2-20-5782/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-5782

Tsiviilasi

Tatyana

Karpushova

avaldus

võlgade

ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatyana Karpushova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tatyana Karpushova

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Ilya Zuev

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus muutmata ja Tatyana Karpushova

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tatyana Karpushova (avaldaja, võlgnik) esitas 17. aprillil 2020 Viru Maakohtule avalduse

võlgade ümberkujundamiseks. Avaldusele oli lisatud võla- ja varanimekiri,

ümberkujundamiskava ning pangakonto väljavõtted.

Võlgnik esitas 17. jaanuaril 2022 seisukoha, mille kohaselt on tema sissetulekud ca 734,56

eurot kuus. Võlgnik selgitas, et võttis välja pensioni, mida kasutas korteri võla tasumiseks ja

tuttavatele võlgade tagastamiseks. Võlgnik oli kuni juulini 2021 töötu ning asus siis tööle

koristajana. 29. oktoobril 2021 oli võlgnikul seljaoperatsioon ja ta viibib taastusravil.

Võlgnikule on määratud täielik töövõimekaotus oktoobrini 2022. Võlgnikul on võimalik

tasuda kuni 300 eurot kuus.

Aktiva Finance Group OÜ ei nõustunud 15. veebruari 2024 seisukohas

ümberkujundamiskavaga võlgniku avalduses toodud kujul. Võlgade ümberkujundamiskava

koostamisel ei ole võlgnik arvestanud asjaoluga, et tema majanduslik seis võib muutuda.

Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku kohustusi 5 aastaks juhul, kui võlgnik tasub selle aja

kestel kogu võla.

Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank p.lc) teatas 16. veebruaril 2024, et ei

soovi esitada avaldusi või taotlusi.

2. Kohus andis 27. juunil 2024 võlgnikule tähtaja täpsustatud võlgade ümberkujundamise

kava esitamiseks.

Võlgnik vastas 2. juulil 2024, et jääb varem esitatud ümberkujundamise kava juurde.

Täiendavaid täpsustusi ei ole. Võlgniku varaline olukord võimaldab tal tasuda võla katteks ca

100 eurot kuus. Võlgnik ei ole võlgnevusi kustutanud.

3. Kohus andis 18. oktoobri 2024 istungil võlgnikule tähtaja võlausaldajate nõuete

kontrollimiseks, vara- ja sissetulekute osas andmete ning uue ümberkujundamiskava

esitamiseks. Kohus palus 30. oktoobril 2024 avaldajal täpsustada väiteid seoses kuriteo

ohvriks langemise ja laenude võtmisega.

Võlgnik esitas 14. novembril 2024 seisukoha, et võlausaldajad ei ole hinnanud võlgnikule

laenu andmisel avaldaja krediidivõimelisust ning lepingutes kokkulepitud intressimäärad on

liiga kõrged. Võlgnik palus teha ümberkujundamiskava üksnes põhisummade osas. Võlgnik

suudab kava täita ca 10 aasta jooksul kuumaksega 200 eurot. Võlgniku sissetulekud on

riigitoetused 710 eurot. Võlgniku väljaminekud on 500 eurot.

Avaldaja lisas 25. novembri 2024 seisukohas, et tal ei ole võimalik esitada täiendavaid

andmeid, mh nõuete suuruste kohta, kuid kohtul lasub uurimiskohustus.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 3. detsembri 2024 määrusega avalduse võlgade ümberkujundamiseks

läbi vaatamata.

Võlgnik esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks 17. aprillil 2020, seega kohaldub

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni 30.

juunini 2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus.

VÕVS § 28 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb

mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 17), samuti kui

selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate

huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või

eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa.

VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või

täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta

vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema

vanusest, elukutsest ja haridusest.

Võlgnik märkis 2020. aastal kavas, et võlausaldajate kohustuste suuruseks on 24 159,45 eurot.

Vähendatud nõuete suuruseks märkis võlgnik 16 911,10 eurot. 2024. aastal teatas võlgnik, et

kohustuste suurus on sama ja ta ei ole menetluse ajal kohustusi vähendanud. Kavast jäi välja

võlgniku eluasemelaen, s.o kohustus Swedbank AS-i ees. Eluasemelaenu jääk on võlgniku

väitel ca 8000 eurot. Seega on võlgnikul kohustusi tema esitatud andmete põhjal ca 32 159,45

eurot.

Võlgniku sissetulekud on menetluse käigus olnud muutuvad, millest tulenevalt on muutunud

ka igakuine makse, mida võlgnik nõustus kavasse märgitud võlausaldajatele tasuma (ca 100–

300 eurot). Võlgnik on käesoleval ajal töötu, tema sissetulekuteks on riigitoetused 710 eurot

kuus (dtl 449). Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last.

