3-25-111/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Maksu- ja Tolliameti taotluse kohta saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Kohtuasja number

3-25-111

Määruse tegemise aeg

Kohtunik

15.1.2025

Ülle Polluks

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks X (XXX) suhtes

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 15.1.2025 esitatud taotlus haldusasjas nr 3-25-111 ning

anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtulik hüpoteek:

X-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1895338, tootmismaa 100%, mille üldpind

on 7643,00 m2 asukohaga X, X alevik Põlva vald Põlva maakond summas 27 875,99 eurot.

2. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut

viivitamatult teavitada.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate

saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X-ile .

4. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1.Maksuhaldur esitas 15.1.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks X (XXX) suhtes.

2. Taotluses märgitakse: „X OÜ (X) on äriregistris registreeritud alates 16.01.2024. X OÜ ainsaks

juhatuse liikmeks on alates 16.01.2024 X (XXX).X OÜ põhitegevusalaks äriregistri teabesüsteemi

järgi on muud kaeve- ja mullatööd. MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda

sisse maksuvõlad. Maksuhalduri menetluses on X OÜ varjatud maksuvõla sissenõudmine. Seisuga

14.01.2025 pole X OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust

13.01.2025 korraldusega nr 12.2-3/065766-14, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu

määramine summas 27 875,99 eurot maksuperioodi jaanuar – november 2024, millele lisandub

intress. Samuti kontrollime tulumaksuseaduses § 48-52 sätestatud tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust, kuid hetkeseisuga puudub meil täpne ülevaade potentsiaalselt

määratavast tulumaksust. Seega võib menetluse käigus määratav maksusumma suureneda.

Määratava maksusumma 27 875,99 euro puhul on tegu maksusummaga, mille X OÜ on kohustatud

3-25-111

kontrollimenetluse lõppedes kindlasti tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates jaanuarist 2024

kuni novembrini 2024“.

Nii on näiteks Tallinna Halduskohus teinud haldusasjas 3-17-1422 määruse, milles rahuldas

maksuhalduri taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne maksusumma määramist ja

maksuotsuse väljastamist, märkides muuhulgas p-s 3.1: „Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014

määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea

tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal.

Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8;

30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus

vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras,

kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” Seega on lubatav täitmist

tagavate toimingute sooritamine enne maksusumma määramist ja seda toetab ka MKS § 136’

sõnastus: Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri

juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva

seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Hetkel kontrollitakse maksude tasumise õigsust, mille kindlaks tulemuseks on maksusumma

määramine ja allpool põhjendab maksuhaldur, milles seisneb maksuhalduri kahtlus, et pärast

maksusumma määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. X juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg vähemalt summas

27 875,99 eurot koosneb perioodil jaanuar – november 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud

käibemaksust. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena X-ilt

potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega X OÜ

juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik

tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib X solidaarselt X

OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses

summas 27 875,99 eurot, millele lisandub intress.

Maksuhaldur on taotluse punktis 2 analüüsinud maksuvõla kujunemist ja leidnud, et

vastutusmenetluse lõpus X tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab X OÜ perioodidel

veebruar 2024, aprill 2024, mai 2024, september 2024, oktoober 2024 ja november 2024 KMD-del

deklareerimata jäänud käibemaks summas 27 875,99 eurot (punkt 2.1). Maksuhalduri hinnangul

kindel X OÜ-le määratav maksusumma on vähemalt 27 875,99 eurot, millele lisandub intress (vt

15.1.2025 taotlust).

Maksuhaldur on leidnud, et X OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. 15.01.2025 seisuga on X

OÜ-l maksuvõlg summas 7474,78 eurot7 ning MTA on 03.01.2025 korraldusega arestinud X OÜ

olemasolevad pangakontod võlasummas 4207,46 eurot, kuid pankadest tulnud vastuste kohaselt

03.01.2025 seisuga X OÜ-l Eestis pangakontosid avatud ei ole jj.

Taotluses leitakse, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on

rahalise nõude määramine ja on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (vt taotluse punktid 4-5). Maksuhaldur

leiab, et esinevad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Käesoleval juhul ei ole X OÜ-le veel

maksuotsust väljastatud, kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev

maksumenetlus lõppeb äriühingule maksusumma määramisega (viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-

1-15-12 p-s 50 e, taotluse p.6) .

3-25-111

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (taotluse p.7). Maksuhaldur on taotluse

punktis 8 selgitanud täitetoimiku valikut ja leidnud, et kahele kinnistule (717538 ja 1895438) on

seatud kohtutäituri poolt seatud keelumärge, siis Riigikohtu määruse 3-2-1-167-10 kohaselt on

võimalik seada sinna kohtulikku hüpoteeki vaid kohtutäituri nõusolekul. Isegi, kui nõusolek saada,

on sissenõudmisväärtus väiksem, kui kolmanda kinnistu 1895338 väärtus. Seetõttu ei eelista

maksuhaldur neid kinnistuid täitetoimingu valikul ja ei analüüsi ka kinnistute väärtust (vt taotlust).

X-ile kuuluv kinnisasi registriosa numbriga X, tootmismaa 100%, mille üldpind on 7643,00 m2

asukohaga X X alevik Põlva vald Põlva maakond, millel ehitisregistri andmetel ehitisealune pind on

1244 m2 ja millel asub sigala, mille kasutamise otstarbe pind on 1117 m2. Kinnistul ei ole

hüpoteeke ega keelumärkeid.

Maa-ameti hinnastatistika järgi oli perioodil 01.01.2023 kuni 31.12.2024 hoonestatud tootmismaa

võõrandamise tehinguid Põlva maakonnas Põlva vallas 13 tehingut. Keskmiseks ruutmeetri hinnaks

oli 5,96 eurot, mille alusel oleks X X alevik Põlva vald Põlva maakonnas hoonega tootmismaa

väärtus 45 552,28 eurot. Veebiportaali kv.ee andmetel on 03.01.2025 Põlva vallas müügil 1 kinnistu

(tootmismaa),

mille üldpind on suurem, 14 660 m2, kuid millel asuvad taastamist vajavad hooned (kalapunkt,

püünisekuur, kalamarja kogumispunkt, veel 2 väiksemat hoonet, olemas elektrivarustus), kinnistu

hinnaks on 69 000 eurot, mis teeb ühe m2 hinnaks 4,71 eurot. Eelnevast tulenevalt hindab

maksuhaldur kinnistu väärtuseks 40 737,19 eurot ja X-ile kuuluva kinnistu registriosaga nr X

väärtuseks 40 737,19 eurot. Väärtuse arvutamisel lähtume ühelt poolt viimase 24 kuu jooksul

toimunud Maa-ameti tehingute hinnastatistikast ruutmeetri keskmise hinna (m2 hind 5,96 eurot)

ning teisalt hetkel samas maakonnas müügis olevate kinnistute pakkumiste keskmise ruutmeetri

hinna (m2 hind 4,71 eurot), kus kinnistu üldpind on suurem kui 6342 m2 ning hindame kinnistu

väärtuseks 40 737,19 eurot - 7643 m2 x (4,71+ 5,96/ jagada 2).

X omab seisuga 15.01.2025 Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõidukeid, kuid kõikidele

järgmistele sõidukitele on seatud võõrandamise keelumärked ( vt taotluse p 8.5) ja X omab veel

sõidukeid, millele keelumärkeid seatud ei ole (taotluse p.8.6). Vastutusmenetluse võimaliku

tulemusena nõuab maksuhaldur kokku vähemalt 27 875,99 eurot. Arvestades, et sõidukite täpne

tehniline seisund ja sellest lähtuvalt ka turuväärtus pole teada, kuid see on määratavast

maksusummast kindlasti oluliselt väiksem (maksimaalselt 11 865 eurot: 1950 + 5500 + 3490 +

925), siis ei täida maksuhalduri hinnangul sõidukitele keelumärkide seadmine eesmärki tagada

maksuvõla võimalik sissenõudmine. Seega pidades silmas võimalikku vastutusotsusega nõutava

summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 1361 lg-st 1,

§ 130 lg 1 p-st 2, peab maksuhaldur vajalikuks ja proportsionaalseks taotleda luba kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks summas 27 875,99 eurot

X-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga X, tootmismaa 100%, mille üldpind on 7643,00

m2 asukohaga X Põlva vald Põlva maakond. Maksuhaldur on taotluse punktis 9 leidnud, et

piisavaks asendustagatise väärtuseks 31 292,99 eurot (27 875,99 + 1350 + 2037 + 30). Kui X

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 31 292,99 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud

3-25-111

juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, seega otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

5. Käesolevas asjas on taotlenud maksuhaldur halduskohtult halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 264 lg 1, MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 2 alusel saada luba Eesti Vabariigi kasuks

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga X , tootmismaa

100%, mille üldpind on 7643,00 m2 asukohaga X Põlva vald Põlva maakond summas 27 875,99

eurot.

6. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri

haldusaktis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.

Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse

kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.

7. MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult

luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud

kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema

menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida.

Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha isiku suhtes

vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis

tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja

või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur on algatanud käesoleva taotlusega

isiku suhtes menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Rahalised

kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

8. Kirjeldatu alusel on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et arvestades käesolevas taotluses toodud asjaolusid, leiab maksuhaldur, et on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine X-ile kuuluva

kinnistu registriosa numbriga X suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna selleks

mitte loa andmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõenäosust

riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba

täitetoimingute sooritamiseks st. anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtulik hüpoteek:

X-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga X, tootmismaa 100%, mille üldpind on 7643,00

m2 asukohaga X alevik Põlva vald Põlva maakond summas 27 875,99 eurot.

9. Kohtu ülesanne on kontrollida taotluse eeldusi. Halduskohus teeb viite Tallinna Ringkonnakohtu

25.06.2014 määrusele haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8), kus on leitud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6

sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud

ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal.

Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8;

3-25-111

30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus

vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras,

kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” Kohus märgib, et antud asjas

on eelnimetatud eeldused täidetud (vt taotluse p 2-10). MKS § 96 lg-st 1 tulenevalt teeb

maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on

juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise.

Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik

esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud

kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Kohus ei korda maksuhalduri taotluse põhjendusi käesoleva määruse p. 2-10, kuna nõustub

nendega.

10. Kohus märgib, et maksuhalduril on asja kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Kohtu arvates on põhjendatud isiku

kaasomandis olevale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna vastasel juhul võib olla

edaspidi võimatu isikule tehtava vastutusotsuse täitmine. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas

maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine

võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).

Riigikohtu halduskolleegium pidas vajalikuks siiski märkida, et põhjendatud kahtluse tekkimisel ei

saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Kohus

leiab, et eeltoodud asjaolud on käesolevas asjas piisavad, tekitamaks maksuhalduril põhjendatud

kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava haldusakti (vastutusotsuse) sundtäitmine võib

tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks kui ei anta luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks.

11. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine

täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse

hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust

hüpoteegi summa osas, vältida tuleb ületagamist. Kohus märgib, et käesolevas asjas on

maksuhaldur kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse

suurust ja kinnistu võimalikku maksumust ning täitekulud. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab

maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik ise on esitanud tagatise 31

292,99 eurot võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Kohus rahuldab maksuhalduri

taotluse X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva

loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

(allkirjastatud digitaalselt)