3-24-3011/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3011

Haldusasi Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi

omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Jaana Toon

Puudutatud isik – X

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine ja juurdepääsupiirangu seadmine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ja anda luba kanda X valduses olnud

vara (30 kahjustusega 100-eurost pangatähte, kokku 3000 eurot) riigi omandisse.

2. Piirata X ja tema esindaja juurdepääsu Rahapesu Andmebüroo

15.01.2025 avalduse terviktekstile (dtl 171-174).

3. Kuulutada menetlus määruse resolutsiooni punktis 2 toodud dokumendi osas

kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 88 lg 5, § 265 lg 5, § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata

(HKMS § 203 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku ja Y nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X (puudutatud isik) viis 29.08.2023 Eesti Panka ümbervahetamiseks 30 kahjustusega

100-eurost pangatähte (kokku 3000 eurot). Puudututud isik selgitas, et ta sai vara laenuna

3-24-3011

Y (selgitus „xxxxxxx“). Kupüüride kahjustuse osas selgitas ta, et sai need Y käest ja ta ei

tea, mis nendega juhtus.

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 27.10.2023 ettekirjutusega nr 3-1/826-2 (dtl

2324) viidatud varale 30-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud

27.10.2023 dokumendis nr 3-1/826-1 (dtl 25-28; juurdepääsupiiranguga dtl 80-83).

Ettekirjutuses teavitati puudutatud isikut võimalusest esitada vara legaalse päritolu kohta

tõendid.

3. Puudutatud isik saatis RAB-ile 21.11.2023 kirja (dtl 29-37), et sai rikutud rahatähed võla

katteks Y käest. Väidetavalt oli puudutatud isik andnud talle sularaha ja teinud ülekandeid

ning müünud talle 1500 euro väärtuses sõiduauto Audi.

4. RAB kehtestas 24.11.2023 ettekirjutusega nr 3-1/892-2 (dtl 38-39) viidatud varale

60-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.11.2023 dokumendis nr

3-1/892-1 (dtl 40-44; juurdepääsupiiranguga dtl 84-88).

5. RAB saatis 29.11.2023, 07.12.2023 ja 12.01.2024 puudutatud isikule e-kirjad

täpsustavate küsimustega tuvastamaks vara legaalset päritolu, millele puudutatud isik ka

vastas (dtl 29-37).

6. RAB esitas 16.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks viidatud varale

1-aastase käsutuspiirangu seadmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2024 määrusega

asjas nr 3-24-154 RAB-i taotluse ja andis loa puudutatud isiku valduses oleva vara 3000 eurot

käsutamise piiramiseks alates 25.01.2024 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse

tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks, s.o 25.01.2025.

7. RAB kehtestas 24.01.2024 ettekirjutusega nr 3-1/54-2 (dtl 45-47) viidatud varale 1-

aastase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.01.2024 dokumendis nr

3-1/54-1 (dtl 48-53; juurdepääsupiiranguga dtl 89-94).

8. RAB saatis 15.03.2024 ja 22.07.2024 puudutatud isikule täiendavad küsimused, millele

puudutatud isik ka vastas (dtl 29-37; 54).

9. RAB esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud isiku valduses olnud

vara 3000 eurot riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:

9.1.

RAB on läbi viinud analüüsi ja erinevad toimingud, mis kinnitavad jätkuvalt kahtlust,

et puudutatud isiku poolt Eesti Pank väljavahetamiseks viidud 3000 eurot ei ole legaalne ja

seetõttu ei ole puudutatud isik vara omanik. Puudutatud isiku selgitused ja dokumendid vara

legaalset päritolu ei tõenda.

9.2.

RahaPTS § 1 lg 1 sätestab, et selle seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 4 lg 1 sätestab,

et rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1)

muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada

kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest

tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see

on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu,

2(8)

3-24-3011

asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud

muude õiguste varjamine. Erinevalt teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste

kuritegude ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui

kuriteo eesmärk on varjata nö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda

kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle

näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline,

kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast

rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik

RahaPTS-i tähenduses enne selle vara muutumist rahapesu objektiks. Vara omanik ja tegelik

kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel.

9.3.

Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud

Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele

maailma riikidele kohustuslik. Neid, kes soovitusi ei rakenda, ohustab halvimal juhul nn halli

nimekirja panemine või teatud organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i 4. soovituse kohaselt

peaksid riikidel olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku

vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist,

mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu.

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, kui

süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaja

tõttu) või puuduvad piisavad tõendid kriminaalsüüdistuse esitamiseks. Neile soovitustele

tugineb ka RahaPTS-i regulatsioon.

9.4.

RahaPTS § 57 eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute

tegemist. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigusi piiravaks meetmeks on vara

riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul 1 aasta jooksul võimalik põhjendada, miks

tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik ei ole kuni praeguseni vara

legaalset päritolu tõendanud. Samuti ei ole tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Lisaks

ei ole ta teatanud soovist varast loobuda.

9.5.

RAB-i esitatud tõenditest nähtub veenvalt, et vaidlusalune vara on saadud tõenäoliselt

kuritegelikul teel ja selle varaga on teostatud vara varjamise toiminguid, seega ei ole

puudutatud isik vara legaalne omanik. RAB on avaldanud varaga seotud isikule

rahapesukahtluse põhisisu. Puudutatud isik ei ole tõendanud ja RAB ei ole tuvastanud piiratud

varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu

lõpetamise õiguslikuks aluseks. RahaPTS § 57 lg 7 reguleerib nö jätkutegevusi RahaPTS § 57

lg-te 1, 3 ja 6 järgselt. RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse

põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus 22.01.2024 määruses asjas nr 3-24-154. RAB

ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu või terrorismi rahastamine toimunud. RAB-i

haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja

terrorismi rahastamise kahtluse kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning

vajadusel abinõude rakendamine kahtlusealuse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 54 lg 1

p 1). Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ja

peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse

segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet.

Halduskonfiskeerimise eesmärk ei ole isiku karistamine ega otsustamine isiku süü üle, seega

võib RAB rahapesu kahtlusega vara halduskonfiskeerida ka olukorras, kus ei ole võimalik

lõpuni ära näidata vara algset päritolu ja tegelikku omanikku. Seadus ei kohusta RAB-i seatud

3(8)

3-24-3011

piirangut vara käsutamiseks lõpetama muudel tingimustel, kui vara tegeliku omaniku või

tegeliku kasusaaja selgumisel või vastavalt RahaPTS § 57 lg-s 5 sätestatule, kui vara on

arestitud kriminaalmenetluse raames. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine

võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi

tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi

tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab varaga seotud isik ise esitama vastavad

legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid.

9.6.

Esineb kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud sularaha summas 3000 eurot

pärineb illegaalsest tegevusest. Puudutatud isik selgitas Eesti Pangale, et sai raha laenuna Y.

Selgituseks märgitud „xxxxxxxx“. Kupüüride kahjustust ei osanud ta selgitada. Puudutatud

isik selgitas 21.11.2023 RAB-ile, et andis Y nii sularaha kui ka tegi ülekandeid ja müüs talle

sõiduauto Audi A6 (registrimärk XXXXXX) 1500 euro eest. Kahjustatud rahatähed sai võla

katteks. Puudutatud isik selgitas 29.11.2023 RAB-ile, et kandis Y üle 1900 eurot, millest

viimane maksis sularahas tagasi kokku 600 eurot. Sõiduauto osas lepiti kokku, et

registrikanne tehakse kohe pärast rikutud pangatähtede ekspertiisi ja raha laekumist

puudutatud isiku pangakontole. Y andis rikutud pangatähed tagatiseks ja lubas need vahetada

tervete rahatähtede vastu, kui raha saab. Kuna puudutatud isikul oli raha kiiremini vaja,

otsustas ta need viia Eesti Panka ekspertiisi. RAB tuvastas, et 21.08.2024 seisuga ei ole

Transpordiameti veebilehelt nähtuvalt Audi A6 omanikuvahetust toimunud.

