanglalt saadud 1648 eurot kandnud 15.07.2022 üle sissenõudja kontole ja

kohtutäituril enam raha ei ole.

4.3. Maakohus tuvastas, et avaldaja sai 22.07.2022 teada, et kohtutäitur on 30.06.2022 akti

alusel arestinud täitemenetluse raames nõude, mis avaldajal oli Tallinna Vangla vastu

halduskohtu otsuse järgi (1648 eurot) ning et vangla on halduskohtu otsusest tuleneva

kohustuse täitnud nõude arestimise tõttu kohtutäituri ametikontole 11.07.2022. Nõude

arestimise aktis ega vangla vastuses avaldaja pöördumisele, ei mainita seda, mis saab

kohtutäituri ametialasele kontole kantud rahast edaspidi. Seega ei saanud avaldaja oma

29.07.2022 avalduses vaidlustada seda kohtutäituri tegevust, mis puudutas raha ülekandmist

sissenõudja kontole. See pole ka oluline, sest avaldaja leiab, et kohtutäitur peab igal juhul talle

raha tagastama sõltumata sellest, kas täitur on selle sissenõudjale edasi kandnud või mitte.

Avaldaja leiab, et juba nõude arestimine oli ebaseaduslik. Maakohus leidis, et kui nõude

arestimine ei olnud seaduse järgi lubatud, siis ei saanud olla lubatav ka selle sissenõudjale üle

kandmine. Seega on piisav, et avaldaja on vaidlustanud nõude arestimise kui toimingu.

4.4. Selleks, et vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel, tuleb TMS § 217

lg 1 kohaselt esitada kohtutäiturile kaebus 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja

sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 teise lause

kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata

kohtule kaevata ei saa. Kuna avaldaja sai nõude arestimisest teada 22.07.2022, tuli kaebus

kohtutäiturile esitada hiljemalt 02.08.2022 (tähtpäev 01.08.2022 langes pühapäevale).

Avaldaja on küll tõendanud, et ta andis täiturile saadetava kaebuse vanglaametnikule üle

01.08.2022, kuid see ei olnud piisav, et kaebus oleks jõudnud tähtaegselt kohtutäiturini.

Praegusel juhul on avaldaja 29.07.2022 kaebus kohtutäituri tegevuse peale jõudnud

kohtutäiturini pärast tähtaja möödumist ehk 03.08.2022 ning avaldaja ei ole tähtaja

ennistamist taotlenud.

4.5. Kohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 43 lg 11 järgi oleks avaldajal

tulnud raha sissenõudjale ülekandmist vaidlustada 3 tööpäeva jooksul raha täituri kontole

laekumisest arvates, sest pärast selle tähtaja möödumist on täitur kohustatud raha

sissenõudjale üle kandma. TMS § 43 lg 11 reguleerib võlgniku konto arestimise tulemusena

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale ülekandmist. Praegusel

juhul oli tegemist TMS §-s 111 sätestatud toiminguga ehk sissenõude pööramisega nõudele ja

selleks arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut

(antud juhul Tallinna Vanglat) täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Seega

praegusel juhul võlgniku kontolt ülekandeid kohtutäituri ametialasele kontole ei toimunud.

Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et 30.06.2022 akt nõude arestimise kohta toimetati

avaldajale kätte alles 22.07.2022 ja pärast seda, kui Tallinna Vangla oli nõude 11.07.2022

täitnud avaldaja asemel kohtutäiturile ja kohtutäitur oli omakorda 15.07.2022 kandnud raha

üle sissenõudjale. Seega polnud avaldajal isegi võimalik raha ülekandmist vaidlustada enne,

kui ülekanne oli juba tehtud. Ka nõude arestimist ei saanud avaldaja vaidlustada raha

ülekandmise vältimiseks, kuna talle teatati nõude arestimisest alles siis, kui raha oli juba

sissenõudjale üle läinud.

4.6. Kuigi kinnipidamisasutuses viibiva isiku hilinemisega esitatud kaebuse tähtaja

ennistamiseks võib teatud juhtudel alust olla, siis kohtutäiturile ega kohtule ei ole neid aluseid

esitatud. Kuna avaldaja ei ole TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud kaebust

kohtutäiturile, siis kaotas avaldaja TMS § 217 lg 6 tulenevalt õiguse tugineda asjaoludele,

mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kaebus kohtule on

TMS § 218 lg 1 alusel tähtaegne. Samas ei ole kohtutäitur käsitlenud avaldust kaebusena

kohtutäituri tegevusele, vaid taotlusena raha tagastada. Juhul, kui pidada avaldaja 29.07.2022

avaldust taotluseks raha tagastada ja mitte kaebuseks kohtutäituri tegevusele ning avaldaja ei

nõustunud sellega, et tema 29.07.2022 taotlus jäi rahuldamata, oleks avaldaja TMS § 217 lg 1

tulenevalt pidanud esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile. Avaldaja seda ei teinud. Seega

poleks sellisel juhul kohtul üldse alust avaldaja kaebuse läbivaatamiseks.

4.7. Avaldaja võis olla eksimuses selles osas, milliseid toiminguid on kohtutäitur teinud ja

milliseid toiminguid pidi avaldaja tegema, et oma õigusi kaitsta. Seetõttu hindas kohus ka

sisuliselt, kas kohtutäituril oli õigust avaldaja mittevaralise kahju hüvitise arestimiseks.

Iseenesest on õige, et TMS § 131 lg 1 p 6 järgi ei saa sissenõuet pöörata mittevaralise kahju

hüvitisele, kuid sellest loob erandi sama paragrahvi lõige 2, mis sätestab järgmist: „Kui

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja

nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust

arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 (kehtivas redaktsioonis

6-7) nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur

kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.“ Seega sätestab TMS § 131 lg 2

võimaluse pöörata sissenõue ka avaldaja mittevaralise kahju hüvitisele ning seetõttu ei saa

kohtutäituri tegevust pidada õigusevastaseks. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et

täitedokumenti täideti 7 aasta jooksul, s.o pika aja jooksul ja muul viisil sundtäitmine tulemusi

ei andnud. Seega oli TMS § 131 lg 2 rakendamine põhjendatud.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas 25.05.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ning teha uue kohtumääruse, millega rahuldada 01.09.2022

kaebuse täies ulatuses.

5.1. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kaebus on esitatud kohtutäiturile

hilinenult. Avaldaja on tõendanud, et andis kohtutäiturile saadetava kaebuse vanglaametnikule

üle 01.08.2022. Vaatamata sellele, et kaebus jõudis kohtutäiturini 03.08.2022, on avaldaja

andnud kaebuse vanglaametnikule üle tähtaegselt. Avaldajale jääb arusaamatuks, kui aegsasti

oleks tulnud kaebus kirjaga välja saata, et see oleks jõudnud kohtutäiturini 02.08.2022.

Näiteks kohtutäituri 10.08.2022 vastuse sai avaldaja kätte 22.08.2022. Sellisel juhul oleks

kaebus jõudnud kohtutäiturini hilinemisega isegi siis, kui see oleks antud vanglaametnikule

üle samal päeval kui avaldaja nõude arestimisest teada sai. Lisaks ei vaidlustanud kohtutäitur

tähtaja möödumist selles valguses. Kohtutäitur viitas TMS § 43 lg-le 1 ega heitnud ette seda,

et avaldaja oleks pidanud esitama kaebuse hiljemalt 02.08.2022. Kuna avaldaja ei teadnud, et

kaebus saabus hilinemisega, ei saanud ta taotleda ka tähtaja ennistamist.

5.2. Avaldaja ei nõustu maakohtu hinnanguga TMS §131 lg 2 kohaldamise kohta ning sellele,

et kohtutäituri tegevust mittevaralise kahju hüvitise arestimisel ei saa pidada õigusvastaseks.

TMS § 131 lg 2 kohaselt saab hüvitisele sissenõude pöörata sissenõudja avalduse alusel ning

kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Asja materjalidest ei

nähtu, et sissenõudja oleks vastava avalduse esitanud. Samuti ei kuulanud kohtutäitur enne

arestimist avaldajat ära.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur kaebusele ei vastanud. Sissenõudja jättis asja otsustamise kohtule.

7. Maakohus tegi 04.12.2023 määruse, millega jättis avaldaja määruskaebuse menetlusse

võtmata. Avaldaja esitas maakohtu 04.12.2023 määruse peale määruskaebuse. Maakohus

rahuldas 04.01.2024 määrusega nimetatud määruskaebuse ja tühistas maakohtu 04.12.2023

määruse. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata avaldaja poolt 11.05.2023 määruse peale

esitatud määruskaebuse ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt mõisteti Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsusega nr 3-

21-2893 Tallinna Vanglalt avaldaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1600

eurot ja menetluskulude hüvitis summas 48 eurot (t lk 39). Kohtutäitur arestis 30.06.2022

rahalise nõude arestimise aktiga täiteasjas nr 024/2015/371 TMS § 111 alusel avaldaja nõuded

Tallinna Vangla vastu kuni 1973,22 euro ulatuses ning kohustas Tallinna Vanglat täitma

avaldaja ees oleva kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile (t lk 9). Arestimisaktist

tulenevalt täitis Tallinna Vangla halduskohtu otsusest tuleneva kohustuse kohtutäituri

arvelduskontole. Avaldaja sai hüvitisele sissenõude pööramisest teada 22.07.2022 (t lk 6, 8).

