2-24-102235/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D.D vastu võlgnevuse Mõista D.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 592,25 eurot,
Legislator headnote
AI generated2-24-102235/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D.D vastu võlgnevuse Mõista D.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 592,25 eurot,
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-102235
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D.D vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
673 eurot ja 98 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806, asukoht XXX ), lepinguline esindaja: Tarvo
Ilves (e-post XXX)
Kostja: D.D (isikukood XXX, elukoht XXX-i, xxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D.D vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks.
2. Mõista D.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 592,25 eurot,
millest põhivõlg on 344,48 eurot, viivis 3. mai 2024 seisuga 217,77 eurot ja sissenõudmiskulu
30 eurot.
3. Mõista D.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 334,48 eurolt
alates 4. maist 2024 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.
4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud D.D kanda.
7. Mõista D.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kokku summas 439
eurot.
8. Mõista D.D-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab
sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas
kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei
ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh
kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole
nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2024 määrusega anti nõue D.D vastu üle menetlemiseks
esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 3. mail 2024 hagiavalduse D.D vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 344,48 eurot,
sissenõudmiskulu 30 eurot, kuni 3. maini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 217,77
eurot ja alates 4. maist 2024 edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
3. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 27. aprillil 2021 sõlmitud
liitumislepingust nr 10809689 ja osamaksetega vara müügilepingust liitumislepingu nr.
10809689 lisa nr 10809699. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei
tasunud temale esitatud arveid. 31. augustil 2021 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud
üles ning loovutas 31. mail 2023 kostja vastu nõude hagejale.
4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17. mai 2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva
hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse
nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ning e-posti aadressile XXX ja aadressile
xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Kostja avaldas kohtule, et tema postiaadress on
xxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxxx. Kohus edastas menetlusdokumendid kostja avaldatud
aadressile. Esimesel katsel ei olnud võimalik dokumente kostjale üle anda. Kohus luges
menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 21. detsembril 2024 dokumendi
panemisega eluruumi juurde käivasse postkasti. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse
esitamiseks oli 10. jaanuaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil
hagile reageerinud.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse
tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha
tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1
p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
10. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427
eurot (sh käibemaks).
11. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist
põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu
kiirmenetluse kulu 20 eurot.
12. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab,
et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti
arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja
kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
13. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist
sarnase õigusteenuse eest makstavad tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot
(käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades
menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud
lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus
leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi
koostamisel kokku kuluma enam kui 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud
hagiavaldus on standardne ning asi ei ole õiguslikult keeruline.
14. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks
peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel
tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud
käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 244 eurot
(2 t x 100 + käibemaks).
15. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 439 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja
menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
16. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Miilaste
kohtunik