9.7.

RAB selgitas 15.01.2025 avalduses, et asus halduskonfiskeerimise võimalust kasutama

laiemalt 2022. a-l. Varem kasutati seda vaid harvadel juhtudel. Seepärast ei ole varasemalt

sarnastes olukordades sarnaste tunnustega sularaha konfiskeeritud.

10. Puudutatud isik selgitas 26.11.2024 määruskaebuses ja Tallinna Ringkonnakohtule

29.11.2024 esitatud avalduses, et Y, kellelt puudutatud isik viidatud rahatähed sai, on

vahetanud Eesti Pangas kümneid tuhandeid kahjustatud rahatähti ja RAB on andnud

sellele oma nõusoleku. Teadaolevalt pärinesid sellised rahatähed Liibüa Keskpangast ja

läksid pärast pangas toimunud uputust allahindlusega ringlusesse. Kõiki neid ei saa

siduda rahapesuga. Kuna Y rahavahetust on aktsepteeritud, siis ei ole põhjendatud ka

puudutatud isikule rahapesu ette heita. Puudutatud isik on kõigile RAB-i järelepärimistele

vastanud peale esimese, mida pidas vaid informatiivseks, ja esitanud dokumente.

Puudutatud isikule teadaolevalt ei ole RAB pöördunud Y poole ega küsinud temalt vara

päritolu kohta. Puudutatud isik on tõendanud, et vara kuulub talle – on esitanud

pangaväljavõtted ja auto ostu-müügilepingu. Kogu 3000 eurot on kaebaja poolt legaalselt

teenitud, mida tõendavad tuludeklaratsioon, pangaväljavõtted ja kviitungid. Sõiduauto

Audi A6 (registrimärk XXXXXX) osteti 2017. a-l eelmise sõiduki (Audi A4, registrimärk

XXXXXX) müügiraha eest. Sõiduauto Audi A6 on tänaseks Yle üle antud. RAB-i taotlus

rikub kaebaja omandiõigust. RAB ei ole kogu selle aja jooksul teavitanud vastavaid

organeid raha kuritegeliku päritolu osas ja see ei ole leidnud kinnitust. Puudutatud isik ei

ole saanud raha kuritegelikul teel ega ole seotud rahapesuga. Puudutatud isik selgitas

10.01.2025 avalduses täiendavalt, et Y oli talle enne 09.08.2023 võlgu 800 eurot (Y sai

puudutatud isiku käest veel 100 eurot sularahas võlgu ja maksis 500 eurot tagasi). Kui

puudutatud isik laenas Yle viimased 700 eurot, andis viimane puudutatud isikule

tagatiseks 30 sajaeurost rahatähte, mis pidi olema esialgu tagatiseks ja Y pidi need ise

tervete kupüüride vastu vahetama. Puudutatud isiku kontoväljavõtetelt nähtub, et tema

sissetulekud koos päevarahadega olid suuremad kui 500 eurot. Ta ei andnud Yle võlgu

4(8)

3-24-3011

3000 eurot, vaid 2000 eurot, millest 500 eurot on tagasi makstud. Ülejäänud 1500 eurot

oli sõiduauto Audi A6 (registrimärk XXXXXX), mis oli ostetud 2017. a-l eelmise auto

Audi A4 (registrimärk XXXXXX) müügist saadud raha eest. Nende tehingute kohta ei ole

dokumente säilinud. Puudutatud isiku abikaasa käib tööl, nad elavad endale kuuluvas

eramajas, seega ei maksa nad üüri. Igakuised kulud on ca 150-200 eurot, lisaks

söögikulud. Laene neil ei ole ja talvel teeb ta küttepuud ise oma vanemate metsast. Neil

on sääste, mis on saadud korteri müügist. Yle anti võlgu, sest ta oli varem puudutatud

isikut aidanud. Lisaks laseb ta puudutatud isikul kasutada ca 300 m2 suurust laopinda

tasuta.

Puudutatud isik ei saa aru, kas RAB soovib, et ta tõendaks Yle antud raha päritolu või

Ylt saadud rikutud 3000 euro päritolu. Viimase päritolu on võimatu tõendada.

Y oli selle päritolu RAB-ile juba varem tõendanud. RAB ei ole võtnud ühendust

Yga ega uurinud temalt raha päritolu kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud

haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega.

12. RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast

loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse

kandmiseks.

13. Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast

seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad

RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud

materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7

kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka

selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.

14. Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks: (1) jätkuv

kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd

RahaPTS

§ 57 lg 1); (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav

lause); (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud

vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või

kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna

Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb

formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1

aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.

15. Kohtu hinnangul on RAB-i 01.11.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7

kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et

puudutatud isiku valduses olnud 3000 euro puhul (mis olid 100-eurostes kupüürides) võib

5(8)

3-24-3011

tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks

tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama

sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu

on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole

kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu

tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine,

töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks

põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei

ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu

07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-

13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad,

õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.

16. Vara käsutuspiirangu lõppemisel (25.01.2025) tuleb vara vabastada ja see võib sattuda

tagasi isiku kätte, kes on pannud toime võimaliku kuriteo või sellele kaasa aidanud. Kuna

esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja

soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha

puudutatud isiku valduses säilib.

17. Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud

isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha

omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7

kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis.

Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis

eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel

asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel vaidlusalune sularaha tema kätte sattus).

Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega

vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus

asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama,

et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel. Praegusel juhul ei ole kahtluse all selle vara päritolu,

mille puudutatud isik laenas Yle, vaid selle vara päritolu, mille puudutatud isik sai Ylt tagasi

või väidetavalt tagatiseks ehk varem viidatud 30 niiskuskahjustusega 100-eurost rahatähte.

18. RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et varal ei saa tõenäoliselt olla

legaalset päritolu. Puudutatud isiku selgitused ei ole seda kahtlust ümber lükanud. Ainsad

selgitused, mis puudutatud isik vara päritolu kohta esitas, on, et see, et vara on saadud

tagatiseks Ylt. Seega on puudutatud isik ise kinnitanud, et viidatud 3000 eurot ei kuulu talle.

Üksnes asjaolu, et see saadi tagatisena Y käest, ei tõenda vara legaalset päritolu. Eriti

arvestades asjaoluga, et Y on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2020 otsusega

asjas nr XXXXXX rahapesu kuriteos ja Riigikohtu 18.12.2024 otsusega asjas nr XXXXXX

võltsitud raha käitlemise kuriteos. Selline asjaolu võimaldab Y poolt tagatisena antud vara

legaalses päritolus põhjendatult kahelda. Kohtu jaoks ei ole usutav, et puudutatud isikule kui

Y ammusele tuttavale ei olnud sellised süüdistused teada. RAB ei pidanud vara päritolu

selgitamise taotlustega Y poole pöörduma, sest vara oli puudutatud isiku valduses. Y ei olnud

haldusmenetluses menetlusosaline. Puudutatud isikul oli võimalik endal Ylt vara legaalse

päritolu kohta tõendeid ja selgitusi küsida ning neid RAB-ile edastada. Samuti oli Yl, kui ta

pidas end vara omanikuks, esitada ise RAB-ile vara legaalset päritolu tõendavad selgitused ja

tõendid. Vara legaalse päritolu selgitamise vajadust on puudutatud isikule selgitatud

6(8)

3-24-3011

21.11.2023 e-kirjas. Kohus möönab, et edaspidised järelepärimised keskendusid puudutatud

isiku ja Y vaheliste võlasuhete kontrollimisele, kuid see ei muutnud asjas kehtestatud

käsutuspiirangu põhieesmärki – tuvastada vara legaalne päritolu ja omanik. Yl on jätkuvalt

võimalik oma omandiõigust ja vara legaalset päritolu RAB-ile tõendada 3 aasta jooksul vara

riigi tuludesse kandmisest (RahaPTS § 57 lg 7). 19. Haldusmenetlust ei viidud läbi

puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale

käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda

üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isiku poolt Eesti Pangale vahetamiseks toodud

100-eurosed kupüürid võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu

tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule

on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs.

Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu

kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et

ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul pidi

puudutatud isik ka ise arvestama võimalusega, et väidetavalt tagatisena antud

niiskuskahjustusega rahatähed ei pruugi olla legaalsel teel saadud. Puudutatud isik ei ole

väitnud, et ta oleks uurinud Y käest vara päritolu või sellele niiskuskahjustuse tekkimise

põhjusi. Puudutatud isik selgitas ja tõendas seda, et vara, mille ta Yle laenas, oli saadud

legaalselt, kuid ei tõendanud uurimise all olnud vara legaalset päritolu. See, et rahapesu

kahtlusega vara on antud laenu tagatiseks või tagasimakseks, ei muuda seda legaalset päritolu

omavaks. Vastupidi, selliste laenulepingu sõlmimine on rahapesus tavapärane, et varjata vara

tegelikku päritolu ja anda talle näiliselt legaalne päritolu. Neil asjaoludel ei saa üksnes

puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i

kahtlus raha kuritegelikust päritolust.

20. Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks

teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha mõistlikke

jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik

kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud

teavet ja tõendeid. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva

rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku

selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende

kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud

isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud

välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes

küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. RAB-il ei olnud kohustust oma initsiatiivil veel

mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud

rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on

rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo

asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused

kontrollida sularaha päritolu ja liikumist. Tegemist on asjaoludega, mis on puudutatud isiku

või vara omaniku mõjusfääris. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka

kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti. Kokkuvõttes

on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, piisavalt

põhjendatud.

21. Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest

kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on

7(8)

3-24-3011

nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i taotlus rahuldada ja

anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei

nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine

riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Puudutatud isik kinnitas, et vara ei kuulu

talle, vaid anti talle tagatiseks. Seega on tal jätkuvalt olemas nõudeõigus Y vastu võla

tasumiseks ja vara riigi omandisse kandmine ei saa tema omandiõigust riivata. Kohus selgitab,

et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti,

mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10

isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud

ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara

legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et

kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul

riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse

kandmise päevast arvates. 22. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265

lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse

ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara

riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.

23. RAB esitas 15.01.2025 avalduses kohtule taotluse piirata puudutatud isiku juurdepääsu

RAB-i 15.01.2025 avalduse terviktekstile (dtl 171-174). RAB esitas samast avaldusest ka

versiooni (dtl 165-168), milles on osa teabest musta värviga varjatud. RAB tugines

juurdepääsupiirangu taotluses RahaPTS § 60 lg-le 1 ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-

dele 12 ja 19. Kohtu hinnangul on RAB-i taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Varjatud

teave ei puuduta puudutatud isiku õigusi oluliselt ja tal puudub vajadus sellele teabele

juurdepääsuks. Selles selgitatakse RAB-i praktika muutmist halduskonfiskeerimise

valdkonnas. Arvestades, et halduskohus on viimastel aastatel andnud sarnastel juhtumitel

RAB-ile loa vara kandmiseks riigi tuludesse, ei ole tegemist puudutatud isiku erineva

kohtlemisega võrreldes teiste sarnases olukorras olevate isikutega.

24. Lisaks puudutatud isikule tuleb juurdepääsuõigust piirata ka tema võimalikul esindajal

(HKMS § 88 lg 7).

25. Samadel põhjustel tuleb menetlus konfidentsiaalsete dokumentide osas kinniseks

kuulutada, et menetlusvälisel isikul ei oleks võimalik tutvuda konfidentsiaalse teabega ja selle

varjamise eesmärke kahjustada (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p

1). Menetlusväline isik ei või tutvuda dokumentidega, mille osas on menetlus kinniseks

kuulutatud (HKMS § 89 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)