2-24-11742/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11742

Kohtuasi

Y.B hagi V.S Invest OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2024/2372

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Indrek Põder

Kostja V.S Invest OÜ (registrikood 11259008),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.B (hageja) esitas 01.08.2024 Harju Maakohtule hagi V.S Invest OÜ (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/2372.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja V.M.Ehitus OÜ (kustutatud 09.10.2024,

laenuandja/nõude loovutaja I) 31.01.2017 laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 60 038

eurot, mis tuli tagastada hiljemalt 31.12.2017. Laenulepingust tulenevate hageja kohustuste

täitmiseks seati hagejale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxxx) hüpoteek 83

200 euro ulatuses. Laenuandja loovutas laenulepingust tuleneva nõude 25.10.2017 NTE

Varahaldus OÜ-le (nõude loovutaja II). Viimane loovutas nõude 25.07.2019 edasi kostjale.

2-24-11742

1.2. Kostja täitmisavalduse alusel algatati hageja suhtes täitemenetlus. Täitedokumendiks oli

Tallinna notar Heleriin Kulla 25.07.2019 tõestatud hüpoteegi ja nõuete loovutamise leping.

Täitmisavalduse kohaselt on kostjal hageja vastu põhinõue 60 038 eurot ja viivise nõue 23

162 eurot. Kostjal ei ole hageja vastu nõudeid. Kostja ei saanud omandada nõuet hageja vastu,

sest nõuet hageja vastu ei olnud ka 25.07.2019 nõude kostjale loovutanud isikul (s.o nõude

loovutaja II). Nõude loovutaja II omandas nõude hageja vastu laenuandjalt 25.10.2017

hüpoteegi üleandmise ja nõude loovutamise lepingu alusel, kuid viidatud leping tunnistati

tagasivõitmise korras kehtetuks Harju Maakohtu 07.03.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-

5619.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 21.11.2024 hagi menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata hageja

taotluse hagi tagamiseks. Menetluskulud jäid hageja kanda.

2.1. Maakohus jättis hagi (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagi alusena esile

toodud faktiliste asjaolude kohaselt ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamine põhjendatud.

Kostja omandas nõude hageja vastu kehtivalt.

2.1.1. Hageja tugineb hagis ainult asjaolule, et kostja ei saanud omandada 25.07.2019

lepinguga nõuet hageja vastu, sest nõuet hageja vastu ei olnud ka 25.07.2019 nõude

loovutanud isikul – Harju Maakohus on 07.03.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-5619

tunnistanud nõude aluseks oleva esialgne nõude loovutuse kehtetuks.

2.1.2. Tsiviilasjas nr 2-20-5619 tehtud otsuses leidis maakohus, et leping kahjustab võlgniku

võlausaldajate huve seetõttu, et võlgnik võõrandas lepingu alusel laenulepingust tuleneva

nõude hageja vastu põhjendamatult madala hinnaga, kuid Tallinna Ringkonnakohtu kinnitatud

kompromissiga nõustus NTE Varahaldus OÜ tasuma V.M.Ehitus OÜ (pankrotis)

pankrotivarasse kompromissina 40 000 eurot. Sellega on ära langenud lepingu kehtetuse

eeldus, mille kohaselt kahjustati võlgniku võlausaldajate huve, kuna NTE Varahaldus OÜ

tasus omandatud nõude eest täiendavalt 40 000 eurot.

2.2. Kuna maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, siis puudus alus ka hagi tagada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võtta hagi

menetlusse ning rahuldada taotlus hagi tagamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

3.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg-t 2. Maakohtul tuli hageja esitatud

faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas sellele faktikogumile vastav

õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Maakohus võis lähtuda üksnes nendest

faktilistest asjaoludest, mis olid hagis esile toodud ning hinnata sai vaid nõude õiguslikku

põhjendatust. Maakohus ei tohtinud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Jättes hagi

TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata, oli kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus, ning hagi menetlusse võtmisest võis keelduda üksnes juhul, kui hagis

esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

3.2. Nõude loovutamise käsutustehingu kehtetuks tunnistamisest tulenevalt kuulus nõue

algusest peale esialgsele võlausaldajale ning nõuete heauskne omandamine polnud võimalik.

Kui loovutatud nõue ei kuulunud isikule, kes nõude loovutas, siis ei muutunud nõude

omandaja võlausaldajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Hageja hagi ei ole perspektiivitu,

2-24-11742

sest kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-20-5619 nõude loovutuse kehtetuks. Kostjal puudub

kehtiv täitedokument.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

7. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse

võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse

võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p

10). TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust

eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks

anda aluse hagi rahuldada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinsel juhul hagis esitatud nõude ja asjaolude pinnalt

järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. Hageja tugines asjaolule, et

kostjal ei olnud hageja vastu nõudeid, kuivõrd nõuete üleminekut ei toimunud. Seega oli

hageja suhtes algatatud täitemenetlus lubamatu. Hageja nõue on võimalik täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, st nõue pole õiguslikult perspektiivitu.

9. Maakohus asus vaidlustatud määruses hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama ja

hageja nõuet sisuliselt lahendama. Maakohus ei lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega

eeldanud nende õigsust, mis on aga TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Nagu

öeldud, hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks

hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus on õigusliku

perspektiivi asemel ekslikult hinnanud hagi sisu. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus

hagi ennatlikult menetlusse võtmata.

10. Kohus ei saa võtta menetlusse vaid neid hagisid, mis on põhjendatud. Hagi menetlusse

võtmise faasis ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Asjaolu, kas

sundtäitmine on lubamatu, tuleb kohtul tuvastada hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete

ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses.

11. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

12. Hageja taotles määruskaebuses määruse tühistamist ka osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks ning uue määruse tegemist, millega hagi

tagamise taotlus rahuldada. TsMS § 390 lg 1 ei võimalda esitada määruskaebust määrusele,

millega hagi jäi tagamata. Hageja on võimalik esitada maakohtule uus hagi tagamise avaldus.

13. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.

2-24-11742

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja

esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa siinse määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)