2-24-16169/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16169

Tsiviilasi

O M hagi S M vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: O M (isikukood xxx)

Kostja: S M (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kohtuistung 08.01.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada O M ja S Mi abielu, mis on registreeritud xxx, Tallinna

Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxx.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. O M esitas 23.10.2024 Harju Maakohtule hagi S Mi vastu abielu lahutamiseks. Hagilt on

tasutud riigilõivu 100 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 24.10.2024.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx. Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel

on poolte abielulised suhted lõppenud üle 3 aasta tagasi.

3. Hageja kinnitas kohtuistungil 08.01.2025, et ta soovib abielu lahutada. Kostja kohtuistungile

ei ilmunud.

4. 14.01.2025 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitas kostja, et ta on nõus lahutama tema

ja O M vahel sõlmitud abielu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4

kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest, sh hagiavaldusest lähtudes, et hageja soovib

abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Hageja on määratlemata

kodakondsusega ja kostja on xxx kodanik. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte tahe

abielu lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses samuti

poolte tahte alusel. Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine

ebamõistlik. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

10. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

11. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik