2-24-15006/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2025. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15006

Tsiviilasi

T K, J K, T K hagi V K vastu elatise nõudes

Hagi hind

Hageja 1: 2251,98 eur

Hageja 2: 1914,21 eur

Hageja 3: 2161,98 eur

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja 1: T K (isikukood xxx)

Hageja 2: J K (isikukood xxx)

Hageja 3: T K (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: L U (isikukood xxx)

Kostja:

V

K

(isikukood

xxx)

17.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta T K, J K, T K hagi V K vastu elatise nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja asjaolud

1. Harju Maakohtusse esitasid T K (hageja 1), J K (hageja 2), T K (hageja 3) hagi V K

vastu elatise nõudes. Hagejad 1-3 paluvad kostjalt välja mõista elatised vastavalt 290

eurot, 320 eurot ja 690 eurot.

2. Elatise nõuet põhjendavad hagejad, et kostja ei ela lastega alates 06.02.2023. Laste

emal töökoht puudub. Hagejad on esitanud enda igakuiste vajaduste loetelu:

1) eluasemele 3 x 100 eur;

2) toidule 3 x 150 eur;

3) transpordile 3 x 10 eur;

4) tervishoiule 1x 50 eur (hageja 1), 2 x 100 eur (hageja 2 ja hageja 3);

5) hügieenile 3 x 20 eur;

6) koolikohustusele 2 x 30 eur (hageja 1 ja hageja 2), 1 x 80 eur (hageja 3);

7) riided ja jalanõud 3 x 200 eur;

8) muud vältimatud kulud 3 x 30 eur.

3. Kokku on ülalpidamiskulud hagejale 1 summas 580 eurot, hagejale 2 summas 640

eurot ja hagejale 3 summas 690 eurot.

Kostja vastus

4. Kostjal ei ole vastuväiteid hagi kohtu menetlusse võtmisele, kuid kostja ei tunnista

hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi esitamiseks puudub

alus, sest kostja tasub elatist. Kostja on alates 2023. aasta jaanuarist maksnud laste

ema L. U pangakontole elatist 550 kuni 650 eurot kuus, käesolevaks ajaks kokku ca 15

000 eurot. Kui nimetatud summadele lisada riigi poolt L. Ule makstavad

perehüvitised, kokku 710 eurot kuus, siis on elatise nõue põhjendamatu. Kui võtta

aluseks kostja tasutud elatise koos poole perehüvitise summaga on kostja osalenud

laste ülalpidamises igakuiselt 950 kuni 1050 eurot. Mõlemad vanemad peavad laste

ülalpidamises võrdselt osalema. Ka laste ema peab laste ülalpidamiseks sarnase

summa kulutama. Hagiavalduses esitatud arvestused laste kulude kohta on

põhjendamatult suured ja tõendamata.

5. Valdavas enamuses ei tõenda lisatud tõendid, et need on seotud kulutustega laste

ülalpidamiseks. Nii näiteks hagiavaldusele lisatud arved tõendavad, et L. U on

sõlminud rea järelmaksuga ostulepinguid (xxx AS, xxx AS), kuid need ei tõenda

kulutuste seost lastega. Selleks ei piisa esitatud dokumendi nimetamisest „laste

riided”, „kooliks” jne.

6. Hagiavaldusele on ühe tõendina lisatud xxx 12.09.2024 otsus L U xxx arvele võtmise

kohta. Tegelikkuses tegeleb L. U ettevõtlusega osutades kosmeetiku teenust. Selle

asjaolu tõendamiseks lisab kostja käesolevale vastusele sotsiaalvõrgu väljatrüki, mille

kohaselt L. U osutab xxx teenust nii xxx kui xxx (Jaama tn 32).

7. Hagiavaldusele on tõendina lisatud L. U pangakonto väljavõte tanklates kulutatud raha

kohta. Selge on see, et kõik sõidukile tehtud kütuse ostud ei ole tehtud laste

transportimise vajadustega seoses. Suurem osa sellest kulub xxx ja xxx vahel

liikumiseks, mis on seotud eelpool nimetatud L. U poolse ettevõtlusega. Kaudselt

tõendab seda L. U kasutuses oleva sõiduki läbisõidu järsk kasv alates 2023. aastast

(lisatud maantee ameti sõiduki xxx läbisõidu väljatrükk).

8. Kui hagejate vanemad asusid eraldi elama, siis vormistas V K enda omandist L U

omandisse sõiduauto xxx, samuti kinkis L Ule seni tema omandis olnud korteriomandi

asukohaga xxx linnas (suurus 56,1 m2). Kostja teab, et nimetatud asjaolu ei vabasta

teda elatise tasumisest, kuid see kirjeldab asjaolu, et L U laste seadusliku esindajana

püüab alusetult ennast näidata varatu ja sissetulekuteta, et kostjalt elatist suuremas

ulatuses välja nõuda.

9. V K töötab OÜ-s xxx ja tema kuutöötasu kõigub 1 000-1 800 euro vahemikus. Kostja

on seisukohal, et arvestades tema enda vajadusi, on praegu makstav elatis keskmiselt

600 eurot kuus laste vajadusi silmas pidades igati piisav.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning

hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta

rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt

ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

12. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt

antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab

alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

13. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69- 13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-118-12 p 13 jt).

14. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejad 1-3 on kostja alaealised lapsed,

hagejad elavad ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena

kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise

saamiseks.

15. Hagejad on palunud välja mõista elatise vastavalt 290 eurot (hageja 1), 320 eurot

(hageja 2) ja 690 eurot (hageja 3).

16. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole

vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest

eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt

Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12).

17. Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja 3 nõude osas. Eelduslikult mõlemad

vanemad osalevad võrdselt hageja 3 kulude kandmisel, siis peaks kohustatud vanem

osalema hageja 3 kulude kandmisel 690 euro asemel 345 eurot.

18. Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suured on hagejate põhjendatud

ülalpidamiskulud kuus arvestades hagejate poolt esile toodud hagi põhistusi, esitatud

tõendeid, mis tõendavad laste kulutusi ja kostja vastuväiteid. Kohtu hinnangul on

nimetatud vaja kohtuotsusega tuvastada, sest hagejad väidavad, et nende

ülalpidamiskulud kuus on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise

miinimummäär.

19. Kohus arvestab laste kulude kindlaksmääramisel muuhulgas ka sellega, et inimene

vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks

on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole

vaja.

20. Kohus tuvastas alljärgnevalt:

-

nõue transpordikulu 3 x 10 eur. Kohtu hinnangul põhjendatud ei ole

transpordikulu, sest laste elukoht on xxx ja xxx on ühistransport tasuta. Isa

vastuväitel sõidab laste ema xxx vahet seoses tööga, sest tegelikkuses tegeleb L. U

ettevõtlusega osutades xxx teenust. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja

sotsiaalvõrgu väljatrüki, mille kohaselt L. U osutab xxx teenust nii xxx kui xxx

(xxx, dtl 165 töökuulutus). L. U xxx pangakonto väljavõte kinnitab, et L. U sõidab

tihti xxx vahet, kuid kohtu hinnangul pangakonto väljavõtte ei tõenda, et kulu on

kantud laste huvides. Kuna L. U enda sõnul on ta xxx, mille tõenduseks on

esitatud xxx otsus (dtl 5), siis kohtu hinnangul kui raha pole, tuleb vanavanematel

ise xxx tulla.

-

nõue tervishoiukulu 1x 50 eur (hageja 1), 2 x 100 eur (hageja 2 ja hageja 3).

Kohtule ei ole esitatud puude taotluse otsust ega arstliku komisjoni otsust, et

lapsed põevad mõnda kroonilist haigust. Puuduvad tõendid, et laps vajab erilisi

ravimeid elu toetamiseks, esitatud dokumentidest ei ole tõendit, mis kinnitaks

seda, et laps vajaks igakuiselt kalleid ravimeid. Hambaravi on Eesti Vabariigis alla

19-aastastele lastele tasuta.

-

nõue hügieenikulu 3 x 20 eur. Kohus leiab, et hambapastat, seepi, šampooni,

dušigeeli kasutavad lapsed enamasti ühiselt ja igakuiselt neid ei osteta.

-

nõue riided ja jalanõud 3 x 200 eur. Kohus märgib, et riided ja jalanõud ostetakse

sesoonselt, mitte igaks kuuks uued, ning aegajalt on võimalik kasutada ostetud

riideid ka paar hooaega järjest. Lasterõivaste ja -jalanõude kaubanduses on nii

kallimaid kui odavamaid kaupu ning juhul kui vanematel on soov kulutada lapse

riietele enam, on vanematel võimalik teha seda kokkuleppel või ka kummalgi

vanemal eraldi. Järelmaksuga ostulepinguid (xxx AS, xxx AS) ei tõenda kulutuste

seost lastega. Lisaks on kahe esimese lapse vanusevahe alla 3 aasta, st et mingil

määral on võimalik pere noorematel lastel kasutada vanemate laste jaoks soetatud

riideid ja jalatseid.

-

nõue muud vältimatud kulud 3 x 30 eur (mänguasjad ja raamatud). Kohus leiab, et

raamatukogust on võimalik raamatuid laenutada tasuta. Mänguasjad arendavad

last. Mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega

rohkem kui üks kord.

21. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate kulud on ülepaisutatud, hagejad ei ole

põhistanud ega tõendanud, et ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud

kahekordne elatise miinimummäär.

22. Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt

on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et

alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot.

23. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt

makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot

kuus. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450

eurot (PHS § 21 lg 2). Hagejate ema on kinnitanud, et lapsetoetused laekuvad hagejate

eest tema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud arvata

elatisest maha pool hagejatele makstavast lastetoetusest, samuti kostja osa lasterikka

pere toetusest.

24. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda

hagejad kostja juures regulaarselt aega. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks

alust.

25. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse

elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,

kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on kostjal kolm last,

keda kostja on kohustatud ülal pidama. Kõik kolm last on samast soost ja kahe

esimese lapse vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Seega on PKS § 101 lg 7

kohaldamiseks alust.

26. Vastavalt perekonnaseadusele § 101 kujunevad elatised järgnevalt:

Hagejale 1: elatis summas 250,22 eurot (PKS § 101 alusel arvutatult: 272,76 eurot

(baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva PHS § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) –

37,50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 21 lg-s 2 märgitud lasterikka pere toetusest, mis on

jagatud kolme lapse vahel ning seejärel jagatud kahega)).

Hagejale 2: elatis summas 212,69 eurot (PKS § 101 alusel arvutatult: 272,76 eurot

(baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva PHS § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) –

37,50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 21 lg-s 2 märgitud lasterikka pere toetusest, mis on

jagatud kolme lapse vahel ning seejärel jagatud kahega) x 0,85 (PKS § 101 lg 7 alusel

vähendatud summa)).

Hagejale 3: elatis summas 240,22 eurot (PKS § 101 alusel arvutatult: 272,76 eurot

(baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) –

37,50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 21 lg-s 2 märgitud lasterikka pere toetusest, mis on

jagatud kolme lapse vahel ning seejärel jagatud kahega)).

27. Edasi kontrollib kohus, kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või

mitte ehk kas on toimunud ülalpidamise kohustuse rikkumine. Riigikohus on mitmetes

otsustes kinnitanud seisukohta (nt nr 3-2-1-37-11 (punktis 14); 3-2-1-108-07 (punktis

11)), et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise

kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et elatisehagi

saab rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral (nr 3-2-1-37-

11, punkt 14). Samas juhtis kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase

nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste,

täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem

rikkumine (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-11, punkt 18), aga ka muud asjaolud, mis

annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure

tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.

28. Kostja V K töötab xxx xxx töötasuga 1000-1800 eurot kui teeb ületunde. Tõendavad

palgateatised (dtl 106-112) ja pangakonto väljavõte (dtl 131). Kostja elab xxx lähedal

xxx, mis on ostetud laenuga, igakuine laenukohustus on 250 eurot. Kostja vastuse

kohaselt on laste isa käitunud ausalt ja kohusetundlikult. Peale lahkuminekut jättis

kostja laste emale renoveeritud korteri xxx ja sõiduauto xxx. Korter on laste ema

sõnul praegu müügis hinnaga 22 000 eurot. Kohus selgitas ärakuulamisel, et emale

jäetud korterit ja sõiduautot saab elatisena arvestada siis kui vanemad on selles eraldi

kokku leppinud. Kohtule sellist kokkulepet ei ole esitatud. Kohus tuvastas, et kostja on

tasunud regulaarselt laste ülalpidamiseks elatist, elatisraha on kantud laste ema

arvelduskontole. Kostja on tõendina esitanud xxx AS pangakonto väljavõtte, mis

tõendab igakuist elatisraha maksmist summades 550-650 eurot (kostja pangakonto

väljavõte, dtl 88).

29. Kohtuistungil kohus selgitas L Ule, et laste ülalpidamiskohustus kehtib mõlemale

vanemale. Asjaolu, et hagejate ema on xxx, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse

täitmisest. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et

vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Laste ema on tööealine ja

töövõimeline isik, puudub igasugune põhjendus, miks ema ei ole peale kolimist ja

seda eriti xxx elades endale tööd leidnud.

30. Kuna mõlemad lapsevanemad panustavad hagejate ülalpidamisse võrdselt, siis

mõlema vanema panus PKS § 101 mõistes on hagejale 1 summas 250,22 eurot (2 x

250,22 eur), hagejale 2 summas 212,69 eurot (2 x 212,69 eur) ja hagejale 3 summas

240,22 eurot (2 x 240,22 eur). L Ule maksab riik lapsetoetusi kokku 710 eurot (80 +

80 + 100 + 450).

31. Kostja osa lapsetoetustest on 242,50 eurot (40+40+50+37,50+37,50+37,50), mis

laekub laste ema kontole. Perekonnaseaduse §-le 101 on hagejate 1-3 elatis kokku

703,13 eurot, millest tuleb maha arvata kostja osa lapsetoetustest 242,50 eurot, mis

teeb kostja elatiseks 460, 63 eurot. Kohus tuvastas kostja xxx kontoväljavõttelt, et

kostja on täitnud ülalpidamiskohustust makstes igakuiselt üle 460,63 eurot hagejate

ülalpidamiseks. Arvestades kostja tegelikke elatismakseid 550-650 eurot (dtl 88), siis

sellises määras on kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud.

32. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagi kostja vastu rahuldamiseks, sest kostja

ei ole rikkunud hagejate ülalpidamise kohustust. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja

täidab edaspidigi ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikust, seaduslikust kui

hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral.

Menetluskulude jaotus

33. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 4 sätestatust ja

asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest alaealisel

hagejal puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks, mistõttu

oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane hageja kui

elatise saaja suhtes.

34. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik