2-22-115890/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-22-115890

B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing)

hagi N. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1163,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure

osaühing, registrikood 11542046), esindaja Anu Volmer

Kostja N. M. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalikus lihtmenetluses

1. Jätta B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) hagi N. M. vastu

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing)

kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude

puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxxx. ja kostja sõlmisid 28.02.2017 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal

kasutada krediiti kuni 2000 eurot. Lepingu kehtivuse ajal sõlmisid pooled lepingu lisa, millega

suurendati limiiti 5000 euroni. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti

perioodil 10.06.2017 kuni 23.08.2021 kokku summas 1539 eurot ning on teinud

tagasimakseid kogusummas 2839,38 eurot (11.10.2024 vastuse kohaselt). Algse hagiavalduse

kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 2402,26 euro ulatuses, sellest 915,66 eurot on

arvestatud põhiosa, 1362,60 eurot intressi ja 124 eurot teenuskulude katteks.

2. Kostja rikkus laenulimiidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja

lepingu 13.01.2021 avaldusega üles ja loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on

kostjat teavitatud 29.12.2020. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 623,34 eurot, intressi

81,48 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 428,40 eurot.

3. Kohus võttis hagi 10.06.2022 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte

11.06.2022.

4. 13.06.2022 kostja tunnistas et on laenu kätte saanud ning tasus lepingujärgseid makseid aga

hilinemisega. Kostja leidis, et hageja krediidikulukuse määr oli vastuolus VÕS § 4062 lg 1

sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ning mõlemad laenulepingud on tühised.

Kostja ei olnud nõus ka hageja poolt nõutud tulevikus sissenõutavaks mittemuutunud viivise

määras 41,40 % aastas alates 09.06.2022, kuna see on ebamõistlikult suur ja kostjat

kahjustatav ning seetõttu tühine. Samuti vaidleb kostja vastu õigusabi summale, s.o. 420 eurot

(3,5 tunni eest). Kostja leidis, et põhjendatud esindajakulud on 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt

kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

5. 28.06.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt hageja leidis, et tal oli

VÕS § 164 lg 1 alusel nõue loovutada ilma võlgniku nõusolekuta. Kostjal oli võimalik jälgida

Xxxx iseteeninduse personaalse koodi alusel kogu oma lepinguga seonduvat infot. Nõude

loovutamine inkassofirmale on kostjale teatatud 29.10.2020 kostja e-posti aadressile xxxx.

Lisaks edastati kostjale 04.12.2020 samale e-posti aadressile teade võlgnevuse kohta ja selle

tasumata jätmise korral menetluse üleandmise kohta, millele kostja vastas. Hageja oli

hagiavalduses välja toonud, et kostja poolt on laenulepingu perioodil tehtud tagasimakseid

kokku 2402,26 eurot. Hageja

leidis, et

ta

on

täitnud

ja

järginud

tarbijakrediidileping kohta sätestatud arvelduskrediidilepingule sätestatud erisustega.

Teabelehel oli laenuandja poolt tüüpnäide krediidikulukuse määra kohta ning eeldusel, et

krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies ulatuses ning makstakse tagasi 12 võrdse

tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse

võtmisest ning kostja poolt ei võeta kasutusele lisasummasid (ei saanud aluseks võtta). Seega

ei olnud VÕS § 4062 lg 1 rikkumine. Laenulepingus oli kokku lepitud viivist arvestatakse

intressimääraga võrdses määras ,s.o. 49,09% aastas. Hagejale jääb ka selgusetuseks kostja

väide õigusabikulude osas, kuna neid ei ole hageja poolt esitatud. Hageja on tasunud ainult

riigilõivu hagilt.

6. 03.04.2023 tegi kohus selgituskohustuse määruse ja andis pooltele tähtaja lõplike

seisukohtade esitamiseks.

7. 03.04.2023 ja 07.07.2023 esitas kostja täpselt identse seisukoha nagu oli esitanud 12.06.2022.

8. 24.04.2023 hageja selgitas 03.04.2023 kohtumääruse punkti 16, et kus tulenes summas 124

eurot teenuskulude katteks. Laenuandjal on õigus võtta laenu andmise eest teenustasu.

Teenustasu sõltub laenusummast ja koosneb kasutuselevõtutasust ja päevaintressist, mida

võetakse hinnakirjas näidatud määras (lepingu üldtingimuste p 5.2). Vastavalt üldtingimustele

lisatud hinnakirjale kohustub klient alates teisest krediidi kasutusele võtmisest kliendi

arveldusarvele tasuma laenu kasutuselevõtutasu 5% kliendi poolt kasutusele võetud krediidi

summast. Kostjale on esitatud tasulisi meeldetuletuskirju kokku 16, mille eest tasu kokku on

80 eurot (16 x 5,00 eurot, vt hagiavalduse lisa 7 olevad 15.07.2017, 15.08.2017, 15.10.2017,

10.10.2017, 15.06.2018, 15.09.2018, 13.02.2019, 15.03.2019, 15.04.2019, 15.08.2019,

15.10.2019, 15.03.2020, 15.04.2020, 15.07.2020, 15.09.2020, 15.11.2020 arved). Seega 80,00

eurot on arvestatud meeldetuletuskirjade katteks ning 44,00 eurot laenusummade

kasutuselevõtutasu katteks.

9.

27.09.2024 edastas kohus pooltele kohtunõude, milles palus poolte vahel võimalusel

kompromiss sõlmida ja hagejal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitada

ning selle rikkumise korral esitada ümberarvestus.

10. 28.09.2024 ja 14.12.2024 kostja esitatud vastustes jääb ta oma eelnevate seisukohtade

juurde.

11. 11.10.2024 hageja selgitas, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja teatas, et

kostjale on edastatud kompromissettepanek, kuid kostja on oma vastuses 28.09.2024

leidnud, et asja lahendamine ei ole kompromissiga võimalik. Hageja märgib, et

krediidileping on sõlmitud 2017 ning krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamist teinud

2017 kehtinud krediidiandja siseeeskirja ja regulatsiooni kohaselt. Vastutustundliku

laenamise põhimõtet hinnati kostja esitatud andmete alusel ehk igakuist netosissetulekut

1600 eurot, isikusamasust tuvastati Rahvastikuregistrist. Kostja pidi kinnitama, et tal ei ole

maksehäireid ühegi isiku ees ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis mõjutab

tagasimaksete tegemist. Kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei täitnud kostjale

laenu andmisele vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, siis saab

rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine

seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Kostja

sai krediiti 1539 eurot ning kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas

2839,38 eurot, mis tuleb ümberarvestuse korral arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneb

hageja põhinõudeks 0 eurot ning kostja kohustuse saab lugeda täidetuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus jätab hagi rahuldamata.

13. Kohus menetleb lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1).

Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16).

Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega

(TsMS § 444 lg 2).

14. Xxxx. ja kostja sõlmisid 28.02.2017 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal

kasutada 2000 eurot krediiti, lepingu lisaga suurendati seda summat 5000 euroni. Tegemist

on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai

krediiti väljaspool majandustegevust.

15. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

16. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1539 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p

10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas.

Miinimumsumma moodustab 8% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen +

teenustasu) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

17. Lepingu sõlmimisel 28.02.2017 oli krediidikulukuse määr 56,84% aastas. Eesti Panga

veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 18,95%.

Krediidikulukuse määr 56,84% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda, milleks on 56,85% (3x18,95%). Alates 09.01.2020 kehtima hakanud lepingu

üldtingimuste muudatustest tulenevalt, kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo

Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määr 61,79% aastas.

See ei ületanud lepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset lubatud krediidi kulukuse

määra.

18. Kostja on hageja enda kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas

2402,26 eurot (hagiavalduses) ja 11.10.2024 kohtunõude vastuse kohaselt 2839,38 eurot.

Hageja nõuab põhivõla (623,34 eurot), intressi (81,48 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot)

ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (428,40 eurot) tasumist.

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS

§ 4034 lg 13).

21. Kohus selgitas 30.09.2024 hagejale, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

22. Hageja 11.10.2024 vastusest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

23. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete

puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.

24. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

25. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem

maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus

KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.

26. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav

muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud

teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi

tarbija kohustuste suuruse kohta.

27. Hageja märkis ka, et 2017 hinnati krediidivõimelisust 2017 kehtinud krediidiandja

siseeeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Kohus selgitab, et Riigikohus on leidnud, et

krediidiasutustele on krediidi andmisel VTL põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud

alates 01.01.2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on

põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Tarbijakrediidi kohta on

VTL põhimõte sõnaselgelt ette nähtud alates 01.07.2011 kehtivas VÕS §-s 4032. Kõigist

olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga

seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku

teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Riigikohtu lahendis mainitud sätte varem kehtinud

redaktsioon on KAS 01.07.2006 redaktsioon, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud

laenude andmisel ja jälgimisel krediidiasutuse sisemise krediteerimise printsiipe ja häid

pangandustavasid. KAS § 83 lg 3 kehtis ka laenulepingu sõlmimise ajal 28.02.2017. Järelikult

kehtis VTL põhimõtte järgimise kohustus ka laenu andmisel.

28. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

29. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

30. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1539 eurot ja teinud tagasimakseid summas

2839,38 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga

ületavas summas. Lepingu kehtivuse ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär null, seega ei ole

hagejal kostja vastu ka intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt

ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

31. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud Xxxx-ga

sõlmitud laenulimiidilepingust ja selle lisast tulenevad kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja

poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees

laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

32. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik