2-23-145975/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-145975

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi H.O

vastu põhivõla 2500 euro, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

3273 eurot 01 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ;

registrikood 11542046), lepinguline esindaja H.O Martin

Kostja: H.O (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista H.O-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 2668 eurot 15 senti (s.o põhivõlg 2500 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 133 eurot 15 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Mõista H.O-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2500 eurolt) alates

23. detsembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ viivisenõue 292 euro 93 sendi ulatuses ja edasiulatuva

viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas. Jätta täielikult rahuldamata B2 Impact

OÜ intressinõue (311 eurot 93 senti).

5. Jätta menetluskuludest 82% H.O ja 18% B2 Impact OÜ kanda.

6. Mõista H.O-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 344 eurot 40 senti.

7. Mõista H.O-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (344 eurolt 40 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ; hageja) esitas 14. novembril 2023 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.O-lt (kostjalt) 3284 euro 38 sendi saamiseks.

Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas

Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 22. detsembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja 3273 eurot 01 sendi (s.o põhivõlg 2500 eurot, intress 311 eurot 93

senti, sissenõutavaks muutunud viivis 426 eurot 08 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja 15.

veebruaril 2023 laenulimiidi lepingu, mille alusel sai kostja limiiti 2500 eurot. Kostja on

kasutanud limiiti kokku summas 2625 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 125 eurot. Kostja

oli viivituses aprill, mai ja juuni 2023 osamaksete tasumisega. Esialgne võlausaldaja saatis

kostjale 28. juunil 2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu 13. juulil 2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded

kostja vastu hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 15. veebruaril 2023 sõlmitud laenulimiidi lepingust (dtl 32 – 41; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 42 – 44). Lepingu alusel maksis esialgne võlausaldaja

kostjale 2625 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu esialgse võlausaldaja esitatud arvete

alusel.

6. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 45,93% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (15.

veebruaril 2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (kolmekordne määr seega

45,93%). Seega ei ületa lepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

9. Hageja on hagi p-s 16 selgitanud, et esialgne võlausaldaja on esitanud ammendavad

selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise osas. Hagile on lisatud rahvastiku-

ja maksehäireregistri päringute väljavõtted.

Kohus selgitas 14. augusti 2024 kohtunõudes, et hagis esitatud andmed ei võimalda kohtul

kontrollida, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu

hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu

hinnangul ei ole jälgitav, kuidas hageja jõudis positiivse otsuseni. Kohus palus hagejal selgitada,

kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja

konkreetsed asjaolud).

Samuti selgitas kohus seda, et kohtupraktikas on leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama,

et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku

kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55).

Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto

väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega

laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-22-147994, p 12.1).

Vastusena kohtunõudele selgitas hageja 17. septembri 2024 menetlusdokumendis, et kostja

taotluse kohaselt oli tema sissetulek 1220 eurot ja kulud 300 eurot. Kostja konto väljavõtte

kohaselt on kostja keskmine sissetulek 1118 eurot 14 senti ja finantskohustused 472 eurot 80

senti. Lisaks maksis kostja ka elatist 75 eurot. Majapidamiskuludeks arvestas esialgne

võlausaldaja 200 eurot. Laenulimiidi tagasimakse oli 125 eurot. Seega jäi kostjale vaba raha ca

370 eurot kuus.

10. Kohus on seisukohal, et kostja konto väljavõtted (dtl 75 – 85) ei võimalda kohtul kostja

krediidivõimelisust täiel määral kontrollida. Kohus märgib, et konto väljavõtted hõlmavad

perioodi 20. novembrist 2022 kuni 14. veebruarini 2023 (kolm kuud). Konto väljavõtetest

nähtub vaid kahe täiskuu (detsember ja jaanuar) kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohtule

esitatud konto väljavõtetest ei nähtu aga see, kellele on ülekanded tehtud..

Kohtule jääb praegusel ajal arusaamatuks, kuidas on esialgne võlausaldaja saanud

finantskohustuste suuruseks 472 eurot 80 senti. Detsembris 2022 on kostja teinud kokku

ülekandeid summas 1633 eurot 64 senti, jaanuaris 2023 summas 2654 eurot 90 senti ja

veebruaris summas 389 eurot 06 senti, mille kategooriaks on esialgne võlausaldaja märkinud

„home.mortgage“ (inglise keeles kodulaen). Neid summasid arvestades on kostja kohustused

kohtu hinnangud suuremad kui 472 eurot 80 senti kuus.

Kohtu hinnangul on mõistetav, et krediidiandja kasutab isiku krediidivõimelisuse hindamiseks

digitaalseid ja automatiseeritud lahendusi. Samas tuleb krediidiandjal arvestada ka sellega, et

kohtumenetluses ei pruugi sellised andmed olla tõendiks vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Hageja on 17. septembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud 2500 eurot (2625 – 125). Hageja nõuab ka viivist seadusjärgses määras.

13. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Kostja tegi viimase makse märtsis 2023. Alates aprillist 2023 oli kostja viivituses aprilli, mai ja

juuni 2023 osamaksetega. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 28. juunil 2023

meeldetuletuskirja hoiatusega, et kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütleb

esialgne võlausaldaja lepingu üles. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 13. juulil 2023 üles.

Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu

ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.

14. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kuivõrd leping on kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda kogu

võlgnevuse tagastamist. Hageja on välja toonud põhivõla arvestuse (saadud krediit 2625 –

tagasimaksed põhivõla käteks 125 eurot). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud

arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 2500 eurot.

15. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

Lepingu kohaselt võrdub viivisemäär intressimääraga. VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub

praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset

viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada

seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära. Ka hageja ise on 17. septembri

2024 menetlusdokumendis lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast.

Eelneva tõttu on viivis põhivõlalt alates 14. juulist 2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast)

kuni hagi esitamiseni (22. detsembrini 2023) 133 eurot 15 senti (siinkohal kasutas kohus

viivisekalkulaatorit). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (2500

eurolt) alates 23. detsembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

16. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt 35 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 3

sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja tugineb sellele, et ta on saatnud kostjale kolm nõudekirja (2. augustil 2023, 7.

septembril 2023 ja 25. septembril 2023). Need nõudekirjad on kohtule ka esitatud (dtl 46 – 50).

Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot

(25+5+5).

17. Intressi märgib kohus järgmist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle

lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi

arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka

rahuldada.

18. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2668

eurot 15 senti (s.o põhivõlg 2500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 133 eurot 15 senti ja

sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt (2500 eurolt) alates 23. detsembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (311

eurot 93 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 292 euro 93 sendi ulatuses

(426,08 – 133,15). Kohus jätab rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset

määra ületavas osas.

19. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 3273 eurot 01 senti ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2668 eurot 15 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 82%

ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 82% kostja ja 18% hageja kanda.

20. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 420 euro suurune

riigilõiv. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 344 eurot 40 senti (420 x 0,82).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(344 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik