2-21-11020/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11020

Tsiviilasi

Avar Capital OÜ hagi Osaühingu Priva vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4147,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Avar Capital OÜ (registrikood 11502791,

aadress Ao 4a-9, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (e-

post: janar@advokaat.ee)

Kostja: Osaühing Priva (registrikood 10038239,

aadress Tuukri 19, Tallinn)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Merilinn

Ojasaar (e-post: merilin.ojasaar@leadell.com)

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Priva Avar Capital OÜ kasuks võlgnevus summas 661,75

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 298,12 eurot.

3. Välja mõista OÜ-lt Priva Avar Capital OÜ kasuks viivised põhinõudelt summas

661,75 eurot alates 16.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Tsiviilaja menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses

kostja kanda.

5. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

177 lg 2 sätestatud korras

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Avar Capital OÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohule OÜ Priva vastu hagi, milles

palus kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks 3472,80 eurot, hagi esitamise hetkeni

põhinõudelt (3472,80 eurot) tekkinud viivis 397,44 eurot ja viivis alates hagiavalduse kohtule

esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kostja poolt põhinõude

täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kinnistu aadressil Xxxx kuulus 16. märtsist 2017. a

kuni 26. maini 2020. a P. P. ja osaühing Priva (kostja) kaasomandisse. Mõlemale

kaasomanikule kuulus kinnistust ½ mõttelist osa. Kinnistu aadressil Xxxx oli kostja poolt

antud tasu eest üürile Pilvest OÜ-le (registrikood 12354813) ja Rettum OÜ-le (registrikood

14057541).

3. P. P. ja Avar Capital OÜ (hageja) sõlmisid 1. aprillil 2017. a kasutuslepingu, mille kohaselt

andis P. P. hageja kasutusse ½ osa kinnistust aadressil Xxxx koos viljade saamise õigusega.

Hageja esitas kostjale alates juunist 2017. a igakuiselt ½ osas kinnistu aadressil Xxxx

üürnikelt laekunud üüri tasumise kohta arved ja kuni jaanuarini 2020. a tasus kostja kõik

hageja poolt esitatud arved.

4. Hageja esitas kostjale ka 14. veebruaril 2020. a arve summas 541,20 eurot, 11. märtsil

2020. a arve summas 541,20 eurot, 11. aprillil 2020. a arve summas 541,20 eurot ja 11. mail

2020. a arve summas 541,20 eurot.

5. Kostja on perioodil 14. veebruar 2020. a kuni 11. mai 2020. a hageja poolt esitatud arvetest

tasunud 21. veebruaril 2020. a üksnes 192 eurot. Seega on kostja jätnud hagejale tasumata

nimetatud perioodi eest esitatud arved summas 1972,80 eurot, kuigi kostja võimaldas üürnikel

kasutada ja üürnikud ka kasutasid sel perioodil ärilisel otstarbel jätkuvalt Xxxx üüripindu.

Isegi siis, kui kostja oleks omavoliliselt lõpetanud üürnikega üürilepingud, oleks ta sellise

käitumisega tekitanud hagejale materiaalset kahju ja ka sel juhul tuleks kostjal hüvitada

hagejale saamata jäänud tulu.

6. Ajal, mil toimus kohtus kinnistu aadressil Xxxx osas kaasomandi lõpetamine (tsiviilasi nr

xxxx), sõlmis kostja ilma hageja nõusolekuta uusi, pika tähtajaga ja kahjulikel tingimustel

üürilepinguid. Lisaks võõrandas kostja omavoliliselt 18. septembril 2019. a kaasomandisse

kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le hinnaga 3000 eurot. Diiselkatla müügihinnast ½ osa

ehk 1500 eurot on kostja jätnud hagejale tasumata. Mingisugust remonti või investeeringut

pole Ellrey Grupp OÜ poolt kinnistul aadressil Xxxx tehtud ja hageja ei tea sellest äriühingust

midagi.

7. Hageja saatis 21. novembril 2020. a kostjale nõudekirja, milles palus tasuda 7823,72 eurot

hiljemalt 27. novembril 2020. a. Ühtlasi palus hageja kostjal esitada omapoolsed ettepanekud

nõudekirja osas. Kostja on nõudekirja kätte saanud ja kinnitas seda telefoni teel.

8. Kostja saatis 31. detsembril 2020. a hagejale lõpuks ka kirjalikult nõudekirjale vastuse,

milles teatab, et arved ei ole alusdokumendid ja seega on nõue tühine.

9. P. P. ja hageja sõlmisid 16. juunil 2021. a nõude loovutamise lepingu, millega loovutas P.

P. hagejale kasutuseeliste hüvitamise nõudeõiguse kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt 8.

septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le müügist hinnaga

3000 eurot.

10. Seega ei esine hageja arvates antud juhul ühtegi mõjuvat põhjust kostja poolt perioodil 14.

veebruar 2020. a kuni 11. mai 2020. a arvete tasumata jätmiseks summas 1972,80 eurot.

Kostja ei saa ilmselgelt ka väita, et tal ei olegi kohustust midagi tasuda, sest sel juhul tekib

hagejal paratamatult küsimus, et miks kostja tasus kõik enne veebruari 2020. a hageja poolt

esitatud arved. Kehtiv õigus välistab sellise võimaluse, kus jäetakse kinnistu kasutamise eest

laekunud üür ½ osas hagejale tasumata.

11. Kuna kinnistusraamatu andmetel kuulub vaidlusalune kinnistu alates 16. märtsist 2017.a

½ mõttelises osas P. P.le ja ½ mõttelises osas kostjale, siis vastavalt sellele mõttelise osa

suurusele tuleb jagada ka kaasomandi majandamisest, sh esemete võõrandamisest saadud

kasu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme

viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kehtiva Riigikohtu praktika

kohaselt on kasutuseelise harilikuks väärtuseks selle keskmine turuhind (sh 1. novembri 2017.

a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-11930/96). Riigikohus on rõhutanud, et TsMS § 233 lg 2

alusel on võimalik määrata kasutuseelise väärtus kohtu õiglase hinnangu järgi, kui selle täpne

kindlakstegemine ei ole esitatud tõendeid hinnates võimalik (Riigikohtu 20. detsembri 2005. a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05). Järelikult tuleneb eelnevast, et isegi siis, kui

kasutuseelise täpne väärtus poleks kindlaks määratav, on kohtul õigus määrata see endal

lähtudes õigluse põhimõttest. Käesoleval juhul on aga kasutuseelise väärtus täpselt kindlaks

tehtav, sest kostja on enne kaasomandi lõpetamist 18. septembril 2019. a müünud

omavoliliselt kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le hinnaga 3000 eurot.

Nimetatud summast ½ ehk 1500 eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada, sest P. P. on

nõudeõiguse loovutanud hagejale. Riigikohus on rõhutanud, et AÕS § 71 lg 2 on nn

nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava

vilja väljaandmist. Kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist

saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest teistel

kaasomanikel on õigus nõuda enda osa. Seega saavad kaasomanikud lisaks kahju hüvitamise

nõudele ja alusetust rikastumisest tulenevale nõudele esitada ka nõude AÕS § 71 lg 2 kui

erikoosseisu alusel (Riigikohtu 15. juuni 2011. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11).

Seega võib hageja esitada AÕS § 71 lg 2 alusel kostja vastu ½ diiselkatla müügist saadud

1500 euro kasutuseeliste hüvitamise nõude. Ilmselgelt ei tohi kostja kinnistu kaasomanikuna

käituda õigussuhtes selliselt, et oma käitumisega põhjustaks teisele kaasomanikule kahju.

12. Poolte vahel ei saa olla vaidlust ka selles, kas võlgnevuse ja hageja kasutuseeliste

hüvitamise nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks või mitte, sest hageja on kostjale

esitanud vastavad arved. VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole

tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus

sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku

võlgniku kätte jõudmisest. Kuna kostja on aktsepteerinud hageja poolt arvetel märgitud arve

tasumise tähtaegu, siis on poolte vaheline kokkulepe olnud selline, et kostja tasub hageja

poolt esitatud arved 7 päeva jooksul. Seega muutusid hageja nõuded üürnikelt laekunud ½

üüri tasumise osas kostja vastu sissenõutavaks 7 päeva möödudes arvates hageja poolt arve

saatmisest kostjale. Kostja poolt 18. septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud diiselkatla

müügist Ellrey Grupp OÜ-le ½ osas hüvitamise nõue 1500 euro muutus VÕS § 82 lg 3

kohaselt samuti hageja arvates sissenõutavaks 7 päeva möödudes ehk alates 26. septembrist

2019. a.

13. VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale võimaluse kasutada kohustust rikkunud võlgniku

vastu erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda võlgnevuse, intresside ning viivise tasumist.

VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleneb eelnevast, et alates hageja nõude

sissenõutavaks muutumisest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna pooled ei ole eraldi viivise määras kokku leppinud,

siis tuleb aluseks võtta seadusjärgse viivise määr. Lihtsuse mõttes esitab hageja kostja vastu

viivisenõude arvete tasumata jätmiselt perioodil 14. veebruar 2020. a kuni 11. mail 2020. a

summas 1972,80 eurot alates 19. maist 2020. a. Käesoleva hagiavalduse kohtule esitamise

hetke seisuga on kostja poolt tasumata arvetelt summas 1972,80 kogunenud viiviseid kokku

181,77 eurot (lisa 12). Kostja poolt 18. septembril 2019. a kaasomandisse kuulunud

diiselkatla müügist Ellrey Grupp OÜ-le ½ osas hüvitamise nõudelt summas 1500 eurot on

alates 26. septembrist 2019. a kuni hagiavalduse kohtule esitamise hetke seisuga kogunenud

viiviseid 215,67 eurot (lisa 13). Lisaks esitab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 367 alusel kostja vastu nn tulevikus tekkiva viivise nõude. Riigikohus on rõhutanud 12.

oktoobri 2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, et eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kostja seisukoht

14. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

15. Kostja vastuse kohaselt hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded rajanevad kaasomandi

institutsioonil ja asjaolul, et 16.03.2017-26.05.2020) olid P. P. ja kostja Xxxx (edaspidi

Kinnistu) ärimaa kaasomanikud. P. P.le kuulus ½ kaasomandist ja kostjale ½ kaasomandist.

Alates 26.05.2020 on P. P. kinnisasja ainuomanik. Hageja ei ole praegu ega varasemalt olnud

Xxxx omanik, hageja väitel põhineb tema nõudeõigus P. P.ga sõlmitud nõude loovutamise

lepingul.

16. Kinnistul asub autopesula ehitisregistri koodiga xxxx, mis on jagatud kolmeks eraldi

boksiks.

17. Hagiavalduse kohaselt jaguneb hageja nõue summas 3472,8 eurot väidetava küttelemendi

½ müügihinna hüvitamise nõudel summas 1500 eurot ja tasumata arvetel summas 1972,8

eurot.

18. Hageja väitel müüs kostja väidetavalt kaasomandisse kuuluva Polar E35 seeria 2013

tootmisaasta kütteelemendi, mille eest sai kostja 3000 eurot. AÕS § 71 lg 2 alusel nõuab

hageja sellest 1500 eurot endale.

19. Kuivõrd soojapuhur pole kaasomandi osa ja kostja pole soojapuhurit müünud ega

soojapuhuri müügist raha saanud, siis pole ka põhjust rääkida hageja nõude rahuldamisest nt

käsundita asjajaamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Ka neil juhtudel peab olema

tõendatud, et teine kaasomanik oli kostja isikliku soojapuhuri suhtes õigustatud isikuks ja

kostja müüs soojapuhuri, millest saadule oli kostjal õigus.

20. Diiselkatlal põhinev soojapuhur pole kaasomandi osaks ja kaasomanik P. P. pole

soojapuhuri suhtes õigustatud isikuks.

21. Asjakohase Polar E35 seeria soojapuhuri puhul on tegemist teisaldatava ja iseseisva

kütteseadmega, mis töötab diislil. Diisli põletamise käigus soojendatakse küttekeha, mis

omakorda soojendab sisse tõmmatavat õhku ja väljutatakse soe õhk. Nimetus diiselkatel on

relevantne, sest soojapuhuri katlas toimub diisli põlemine.

22. Kostja omandas soojapuhuri oma kulul 2013.a ettevõttelt Tallmac Tehnika OÜ tasudes

diiselkatla-soojapuhuri eest 3 424,8 eurot. Teine kaasomanik, P. P., pole soojapuhuri

soetamisega seotud kulusid kandnud.

23. Ehitisregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte puudub. Seega ostis kostja omal ajal

soojapuhuri, et kütta parasjagu seda ruumi, mida tal või üürnikul oli kütta vaja. Tegemist oli

lihtsalt teisaldatava seadmega. Sellepärast ei nõudnud kostja teiselt kaasomanikult, P. P.lt,

teisaldatava kütteseadmega seotud kulud hüvitamist. Tegemist oli kostja isikliku varaga, mis

olnud kinnisasja oluliseks osaks.

24. Asjaolu, et soojapuhur pole olemuslikult hoone osa ja seda on võimalik lihtsasti teisaldada

kinnitab ka hageja seisukoht, mille kohaselt kostja lihtsalt võttis soojapuhuri ja andis selle

raha eest kellelegi kolmandale.

25. Kuivõrd kostja ostis teisaldatava soojapuhuri isiklikuks vajaduspõhiseks kasutuseks, tasus

selle eest 100% ning teine kaasomanik, P. P., pole kunagi kostjale soojapuhuri seotuskulu

hüvitanud, siis ei ole võimalik ka muu aluse olemasolu, millele tuginedes saaks hageja väita,

et P. P. on soojapuhuri omanik ja õigustatud isikuks soojapuhuri osas. Seega on täitmata AÕS

§ 71 lg 2 kohaldamise esimene eeldus, et soojapuhur on kaasomandi osa.

26. Isegi kui eeldada, et soojapuhur oli kinnisasja oluline osa ja/või kaasomanik P. P. oli

soojapuhuri suhtes osaliselt või täielikult õigustatud isikuks (millega kostja ei nõustu), puudub

hagejal ka sellisel juhul kostja vastu nõue. Tõele mittevastav ning kohut eksitav on hageja

väide, et kostja on soojapuhuri võõrandanud.

27. Hageja väitel müüs kostja soojapuhuri 3000 euro eest ettevõttele Ellrey Grupp OÜ

(edaspidi Ellrey). See väide ei vasta tõele. Kuigi kostja pidas Ellreyga läbirääkimisi

soojapuhuri võõrandamise osas, ei jõudnud pooled müügitingimustes kokkuleppele.

28. Täiendavalt toob kostja esile, et hagiavalduses esitatud müügilepingul puudub ostja allkiri,

mis samuti tõendab seda, et kostja ja Ellery ei ole müügilepingut sõlminud. VÕS § 11 lg 4

järgi loetakse, et leping sõlmitud, kui kõik lepingupooled on lepingudokumendi

allkirjastanud.

29. Seega on antud juhul täitmata ka AÕS § 71 lg 2 kohaldamise teine hädavajalik eeldus, et

eksisteerib vili, mida kostja saaks teise kaasomanikuga jagada.

30. Kinnistu (kaas)omanikuks oli ja on P. P., mitte hageja. Hageja pole nõuete esitamiseks

õigustatud isik. Kui ka hageja oleks õigustatud isik, siis kostjal pole võimalik vastata

hagiavaldusele arveid puudutavates küsimustes, sest hageja pole konkretiseeritult väitnud ega

tõendanud, mida ja mille eest hageja oma nõuded esitab.

31. Hageja väidab, et kostja võlgneb hagejale tasumata arvete alusel 1972,8 eurot. Hageja

hagiavaldusest ei nähtu arusaadavalt ja kontrollitavalt, millistele õigussuhtele ja alustele

tuginedes hageja oma nõuded esitab. Kostja toob esile, et nõudeloovutamise lepingu p 2

kohaselt loovutas kaasomanik P. P. hagejale üksnes soojapuhuriga seotud nõuded, mitte

midagi enamat. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi hageja pole ka kunagi olnud kinnistu

(kaas)omanik. Asjaolu, et hageja on varasemalt kaasomanikku P. P.t esindanud, mh võtnud P.

P. nimel vastu erinevat liiki tahteavaldusi, ei muuda ühelgi juhul hagejat P. P. asemel

õigustatud isikuks. Seega hageja nõudeõigus on välistatud.

32. Esmalt toob kostja välja, et hagiavalduse kohaselt oli kostja ja Pilvest OÜ vahel sõlmitud

üürileping. Hagiavalduse pinnalt võib kostja eeldada (kuigi see hagist ei tulene), et hageja

nõuab oma osa kostja ja Pilvest OÜ vahe üürilepingu alusel makstud summadest.

Hagiavalduse kohaselt on võlgnetavaks perioodiks vahemik 14. veebruar kuni 11. mai 2020.

Jättes kõrvale küsimuse, kas hagejal on üldse P. P. asemel nõudeõigus, on hageja positsioon

äärmiselt kummastav ja vastuoluline. Nimelt kaasomanik P. P. lõpetas ise 18.09.2019 teatega

Pilvest OÜ -ga sõlmitud üürilepingu alates 20.12.2019, kuid nüüd nõuab hilisema perioodi

eest üüritulu lepingu eest, mille ta ise lõpetas. Hageja nõude arvestusest ei nähtu, kas ja

kuivõrd on hageja nimetatud asjaolu arvesse võtnud.

33. Teiseks toob kostja esile, et Kinnistu hoones asub 3 võrdse suurusega boksi ning

vaidlusalusel ajaperioodil olid P. P. ja kostja mõlemad ½ suurusega kaasomanikud. AÕS § 71

lg 2 järgi kuulub kaasomanikule üksnes tema osale vastav kasu. Seega P. P. õigus kasule ei

saa ühelgi juhul ulatuda kaugemale, kui 1,5 boksi eest ja AÕS § 71 lg 2 u üldreeglist

tulenevalt ei saa P. P. nõuda ka kostjale kuuluva osa arvelt saadava kasu jaotamist.

Analoogselt Riigikohtu lahendiga 3-2-1-9312 punktis 19, et kaasomanik saab nõuda üksnes

tema osa suurusele vastavaid vilju: „vaid kaasomanik saab nõuda oma osa kasutuseeliste

hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel.“ Hageja nõudest ei nähtu, kas ja mis ulatuses on nõude

kujunemises arvesse võetud kaasomandite suurust ja (kasutuse) jaotust kaasomanike vahel.

34. Kolmandaks on oluline ka asjaolu, et hagiavalduse räägib hageja: „võlgnevuse ja hageja

kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks või mitte, sest

hageja on kostjale esitanud vastavad arved“. Seega formuleerib hageja oma nõude kui kõige

tüüpilisema kahju hüvitamise nõude. Kui tegemist on lõppastmes kahju hüvitamise nõudega,

peab hageja konkretiseeritult väitma ja tõendama iga kahju hüvitamise nõude aluseks olevat

eeldust ja alust, täpse loetelu leiab nt Riigikohtu lahendi 3-2-1-130-15 punktist 11. Kui hageja

soovib oma nõuet esitada läbi valduse ja kasutuseeliste väärtuse, siis peab hageja

konkretiseeritult väitma ja tõendama ning esitama kontrollitava arvestuse, mis puudutab: i)

kaasomandite kasutustingimused kaasomandite osade suhtes, ii) kasutamiste tähtajad (sh

vaidetud lepingute kestusi), iii) kaasomanditega seotud kulusid ja tulusid. Kui P. P. takistas

kaasomandite kasutamist, siis tuleb sedagi arvesse võtta ja hinnata, millises ulatuses

kasutusõigust kitsendati ja kuidas see kasutusõiguse väärtust vaidlusalusel ajavahemikul

mõjutas.

Kohtuotsuse põhjendused

35. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

36. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Kinnistu aadressil Xxxx kuulus 16. märtsist 2017. a kuni 26. maini 2020. a. P. P. ja

osaühing Priva (kostja) kaasomandisse. Mõlemale kaasomanikule kuulus kinnistust ½

mõttelist osa (I kd tl 6). Alates 26.05.2020 on P. P. Xxxx ainuomanik.



