2-24-127941/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-24-127941

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi Veronika

Zahharova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja

Alar Liivamägi

Vastustaja (kostja): Veronika Zahharova (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. novembri 2024. a

määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus

määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

tagastamiseks.

4. Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot

vastavalt esitatud taotlusele OÜ GS Core pangakontole

nr EE252200221082378306 selgitusega „Tsiviilasi nr

2-24-127941, riigilõivu tagastamine“.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Veronika Zahharova (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule 11. oktoobril 2024 hagiavalduse. Hageja palus kostjalt enda

kasuks välja mõista põhivõla 239 eurot 48 senti, sealhulgas sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 9 eurot 27 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 230 eurot 21 senti

alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

viivise tasumata põhinõudelt 9 eurolt 27 sendilt alates 12. oktoobrist 2024 ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele

järgnevast päevast kuni tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16. juunil 2022 järelmaksulepingu nr

XXXXXXXX, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 431 eurot 25 senti.

Kostja sai kauba müüjalt kätte ning laenuandja on laenusumma müüjale kostja ostetud kauba

eest välja maksnud. Leping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, igakuise maksetähtpäevaga 10.

kuupäeval, lepingu lõpptähtpäev 10. juuni 2027. Esialgne maksete kogusumma oli 967 eurot

92 senti. Esialgne intressimäär oli 38,10% aastas, 0,106% päevas. Esialgne viivitusintressi

määr oli 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 45,51%.

Lepingutasu ja laenuhaldustasu olid 0 eurot. Igakuine osamakse suurus oli 16 eurot 17 senti,

välja arvatud esimese osamakse suurus, milleks oli 13 eurot 89 senti. Hageja leidis hagis, et

vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, ja hageja esitas hagis nõude sellele vastavalt,

arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Hageja ei

pea otstarbekaks arvestada seaduslikku intressi ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning

hageja neid ei nõua. Hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist

sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja on lepingu täitmiseks

tasunud 191 eurot 77 senti, mille hageja arvestab põhiosa katteks.

Kõrvalnõuete äralangemise tõttu oli kostjal ainult põhiosamaksete tasumise kohustus. Algselt

kokkulepitud kuumakse 16 eurot 17 senti vähenes igakuise põhiosamakseni 7 eurot 18 senti.

Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10. juulist 2022 iga kuu 10. kuupäevaks

tegema 7 euro 18 sendiseid põhiosamakseid, välja arvatud viimane osamakse, mille suurus on

7 eurot 63 senti. Kostja on tasunud uuest maksegraafikust osamaksed järjekorranumbriga 1-26

ja osaliselt 27. ehk 10. septembri 2024. a osamakse. Seega puudus 23. oktoobri 2023. a

seisuga laenuandjal õigus lepingu ülesütlemiseks ja leping ei ole lõppenud. Uue

maksegraafiku alusel on sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 11. oktoobri 2024. a

seisuga 9 eurot 27 senti (10. septembri 2024. a osamakse 2 eurot 9 senti ja 10. oktoobri 2024.

a osamakse 7 eurot 18 senti). Edasiulatuv nõue on alates 10. novembrist 2024 summas 230

eurot 21 senti (31 x 7,18 + 7,63). Hageja esitas kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palus kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad

maksed uue graafiku alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus keeldus 4. novembri 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puudusid.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2

sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks,

st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku

viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja suhtes esitada sellise hagi, mille nõude täitmist

saab hageja juba hagi esitamise ajal nõuda.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada,

et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või

ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Seega teatud erandlikel juhtudel võib hageja pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba

siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei ole veel

rikutud. Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele

lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.

Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt siis,

kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on

hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista või kui on näha, et võlgniku majanduslik võimekus

on selline, et võlgnik kohustust täita ei suuda.

Hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16. juunil 2022 järelmaksulepingu

nr XXXXXXXX, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 431 eurot 25 senti.

Kostjal tuli laen tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas 16 eurot 17 senti

(esimene osamakse 13 eurot 89 senti) ajavahemikul 10. juuli 2022–10. juuni 2027. Hageja on

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu hagiavalduses tagasimaksed uuesti

määranud, kuid maakohtu hinnangul ei ole need määratud kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7.

Eelnimetatud säte näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on hagi asjaoludes välja toonud maksegraafiku, mis oli pooltevahelises

järelmaksulepingus kokku lepitud ning millest nähtub, et kostja pidi tegema põhiosa katteks

tagasimakseid perioodil 10. juuli 2022–10. juuni 2027 ning osamaksete suurus varieerus

vahemikus 2,48–15,74 eurot. Hagist nähtuvalt on hageja nõude ümberarvestuse tulemusena

arvestanud ümber ka põhiosamaksed – hageja määras põhiosamaksete igakuiseks suuruseks 7

eurot 18 senti, viimase osamakse suurus on 7 eurot 63 senti. Hagist ei nähtu pooltevahelist

kokkulepet põhiosamaksete muutmiseks. VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestuse tegemisel ja

tagasimaksete uuesti määramisel ei saa krediidiandja omaalgatuslikult muuta põhiosamakseid.

Tagasimaksete uuesti määramisel tuleb arvestada intressimäära ja muude kulude vähendamist,

mille tulemusena ei muutu lepingus kokku lepitud põhiosamaksed. Praegusel juhul ei nõua

hageja peale põhiosa tasumise muid makseid. Põhiosa tasumise kohta kehtib

järelmaksulepingus kokku lepitud maksegraafik.

Hagis märgitud algse tagasimakse graafiku kohaselt pidanuks kostja hagiavalduse esitamise,

s.o 11. oktoobri 2024. a seisuga hagejale tasuma põhivõlga (graafiku kohaselt põhiosa, ilma

kõrvalnõueteta) kogusummas 109 eurot 24 senti. Hagist nähtuvalt on kostja hagejale tasunud

kokku 191 eurot 77 senti. Seega puudub kostjal maksekohustus ning maksekohustust ei teki

ka lähiajal. Algse maksegraafiku põhjal on kostjal ettemaks vähemalt kuni 10. septembrini

2025. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhiosa maksed sissenõutavaks muutunud ja kostjal võlga

ei ole.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud.

Maakohtu hinnangul ei anna hagis esile toodud asjaolud alust asuda seisukohale, et kostja ei

asu tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid tasuma. Hageja märkis hagis, et kostja tegi

viimase makse kohustuse katteks 13. juunil 2023, ehk möödas on rohkem kui aasta, kuid

asjaolu vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise kohta saaks kostja teada alles

hagimenetluse raames. Hagist ei nähtu, et hageja oleks uue maksegraafiku kostjale teatavaks

teinud, nagu näeb ette VÕS § 4034 lg 7. Seda ei saa maakohtu hinnangul järeldada ka maksete

mittetasumisest ajal, mil kostjal on ettemaks ja maksekohustus reaalselt puudub. Arvestades

eeltoodut ei ole täidetud TsMS § 369 järgse hagi esitamise lubatavuse eeldused.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse hagi menetlusse võtmiseks. Hageja palub

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.

Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et algse maksegraafiku järgi ei olnud kostjal kostja

tehtud makseid põhiosa katteks ümber arvestades hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksete võlga. Maakohus on aga valesti kohaldanud või kohaldamata

jätnud VÕS § 4034 lg 7, mis näeb ette, et võlausaldajal tuleb sättes nimetatud eelduste

esinemise korral tarbijale kõrvalnõuete vähenemist arvestades maksed uuesti määrata ja

tarbijale teatavaks teha. Hageja oli seda hagiavaldust koostades teinud ning hagiavalduse

kostjale kättetoimetamisega oleks uus maksegraafik kostjale ka teatavaks tehtud.

Maakohus on valesti leidnud, et uues maksegraafikus ei oleks võinud põhiosamaksete

summasid muuta. Pooled on lepingus kokku leppinud annuiteetmaksegraafiku igakuiste

võrdsete maksetega (v.a esimene). Seega on õige ka uuesti määratud maksed igakuiste

võrdsete maksetena määrata, jagades põhiosa lepingu perioodi kuude vahel. Sellega on

maksed vähenenud ära langenud kõrvalnõuete võrra ja tasumisele kuuluks ainult põhiosa

võrdsete maksetega (v.a viimane), seejuures on uued maksed algsest maksest enam kui kaks

korda väiksemad. Uue maksegraafiku järgi oli kostjal sissenõutavaks muutunud võlg. Kostja

ei saanud ka eeldada, et tal sissenõutavat võlga ei ole, kuna algse maksegraafiku järgi oli see

vaieldamatult ja juba väga pikka aega. Nõude vähenemisest kostja ei teadnud. Kostja tahe ei

saa olla selline, et ta peaks igakuiselt oma maksekohustuse suurust täpsustama ja seda pingsalt

jälgima. Tahe oli selgelt igakuiseid võrdseid makseid maksta.

Hageja on hagis esile toonud, et kostja tasus lepingu täitmiseks viimase makse 13. juunil

2023. Seega ei ole kostja, esitamata kohustuse suhtes ühtegi vastuväidet ja teadmata midagi

oma kohustuse vähenemisest, kuivõrd hageja esindaja muutis nõuet alles hagi koostades, juba

ligi 1,25 aasta jooksul oma kohustusi täitnud. Seega ei ole alust arvata, et kostja tulevikus oma

kohustust vabatahtlikult ja tähtaegselt täidaks.

Hageja esitas hagis nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuvate

summade nõude. Maakohus oleks pidanud hageja nõude igal juhul menetlusse võtma ja

rahuldama, seda ka juhul, kui uues maksegraafikus põhiosamaksete suuruse muutmist

lubamatuks pidada, rahuldades hageja nõude sel juhul algse maksegraafiku

maksetähtpäevadel ja põhiosasummades tulevikus sissenõutavaks muutuvate summadena.

Nõude kogusumma oleks sama. See on õiguse kohaldamise küsimus, mis tulnuks kohtul

pärast hagi menetlusse võtmist lahendada, mitte menetlusse võtmisest keelduda. Tegemist ei

ole TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga.

Algse kohustuse suurust silmas pidades jäi kostja igakuiste maksetega püsivalt võlgu alates

10. oktoobri 2023. a maksest. Laenuandja saatis kostjale seetõttu korduvalt nii tasulisi kui

tasuta meeldetuletuskirju, ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate, mille hageja lisab

tõendina määruskaebusele. Kostja ei tasunud eeltoodule vaatamata oma võlgu ega esitanud

vastuväiteid, mis toetab hageja seisukohta, et kostja ei täida oma kohustusi vabatahtlikult ja

tähtaegselt ka tulevikus. Hageja ei esitanud neid meeldetuletusi ja teateid koos hagiga

seetõttu, et nõude ümberarvestuse tõttu oli ära langenud alus kostjalt tasuliste meeldetuletuste

tasu küsida ning ülesütlemist põhjendatuks ja kehtivaks pidada.

Kohus oleks enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist pidanud andma hagejale tähtaja

täpsustamiseks, kas on veel mingit põhjust arvata, et kostja tulevikus oma kohustust ei täida.

Hageja mainis hagis 23. oktoobri 2023. a ülesütlemist, nimetades seda õiguslikku tähendust

mitte omavaks. Seega oli kohtule teada, et leping jõudis ülesütlemiseni, mis kinnitab seda, et

kostja vabatahtlikult oma kohustusi ei täida ega tee seda ka tulevikus.

Lisaks eeltoodule oleks hagi menetlusse võtmine ja rahuldamine olnud põhjendatud ka

menetluskulude, otstarbekuse ja menetlusökonoomia kaalutlusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Jättes hagi TsMS

§ 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis

esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel

(vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; 28.12.2022, 2-21-3244, p 11 ). TsMS § 371 lg

2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja

lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt RKTKm 01.02.2017,

3-2-1-146-16, p 9). Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus menetlusnorme rikkudes

menetlusse võtmise keeldumise määruses asja sisuliselt hindama ja lahendas asja sisuliselt,

mis ei ole menetlusse võtmise staadiumis lubatud.

Maakohus leidis hagi menetlusse võtmata jättes esiteks seda, et põhiosa maksed ei ole

osaliselt sissenõutavaks muutunud ja kostjal ei ole võlga. Hageja on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu esitanud hagis oma sissenõutavaks muutunud nõude

arvestuse, arvestades intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Asumine seisukohale, et

hageja ei ole hagiavalduses tagasimakseid uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 ja

lähtuda tuli järelmaksulepingus lepitud maksegraafikust, on vaidluse sisuline lahendamine.

Maakohus ei saanud hinnata seda hagi menetluse võtmise otsustamisel.

Maakohus leidis hagi menetlusse võtmata jättes teiseks seda, et hagis esile toodud asjaolud ei

anna alust asuda seisukohale, et kostja ei asu tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid

tasuma, mistõttu ei ole TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus märgib,

et hageja on toonud hagiavalduses esile TsMS §-s 369 sätestatud eeldused, s.o asjaolud,

millest tulenevalt on hageja hinnangul alust eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Kui

maakohtu hinnangul ei olnud kostja esile toodud asjaolud piisavad, oleks maakohus pidanud

enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja

selleks, et hageja saaks hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Kui hageja on TsMS §-s

369 sätestatud alused esile toonud, ei ole vähemalt üldjuhul alust hagi menetlusse võtmisest §

371 lg 2 p 1 või p 2 alusel keelduda. TsMS §-s 369 sätestatud eelduste esinemist hinnates on

maakohus asunud vaidlust sisuliselt lahendama, mida ei saa teha hagi menetlusse võtmise

otsustamisel.

Hageja esitas koos määruskaebusega tõendid, millega soovib tõendada TsMS §-s 369

sätestatud eelduste esinemist. Määruskaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise otsustab

maakohus asja läbivaatamisel.

8. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

9. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotluse kaebuselt makstud riigilõivu

tagastamiseks. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud ka juhul,

kui kohus rahuldab hageja määruskaebuse kohtualluvuse vaidlustamisel, samuti hagi või muu

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks seaduses kehtestatud tähtaja jooksul.

Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele

OÜ GS Core pangakontole nr EE252200221082378306.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)