Maakohus tuvastas, et võlgnikule kuulub ½ kaasomandiosa korteriomandist asukohaga

Juhenktali 4–16, Narva (dtl 498). Korteri väärtus on võlgniku väitel 13 000 eurot (dtl 449).

Võlgnikule kuuluva kaasomandiosa väärtus on seega kuni 6500 eurot (eelduslikult on

kaasomandi suuruse eraldiseisva võõrandamise väärtus väiksem kui pool). Korterit koormab

hüpoteek (dtl 499). Lisaks kuulub avaldajale kinnisasi asukohaga XXXXXX (dtl 497, nn

suvila). Suvilaga kinnistu väärtus on võlgniku väitel 10 000 eurot (dtl 449). Võlgnikule ei

kuulu sõidukeid (dtl 500). Seega on võlgnikul tuvastatavat vara kuni ca 16 500 euro

väärtuses.

VÕVS § 11 lg 1 kohaselt märgitakse võlgade ümberkujundamise kavas, milliste kohustuste

ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse ning ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg.

Võlgnik ei esitanud muudetud võlgade ümberkujundamiskava, mis võtaks arvesse tema

praegust ja eeldatavat varalist olukorda. Võlgnik selgitas 25. novembril 2024, et tal ei ole

võimalik esitada andmeid selle kohta, millise täitmise sageduse ja millise vähendamise

protsendiga kava ta taotleb.

Kohus märkis, et juhul, kui lähtuda võlgniku 14. novembri 2024 märgitud kohustuste

suurusest, siis kuluks 24 159,45 euro tasumiseks 200-eurose kuumaksega 120 kuud ehk 10

aastat. Juhul, kui lähtuda võlgniku 2020. a kavas 30% võrra vähendatud kohustuste suurusest,

siis kuluks 16 911,10 eurot tasumiseks 200-eurose kuumaksega 84 kuud ehk ca 7 aastat.

Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei ole sellise kavaga nõustunud. Arvestades, et

võlgnik taotleb kõrvalnõuete vähendamist nullini, siis ei ole ka selge, kas algne kava vastab

võlgniku soovile, kuivõrd sellest ei nähtu, milliseid nõudeid on vähendatud.

Ümberkujundamiskava puudumise tõttu ei ole kava kinnitamine tõenäoline (VÕVS § 17 lg 2

p 1).

Kuivõrd võlgnikul ei olnud nõustajat ning tal ei olnud raha nõustaja kulude deposiiti

tasumiseks (VÕVS § 18 lg 5), määras kohus, et nõustaja ülesandeid tuleb täita võlgnikule riigi

õigusabi korras määratud lepingulisel esindajal. Esindaja nõustus seda tegema.

Kohus selgitas korduvalt võlgnikule ja tema esindajale nõustaja ülesandeid, mh et võlgnikku

tuleb abistada võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldajatega

(VÕVS § 19 lg 1).

Võlgnik ega tema esindaja ei täitnud kohtu juhised ega seaduses sätestatud ülesandeid. Kohus

ei nõustunud võlgniku seisukohaga, et võlgniku nõuded tuleb välja selgitada kohtul. Võlgade

ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade

tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ning võimalusel kinnitavad selle (TlnRgKm

04.11.2020, 2-20-8909, p 16).

Kohus selgitas, et võlgniku esitatud andmete ja seisukohtade alusel ei ole võimalik kontrollida

võlgniku väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta või krediidi kulukuse

määra kooskõla seadusega (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2 21 13098/50, p 13 jj). Võlgnik

märkis, et võlad tekkisid seoses pettuse ohvriks langemisega, kuid ei selgitanud, millal

laenulepingud sõlmiti ning mis viisil toimus tehingute sõlmimine. Kohus leidis, et

kohustused, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, on ebaselged, mistõttu oleks

ümberkujundamiskava kinnitamine ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

Kohus leidis, et kuigi võlgniku sissetulekud eelduslikult suurenevad seoses lapse sünniga

määratava vanemahüvitisega, siis makstakse seda ajutiselt. Arvestades, et võlgnik on

menetluse ajal valdavalt töötu olnud, ei oleks võlgniku suhtes kava kinnitamine tema varalist

seisu arvestades täidetav isegi, kui ümberkujundatavad kohustused ja kava oleksid selged.

Võlgnikul on hetkel kolm ülalpeetavat alaealist last ning uuel aastal lisandub neljas

ülalpeetav. Võlgnik ei ole avaldanud soovi/nõustumust realiseerida võlgade katteks oma

kinnisasja (nn suvila), sest on istungil avaldatu kohaselt remontinud kinnisasja Kredexi

lasterikaste pere toetusrahadega.

Kohus leidis, et võlgnik ei ole suutnud viimase kolme aasta jooksul enda majanduslikku

olukorda parandada määral, et võimaliku kava täitmist saaks pidada tõenäoliseks. Kohtu

hinnangul võib võlgnik olla praeguseks ajaks püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata

ilmselt tema avalduses märgitud (kuid ebaselgeid) kohustusi ja see on olnud nii pikemat aega.

Võlgnik ei ole suutnud kohut veenda oma võimekuses tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega kogu võlgade ümberkujundamise kava ajal (st olemasolevate andmete põhjal

arvutatuna ca 7 või 10 aastat). Seda näitab võlgniku menetluse aegne käitumine sissetulekute

teenimisel. Võlgnik kinnitas 18. oktoobri 2024 kohtuistungil, et tal ei jää sissetulekutest raha

üle ning ta ei ole menetluse ajal võlausaldajatele makseid teinud.

Kokkuvõttes leidis kohus, et võlgade ümberkujundamiskava (selle olemasolul) täitmine oleks

ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

Kohus märkis ka, et ümberkujundamiskava tähtajaga 7 või 10 aastat oleks ka ebamõistlikult

pikk nii võlgniku kui ka võlausaldajate suhtes, arvestades, et võlgnik ei tööta, ei ole omanud

stabiilset töösuhet, võlgniku sissetulekute suurust, pangalaenu tasumist ning ülalpeetavate

arvu.

Kohus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud kulud võlgniku kanda

ja võlausaldajate menetluskulud võlausaldajate endi kanda

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja tagasi

saatmist Viru Maakohtule uueks läbi vaatamiseks.

Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus olulisel määral menetlusnorme ning ei

rakendanud uurimispõhimõtet. Avaldaja taotles kohtult, et kohus koguks ise tõendeid, sh

küsiks võlausaldajatelt seisukohti ja selgitaks välja nõuete täpse suuruse.

Ebaõige on kohtu hinnang, et avaldusel ei ole perspektiivi, kuna kaebaja sissetulek on väike.

See seisukoht ei arvesta asjaoluga, et paljud isikud elavad toetustest ning suudavad oma võlgu

tasuda.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg

5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga

6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Täiesti põhjendamatud on määruskaebuse etteheited maakohtule uurimispõhimõtte rikkumise

ja tõendite kogumata jätmise osas. Avaldaja seisukoht, et võlgade ümberkujundamiseks ei pea

avaldaja teadma oma kohustustega seotud asjaolusid, sh kohustuste tekkimise aega ega

suurust, ei ole õige.

VÕVS § 10 lg 2 sätestas võlgade ümberkujundamise avalduse kohustuslikud andmed ning

avaldusele tuli lisada võlgade ümberkujundamise kava (VÕVS § 11). Maakohus selgitas

korduvalt avaldajale ja temale riigi õigusabi korras määratud esindajale, millised andmed

tuleb kohtule esitada ja mida võlgade ümberkujundamise kava peab sisaldama. Maakohus

selgitas avaldajale õigesti, et võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma

välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohus hindab kava ja

võimalusel kinnitab selle

Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras nõustaja ülesannete täitjaks võlgnikule riigi

õigusabi korras määratud lepingulise esindaja, kes oli nõus nõustaja ülesandeid täitma.

Maakohus selgitas avaldaja esindajale ka tema ülesandeid ja määras tähtajad ülesannete

täitmiseks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ei täitnud kohtu korraldusi ega

nõustaja ülesandeid vajaliku hoolsusega. Samas ei toonud esindaja ebaprofessionaalne

käitumine praegusel juhul kaasa avaldaja õiguste rikkumist. Maakohus selgitas piisava

täpsusastmega välja võlgniku kohustuste ja varade suuruse ning võlgniku sissetulekud ja

kulud. Kohtu pädevuses ei olnud avaldajale kava koostamine, see oli praeguses asjas esindaja

ülesanne, mida ta nõuetekohaselt ei täitnud. Maakohus lähtus põhjendatult asjas esitatud

võlgade ümberkujundamise kava erinevatest projektidest ja leidis, et kava täitmine ei ole

reaalne. Õige on ka maakohtu seisukoht, et 10- või 7-aastase pikkusega kava kinnitamine ei

oleks võlgniku ega võlausaldajate huvides.

9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/