P. P. omandas 1/2 Xxxx kinnistust OÜ Priva Shipping pankrotimetluses avalikul

enampakkumisel.



P. P. ja Avar Capital OÜ (hageja) sõlmisid 1. aprillil 2017. a kasutuslepingu, mille

kohaselt andis P. P. hageja kasutusse ½ osa kinnistust aadressil Xxxx koos viljade saamise

õigusega ( I kd tl 70).



P. P. ja Avar Capital OÜ vahel on 14.06.2021 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille

kohaselt loovutas P. P. Avar Capital OÜ-le kasutuseelise hüvitamise nõudeõiguse kostja

vastu, mis tuleneb kostja poolt 8. septembril 2019. kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey

Grupp OÜ-le müügist hinnaga 3000 eurot (I kd tl16-17).

37. Hageja on esitanud kostja vastu hagi 3472,8 euro nõudes. Hageja rajab oma nõude

asjaolule, et 16.03.2017-26.05.2020 olid P. P. ja kostja Xxxx kinnistu kaasomanikud. P. P.le

kuulus ½ kaasomandist ja kostjale kuulus ½ kaasomandist. Alates 26.05.2020 on P. P.

kinnistu Xxxx ainuomanik. Hageja nõue summas 3472,8 eurot jaguneb diiselkatel-soojapuhur

(polartherm oy mudel Polar E35l) ½ müügihinna hüvitamise nõudel summas 1500 eurot ja

kasutuseelise hüvitamise/üüritulu nõudel summas 1 972,80 eurot. Kostja vaidleb hageja

nõudele täies ulatuses vastu.

38. Kõigepealt lahendab kohus Polar diiselkatla-soojapuhur Plartherm OY Polar E35

võõrandamisel põhineva kasutuseelise nõude.

39. Hagiavalduses hageja väitis, et kostja on enne kaasomandi lõpetamist 18. septembril 2019.

a müünud omavoliliselt kaasomandisse kuulunud soojapuhuri-diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le

hinnaga 3000 eurot. Nimetatud summast ½ ehk 1500 eurot tuleb kostjalt hüvitada hagejale,

sest P. P. on nõudeõiguse loovutanud hagejale. Menetluse käigus hageja muutis oma väidet

ning hageja väitel Lines Kinnisvara OÜ olevat täpsustamata ajal ajavahemikus 2019-20202

diiselkatla kinnistult ära viinud (diiselkatelt enam Xxxx pole) ja seetõttu kandis Rettum OÜ

kulu, mis seisnes Xxxx asenduskatala toomise kuludes.

40. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele AÕS § 71 lg 2 alusel. AÕS § 71 lg 2 kohaselt

kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui pooled ei ole

teistsugusele kokkuleppele jõudnud. Riigikohus on lahendi 3-2-1-51-11 punktis 23 selgitanud

AÕS § 71 lg 2 kohaldamise aluseid järgmiselt: „Kaasomanikule kuulub AÕS § 71 lg 2 järgi

tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud

teisiti. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks

kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (vt Riigikohtu

20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

149-10, p 13). Kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist

saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes (vt ka otsuse p 16),

millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa.“

41. Eelnimetatud Riigikohtu lahendist ja AÕS § 71 lg 2 tuleneb, et viidatud alusel nõude

esitamiseks peab hageja tõendama, et (i) asjakohane asi kuulub ka talle olles kaasomandi

osaks ning (ii) kostja on kaasomandi osaks oleva asja müünud ning saanud selle eest vilja

(VÕS § 208 lg 1 ostuhind), mida kostja peab teise kaasomanikuga vastavalt kaasomandi osa

suurusele jagama. Toodud alused peavad eksisteerima kumulatiivselt ehk üheaegselt.

42. Kostja väidab, et käesoleval juhul ei ole täidetud mitte kumbki alus- soojapuhur pole

kaasomandi osa ja kostja pole soojapuhurit müünud ega soojapuhuri müügist raha saanud.

43. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks kõigepealt tuvastada, kas vaidlusalune

soojapuhur-diiselkatel Polar E35 näol on tegemist Xxxx kinnistu olulise osa või päraldisega.

44. Kostja leiab, et diiselkatel-soojapuhur kuulub kostjale. Kostja väitel soojapuhur-diiselkatel

Polar E35 näol on tegemist teisaldatava ja iseseisva kütteseadmega. Kostja omandas

diiselkatla-soojapuhuri oma kulul 2013. a ettevõttelt Tallmac Tehnika OÜ tasudes diiselkatla-

soojapuhuri eest 3 424,80 eurot. Teine kaasomanik, tema õigusjärglane P. P., ega hageja pole

kunagi diiselkatla-soojapuhuri soetamisega seotud kulusid kandnud ega seda ka menetluses

kordagi väitnud.

45. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa asja koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,

ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei

saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa

koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

46. Kohus tuvastab, et ehitusregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte puudub (I kt tl 36-

37). Seega tuleb kütte Xxxx hoonet paigaldatava küttekehaga.

47. Kohus nõustub kostjaga, et kuna soojapuhur on iseseisev ja autonoomne küttekeha, mis on

juba toodetud nii, et seda oleks lihtne teisaldada ja mida on võimalik hoonet kahjustamata

eemaldada, siis ei saa soojapuhurit lugeda TsÜS § 53 jj alusel Xxxx kinnistu hoone oluliseks

osaks. Seetõttu ei saa eeldada diiselkatla-soojapuhuri kuuluvust ka teisele kaasomanikule.

Asjaolu, et diiselkatel-soojapuhur pole olemuslikult hoone osa ja seda on võimalik lihtsasti

teisaldada kinnitab ka hageja enda seisukoht, et mille kohaselt kostja väidetavalt lihtsalt võttis

diiselkatla-soojapuhuri ja andis selle raha eest kolmandale isikule.

48. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja

ning on sellega seotud ühise eesmärgi ja sellel vastava ruumilise seose kaudu. Riigikohus on

leidnud 20. detsembri 2005. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 punktis 25, et AÕS §

90 lg 1 järgi eeldatakse, et iga asja valdaja on selle omanik. Kui ehitistes või nende juures

olnud asjad sai lugeda ehitiste päraldisteks, on kohtud jätnud tähelepanuta ka TsÜS § 57 lg 3

selle kohta, et eelduslikult laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldistele.

49. Kohus leiab, et diiselkatla-soojapuhuri näol on tegemist kinnisasjal Xxxx asuva ehitise

päraldisega TsÜS § 57 lg 1 tähenduses, sest ta teenib peaasja ehk ehitist ja ta on sellega

seotud nii ühise majandusliku eesmärgi kui ka ruumilise seose kaudu. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et ehitusregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte puudub, siis hoone

kütmine toimus antud diiselkatla-soojapuhuri kaudu. TsÜS § 61 lg 1 sätestab, et asi lakkab

olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe

lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Eeltoodust tuleneb, et kui ehitise seadusjärgse

omaniku tahtel eemaldatakse ehitisest mõni selle päraldis, lakkab ese olemast päraldis.

50. Vaidlust pole selle üle, et P. P. omandas Xxxx kinnistu OÜ Priva Shipping

pankrotimenetluses avalikul enampakkumisel. Xxxx kinnistu ½ mõttelise osa müügil avalikul

enampakkumisel ei olnud ühtegi viidet, et soojapuhur-diiselkatel ei kuulu müüdava ½

kaasomandi hulka.

51. TMS § 150 lg 2 sätestab, et sundenampakkumise esemeks on ka kolmandale isikule

kuuluvad kinnisasja päraldised, mis on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik

on saavutanud asja arestimisest vabastamise enampakkumise toimumise ajaks ja sellest

kohtutäiturile teatanud. Eeltoodust tuleneb, et kui P. P. ostis avaliku enampakkumise korras ½

mõttelist osa Xxxx kinnistust ja soojapuhur- diiselkatelt ei välistatud päraldiste hulgast, siis

peab kostja tõendama, et seadusest või lepingust tulenevalt ei omandanud hageja ½ kinnistu

mõttelise osa ostmisel päraldisena ka ½ osa soojapuhur-diiselkatlast. Kostja ei ole selle kohta

tõendeid esitanud. TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmandas isik, kellel on sundtäitmise eseme

suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada

hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks

kohtule. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist

takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt

vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel

müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes

enampakkumise tulemile. Seega oleks kostja pidanud esitama soojapuhur-diiselkatte arestist

vabastamise nõude. Seda pole kostja teinud ehk kostja pole esitanud kohtule dokumenti,

millest nähtuks, et ta oleks saavutanud soojapuhur-diiselkatla arestist vabastamise ja selles

kohtutäiturile teatanud.

52. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et P. P. on omandanud Xxxx kinnistu ½ mõttelise

osa omandamisel päraldisena ka ½ osa kinnistul asuvas hoones asuvast soojapuhur-

diiselkatlast.

53. Seega tuleb järgnevalt tuvastada kas kostja on võõrandanud Xxxx kinnistult Polar

diiselkatla-soojapuhur Plartherm OY Polar E3. Kostja eitab soojapuhur-kütteseadme

võõrandamist ja selle eest raha saamist.

54. Hageja esialgsete väidete kohaselt kostja müüs soojapuhuri 3000 eurot eest Ellrey Grupp

OÜ. Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole leidnud tõendamist. Hageja on esitanud kohtule

tõendina 18.09.2019 kuupäeva kandva Ellrey Group OÜ ja Priva OÜ vahelise müügilepingu,

millel on müüja Priva OÜ allkiri, kuid puudub ostja Ellrey Group OÜ esindaja allkiri (I kt tl

13). Kostja on selgitanud, et ta pidas läbirääkimisi Ellrey Grupp OÜ-ga soojapuhuri

võõrandamiseks, kuid müügitingimustes ei jõutud kokkuleppele. Selle väite kinnituseks on

kostja kohtule esitanud Ellrey Grupp OÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud kinnituskirja,

milles Ellrey Grupp OÜ juhatuse liige E. K. kinnitab, et Ellrey Grupp OÜ ei ole sõlminud

kokkulepet kostjaga soojapuhur- diiselkatla ostuks, ei ole tasunud kostjale soojapuhuri-

diiselkatla eest ning ei ole saanud endale Polar E35 seeria soojapuhurit -diiselkatelt (I kd tl

53). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja ei ole sõlminud

Ellrey Grupp OÜ-ga soojapuhur-diiselkatla müügilepingust ja ei ole saanud selle eest 3000

eurot Ellrey Grupp OÜ-lt.

55. Menetluse käigus on hageja esitanud väite, et Lines Kinnisvara OÜ olevat täpsustamata

ajal ajavahemikus 2019-2020 diiselkatla kinnistult ära viinud (diiselkatelt enam Xxxx pole) ja

seetõttu kandis Rettum OÜ kulu, mis seisnes Xxxx asenduskatala toomise kuludes. Hageja on

esitanud kohtule Rettum OÜ 12.01.2023 kinnituskirja, milles Rettum OÜ kinnitab, et oli

perioodil 2017-2020 veebruar 2020 Xxxx üürnik. Üürileandja Lines Kinnisvara OÜ ja Rettum

vaidlesid omavahel üürilepingu lõppemise teemal tsiviilasja xxxx raamas. Mingil ajal 2019-

2020 viis S. V. diiselkatla üüripinnalt ära ja seetõttu tõime üüripinnale asenduskatla (I kd tl

136). Kostja esitas tõendina tsiviilasja nr xxxx raames Rettum OÜ poolt esitatud hagi

täpsustuse, millest nähtub, et kostja viis ära mitmeid Rettum OÜ-le kuuluvaid asju (I kd tl

141-146). Kohus nõustub hageja, et tsiviilasja xxxx raames Rettum OÜ poolt diiselkatla kulu

hüvitamise nõude esitamata jätmine ei tõenda kuidagi seda, Xxxx kinnistul asuvast hoonest

kostja soojapuhur-diiselkatelt minema ei viinud. Kuna nimetatud soojapuhur-diiselkatel oli

kinnistul asuva ehitise päraldiseks ja kuulus seega Xxxx asuva kinnisasja omanikele, siis ei

olnudki Rettum OÜ-l alus antud soojapuhu-diiselkatla äraviimisega seoses kostja vastu hagi

esitada, sest tegemist ei olnud Rettum OÜ varaga. Kohus märgib, et kohtule esitatud Rettum

OÜ 9. aprilli 2020 hagi täpsustuse punkti 2.2.8 on Rettum OÜ välja toonud kaduma läinud

Rettum OÜ vara ja punktis 2.3 on Rettum OÜ välja toonud täiendavad kulutused, mida

Rettum OÜ tegema kostja poolt tema kahjustatud asjade parandamiseks ( I kd tl 141-146).

Seega ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud Rettum OÜ 9. aprilli 2020 hagi täpsustus

asjaolu, et kostja ei viinud 2019-2020 soojapuhur-diiselkatelt Rettum OÜ poolt üüritavalt

pinnalt ära.

56. Kohtule on esitatud 27.jaanuaril 2017 veebiaadressil www.oksjonikeskus.ee avaldatud

kuulutus Xxxx kinnistu müügi kohta enampakkumisel millest nähtub kinnistul asuv katel (I

kd tl 71). Kostja poolt kohtule esitatud 28.10.2021 ja 04.01.2023 tehtud fotodest ja videost

nähtub, et vaidlusalune soojapuhur-diiselkatel paiknes 28.10.2021 kuni 04.01.2022 Xxxx

kinnistul (I kd tl 121-125 fotod ja video 04.01.2023 kostja seisukoha 6). Hageja on väitnud, et

tegemist ei ole sama katlaga, millest hageja omandas ½ mõttelist osa 2017 toimunud avaliku

enampakkumise raames, sest erinevused seisnevad värvis, kujus ja isegi torude väljundis.

Kohus leiab, et hageja väide on ümber lükatud kostja poolt esitatud fotode ja videotega.

Hageja ja kostja poolt antud piltidel ning tootja näidiskasutuselt on näha sama värvi

soojapuhurit-diiselkatelt. Värvuse alatoon erineb õrnalt vaid niipalju, kui palju erinevad

valgustustingimused ja kaamera, millega pildistati või filmiti. Kõikidel piltidel on näha

identse kujuga soojapuhurit-diiselkatelt. See on püstine ja risttahuka kujuga. Tootekataloogilt

ja tootja näidiskasutuselt on näha, et soojapuhur-diiselkatel on jaotatud välispaneelide järgi

kolme sektsiooni, alumine kitsam, keskmine laiem ja ülemine kitsam. Lisaks eristab paneele

must raam. Nii hageja kui kostja poolt kohtule esitatud piltidel on torude väljund sama, mis

tootja näidiskasutuse pildil. Kuigi reaalelus on soojapuhurit-diiselkatelt pildistatud erinevate

nurkade alt, on näha järgnevat. Tootja näidiskasutuse pildi kohaselt on soojapuhur-diiselkatel

õhendatud kahe toruga– tagant poolt väiksema diameetriga toruga ja pealt poolt suurema

diameetriga. Nii on ka soojuspuhurist tehtud piltidelt näha, et lisaks korpuse peal olevale

suure diameetriga torule jookseb ka veel korpuse kõrval väiiksema diameetriga toru.

Kusjuures tagumine paneel, millele kinnitub väiksema diameetriga toru, selle paneeliga

külgnevad paneelid keskmised paneelid, millel asuvad sama suuruse, asukoha ning

kirjastiiliga.

57. Seega on tõendamist leidnud, et vaidlusalune soojapuhur-diiselkatel oli alates 2017

enampakkumisest kuni 04.01.2023 Xxxx kinnistul. Eeltoodust tulevevalt on ebaõiged hageja

väited, et Lines Kinnisvara OÜ viis soojapuhuri-diiselkatla minema ja Rettum OÜ on toonud

asemele asenduskatla.

58. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Polar diiselkatel-soojapuhur Plartherm

OY Polar E35 oli vähemalt kuni 04.01.2023 Xxxx kinnistul olemas, mistõttu on ebaõige

hageja väide, et kostja on antud diisekatel-soojapuhuri võõrandanud või kinnistul minema

viinud.

59. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata diiselkatla-soojapuhur võõrandamisega

seoses esitatud kasutuseelise nõude summas 1500 eurot.

60. Järgnevalt lahendab kohus üüritulu nõude.

61. Hageja palub kostjalt välja mõista 1972,80 eurot, mille aluseks on hageja poolt kostjale

14.02.2020-11.05.2020 esitatud arved, mille hageja on esitanud kostjale perioodi märts-mai

2020 Xxxx ruumide üürimise eest.

62. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et P. P. ja hageja vahel on 1. aprillil 2017 sõlmitud

kasutusleping, mille kohaselt P. P. annab hageja kasutusse P. P.le kuuluva 1/ 2 mõttelist osa

kinnistust aadressil Xxxx. Nimetatud kasutuslepingu punkti 5.3 kohaselt võib kasutusse saaja

anda objekti kasutamise (allkasutusse) osapoolte kokkulepitud tingimustel kolmandale

isikutele ilma kasutusse andja nõusolekuta. Objekti allkasutusse andmisest saadav kasu ja

viljad kuuluvad kasutusse saajale (tlk 70-70 pöördel).

63. Hageja leiab, et nimetatud kasutuslepingu puhul on tegemist üürilepinguga VÕS § 271

mõistes. Seega oli hagejal õiguslik alus anda Xxxx ½ mõttelist osa kasutusse kolmandatele

isikutele, sh kostjale. Hageja väidab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et

kostja üürib kogu Xxxx kinnistut välja erinevatele üürnikele ja hüvitab hagejale kui kinnistust

½ mõttelise osa kasutusse saajale ½ ulatuses kinnistu üürnikelt saadud üüritulust. Seega kohtu

hinnangul võib hagejal nõue kostja vastu olla VÕS § 288 lg 1 alusel. VÕS § 288 lg 1 sätestab,

et üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi

kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Kostja on küll väitnud, et pooled

ei sõlminud allüürilepingut, kuid pole samas selgitanud, millisest lepingust tuleneva

õigussuhte alusel ta hageja poolt esitatud arveid kuni veebruarini 2020. a. tasus. Samas asja

materjalides nähtuvalt on sarnast lepingulist suhet kasutanud ka kostja ise, andes oma

mõttelise osa kinnistust üürile Lines Kinnisvara OÜ-le , kes omakorda andis selle allkasutusse

Xiljon OÜ-le ( II kd tl 59- 61 pöördel).

64. Kostja väidab, et Xxxx paiknev ehitis on jaotatud kolme eraldi sissepääsuga

ruumiks/boksiks, mis on kõik ligikaudu sama suurusega. Kostja leiab, et kuivõrd P. P. ja

kostja olid ½ ulatuses kaasomanikud, siis see tähendab, et P. P. kontrollida oli no automaatselt

üks ruum, kostja kontrollida teine ruum ning kolmas ruum oli no jagamiseks. Seega saaks

hageja nõuda üksnes kolmanda ruumi jagamisest saadava tulu jagamist 50% ulatuses. Kostja

on väitnud, et perioodil 14.02.2020-11.05.2020 toimus ruumide kasutus järgnevalt: a) P. P.

kasutada oli alates 01.02.2020 talle mõeldud boks. Selle eest ei saa hageja tasumist kostjalt

nõuda; b) teist ruumi kasutas kostja vastavalt enda soovidele, ka see ruum see ei lähe vastavalt

AÕS § 71 lg 2 arvestamisel ja hageja ei saa teise ruumi kasutamise eest kostjalt tasumist

nõuda; c) kolmandat ruumi kasutus, hageja pole aga siin selgelt üldse väitnud ega tõendanud,

kas üldse, kes, millal ja mis summas üüritulu kolmanda ruumi eest tasus.

65. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et P. P.’le kuulus ½

mõttelist osa Xxxx kinnistus ja kostjale kuulus ½ mõttelist osa Xxxx kinnistust. Kohtule ei ole

esitatud Xxxx kinnistu kasutuskorrakokkulepet või muud poolte vahel sõlmitud kokkulepet,

milles oleksid pooled kokku leppinud, et pooled kasutavad perioodil 14.02.2020-11.05.2020

kostja poolt väidetud viisil antud ruumide. Kostja poolt hagejale 02.02.2020 saadet e-kiri ei

kinnita antud kokkulepet, sest kohtule pole esitaud hageja nõustumust antud tingimustel

kokkuleppe sõlmimiseks.

66. Kohtule esitatud kaasomanik P. P. poolt 04.09.2019 U. V. saadetud e-kirjast nähtub, et P.

P. on avaldanud rahulolematust selle kohta, et kostja ei anna infot üürnike kohta ja P. P. ega

hageja ei kasuta Xxxx paiknevas ehitisise asuvaid ruume, vaid neid üürib välja kostja (I kd tl

194). Kohtule esitatud Rettum OÜ juhatuse liikme A. S. 29.08.2023 kinnituskirja kohaselt P.

P. ega Avar Capital OÜ ei Xxxx asuvas hoone mingeid ruume kasutanud. Lepingud kõigi

üürnike osas olid ette valmistatud, lepingutingimused seatud ja allkirjastatud S. V. poolt. (I kd

195). Kohute esitatud EMEL OÜ juhatuse liikme A. K. 28.08.2023 kinnituskirja kohaselt

Emel OÜ oli lepingu sõlminud Priva OÜ nimel teguseva S. V.iga veebruarikuus 2020./../

Lepingud oli koostatud ja lepingutingimused seatud tavaliselt Priva OÜ või Lines Kinnisara

OÜ poolt. P. P. ega Avar Capital OÜ ei ole Emel OÜ allüürnikuks olemise aja kasutanud ega

saanud kasutada ruume aadressil Xxxx, sh ajavahemikus 01.09.2019-11.05.2020 (I k tl 196).

Seega kinnitavad eelnimetatud tõendid, et tegelikult kasutas Xxxx kinnistut üksnes kostja, kes

on seda omakorda üürile andnud erinevatele isikutele.

67. Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liige U. L. V. on 26.06.2017 saatnud hagejale e-kirja,

milles palub esitada arve rendi eest (I kd tl 75). Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja

hageja poolt esitatud arved perioodil 2017 kuni veebruar 2020 eest tasunud (I kd tl 7,12).

Kohus leiab, et U. L. V. 26.06.2017 e-kirjaga ja P. P. poolt 04.09.2019 U. V. saadetud e-

kirjaga ja hageja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

kokkulepe, et kostja üürib kogu Xxxx kinnistut välja erinevatele üürnikele ja hüvitab hagejale

kui kinnistust ½ mõttelise osa kasutusse sajale ½ ulatuses kinnistu üürnikelt saadud üüritulust.

Kui hageja oleks esitanud arved alusetult, siis oleks heas usus käituv kostja saatnud arve

saamisel kohaselt hagejale ka vastava teate. Toimikus olevates materjalidest seda aga ei

nähtu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud

kokkulepe, et kostja andis üürile kogu Xxxx kinnistu ja kohustus kostja tasuma ½ osa

üürnikelt laekuvast tulust.

68. Hageja nõuab kostjalt 1972,80 eurot, mis seisneb üürnike poolt Xxxx perioodil veebruar

2020 kuni mai 2020 laekunud 1/2 osa üüri hagejale tasumata jätmises. Hageja väitel üürisid

antud perioodi Xxxx asuvaid ruume kostjalt üürnikud Xiljon OÜ, Emel OÜ ja Pilvest OÜ.

69. Hageja palub kostjalt välja mõista üürnikult Xiljon OÜ üürisuhte alusel perioodil 1. märts

2020 kuni 31. mai 2020 Xxxx ruumi kasutamise eest saadu 576 eurot.

70. Hageja on välja toonud, et OÜ Rettum kasutas ruume kuni veebruarini 2020. a ja OÜ

Xiljon kuni 31. maini 2020. a. Samas on kostja perioodis veebruar 2020 kuni mai 2020 eest

tasunud hageja poolt esitatud arvetest üksnes 14. veebruari 2020 arve nr 20200201 summas

192 eurot. Tegemist on üürnik Xilijon OÜ poolt tasutud ½ üüriga summas 160 eurot+km (192

eurot). Rohkem pole kostja nimetatud perioodi eest hagejale üürnikelt laekunud üüri tasunud.

Hageja leiab, et kostja on nii hagejale kui ka kohtule esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta,

justkui pole ta hageja poolt esitatud arveid tasunud põhjusel, et üürnikelt pole üüri laekunud.

71. Kohus tuvastab, et Lines Kinnisvara OÜ on 19. märtsil 2020. a esitanud Xiljon OÜ-le

2020. a märtsikuu eest üüri arve summas 320 eurot + km (II kd tl 61 pöördel) ja Lines

Kinnisvara OÜ-le on Xiljon OÜ tasunud 07.06.2023 384 eurot (II kd tlk 61). Vaidlust pole

selle üle, et Xiljon OÜ poolt Lines Kinnisvara OÜ-le 07.06.2024 tasutud 384-st eurost ei ole

kostja poolt hagejale tasutud ½ ehk 160 eurot + km (192 eurot).

72. Hageja väitel Xiljon OÜ jätkas ka aprillis ja mais 2020. a ruumi kasutamist. Hageja leiab,

et kostja on jätnud hagejale tasumata Xiljon OÜ poolt perioodi 1. aprill kuni 31. mai 2020. a

üüripinna kasutamise eest laekunud üürist ½ osa ehk 384 eurot. Kohus leiab, et tõendamist

pole leidnud hageja väide, et Xiljon OÜ on tasunud kostjale või Lines Kinnisvara OÜ-le üüri

perioodil 1. aprill kuni 31.mai 2020. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, Xiljon OÜ

oleks antud perioodil Xxxx asuvaid ruume kasutanud, Lines Kinnisvara OÜ oleks Xiljon OÜ-

le antud perioodi kohta üüriarveid esitanud ning Xiljon OÜ nimetatud arveid tasunud. Seega

on alusetu hageja väide, et kostja on jätnud hagejale tasumata Xiljon OÜ poolt perioodi 1.

aprill kuni 31. mai 2020. a üüripinna kasutamise eest laekunud üürist ½ osa ehk 384 eurot.

73. Hageja on kohtule esitatud OÜ Rettum juhatuse liikme A. S. 01. juuni 2022. a

kinnituskirja, mille kohaselt aadressil Xxxxas asuvaid ruume üüris ja kasutas nendega samal

ajal Pilvest OÜ, Xiljon OÜ, kus firmade juhataja on sama isik, M. T. ja hiljem ka Emel OÜ (I

kd tl 80). Samas on 15.11.2022 kohtuistungil P. P. ise kinnitanud, et ta ütles üürilepingu

Xilion OÜ-ga üles (I kd tlk 49 pöördel). Seega on ka kinnistu Xxxx kaasomanik kinnitanud,

et ta ütles Xilion OÜ-ga sõlmitud üürilepingu üles, mistõttu kohtu hinnangul ei tõenda OÜ

Rettum juhatuse liikme A. S. 01. juuni 2022 kinnituskiri asjaolu, et Xilion OÜ kausuas 1.

aprill-31.mai 2020 Xxxx ruume. Xilion OÜ kasutas antud ruume märtsis 2020, Lines

Kinnisvara OÜ selle eest Xilion OÜ-le arve esitanud ja Xilion OÜ on antud arve ka tasunud.

74. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Xiljon OÜ poolt Lines Kinnisvara OÜ-le 07.06.2024

tasutud 384-st eurost ei ole kostja poolt hagejale tasutud 192 eurot. Seega tuleb kostjalt välja

mõista hageja kasuks üürnikult Xiljon OÜ üürisuhte alusel perioodi märts 2020 eest Xxxx

ruumi kasutamise eest 192 eurot.

75. Hageja palub kostjalt välja mõista Emel OÜ poolt perioodil 1. märts 2020. a kuni 31. mai

2020. a Xxxx ruumi kasutamise eest 589,50 eurot.

76. Kohtule on esitatud Emel OÜ juhatuse liikme A. K. 4. novembri 2022. a antud

kinnituskiri, milles Emel OÜ esindaja kinnitab, et üürileandja Priva OÜ andis Emel OÜ-le

üürile ruume aadressil Xxxx ja nad sõlmisid 01.märts 2020 lepingu. Ruume kasutas Emel OÜ

kuni 31. maini 2020 ja üüri tasus Emel OÜ Lines Kinnisvara OÜ-le, varasemalt Xilon OÜ (I

kd tl 81).

77. Lines Kinnisvara OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Emel OÜ tasunud Lines

Kinnisvara OÜ-le 17. aprillil 2020. arve nr 156515 summas 195,50 eurot, 29.06.2020 arve nr

156516 summas 350,00 eurot ja 01.06.2020 arv nr 156530 summas 393,00 eurot (II kd tl 64).

Kostja ei ole esitanud kohtule Line Kinnisvara OÜ poolt Emel OÜ-le esitatud arveid, vaid on

üksnes esitanud Lines Kinnisvara OÜ pangakonto väljavõtte, milles on märgitud arve nr

156515 taha omakäeliselt kirjutatud rent 16.-31. märts, arve nr 156516 taha omakäeliselt

kirjutatud deposiit ja arve nr 156520 taha omakäeliselt kirjutatud rent aprill (II kd tl 64).

Kohus nõustub hagejaga, et arvestades seda, et 2020. a maikuu eest pole Emel OÜ üüri Lines

Kinnisvara OÜ-le tasunud, siis võib sellest järeldada, et 29. mai 2020. a ülekande summas

350 eurot puhul on tegemist 2020. a maikuu üüriga, mitte deposiidiga. Omakäeliselt kohtule

esitatud dokumendile sõna „deposiit“ kirjutamine ei tõenda kuidagi seda, et nimetatud summa

näol oleks ka tegelikult tegemist deposiitmaksega. Vastasel korral võiks iga isik vajadusel

luua enda jaoks soodsaid dokumentaalseid tõendeid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Emel

OÜ on kinnitanud 4. novembri 2022. a kinnituskirjas, et üüri tasuti kuni 31. maini 2020. a

Lines Kinnisvara OÜ-le.

78. Seega on nimetatud summadest (196,50 eurot + 393 eurot + 350 eurot) ½ osas ehk

summas 469,75 eurot kostja jätnud hagejale tasumata. Eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista

hageja kasuks üürnikult Emel OÜ üürisuhte alusel perioodi 1. märts 2020- 31. mai 2020 eest

Xxxx ruumi kasutamise eest 469,75 eurot.

79. 11.11.2024 esitatud hagi täpsustuse kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista Pilvest OÜ

poolt perioodil 1. veebruar 2019. a kuni 31. august 2019. a Xxxx ruumi kasutamise eest

807,30 eurot. Kohus leiab, et antud hageja nõue väljub hagi eset kindlaksmääravast

ajavahemikust 14.02.2020-11.05.2020. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse

võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või

kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata

vastuväidet. Kostja on esitanud 23.05.2024 menetlusdokumendis vastuväite seoses Pilvest

OÜ-lt laekunud üüriga, seega kostja ei ole andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Arvestades

seda, hagi on esitatud kohtusse 13.07.2021 ja nõude kostja vastu seoses Pilvest OÜ poolt

ajavahemikus 01.02.2019-31.08.2019 on hageja esitanud alles 02.05.2024, siis ei anna kohus

hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Selle nõude oleks hageja pidanud soovi korral esitama

kostja vastu kohe 13.07.2021 kohtusse hagi esitamisel, mida hageja aga teinud ei ole. Kohus

märgib, et juhul kui hageja soovib nõuda kostjalt Pilvest OÜ poolt 1. veebruar kuni 31.august

2019 Xxxx ruumi kasutamise seest 807,30 eurot, siis peab hageja esitama kohtusse uue

hagiavalduse. Seega ei menetle kohus käesolevas asjas mõista kostjalt välja Pilvest OÜ poolt

perioodil 1. veebruar 2019. a kuni 31. august 2019. a Xxxx ruumi kasutamise eest 807,30

eurot.

80. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürnike OÜ Xilion ja Emel

OÜ poolt Xxxx ruumi kasutamise eest saadud 661,75 eurot (192+469,75 eurot).

81. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmise.

Eelkõige võib viivise nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks

välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 19.05.2020

hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus tuvastab, et hageja

poolt 11.05.2020 kostjale esitatud arve nr 20200501 kohaselt on arve tasumise tähtaeg

18.05.2020, seega nimetatud arve muutus sissenõutavaks 19.05.2020. Kuna kostja ei ole arvet

tasunud, siis on kostja kohustus rikkunud ja hageja on õigustatud nõudma viivist. VÕS § 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna pooled ei ole

eraldi viivisemääras kokku leppinud, siis tuleb aluseks võtta seadusjärgne viivisemäär. Kohus

on välja mõistnud kostjalt põhivõlgnevuse summas 661,75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 661,75 eurot viivis alates 19.05.2020 kuni

kohtuotsuse tegemiseni (15.01.2025) summas 298,12 eurot (vt viivisekalkulaator) ja viivised

alates 16.01.2025 põhinõudelt summas 661,75 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

82. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

83. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud

võrdsetes osade poolte kanda, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on

rahuldanud hagi umbes 20% ulatuses hageja nõudest, siis tuleb menetluskulud jätta 80%

ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.

84. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik