4-24-2763/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-24-2763

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. novembri 2024

otsus B.N-i väärteoasjas LS § 234 lg 1

ja LS § 259 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku B.N-i (B.N;

isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Urmas

Simon, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon läbi vaatamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Simon kaudu 219,60 eurot, sealhulgas käibemaks 39,60 eurot,

vandeadvokaat Urmas Simonile menetlusalusele isikule B.N-ile

määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja

ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 3. augusti 2024 väärteoprotokolli nr AB1501444

(väärteoasja nr 2590,24,001977) kohaselt juhtis B.N 3. augustil 2024 kella

00.10 ajal Tallinna tänaval, Rakvere linnas, Lääne-Viru maakonnas jalgratast, jalgrattal ei

põlenud pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt

antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud sinise-

punase vilkuriga ning sireeniga.

Rikutud õigusnormideks on liiklusseaduse (LS) § 38 lg 1 ja § 87 lg 3 ning

väärteokvalifikatsiooniks LS § 234 lg 1 ja LS § 259 lg 1.

23. augustil 2024 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule.

2. Viru Maakohtu 21. novembri 2024 otsusega karistati B.N-i LS § 259 lg 1 ja § 234

lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 20 päeva arestiga.

2.1. Maakohus leidis, et B.N-i rikkumised on õigesti kvalifitseeritud ning tegude

toimepanemine on tõendatud B.N-i ütlustega, milles ta tunnistab teo toimepanemist ja

tunnistaja E.O. a ütlustega. Menetlusalune isik pani väärteod toime otsese tahtlusega. Ta on

süstemaatiliselt ja tahtlikult toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

2.2. B.N-i karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.N-il 8

kehtivat väärteokaristust, sealhulgas 5 karistust on määratud kohustusliku peatumismärguande

tahtliku eiramise eest. B.N-i tegevus liiklusnõuete rikkumisel on süstemaatiline. Kuna

menetlusalune isik pani jalgratast juhtides toime teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule,

siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

2.3. Kõik B.N-ile määratud rahatrahvid on tasumata, seega varasemad

väärteokaristused ei ole avaldanud positiivset eripreventiivset mõju ning menetlusalune isik

on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud

karistuseks rahatrahvi mõistmine, kuna see jääb suure tõenäosusega tasumata ega avalda B.N-ile

ka piisavat eripreventiivset mõju. Arvestades B.N-i süü suurust, tuleb

pidada põhjendatuks karistada teda arestiga üle selle keskmise määra.

2.4. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuna see ei ole piisav, et

mõjutada B.N-i edaspidi õiguskuulekalt käituma. B.N-ile Viru Maakohtu 30.

mai 2023 kohtumäärusega asjas nr 4-23-242 asenduskaristusena määratud üldkasulik töö on

küll nõuetekohaselt sooritanud, kuid see ei ole tõkestanud tema poolt uute samaliigiliste

rikkumiste järjepidevat toimepanemist.

2.5. Maakohus ei pidanud võimalikuks ka B.N-i aresti kandmist ositi ja Rakvere

arestimajas. Puudub võimalus määrata aresti kandmine elukohajärgselt, kuna Rakveres ei ole

arestimaja, kus karistust kanda ning kõik määratavad arestid kuuluvad kandmisele Viru

Vangla arestimajas, mis asub Jõhvis. Ringkonnakohtu 25. märtsi 2024 otsusega väärteoasjas

nr 4-23-3568 võimaldati B.N-il kanda 19-päevast aresti kohtuotsuse jõustumise

järgsest kuust arvates ositi 3 päeva kaupa viiel esimesel järjestikusel nädalal ja 4 päeva

kuuendal nädalal. Ajavahemikus 26. juunist 2024 kuni 17. oktoobrini 2024 teatas Viru Vangla

kohtule 6 korral, et B.N ei ole ilmunud määratud aresti (järjekordse) osa kandmisele.

Kohus on seega kuuel korral kohaldanud B.N-i suhtes sundtoomist Viru Vanglasse.

Iga sundtoomisega on KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kaasnenud menetluse erikulu kogusummas

282,40 eurot, mille on kohustatud hüvitama isik, kelle süül need on tekkinud.

2.6. Ka aresti ositi kandmine ei ole takistanud B.N-i jätkamast samaliigiliste

väärtegude toimepanemist, kuna süüks arvatud väärteo pani ta toime varasema aresti ositi

kandmise ajal, s.o 3. augustil 2024, olles äsja vabanenud aresti teise osa kandmiselt.

APELLATSIOON

3. Viru Maakohtu 21. novembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku

B.N-i kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes palub tühistada maakohtu otsus

karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega vähendada B.N-ile mõistetud

aresti päevade arvu ning asendada mõistetud arest KarS § 69 lg 1 järgi üldkasuliku töö

tundidega. Alternatiivselt võimaldada B.N-il kanda arestipäevi ositi, nt

nädalavahetustel maksimaalselt kolme päeva kaupa.

3.1. B.N-il on probleeme vaimse tervisega ja seetõttu ei tohiks teda pikaks ajaks

arestimajja saata. Selle terviserikke tõttu on ta ka osaliselt töövõimetuspensionär. Kohus

peaks sellega arvestama ning määrama karistuseks üldkasuliku töö, et arestimaja seinad ei

tekitaks temas klaustrofoobiahooge.

3.2. Maakohtu mõistetud aresti määr on liiga suur, arvestades rikkumise olemust ja

ühiskonnaohtlikust. Jalgrattaga pimedal ajal ilma valgustuseta sõitmine ja politseivilkurite

saatel mittepeatumine ei seadnud mitte ühtegi kõrvalist isikut ohtu peale apellandi enda.

Sellise rikkumise eest on 20 päeva aresti liiga range karistus, kus pole võetud arvesse ka tema

tervislikku seisundit.

3.3. Menetlusalusel isikul esineb psühhoose ja paanikahoogusid ning B.N küsib, mis

saab siis, kui need tekivad tal arestimajas viibimise ajal. Tema ise leiab, et see olukord oleks

talle eluohtlik. Apellant teavitas kaitsjat, et ta „ei suuda üle 3 päeva aresti järjest istuda. Mul

on niigi pidevalt nutuhood, halvad mõtted ja peaaegu paanika hood ja üksinda mitu päeva

järjest ilma vajalikkude inimestega suhtlemiseta on minu jaoks peaaegu võimatud. Samuti

seal olles ma ei ole nõus andma teada kui mul on tugevalt nt enesetapumõtted, aga väljas

olles ma olen nõus endale ise abi kutsuma kui vaja.”

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellatsioon tervikuna perspektiivitu. Selles toodud

argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu jääb see VTMS § 2, KrMS

§ 326 lg 3 ja KrMS § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata.

5. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu

lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust

maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või

materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud

väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c)

ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks

(RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). VTMS § 2 annab võimaluse juhinduda KrMS §

326 lg-st 3 ka väärteomenetluses. Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.

6. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid tõsiseltvõetavaid argumente selle kohta, et maakohus

oleks karistuse mõistmisel eksinud või oleks põhjendamatult jätnud aresti üldkasuliku tööga

asendamata või aresti ositi kandmisele määramata. Sellises olukorras puudub alus maakohtu

seaduslike ja põhjendatud seisukohtade ümberhindamiseks. Maakohus on põhjalikult

analüüsinud, miks tuleb B.N-ile mõista karistuseks just 20 päeva aresti kui ka seda, et

B.N-ile on varasemalt määratud juba üldkasulikku tööd ning arest ositi kandmisega,

kuid see ei mõjutanud apellandi käitumist. Menetlusalune isik pani ikka toime uue väärteo ja

seda aresti ositi kandmise perioodil. Aresti kandmisel pööratakse tähelepanu ka B.N-i

tervislikule seisundile. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis

võiks anda aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda

apellatsiooni piiridest.

7. Kaitsja U. Simon on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabikulude

kindlaks määramiseks ning väljamõistmiseks.

Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks kindlaksmääramise

taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja

apellatsiooni koostamisele kokku 150 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 219,60 eurot, sh

käibemaks 39,60 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on toimingud ning ajakulu põhjendatud. Kuigi kaitsja on teinud

võimatuks kontrollida, milline osa millise toimingu peale läks, siis arvestades toiminguid

tervikuna võis see olla 150 minuti ulatuses.

Kuna B.N-ile anti Viru Maakohtu 18. novembri 2024 määrusega riigi õigusabi ilma

hüvitamiskohustuseta, siis jäävad tekkinud menetluskulud summas 219,60 eurot Eesti

Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)