3-24-2733/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2733

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2024

ettekirjutuse tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamist

puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-

Marita Alliksoo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2733 menetlus.

2. Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus nõudes tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

01.10.2024 ettekirjutus nr 1052283015 sissesõidukeelu kohaldamise osas.

2. Vastustaja 17.11.2024 vastuse kohaselt täitis kaebaja ettekirjutuse lahkumiskohustuse osas

03.10.2024 ning sellest kuupäevast rakendus kaebaja suhtes ettekirjutusega kohaldatud 3 kuu

pikkune sissesõidukeeld. Praeguseks on sissesõidukeeld seega ammendunud.

3. Kohus küsis 06.01.2025 kaebaja seisukohta menetluse jätkamise osas ja andis talle

võimaluse hiljemalt 14.01.2025 taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes, põhjendades

sellisel juhul, miks on menetluse jätkamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus selgitas, et kui

kaebaja taotlust ei esita, lõpetab kohus asja menetluse. Kuna kaebaja on avaldanud selles

kohtumenetluses kohtule enda sidevahendi andmed, saatis kohus kohtunõude vastavaid

sidevahendi andmeid kasutades kaebajale ja seega saab kohtunõude lugeda saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav

haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui see on vajalik kaebajate õiguste kaitseks ja kaebajad

seda taotlevad (HKMS § 152 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et kui kehtivuse kaotanud haldusaktil ei ole enam mõju ega praktilist

tähendust, ei ole tühistamisnõue lubatav (13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punktid 10‒12).

Kohus leiab, et kolme kuu jooksul kehtinud sissesõidukeelul ei ole enam mõju ega praktilist

tähendust, mistõttu ei ole tühistamisnõue selle peale lubatav. Riigikohus selgitas samuti, et kui

haldusakt on täielikult ammendunud ja tühistamisnõue menetluslikult lubamatu

õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1

punktiga 4 ja lõikega 2. Eeltoodust tulenevalt esineb praegusel juhul alus menetluse

lõpetamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist. Ka kohtu hinnangul ei ole

menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada.

5. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust samasisulise kaebusega kohtusse

pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

6. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt

tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega

tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Kuna haldusakti ammendumine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest, ei ole praeguses asjas kohaldatav HKMS § 108 lg 6, mistõttu

jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda.

Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)