3-24-2491/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2491

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26. augusti 2024. a

käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastaseks tunnistamiseks,

teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Kaira

Berenstrauch

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 17.

veebruaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

3-24-2491

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor vabastas 26. augusti 2024. a

käskkirjaga nr T300-KK/167 X teenistusest koondamise tõttu (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 70-72). Käskkirja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

1) Arvestades SKA reorganiseerimise kava, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ning

säästlikum toimimine, sealhulgas kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna ülesannete

optimaalne korraldus, korraldatakse kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna töö ümber.

Nimetatud muudatuse puhul on tegemist SKA ümberstruktureerimise kava osaga, mille käigus

minnakse üle teenusepõhisele juhtimisele.

2) Seoses SKA kliendisuhete ja teabehalduse osakonna töö ümberkorraldamisega kaotatakse

alates 1. septembrist 2024 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna piirkondlikest talitustest

kokku seitse kliendinõustaja ametikohta ja kolm kliendinõustaja töökohta, sealhulgas täitmata

ameti- ja töökohad. Muudatuse eesmärgiks on tagada töökorralduse vastavus muutunud

olukorrale ja kliendi ning partnerite vajadustele ja ootustele.

3) Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku

teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku

ametikoht ametiasutuse koosseisust. Teade teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu

on kaebajale teatavaks tehtud 13. augustil 2024.

4) Tulenevalt ATS § 90 lg-st 7 peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist

talle võimaluse korral pakkuma tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele

vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta samas

ametiasutuses. Kaebajale tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat

ning senise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ega muid ameti- ja

töökohti, mis talle sobiksid, SKA-l pakkuda ei ole.

2. Kaebaja esitas 3. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA vastu

tekitatud kahju hüvitamiseks, SKA kohustamiseks tühistada eksitavad andmed, mille

alusel kaebaja isikuomadusi, teadmisi ja oskusi, ametialast keelekasutust, kogemust

antud valdkonnas ning suutlikkust muudatustega kohaneda hinnati ebaõiglaselt, ja

kaebaja teenistusse ennistamiseks (dtl 3-8).

3. Tartu Halduskohus võttis 9. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas SKA-d esitama kirjalik vastus kaebusele

ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 80-81).

4. SKA esitas 10. oktoobril 2024 vastuse kaebusele (dtl 113-119).

5. Kaebaja esitas 14. oktoobril 2024 vastuväited SKA vastusele (dtl 121), 28.

oktoobril 2024 täiendavad selgitused (dtl 133) ja 29. novembril 2024 kaebuse

täienduse (dtl 138).

6. Vastusena kohtunõudele esitas SKA 25. oktoobril 2024 täiendavad tõendid (dtl

126-131) ja 17. detsembril 2024 vastuväite kaebuse täiendusele (dtl 142-144).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-2491

7. Kaebaja vaidlustab SKA otsuse, väites järgmist.

1) Kaebaja alustas töötamist SKA-s 1993. aasta augustis, kui oli 17-aastane ja 2024. augusti

seisuga on SKA-s töötanud 31 aastat. Kohe esimesest hetkest sai kaebaja aru, et see töö on

just see, mida ta vajab – see klapib tema tervisliku olukorra ja graafikuga ning pakkus suurt

professionaalset motivatsiooni. Kaebaja oli sügavalt pühendunud töö valdkonnale ja hoidis

oma sihti kindlalt, samal ajal pidevalt täiustades oma oskusi, et olla uuendustega kaasas ning

tagada kõrgeim töökvaliteet, täites kõik ülesanded alati suure tähelepanuga nii kliendi

vajadustele, SKA väärtustele ja eesmärkidele kui ka seaduslikele nõuetele.

2) 31 aasta jooksul töötades, on kaebaja tegutsenud mitmetes erinevates ametirollides:

inspektor, vaneminspektor, inspektor-raamatupidaja, andmetöötluse spetsialist,

klienditeenindaja ja viimane ametinimetus oli SKA kliendinõustaja. See on andnud põhjalikud

teadmised ja sügava arusaama töö struktuurist. Kõikides tööprotsessides orienteerus kaebaja

väga hästi ning kasutas oma teadmisi igapäevaselt SKA klientide nõustamisel ja juhendamisel.

Aktiivselt abistas kaebaja vastuste ja lahenduste leidmisel nii kliente kui ka kolleege.

3) Kõik uuendused oli kaebaja poolt alati positiivselt vastu võetud ja ta oli valmis neid kiirelt

rakendama. Kaebaja on pidevalt osalenud ja toetanud kolleegide tegevusi ning pakkunud oma

abi kõrge töökoormuse korral. Kaebaja oli üks esimestest SKA kliendinõustajatest üle Eesti,

kes rakendas veebiteeninduse ja vormistas digiallkirjastamisega avaldusi hüvitise

määramiseks, isegi enne, kui vastav tööjuhend oli koostatud.

4) 13. augustil 2024. a sai kaebaja ootamatult SKA Kohtla-Järve kontoris klienditeeninduse

tiimijuhilt ja personalipartnerilt teate, et kaebaja koondatakse alates 1. septembrist 2024 SKA

reorganiseerimise kava alusel, kuid varasemast SKA üldkoosolekul teavitati, et vähemalt

2025. aasta kevadeni, kliendisuhete ja teabehalduse osakond koondamisele ei lähe.

5) Tänaseks puudub täpne teave selle kohta, kes või kui palju inimesi hinnangut läbi viis ning

millistele faktidele hinnang tugines. Varem oli SKA-s töötajate hindamine ja analüüsi

läbiviimine alati kõrgelt hinnatud. Kahjuks on aja jooksul muutunud tulemuste hindamise

süsteem – läbipaistvus on vähenenud ning keskendutakse peamiselt üldistele tulemustele, mis

raskendab individuaalse soorituse täpset hindamist.

6) Kaebaja kahtlustab, et tema kohta on esitatud valeandmeid, mis ei vasta tõele. Kaebaja

tunneb end moraalselt puudutatuna antud hindamisest.

7) Hindamisel võeti aluseks 6 erinevat näitajat, millest 3 on võrreldes ametijuhendiga

hinnatud ebaõiglaselt. Hindamise skaalaks oli: “Puudub või vastab vähesel määral”, “Vastab”

või “Ületab”. Skaalal oli ka punktiskoor: minimaalne 0 ja maksimaalne 8 punkti. Lisaks oli ka

kommentaari lahter, mis on täielikult vastuolus reaalsusega. Ametikeele kasutus: vastab

(punktiskoor 2). Vastavalt ametijuhendile on keelenõue vähemalt C1 tase, mida kaebaja ka

omab. Antud hinnanguga ei ole nõus, kuna on saanud otseselt juhilt täiendavaid tööülesandeid

tööalaste juhendite täiendamiseks ja kommenteerimiseks, mis võimaldas kolleegidel

juhendeid kergemini järgida. Kui kaebaja ametialane keelekasutus oleks tõepoolest keskmine,

siis poleks mõistlik juhil sellist ülesannet kaebajale delegeerida. Kõikide tööaastate jooksul,

pole kaebaja kordagi saanud märkusi, tähelepanekuid või soovitusi oma tööalases

keelekasutuses. Siit teeb kaebaja järelduse, et hinnanguks peab olema “Ületab” punktiskooriga

8. 8) Võõrkeele oskus: vastab (punktiskoor 2). Vastavalt ametijuhendile peab oskama vähemalt

ühte võõrkeelt (soovitavalt inglise või vene keelt) vähemalt tasemel B2. Antud olukorras, on

3-24-2491

ametialaselt teada võõrkeel, milleks on vene keel ning tegemist on kaebaja emakeelega, ehk

siis võõrkeele tundmine ületab B2 taset. Vastavalt ka piirkonnale (Ida-Virumaa), siis

võõrkeelte osas domineeriv osakaal on just vene keelel. Inglise keelt tööalaselt igapäevaselt ei

kasuta. COVID ajal, kui teenindati telefoni teel, siis erandina tulid ikka ka muud keeled sisse,

aga ka tol hetkel, sai kaebaja kliendi soovist aru ning suutis klienti suunata õigesse osakonda,

kus saab abi (k.a inglise keeles).

9) Isikuomadused: Puudub või vastab vähesel määral (punktiskoor 0). Ametijuhendis esitatud

kompetentsi, isikuomaduste ja teadmiste nõuded on kirjeldatud põhjalikult. Kaebaja usub, et

vastab nendele ootustele professionaalses kontekstis, kuna need omadused on lähedased

kaebajale ka tööväliselt. Oma hinnangul peab kaebaja end väärt hindamise skaalal "Ületab"

(punktiskooriga 8), kuna kogu tööalase karjääri jooksul ei ole ta saanud juhtidelt ega

kolleegidelt ühtegi märkust, tähelepanekut või soovitust, et ta peaks oma isikuomadustes

midagi muutma. Kaebaja positiivseid isikuomadusi, oskusi, teadmisi ning võimet kohaneda

uuendustega kinnitavad nii eelnevalt esitatud faktid kui ka kolleegide ja partnerite tagasiside.

Lisaks on olemas ka endiste juhtide tagasiside, kes töötasid enne praegust tiimijuhti. Tegemist

võib olla SKA poolt isikliku diskrimineerimisega.

10) Kommentaar: “Uuendustega ei lähe kaasa/on kriitilise suhtumisega. Suhtlemisel on väga

emotsionaalne ja kohati konfliktne. Konfliktide lahendamise raske jõuda kompromissini.”

Kõik mis eelnevalt välja toodud, ei klapi antud kommentaariga.

11) Kaebaja ei ole kunagi varem kogenud nii ränka alandust ega solvangut, ei ametialases ega

isiklikus elus. Kõik, mida kaebaja on SKA-sse panustanud – ideed ja lahendused

tööprotsesside parendamiseks, mille eest on ta saanud kiitust ja tunnustust – on nüüd hinnatud

nulli vääriliseks. SKA poolt on tunda väga ebameeldivat mõnitamist, kuna 28. augustil 2024

oli antud veel üks tänukiri, mis on täielikus vastuolus koondamise põhjustega.

12) ATS § 92 lg 4 kohaselt tuleb enne ametniku teenistusest vabastamist anda talle võimalus

osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Kaebajale sellist võimalust keegi ei

andnud, millega rikuti rängalt seadust.

13) ATS § 103 lg 2 p 9 kohaselt peaks haldusaktis olema märgitud vaidlustamisviide.

Haldusaktis selle kohta andmed puuduvad.

14) Samuti kahtleb kaebaja hindamise usaldusväärsuses, sest SKA klienditeenindajate

kollektiivis on töötajaid, kellel puuduvad veel kõrgetasemelised oskused ja teadmised,

töötajaid, kes on juba vanaduspensionieas ega suuda kaasa minna uuendustega, ning töötajaid,

kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale C1 tasemele, mis on väga oluline. Vastavalt ATS

käsiraamatu selgitusele § 90 lg 4 kohaselt, tuleb koondamise aluseks olevas selgituses hinnata,

millise ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud

ülesannete täitmiseks, et tagada parim võimalik teenistusülesannete täitmine. Ametnikul on

õigus teada, milliseid kriteeriume tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. Kaebaja

hindamisel ei ole arvestatud oluliste asjaoludega ning kaebaja on veendunud, et see hindamine

oli manipuleeritud, põhjustades kaebajale mitte ainult tõsist moraalset ja psüühilist traumat,

vaid ka tervisehäireid, stressi ja depressiooni eelsümptomeid.

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on järgmised.

3-24-2491

1) SKA-l on 2023. aasta teisest poolaastast olnud vajalik ellu viia kolme ülesannet:

teenusepõhisele juhtimisele üleminek, SKA reorganiseerimine ja nullbaasiline eelarve ehk

eelarve revisjon, mille käigus vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik teenused, mida avaliku

raha eest osutatakse. Ka sotsiaalkaitseministri 29. mai 2024. a käskkirjaga nr 44 on kinnitatud

SKA peadirektori tulemuskaart 2024. aastaks, milles üheks ülesandeks on ametiasutuse

reorganiseerimine, et üle minna kliendi ja partnerite huvidest lähtuvale teenuspõhisele

juhtimisele, kuluefektiivsuse põhimõtteid järgides. SKA on reorganiseerimist läbi viinud

mitmes etapis, muuhulgas 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta esimese etapi juunikuus.

2) Arvestades, et Vabariigi Valitsus saatis 2024. aasta juunikuus Riigikogule arutamiseks

2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, mis sisaldas ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu-

ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, tuli SKA-l kavandada 2024. aasta teiseks

poolaastaks ning 2025. aasta eelarvet planeerides meetmed asutuse eelarve kärpeks 400 000

eurot personali- ja majanduskuludelt + 200 000 eurot muudelt tegevuskuludelt. Seetõttu

algatas SKA juulikuus reorganiseerimise teise etapi.

3) Seoses eesmärgiga tagada tööülesannete optimaalne korraldus ja SKA efektiivsem ning

säästlikum toimimine, otsustati korraldada kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna töö

ümber, mille tulemusel vähenes alates 1. septembrist 2024 teenistuskohtade arv osakonnas.

Nimetatud muudatuse puhul oli tegemist SKA ümberstruktureerimise kava osaga, mille

käigus minnakse üle teenusepõhisele juhtimisele ning muudatuse eesmärgiks on tagada

töökorralduse vastavus muutunud olukorrale ja kliendi ning partnerite vajadustele ja ootustele.

1. juuli 2024 seisuga oli kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus

talituses kokku 64 kliendinõustaja ametikohta, millest kolm täitmata ja kolm kliendinõustaja

töökohta, millest kaks täitmata.

4) SKA peadirektori 31. juuli 2024. a käskkirjaga nr 3-1/30-1 kaotati alates 1. septembrist

2024 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna koosseisust e-teeninduse juhi töökoht, Põhja

piirkonna talituse koosseisust üks kliendinõustaja töökoht ja kaks kliendinõustaja ametikohta,

Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse koosseisust üks kliendinõustaja töökoht ja kolm

kliendinõustaja ametikohta, Lõuna ja Kesk-Eesti piirkonna talituse koosseisust üks

kliendinõustaja töökoht ja kaks kliendinõustaja ametikohta, kõnekeskuse talituse koosseisust

kolm kliendinõustaja töökohta, teabehalduse talituse koosseisust viis dokumendihalduri

töökohta, üks digiteerija töökoht ja kaks nõuniku töökohta. Lisaks kaotati personaliosakonna

koolitustalituse koosseisust koolituspartneri töökoht.

5) 1. septembri 2024. a seisuga jäi kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes

piirkondlikus talituses alles 30. augusti 2024. a käskkirja nr 3-1/33-1 kohaselt 57

kliendinõustaja ametikohta. Kokku kaotati kolme piirkondliku talituse koosseisust seitse

ametikohta (sh kolm vakantset) ja kolm töökohta (sh kaks vakantset) ning koondati üks

töötaja ja neli ametnikku, sealhulgas kaebaja.

6) Kuivõrd kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses oli kokku

64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat, koostati nende seast teenistusse jäämise

eelisõiguse kindlaks tegemiseks võrdlustabel. Vastustaja võrdles kliendinõustajate haridust,

kogemust töövaldkonnas, võõrkeelte oskust, ametialast keelekasutust ning korrektsust ja tööks

vajalikke isikuomadusi. Samuti arvestati panust teenistusülesannete täitmisel ning võimekust

tulla kaasa muudatustega.

7) Vastustaja moodustas kõikidest kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes

piirkondlikus talituses töötavatest kliendinõustajatest pingerea. Võrdlustabelist nähtub, milline

tähtsus erinevatele näitajatele väärtuspunktidega omistati. Kaebaja kogus võrdlemisel kokku

3-24-2491

14 väärtuspunkti. Võrdlustabelis on välja toodud koondatava ametniku kohta muu

kommentaari lahtris selgitused. Kaebaja puhul on välja toodud, et ta ei lähe uuendustega kaasa

ja on kriitilise suhtumisega ning on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne.

Samuti asjaolu, et konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini. Võrdlemise

tulemusel jõudis vastustaja järeldusele, et üheks koondatavaks osutus kaebaja.

8) Vastustaja on juba 2023. aastast ja kogu 2024. aasta jooksul (näiteks 3. mail, 14. juunil, 28.

juunil) korraldanud teatud regulaarsusega infotunde, kus on jagatud teavet teenusepõhisele

juhtimisele ülemineku ning reorganiseerimise sammude kohta, lisaks on antud ülevaateid

reorganiseerimise seisust. Kogu info ja infotundide salvestused on avaldatud SKA siseveebis

ning on olnud kõigile teenistujatele kättesaadavad. Samuti on peadirektor kogu SKA

meeskonnale saatnud infokirju (jaanuari-, märtsi-, mai-, juuni- ja augustikuus)

reorganiseerimise ning teenuspõhisele juhtimisele üleliikumise kohta ning on ettevaatavalt

selgitanud, et muutused toovad alati kaasa suuremal või vähemal määral ebamugavust ja

harjumatust ning selleks tuleb valmis olla.

9) Ametnike võrdluse viisid läbi ametnike vahetud juhid ja osakonnajuhataja.

10) Võrdlemisel võeti aluseks kuus näitajat, milles kaebajale anti punkte järgmiselt: haridus –

2 punkti, arvestades, et kaebajal on keskharidus; kogemus töövaldkonnas – 4 punkti,

arvestades, et kaebajal on valdkonna töökogemus üle viie aasta; ametialane keelekasutus – 2

punkti, arvestades, et kaebaja ametialane keelekasutus vastab nõuetele; võõrkeele oskus – 2

punkti, arvestades, et vene keel on kaebaja emakeel; töökohustuste (sh kokkulepete) täitmine

– 4 punkti, mis tähendab, et kaebaja sooritus vastab nõuetele; isikuomadused – 0 punkti,

arvestades, et kaebaja vastab teenistusülesannete täitmiseks vajalikele isikuomadustele

vähesel määral ja seda põhjusel, et ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise

suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide

lahendamisel on raske jõuda kompromissini.

11) Kuigi kaebaja väidab, et on kõik uuendused alati positiivselt vastu võtnud ja olnud valmis

neid kiirelt rakendama, ei ole see siiski tõsi. On esinenud olukordi, kus uue töölõigu puhul

seadis kaebaja kahtluse alla selle tegevuse vajalikkuse stiilis: „miks meie peame seda tegema,

see pole ju meie töö“.

12) Ametijuhendis toodud isikuomadused hõlmavad mitmeid olulisi oskusi ja kompetentse

nagu suhtlemisoskus, koostöövõime, pingetaluvus jne. Kaebaja isikuomadused mõjutasid töö

tulemuslikkust ja meeskonna dünaamikat, tekkisid arusaamatused ja konfliktid ning

kompromissini oli raske jõuda.

13) Kaebaja oli tihti liiga sõnavõtlik ega andnud teistele sõna. Kaebaja on suhtlemisel

otsekohene ja aeg-ajalt olid tema sõnavõtud kolleegide kohta kriitilised ning mõnel juhul isegi

alavääristavad. Näiteks tulemustasu mittesaamisel teatas kaebaja vahetule juhile, et tema on

kõige kvalifitseeritum ja teised rumalad, klienditeeninduse töö toimib ainult tema panuse tõttu

ja teised ei tee midagi; mistõttu hoopis teised ei vääri tulemustasu. Samuti on kaebaja

väljendanud seisukohta, et teised toodavad s... ja tema peab seda lahendama, tema ebasobiv

sõnakasutus koosolekutel ja telefonivestlustes on olnud häiriv. Kaebaja suhtlemisstiil

kolleegidega tekitas arusaamatusi, ebamugavustundeid ja pingeid. Teenistusülesannete

täitmisel oli vajalik kõigi kliendinõustajate panus ja pingutus üheskoos ühise eesmärgi nimel

ning kaebaja ei saa pisendada teiste kliendinõustajate tööd.

14) SKA-s on tavaks SKA aastapäeva pidulikul vastuvõtul tänukirjaga tänada kõiki staažikaid

töötajaid, kellel täitub SKA-s juubeliaasta. Samuti saavad kõik kolleegid esitada kandidaate

3-24-2491

tunnustuse saamiseks ja nomineeritute seast valitakse tunnustuse saaja. Ka on SKA

peadirektoril hea tava tänada pikaajalisi töötajad teenistussuhte lõppemisel tänukirjaga ja seda

ka koondatavate puhul. Kaebaja on kaebusele lisanud tõenditena aastavestluste kokkuvõtted,

lisatasude info, endiste juhtide ja partnerite tagasiside. Kõik need tõendid aga ei väära vahetu

juhi ja osakonnajuhataja koostatud võrdluse tulemusi ja pingerida.

15) Koondamissituatsiooni puhul on tegemist menetlusega, mis võimaldab selle läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.

16) SKA peadirektori 26. augusti 2024. a käskkirjas nr T300-KK/167, millega kaebaja

koondamise tõttu teenistusest vabastati, on viidatud, millised on konkreetsed

vaidlustamisvõimalused ja, millisest seadusest tuleneb vaidlustamise kord.

17) Kaebajale pakuti võimalust koondamise asjaolude kohta vajadusel täiendavate selgitusi

saamiseks vahetult juhilt, osakonnajuhatajalt või personalipartnerilt, kuid kahjuks ta seda

võimalust ei kasutanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus võttis kaebaja 7. septembri 2024. a vastusest lähtuvalt menetlusse kaebuse

SKA 26. augusti 2024. a käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastaseks tunnistamiseks,

teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

10. Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest

vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis,

kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.

11. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.

12. Vaidlust ei ole, et kaebaja töötas SKA-s alates 24. augustist 1993 ning alates 1.

novembrist 2022 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse

kliendinõustaja ametikohal.

13. ATS § 90 lg 1 p 2 alusel võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisust. Tartu

Ringkonnakohus on 14. juuni 2023. a otsuses asjas nr 3-21-1390 p-s 15 selgitanud, et

ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest, nt konkreetsest ametnikust vabanemise

eesmärgist tulenevalt ei ole lubatud. Ametikoha kaotamise eesmärgiks saavad olla üksnes

objektiivsed kriteeriumid. Nii on ametikoha kaotamine põhjendatud piiratud ressursside

tingimustes või teenistuse efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Ametikoha kaotamine on

objektiivselt põhjendatud ka siis, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal

olnud ametnik täitis või on ametniku ülesannete maht vähenenud niivõrd, et ülesandeid on

võimalik anda teistele ametnikele. Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob

sealjuures olulises osas sarnaste ülesannetega ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks.

Seetõttu tuleb hinnata, kas asjas kogutud tõendid kinnitavad ametikoha kaotamist

objektiivsetel või pigem subjektiivsetel põhjustel.

14. Asja materjalidest nähtuvalt tegi SKA peadirektor 12. juunil 2024. a käskkirja nr 3-

1/21-1, millega kehtestas teenistuskohtade koosseisu (dtl 99-100). Käskkirjast nähtub,

et see on tehtud arvestades SKA reorganiseerimise kava, eesmärgiga tagada SKA

efektiivsem ja säästlikum toimimine ning ülesannete optimaalne täitmine. Käskkirjast

nähtuvalt tegi SKA peadirektor teenistuskohtade koosseisus alates 1. juulist 2024. a

3-24-2491

ridamisi muudatusi, sh kaotas ametikohti. Samuti kehtestas ta SKA teenistuskohtade

koosseisu seisuga 1. juuli 2024 vastavalt lisale (dtl 95-98). 1. juuli 2024. a seisuga oli

kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses kokku 64

kliendinõustaja ametikohta, millest kolm täitmata ja kolm kliendinõustaja töökohta,

millest kaks täitmata (dtl 114).

15. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et SKA peadirektor tegi 31. juulil 2024. a

käskkirjaga nr 3-1/30-1 alates 1. septembrist 2024. a SKA kliendisuhete ja

teabehalduse osakonna teenistuskohtade koosseisus järgmised muudatused: 1) kaotas

osakonnajuhataja otsealluvusest e-teeninduse juhi töökoha; 2) kaotas Põhja piirkonna

talituse koosseisust ühe kliendinõustaja töökoha ja kaks kliendinõustaja ametikohta; 3)

kaotas Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse koosseisust ühe kliendinõustaja töökoha ja

kolm kliendinõustaja ametikohta; 4) kaotas Lõuna ja Kesk-Eesti piirkonna talituse

koosseisust ühe kliendinõustaja töökoha ja kaks kliendinõustaja ametikohta; 5) kaotas

kõnekeskuse talituse koosseisust kolm kliendinõustaja töökohta; 6) kaotas

teabehalduse talituse koosseisust viis dokumendihalduri töökohta, ühe digiteerija

töökoha ja kaks nõuniku töökohta (dtl 102). Ka selle käskkirja aluseks oli SKA

reorganiseerimise kava, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ja säästlikum toimimine

ning ülesannete optimaalne täitmine.

16. SKA peadirektor kehtestas 30. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-1/33-1 (dtl 108)

SKA teenistuskohtade koosseisu seisuga 1. september 2024 vastavalt lisale (dtl 104-

107). 1. septembri 2024. a seisuga jäi kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes

piirkondlikus talituses alles 57 kliendinõustaja ametikohta. Kokku kaotati kolme

piirkondliku talituse koosseisust seitse ametikohta (sh kolm vakantset) ja kolm

töökohta (sh kaks vakantset) ning koondati üks töötaja ja neli ametnikku, sealhulgas

kaebaja (dtl 115).

17. Ülalnimetatud käskkirjad kinnitavad kohtu hinnangul vastustaja seisukohta, et

SKA-l on 2023. aasta teisest poolaastast olnud vajalik ellu viia kolme ülesannet:

teenusepõhisele juhtimisele üleminek, SKA reorganiseerimine ja nullbaasiline eelarve

ehk eelarve revisjon, mille käigus vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik teenused, mida

avaliku raha eest osutatakse. Eelnevast tulenevalt esines praeguses asjas põhjendatud

alus kaebaja ametikoha kaotamiseks SKA koosseisust, s.o ATS § 90 lg 1 p 2

koosseisuline tunnus. Ametikoha kaotamine oli objektiivselt põhjendatud. Kohus

nõustub vastustajaga, et nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad

koosseisust kaotamisele, on ametiasutuse pädevuses.

18. ATS § 90 lg 3 sätestab, et koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse

üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Keelu

kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse

ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade

teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad (vt Riigikohtu 25. jaanuari

2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14). Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul ATS §

90 lg 3 kohaldamisele. Nimetatud sätet tuleb kohtupraktika kohaselt tõlgendada selliselt, et

selles on silmas peetud vaid neid olukordi, kus sisuliselt kaotatakse ametikoht ühes

struktuuriüksuses ning luuakse uus vähemalt üldjoontes sama sisu ja mahuga ülesannetega

ametikoht teises struktuuriüksuses (või teises asutuses) või olukorda, kus ühest

struktuuriüksusest kaotatava ametikoha ülesanded antakse tervikuna teises struktuuriüksuses

(või teises asutuses) olevale ametikohale nii, et selles teises struktuuriüksuses oleva

ametikoha sisu ja maht kattub vähemalt üldjoontes esimesest struktuuriüksusest kaotatud

ametikoha omadega (nt Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-23-2777, p

3-24-2491

8). ATS § 90 lg 3 eesmärk on vältida ametniku vallandamist n-ö kunstlikult tekitatud

koondamissituatsioonis.

19. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kaebaja koondamine oli õiguspärane vaatamata

sellele, et koondamine oli lubatav. Asutus peab ametniku koondamisel järgima kõiki

ATS §-s 90 sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-

49-16, p 19).

20. ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse

jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi

alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt

ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või

ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku

ülalpeetavate arvu.

21. Vastustaja selgitas, et ühesugustelt või sarnaste ametiülesannetega ametikohtadelt

töötavatest isikutest tuleb koondamissituatsioonis moodustada pingerida, võttes

arvesse teenistusse jäämise eelisõiguse kriteeriume. Võrdlus tuleb teostada hariduse,

töökogemuse, teadmiste ja oskuste parima sobivuse kohta ja hindamisel kaebajast

parema tulemuse saanud ametnikel on teenistusse jäämise eelisõigus. Kohus nõustub

vastustajaga, et eelisõiguste andmise regulatsiooni peamine eesmärk on jätta esmalt

teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud.

22. Seadusest ei tulene, millist kriteeriumi tuleks pidada määravamaks (nt hariduse ja

töökogemuse võrdluses) või millise osakaalu peaks mingi näitaja lõplikus otsustuses

omandama. Kohtu hinnangul ei saa näiteks teha ATS-i pinnalt järeldust, et ametnikku,

kellel on asutuses pikem tööstaaž, tuleks eelistada lühema tööstaažiga ametnikule,

kellel on spetsiifiline eriharidus või kogemus. Samuti ei tulene ATS-ist kataloogi,

milliseid näitajaid peab võrdlemisel kindlasti kirjalikult fikseerima (nt läbitud

koolituste võrdlust või ametnike poolt saadud ergutuste võrdlust). Seega oli vastustajal

kaalutlusõigus

otsustada,

millist

ametnikku

teenistusse

jätmisel

koondamissituatsioonis eelistada. Kui ametnike võrdlemisel saadud andmed hariduse,

töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on erisuunalised ja ametnike pingeritta

seadmine keeruline, on ametiasutusel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millistele ATS

§ 90 lg-s 5 toodud näitajatele omistada koondamisel suurem kaal. Ka Riigikohus on

selgitanud, et ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate võrdlus on

suuresti hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav (Riigikohtu 19. detsembri

2011. a otsus asjas nr 3-3-1-50-11, p 12).

23. Kuivõrd kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses oli

kokku 64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat, koostati nende seast

teenistusse jäämise eelisõiguse kindlaks tegemiseks võrdlustabel (dtl 110-112).

Ametnike võrdluse viisid läbi ametnike vahetud juhid ja osakonnajuhataja (dtl 116).

Võrdlustabeli järgi sai kaebaja kokku 14 p, sh hariduse eest 2 p, töövaldkonna

kogemuse eest 4 p, ametialase keelekasutuse eest 2 p, võõrkeele oskuse eest 2 p,

töökohustuste (sh kokkulepete) täitmise eest 4 p, isikuomaduste eest 0 p (dtl 110).

Lisaks on võrdlustabeli kommentaarilahtris kaebaja kohta järgmine märkus:

„Uuendustega ei lähe kaasa/ on kriitilise suhtumisega. Suhtlemisel on väga

emotsionaalne ja kohati konfliktne. Konflikitide lahendamise raske jõuda

kompromissini.“ Võrdlustabelist nähtub, et lisaks kaebajale on veel kaks töötajat

3-24-2491

saanud hindamisel 14 p ning üks töötaja 8 p. Vastustaja on selgitanud, et koondatavaks

osutusid ametnikud, kes said võrdlemise tulemusel 14 või vähem väärtuspunkti (dtl

143). Väärtuspunktide mediaan on võrdlustabeli kohaselt 18.

24. Kaebaja leiab, et tema kohta on esitatud valeandmeid, mis ei vasta tõele ning

hindamistabeli tulemused on ebaausad ning ei ole õigustatud. Kaebaja hinnangul ei

peegelda andmed kaebaja tõelisi saavutusi. Kaebaja sai ametialase keelekasutuse eest

2 p, kuid leiab, et hinnanguks peab olema 8 p. Võrdlustabelist nähtub, et ametialase

keelekasutuse eest ei ole ükski teenistuja 8 p saanud. Valdavalt ongi punktiskoor olnud

2 p (61. juhul) ning 3 inimest on saanud selles valdkonnas 4 p. Kaebaja ei ole piisavalt

põhjendanud, miks tema puhul oleks siiski erandlikult pidanud ametikeele kasutuse 8

p-ga hindama. Asjaolu, et kaebaja ei ole kõikide tööaastate jooksul kordagi saanud

märkusi, tähelepanekuid või soovitusi oma tööalases keelekasutuses, ei ole piisav

põhjendus 8 p määramiseks. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja sai 2 p põhjusel, et

tema ametialane keelekasutus vastab nõuetele.

25. Kaebaja leiab, et on võõrkeele oskuse eest saanud ebaõiglaselt 2 p. Kaebaja

emakeeleks on vene keel. Võrdlustabeli kohaselt on võõrkeele oskuse eest saanud 2 p

2/3 ametnikest (45) ja 19 ametnikku on saanud 4 p. Üle 4 p ei ole saanud ükski

hinnatutest. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja 2 p-ga hindamisel arvestati asjaoluga,

et kaebaja emakeel on vene keel.

26. Kaebaja pole nõus, et ta on saanud isikuomaduste eest punktiskoori 0 ning leiab, et

ta tulnuks hinnata 8 p-ga. Kaebaja selgitab, et ei ole kogu tööalase karjääri jooksul

saanud juhtidelt ega kolleegidelt ühtegi märkust, tähelepanekut või soovitust, et ta

peaks oma isikuomadustes midagi muutma. Kaebaja kahtlustab, et tegemist võib olla

SKA poolt isikliku diskrimineerimisega. Vastustaja selgitas, et kaebaja hinnati 0 p-ga

arvestades, et kaebaja ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise

suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide

lahendamisel on raske jõuda kompromissini.

27. Nagu kohus selgitas, on võrdlustabeli puhul tegemist pingereaga – kaebaja sai 0 p

võrdluses teiste ametnikega. Võrdlustabel näitab seda, et teiste ametnike omadused

vastasid võrdluse läbi viinud isikute arvates rohkem nõuetele kui kaebaja omad.

Võrdlustabel ei näita seda, et kaebaja ei oleks kvalifitseeritud. Koondamissituatsioonis

kaebaja tugevaid külgi ei eelistatud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on see vastustaja

õigus otsustada, millistele näitajatele omistada koondamisel suurem kaal. Vastustaja ei

pidanud seejuures arvesse võtma kaebuses toodud asjaolusid, et kaebaja pidas tööd

meelepäraseks ja sobilikuks tema tervisliku olukorraga ja et ta oli aja jooksul töötanud

erinevates ametirollides. Samuti ei olnud vastustajal kohustust arvesse võtta

arenguvestluste tulemusi. Hindamisel ei lahendatud küsimust, millised ametnikud on

head või halvad töötajad, oluline oli teha valik, kes ametnikest edaspidi suudab

teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.

28. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et erinevate juhendite muutmise

ja täiendamise protsessides on osalenud vastavalt oma tööülesannetele kõik

kliendinõustajad ning ettepanekud ja kommentaarid vaadatakse üle – juhendi sisu eest

vastutab kokkuvõttes selle koostaja.

29. Kuigi kaebaja väidab, et on kõik uuendused alati positiivselt vastu võtnud ja olnud

valmis neid kiirelt rakendama, ei ole see vastustaja selgituste kohaselt siiski tõsi. On

esinenud olukordi, kus uue töölõigu puhul seadis kaebaja kahtluse alla selle tegevuse

3-24-2491

vajalikkuse stiilis: „miks meie peame seda tegema, see pole ju meie töö“. Kaebaja oli

tihti liiga sõnavõtlik ega andnud teistele sõna. Kaebaja on suhtlemisel otsekohene ja

aeg-ajalt olid tema sõnavõtud kolleegide kohta kriitilised ning mõnel juhul isegi

alavääristavad. Näiteks tulemustasu mittesaamisel teatas kaebaja vahetule juhile, et

tema on kõige kvalifitseeritum ja teised rumalad, klienditeeninduse töö toimib ainult

tema panuse tõttu ja teised ei tee midagi; mistõttu hoopis teised ei vääri tulemustasu.

Samuti on kaebaja väljendanud seisukohta, et teised toodavad s... ja tema peab seda

lahendama, tema ebasobiv sõnakasutus koosolekutel ja telefonivestlustes on olnud

häiriv. Kaebaja suhtlemisstiil kolleegidega tekitas arusaamatusi, ebamugavustundeid ja

pingeid.

30. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud oma sõnade kinnitamiseks

esitama kohtule video- ja audiosalvestised infotundide või koolituste kohta, kus ta

sõneleb, esitab tööga mitteseotud küsimusi või kus tema väljaütlemised on

ebakorrektsed. Selliste salvestiste kogumine võinuks teatud juhtudel olla isegi

ebaseaduslik. Samuti on kohus seisukohal, et ATS § 90 lg 1 p 2 alusel ametniku

teenistusest vabastamisel ei pea vastustaja tegema teenistujale noomitusi vms.

Kaebajale ei ole ette heidetud teenistuskohustuse süülist rikkumist (ATS § 69) ning

teda ei ole teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest (vt ATS § 94). Ka

noomituse puhul oleks olnud tegemist distsiplinaarkaristuse ühe liigiga (ATS § 70 p

1).

31. SKA on kohtumenetluses esitanud oma väidete kinnituseks tõendid, täpsemalt

kaebaja vahetu juhi, kliendisuhete ja teabehalduse osakonna Ida ja Lääne-Eesti

piirkonna talituse juhataja Tatjana Puideti ning Põhja piirkonna talituse juhataja

Marina Kuklina kirjalikud selgitused (dtl 126-129). Kohus nõustub vastustajaga, et T.

Puideti ja M. Kuklina kirjalikke selgitusi saab vastavalt HKMS § 56 lg-le 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 272 käsitleda dokumentaalsete tõenditena.

32. Sellele, et kaebaja kuulus koondamisele ATS § 90 lg 5 alusel läbi viidud võrdluse

pinnalt, on viidatud 12. augusti 2024. a koondamisteates nr 3-4/1752-1 (dtl 9-10).

Kohtupraktika kohaselt ei pea võrdlusandmed olema osa teenistusest vabastamise

haldusakti põhjendustest (nt Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2023. a otsus asjas nr

3-22-77, p 4.1).

33. Kohtu hinnangul lähtus SKA ametnike võrdlemisel ATS § 90 lg-s 5 sätestatud

kriteeriumidest. Vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui otsustas anda suurema kaalu

isikuomadustele, mis hõlmavad mitmeid olulisi oskusi ja kompetentse nagu

suhtlemisoskus, koostöövõime, pingetaluvus jne, mis arvestades juba toimuvaid ja

eesootavaid muutusi SKA reorganiseerimisel ja teenusepõhisele juhtimisele

üleminekul, mõjutavad teenistuskohustuste täitmise, samuti klienditöö kvaliteeti kui ka

kogu meeskonna dünaamikat. Kohus nõustub vastustajaga, et hea meeskonna

dünaamika mõjutab suurel määral ametiasutuse tulemuste saavutamist, sealhulgas

muudatustega paremini toimetulemist ning efektiivsemalt töötamist ja kiiret

probleemide lahendamist.

34. ATS § 90 lg 7 järgi peab ametnikule enne tema koondamise tõttu teenistusest

vabastamist võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste

teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.

Vastustaja märkis vaidlusaluses otsuses, et kaebajale ei olnud pakkuda tema

haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning senise ametikohaga

3-24-2491

sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ega muid ameti- ja töökohti, mis talle

sobiksid (dtl 71). Vabade ametikohtade loetelu koondatavale esitamata jätmine

iseenesest ei too kaasa koondamise õigusvastasust juhul, kui sobivaid vabu ametikohti

ei olnud (Riigikohtu 27. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-16-340, p 14). Kohtule ei nähtu

ühestki tõendist, et sellised vabad ametikohad olid siiski olemas.

35. Kaebaja on kaebuses viidanud ATS § 92 lg-le 4, mille kohaselt tuleb enne

ametniku teenistusest vabastamist anda talle võimalus osaleda vestlusel. Vestluse

kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse

ametnikule arvamuse andmiseks. ATS § 92 reguleerib teenistusest vabastamist

ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu. Kohus leiab, et see säte praeguses asjas ei

kohaldu, sest kaebajat ei vabastatud teenistusest ettenägematute asjaolude ilmnemise

tõttu. Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise

tõttu.

36. Poolte vahel pole vaidlust, et kaebaja sai 12. augusti 2024 teate nr 3-4/1752-1

teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu kätte 13. augustil 2024 (dtl 4, 116).

Kaebajale anti teada, et ta koondatakse ja tema teenistussuhte viimane päev on 31.

august 2024. ATS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest

vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud

kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva. ATS § 101 lg 6 näeb ette, et kui

etteteatamistähtaegu ei järgita, makstakse ametnikule lisaks sama seaduse §-s 102

sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

Kaebajat on 12. augusti 2024. a teates teavitatud sellest, et lõpparve hulgas makstakse

talle ATS § 101 lg 6 alusel palka iga koondamise etteteatamistähtajast puudu jäänud

52 tööpäeva eest. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja täpsustanud, et 52 tööpäeva on

72 kalendripäeva, seega on kaebajale makstud seadusjärgset hüvitist ka

etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest. Asja lahendamisel ei oma seetõttu

tähtsust kaebaja väited, et varasemalt teavitas SKA, et vähemalt 2025. a kevadeni

kliendisuhete ja teabehalduse osakond koondamisele ei lähe.

37. Kaebajale ärakuulamisvõimaluse tagamiseks tuleb lugeda 12. augusti 2024. a

koondamisteate andmine kaebajale, mis eelnes 26. augusti 2024. a teenistusest

vabastamise käskkirjale. Vastustaja on selgitanud, et kaebajale selgitati 13. augusti

2024. a kohtumisel, milliste näitajate põhjal kõiki kliendinõustajaid võrreldi, samuti on

võrdlus ja selle tulemus kirjeldatud koondamisteates ning kaebajale edastati ka

võrdlustabeli väljavõte. Lisaks pakuti talle võimalust koondamise asjaolude kohta

vajadusel täiendavate selgitusi saamiseks vahetult juhilt, osakonnajuhatajalt või

personalipartnerilt, kuid kahjuks ta seda võimalust ei kasutanud.

38. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsuses puudus vaidlustamisviide. HMS

§ 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste,

koha, tähtaja ja korra kohta. Samuti sätestab ATS § 103 lg 2 p 9, et teenistusest või

ametikohalt vabastamise haldusakt peab sisaldama vaidlustamisviidet. Asja

materjalidest nähtuvalt on otsuses sõnaselgelt kirjas (dtl 71), et käskkirja peale on

õigus 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest esitada vaie SKA-le

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule HKMS-is

sätestatud korras. Seega sisaldab otsus korrektset vaidlustamisviidet.

39. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 90

lg 1 p 2 alusel on õiguspärane ning puudub alus otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks,

3-24-2491

teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kaebaja kasuks hüvitise

väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 alusel.

40. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kuna vastustaja on öelnud, et tal menetluskulud puuduvad (dtl 144), jäävad

menetluskulud välja mõistmata.

41. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)