Avaldaja andis 01.08.2022 vanglaametnikule üle 29.07.2022 dateeringuga avaldusena

pealkirjastatud dokumendi, milles viitas, et kohtutäitur on ebaõigesti arestinud avaldaja

kasuks halduskohtu otsusega välja mõistetud hüvitise ning palus tagastada 1648 eurot

kolmanda isiku arvelduskontole. Menetlusdokument saabus kohtutäituri büroosse 03.08.2022

(t lk 5, 35). Kohtutäitur jättis 10.08.2022 vastuses raha tagastamise avalduse rahuldamata,

viidates, et avaldajal oli kohtutäiturile laekunud raha tagastamist õigus taotleda 3 tööpäeva

jooksul alates selle laekumisest (TMS § 43 lg 1) ning vastav avaldus on esitatud hilinenult (t

lk 7). Maakohus leidis, et avaldaja 29.07.2022 avaldust tuleb käsitleda TMS § 217 lg 1

mõistes kaebusena kohtutäituri tegevuse peale seoses sissenõude pööramisega nõudele, mis

avaldajal oli Tallinna Vangla vastu halduskohtu otsusest tulenevalt ning kohtutäituri

10.08.2022 vastust käsitleda otsusena vastava kaebuse lahendamise kohta TMS § 217 lg 5

mõistes. Avaldaja on selles osas maakohtuga nõustunud.

10. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, at avaldaja 29.07.2022 kaebus kohtutäituri

tegevuse peale oli esitatud hilinenult. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib

täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui

kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1

nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks

võinud esitada kaebuses.

10.1. Vaidlus puudub selle üle, et avaldaja sai hüvitisele sissenõude pööramisest teada ja

kohtutäituri 30.06.2022 rahalise nõude arestimisakti kätte 22.07.2022. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS

§ 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg

tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Eeltoodust tulenevalt saabus praegusel juhul TMS § 217 lg-s

1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg 01.08.2022. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on

ekslikult viidanud, et 01.08.2022 oli pühapäev, millest tulenevalt oli kaebuse esitamise

tähtaeg 02.08.2022. Kalendri järgi oli 01.08.2022 esmaspäev. Avaldaja kaebus jõudis

kohtutäiturini 03.08.2022. Seega ei olnud avaldaja kaebus tähtaegne. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga selles, et kaebust ei saa lugeda tähtaegseks seetõttu, et avaldaja andis

selle vanglaametnikule üle 01.08.2022. Tähtaja järgimiseks on oluline kaebuse kohtutäiturini

jõudmise aeg, mitte selle saatmise aeg. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et

menetlusdokumenti ei saa lugeda tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastatud kohtu

määratud tähtaja jooksul, kuid see ei jõudnud kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul (vt

RKÜKm, 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 56).

10.2. TMS § 217 lg-st 2 tulenevalt saab kohtutäitur kaebuse esitamise tähtaja ennistada

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda

14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära

langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

Praegusel juhul ei ole avaldaja TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud tähtaja jooksul tähtaja ennistamist

taotlenud.

11. Arvestades eeltoodut ei ole ringkonnakohtul alust määruskaebust rahuldada.

12. Vastusena määruskaebuse väidetele, mille kohaselt ei olnud avaldaja hinnangul

mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramine lubatud, märgib ringkonnakohus

järgmist.

12.1. Maakohus on õigesti viidanud, et sissenõude pööramine mittevaralise kahju hüvitisele

on võimalik TMS § 131 lg-s 2 nimetatud tingimustel. TMS § 131 lg 2 sätestab, et kui

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja

nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust

arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele

pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist

võimaluse korral võlgniku ära.

12.2. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 131 lg 2 esimene lause ei pea silmas sissenõudja

eraldi avaldust, milles taotletaks võlgniku sissetulekutele erandjuhul sissenõude pööramist.

Selles vaid korratakse TMS § 23 lg-s 1 märgitud põhimõtet, mille järgi täitemenetluse

alustamiseks on üldjuhul vaja sissenõudja avaldust. Piisav on TMS § 23 kohane

täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu hulgas sissenõude pööramist võlgniku

sissetulekutele (sh nõudeõigusele). Seejuures ei ole sissenõudja kohustatud täitmisavalduses

eraldi märkima, et asjakohaste eelduste olemasolu korral soovib ta TMS § 131 lg 2

kohaldamist. Kohtutäitur saab täitmisavalduse alusel rakendada kõiki õigusaktides ette nähtud

sunniabinõusid sissenõudja nõude rahuldamiseks, sh TMS § 131 lg-t 2, arvestades samal ajal

võlgniku seaduses sätestatud huvidega (vt RKTKm 20.03.2019, 2-18-4482, p 17.1). Praegusel

juhul on sissenõudja täitmisavalduses märkinud, et soovib pöörata sissenõuet võlgniku

nõudeõigustele (t lk 72). Eeltoodut arvestades on põhjendamatu avaldaja seisukoht, et puudus

sissenõudja avaldus mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramiseks. Ka avaldaja

ärakuulamata jätmist ei saaks pidada selliseks asjaoluks, mis annaks alust pidada hüvitisele

sissenõude pööramist lubamatuks. TMS § 131 lg 2 järgi kuulab kohtutäitur võlgniku eelnevat

ära võimaluse korral.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur ja Eesti Vabariik (Maksu-ja

Tolliameti kaudu) ei ole määruskaebuse menetlusega seonduvalt menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov