2-24-112081/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112081

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi H Si vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2183,24 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, hagi

esitamise ajal ärinimega OK Incure OÜ);

lepinguline esindaja A V

Kostja: H S (isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 35

eurot osas.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.02.2021 sõlmitud

krediitkaardi lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1991,59 eurot, intress 77 eurot ja viivis

perioodi 05.02.2024 – 22.07.2024 eest 114,65 eurot.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude (350 eurot) täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 22.07.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

välja mõista kostjalt hageja kasuks xxx AS ja kostja vahel 01.02.2021 sõlmitud krediitkaardi

lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1991,59 eurot, intress 77 eurot, viivis 114,65 eurot ja

võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja ja xxx AS sõlmisid 01.02.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

leping xxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingus oli intressimäär 18,000% aastas, krediidi

kogukulu 2249,02 eurot, krediidi kulukuse määr 26,410% aastas, mis arvutati eeldusel, et

krediidilimiit 2000 eurot võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas,

tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 18,000% aastas, kuutasuga 4,96 eurot,

krediitkaardi avamise tasuga 2,50 eurot.

Kostja digiallkirjastas lepingu xxx AS-i internetipanga keskkonnas ning lepingule oli lisatud

Euroopa standardinfo teabeleht. Kõik lepingu dokumendid on kostjale xxx AS internetipanga

keskkonnas kostja isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ja soovi korral alla laetavad. VÕS §-

des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu põhitingimustes

ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes.

2.2. Kostja asus krediiti kasutama alates 02.02.2021. Kostja on viimase tagasimakse krediidi

19.07.2023 põhiosa katteks teinud summas 70,43 eurot ning 11.09.2023 seisuga oli

kasutuses oleva krediidi põhiosa jääk 1991,59 eurot.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingul puuduvad igakuiseid kuumaksed (st puudub

tagasimaksegraafik), klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol

piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes

täielikult viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023

kohustusliku intressimakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 27.12.2023 teatisega

võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga

hiljemalt 13.01.2024. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles krediidiandaja lepingu erakorraliselt

üles 15.01.2024. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 27.12.2023 kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kostja poolt lepingu sõlmimisel kinnitatud e-posti aadressile

xxx. Kostja ei teavitanud krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest. Praegusel juhul on

kostja kui krediidilepingu ülesütlemise teatise adressaat füüsiline isik, kelle puhul ei tule

eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, ning teate sai lugeda kättesaaduks ühe

nädala möödudes selle serverisse saabumisest.

2.3. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest teavitatud 13.12.2023 teatisega. Nõude omandiõigus on üle läinud 07.02.2024

seisuga.

Otsuse põhjendused

3. Hageja teatas 15.01.2025 kohtule, et loobub võla sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamise

nõudest.

TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab

loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama

nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Loobumise

tagajärjel on hagihind 2183,24 eurot.

4. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud 15.08.2024 (ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele). Kostja ei ole

hagile vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja nõude aluseks on xxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud krediitkaardileping. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu digiallkirjastanud, et lepingudokumendid

esitati kostjale püsival andmekandjal xxx AS internetipangas ning et lepingule oli lisatud

Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS § 404

nõutud teavet.

Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud

andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis 01.02.2021 oli 60,27%).

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise

ning selle jäägi kohta.

7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et

krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja

finantsolukorda kostja pangakonto väljavõtte (periood 01.08.2020-01.02.2021) ja

laenutaotluse alusel. Tuvastati sissetulek tööandjalt xxx, keskmine töötasu suurus oli 871,20

eurot, finantskohustusi xxx AS-i ees ei olnud ning finantskohustused teiste krediidiandjate ees

olid xxx kokku kuumaksetega ca 267,27 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud. Sõlmitava

krediitkaardilepingu maksimaalne intressimakse oli 31 eurot kuus, mis koos olemasolevate

krediidikohustuste kuumaksetega moodustasid ca 34,24% kostja igakuisest sissetulekust.

Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi

kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud

kohustusi täita.

8. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et xxx AS loovutas nõude aluseks

olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (hageja väited

kohtuotsuse punktis 2.3).

9. Hageja väitel on kostjal krediitkaardilepingu alusel 11.09.2023 seisuga krediidi põhiosa

jääk 1991,59 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktis 2.2 toodud

hageja faktiväited maksetega viivitusse jäämise ning üles ütlemise teate saatmise kohta.

Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 15.01.2024.

Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus

mõistab selle kostjalt välja.

10. Hageja on välja toonud, et krediitkaardi lepingu tingimuste punktist 1.2. tulenevalt

arvestas krediidiandja intressi 18,000% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus

ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 20.09.2023-

05.12.2023 eest kokku 77,00 eurot (hageja on hagis esitanud ka täpse intressiarvestuse).

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata

jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemääras, alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 114,65

eurot. Hagis esitatud viivisearvestuses on hageja viivist arvestanud perioodi 05.02.2024 –

22.07.2024 eest ning kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, nagu hageja ise esitas

(arvestades, et kohus asus seisukohale, et leping oli selleks ajaks üles öeldud).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulud

13. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud (350 eurot tasutud

riigilõivu ja 40 eurot kohtutäituri tasu ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot vastab hagihinnale ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikele 1

ja lisa 1 ning on põhjendatud ja vajalik kulu.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole tsiviilasjas nr 2-24-112081 menetlusdokumente

kohtutäituriga kätte toimetatud. Maksekäsu kiirmenetluses on kohtutäitur tagastanud

menetlusdokumendid Pärnu Maakohtule kättetoimetamise võimatuse tõttu ja on esitanud

kohtutäituri aruande. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 48 lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumenti

ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult

võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus

nõuda tasu 40 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta,

mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Kohtule ei ole kohtutäituri tasu otsust

esitatud, samuti ei ole esitatud hagiavalduse punktis 4.3.2 märgitud lisa 12. Hagiavalduse

lisaks nr 12 on hagiavalduses lisade loetelus märgitud esindaja volikiri, mis on kohtule

esitatud. Kohtutäituri tasu puudutavat dokumenti ei ole hagiavalduses lisade loetelus

märgitud. Kohus leiab, et hageja kulu kohtutäiturile ei ole tõendatud, kuna ei ole teada, kas

kohtutäitur on esitanud tasu otsuse, s.o kas nimetatud kulu on üldse tekkinud. Lähtudes

eeltoodust ei ole kohtutäituri tasu 40 eurot väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

14. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS

§ 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

15. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik