2-23-10020/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10020

Tsiviilasi

R. R. hagi M. L. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

19 864,23 eurot

Hageja: R. R. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: P. P., e-post: XXX

Kostja: M. L. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul

Keba, e-post:XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSION

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine viivsenõude osas (4 831,73 eurot) ja jätta hagi

selles osas läbi vaatamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1 440 eurot (ei lisandu

käibemaks).

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1440 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas järgnevad nõuded (muudetud 24.11.2023):



välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõude summa 12 500 eurot ja 22.11.2023 seisuga

põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 7 364,23 eurot, kokku 19 864,23 eurot.

2. Hagi kohaselt kuulub kostjale kinnistu aadressiga xxx(endine nimi X kinnistu). Hageja ja

kostja sõlmisid 19.11.2015 lihtkirjalikus vormis lepingu - „Maa ostu-müügi kokkulepe“.

Kokkulepe punktis 2 avaldas hageja soovi osta kostjalt 603m2 maast ja liita see oma

kinnistuga xxx.

3. Kokkulepe punktides 5.1 ja 5.2 leppisid pooled kokku, et R. R. tasub M. L. arveldusarvele 9

000 eurot ja 3 500 eurot, mis kokku teeb 12 500 eurot. Hageja kandis selle summa kostja

arveldusarvele (25.11.2015 summas 3 000 + 4 000 eurot; 04.12.2015 summas 2 000 eurot;

30.06.2016 summas 2 000 eurot; 19.10.2016 summas 1 500 eurot). Kostja kaotas huvi

maatükki müüa ja nõudis hagejalt lisatingimustel maatüki müüki, millega survestas hagejat

varaliselt ebasoodsa tagajärje ähvardusel tegema kinnisasja omandamisele või

võõrandamisele suunatud tehingut. Hageja ei olnud nõus lisatingimustega, mis ei ole hageja

ja kostja maa ostu-müügi kokkuleppes kajastatud. Läbirääkimised kestsid 2016. aasta

algusest, hageja tasus viimase summa 19.10.2016. Peale seda selgus, et pooled ei saa siiski

kokkuleppele.

4. Hageja palus kostjal talle tagastada ülekantud rahasumma, kuid kostja keeldus. Hageja ja

kostja vahel sõlmitud maa ostu-müügi kokkuleppele kehtib notariaalse vormi nõue ning

hageja ja kostja vahel sõlmitud lihtkirjalik leping on tühine. See omakorda tähendab, et

lepingus kokkulepitul ei ole õiguslikku tähendust ning tühise lepingu alusel makstud summa

tuleb tagastada. Lisaks põhinõudele nõuab hageja viivise tasumist.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6.

02.09.2014 leppisid kostja kui müüja ning hageja ja J. R. (kes sel hetkel oli hageja abikaasa),

kui ostjad, kokku, et ostjad ostavad kostjalt xxx kinnistust ca 603 m² suuruse maatüki

hinnaga 17 500 eurot, eesmärgiga liita see xxx krundiga või jätta eraldiseisvaks krundiks.

7.

19.11.2015 sõlmisid hageja ja J. R. kostjaga 2.09.2014 lepingu lisana maa ostu-müügi

kokkulepped (edaspidi ka kokkulepped), mis täpsustavad varasema kokkuleppe tingimusi.

Vastupidiselt hageja väitele sõlmiti kokkulepped 19.11.2015 nii hageja kui ka J. R.iga.

8.

25.11.2015 tasusid hageja ja J. R. kostjale 7 000 eurot ning 4.12.2015 lisaks 2 000 eurot.

9.

23.08.2016 saatis kostja J. R.ile e-kirja, milles tuletas meelde, et leppisime kokku raha

tasumises. Maksetähtaeg oli 25.01.2016 - tähtaeg on ületatud 7 kuud tagasi. Kostja märkis,

et ootab raha neljapäevani, 25.08.2016. 23.08.2016 e-kirjas küsis J. R. üle, palju on veel

jäänud maksta ning millal dokumendid vormistatakse. Hr R. märkis, et saab maksta kahe

nädala jooksul 30.06.2016 tasusid R.id 2 000 eurot ning 19.10.2016 veel 1 500 eurot.

10. 20.11.2018 e-kirjas andis kostja R. le teada, et 06.11.2018 kehtestas vallavalitsus X

detailplaneeringu ning lahendada tuleb maakorralduslikud küsimused, maa tuleb lasta välja

mõõta ja anda aadressid (samad mis detailplaneering ette nägi).

11. 07.08.2019 teavitas kostja hagejat ja J. R.it, et lõpetab 19.11.2015 sõlmitud kokkuleppe

vastavalt kokkuleppe punktile 7, kuna ostjad ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele

telefoni teel, sms-le ja saadetud e-kirjadele pidanud kinni tasumise kokkulepetest. Samuti

palus kostja puhastada Sarapuu tn 46c krunt ja lõpetada selle kasutamine 01.09.2019, kuna

R.id ei ole makseid tasunud õigeaegselt.

12. 2021. aastal pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi XXX ja XXX kinnistute liitmiseks

selliselt, et tekkiv kinnistu jääb kaasomandisse – R. osa suurus on 1262/1868 ja L. osa

suurus 606/1868, pooled sõlmivad ka kaasomandi kasutamise kokkuleppe, mille alusel

kummagi poole kasutada jääb täna neile kuuluv kinnistu osa. 20.10.2021 pöördus kostja

hageja teadmisel Swedbank AS-i poole küsimusega, kuidas kruntide liitmise korral vältida

hüpoteekide üleminekut uuele tekkivale (liidetud) kinnistule. Kostja palus panga seisukohta,

et kas pank on nõus, et kruntide liitmisel koormatakse hüpoteegiga vaid R. ainukasutusse

jääv kaasomandi osa.

13. Pooled pidasid antud teemal täiendavalt läbirääkimisi ning jõudsid 2023. aasta kevadel

suulisele kokkuleppele. 21.04.2023 edastas kostja hagejale AÕL projekti, mille kohaselt

nõustub hageja xxx ja xxx kinnistute liitmisega selliselt, et tekkiv kinnistu jääb

kaasomandisse – R. osa suurus on 1262/1868 ja L. osa suurus 606/1868, pooled sõlmivad ka

kaasomandi kasutamise kokkuleppe, mille alusel kummagi poole kasutada jääb täna neile

kuuluv kinnistu osa. Kostja kohustus sellisel juhul tasuma hagejale 12 500 eurot.

14. 26.04.2023 taganes hageja kokku lepitud tingimustest ja keeldus notari juures

asjaõiguslepingu allkirjastamisest.

15. 10.05.2023 esitas kostja hagejale ettepaneku asjaõiguslepingu täiendamiseks.

16. 19.05.2023 e-kirjas viitas kostja, et ei ole hagejalt tagasisidet ning pani kaasa ka maamõõtja

kirja selle kohta, et maakataster palub kinnistusraamatus registriosad kokku liita. Selleks on

aga vajalik mõlema omaniku nõusolek.

17. 22.05.2023 esitas hageja kostjale pretensiooni, paludes tagastada hiljemalt 2.06.2023 12 500

euro suurune ettemaks.

18. 23.05.2023 kohtusid kostja ja hageja esindaja ning arutasid hageja esitatud pretensiooni.

Nõupidamisel oli kostja nõus astuma sammu tagasi ning sõlmima notariaalse lepingu

tingimustel, mis oli varasemalt kokku lepitud ning maksma 12 500 eurot R.le notariaalse

lepingu allkirjastamisel (notari deposiiti). Kostja viitas, et selline kokkulepe oli pooltel juba

8 aastat tagasi ning kostja on sellest kokkuleppest kogu aeg kinni pidanud, maksnud ise kõik

detailplaneeringu koostamise tasud ning ehitanud välja enda kulul DP ala trassid ja teed,

kuigi kokkulepe oli, et hageja ja J. R. kannavad proportsionaalselt enda osa kuludest.

Kohtumisel teatas hageja esindaja, et hageja jaoks on olukord muutunud ning ta peab

vajalikuks nõuda lisaks 12 500 eurole veel 20 000 eurot. Kostja selgitas kohtumisel, et

sisuliselt on tegemist väljapressimisega, pärast mida lubas hageja esindaja, et kohtub samal

päeval hagejaga ning edastab kostja pakkumise.

19. 31.05.2023 tagastas kostja 12 500 eurot J. R.ile kui solidaarvõlgnikule.

20. 02.06.2023 teavitas kostja hagejat, et ostu-müügi kokkuleppe pooleks olid algusest peale nii

J. R. kui R. R.. X kinnistust 603 m² suuruse osa (tänase xxx kinnistu) omandamise soovi

esitasid nad koos ning vastavad lepingud sõlmiti 19.11.2015 samuti nii J. R.i kui R. R.ga.

Kostja tegi hagejale järgmise ettepaneku: „Sõlmime notariaalse kokkuleppe xxx ja xxx

kinnistute liitmiseks varasemalt kokku lepitud tingimustel. Juhul, kui M.ile antakse Harku

Vallavalitsuse poolt ehitusõigus liidetavale krundile tema kasutusse jäävale osale, tasub M.

täiendavalt I. R.i (hageja ja J. R.i poeg) arvelduskontole 12 500 eurot hetkel, kui I.R. saab

täisealiseks. Selline tingimus on kokku lepitud J. R.iga. Oleme nõus nimetatud tingimuse

lisama notariaalsesse lepingusse, et see oleks lõplik ja kindel.“

21. 12.06.2023 e-kirjas keeldus hageja kostja 2.06.2023 ettepanekust.

22. 07.07.2023 e-kirjas selgitas kostja hagejale, et kogu suhtlus X kinnistust 603 m² suuruse osa

(tänase xxx kinnistu) omandamise osas toimus M.i ja J. vahel. Vastupidiselt Teie väitele ei

osalenud selles protsessis hoopis R., kogu kirjavahetus ja telefonivestlused toimusid M.i ja J.

vahel ning meil on nende kohta olemas ka väljavõtted. (/…/ Oleme teadlikud, et kõnealused

summad kandis üle R., kuid raha selleks tuli J.lt, kes on nõus ka vastavat asjaolu kohtus

kinnitama. R.l ei olnud selliseid sissetulekuid, et ta oleks olnud võimeline maksma M.ile 12

500 eurot. Ka nimetatud fakti on võimalik kohtumenetluses kontrollida. Asjaolu, et J. ja R.

vahel oli sõlmitud abieluvaraleping, ei oma antud kaasuses mingit tähendust – kuivõrd

19.11.2015 sõlmiti ostu-müügileping nii J. kui R.ga, oli M.il võimalik täita enda kohustus

ühele solidaarvõlausaldajatest ning M. on selle kohustuse täitnud J. R.ile. /…/) Ühtlasi palus

kostja tasuda xxx kinnistu kasutamise eest üüri arvestusega 250 eurot kuus perioodil juunil

2020 - juuni 2023, kokku 9000 eurot ning 50% maatoimingute arvest.

23. 13.07.2023 e-kirjas vastas hageja, et ta ei nõustu kostja nõudega.

24. 14.09.2023 tegi kostja viimase pakkumise sõlmida notariaalne kokkulepe Sarapuu tn 46a ja

46d kinnistute liitmiseks, millisel juhul tasub kostja I. R.i arvelduskontole 15 000 eurot tema

täisealiseks saamisel. 22.09.2023 e-kirjas keeldus hageja kostja ettepanekust.

25. Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, tuleb jätta rahuldamata ka hagiavalduses

esitatud viivise nõue. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse alusetu rikastumise väljaandmise

nõude puhul võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saaks viivise arvestamine ka

teoreetiliselt kõne alla tulla mitte varasemalt kui alates 22. maist 2023, mil hageja esitas

kostjale pretensiooni ning taotles 12 500 euro tagastamist.

26. Hageja leiab, et kuna poolte vahel 19.11.2015 sõlmitud kokkulepe on nõutava vormi

järgimata jätmise tõttu tühine, siis tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele. Hageja on esitanud sooritusnõude VÕS § 1028 alusel (alusetu

rikastumine). TsÜS § 151 lg 1 alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lg 1 alusel nõude aegumise kulgemine

algab hetkest, mil õigustatud isik oli teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones

rikastumise toimumisest tema arvel ja rikastuja isikust. Oluline on teadmine nõude aluseks

olevatest asjaoludest, mitte neile antav võimalik ekslik õiguslik hinnang. Riigikohus on

leidnud, et üldjuhul saab nõude aegumise algusajaks TsÜS § 151 lg 1 esimese lause mõttes

lugeda aega, mil isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude

olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustanud isikust. Ei ole oluline, et

isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust. Seega, kui hageja tegi kostjale alusetult

makseid, soovides saada Sarapuu tn 46d kinnisasja omanikuks, sai ta rikastumisest teada iga

makse tegemisel ehk vastavalt 25.11.2015 summas 7 000 eurot, 04.12.2015 summas 2 000

eurot, 30.06.2016 summas 2 000 eurot ning 19.10.2016 summas 1 500 eurot. Arvestades, et

alusetud maksed on teostatud 7-8 aastat tagasi, palume kohtul TsüS § 143 ja § 151 lg 1

alusel kohaldada aegumist ning lõpetada asja menetlus TsMS § 428 lg 2 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED OSALISE HAGIST LOOBUMISE OSAS

27. 30.12.2024 menetlusdokumendis on hageja vähendanud viivisenõuet ja palunud viivis välja

mõista 7 364,23 euro asemel 2 532,50 euro ulatuses. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

28. Kohus võtab hageja osalise viivisenõudest loobumise vastu ja lõpetab menetluse

viivisenõude osas 7 364,23 - 2 532,50 = 4 831,73 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt lähtub

kohus otsust tehes põhinõudest 12 500 eurot ja viivisenõudest 2 532,50 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Pooled sõlmisid 19.11.2015 maatüki müügiks lihtkirjaliku ostu-müügilepingu (dtl 16).

Pooled nende asjaolude üle ei vaidle. AÕS § 119 lg 1 ja § 120 lg 1 kohaselt peavad nii

kinnisasja müügi võlaõiguslik leping kui asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud ja on

vorminõude järgimata jätmise korral tühised. Seega on poolt vahel sõlmitud leping tühine.

30. Hageja esindaja on arvamusel, et poolte kokkulepe oli kehtiv edasilükkava tingimusega ja

sellel oli hõljumisaeg, mis lõppes alles 2023, kui kostja lepingust taganes. Kohus selgitab, et

kui tehing on tühine, on see algusest peale tühine ja arutluskäik edasilükkavast tingimusest

on asjakohatu. Hageja soovib justkui öelda, et kinnistu müük ja detailplaneeringu

kehtestamise korraldamine olid erinevad tehinguosad. Kohus sellega ei nõustu. Poolte

19.11.2019 kokkulepe on nii grammatiliselt kui sisuliselt tõlgendades tervikuna suunatud

loodava uue kinnistu (kostja kinnistust eraldatava kinnistu) ostmisele ja selle eest raha

tasumisele (kuigi tasumine on ette nähtud mitmes osas). Detailplaneeringu koostamiseks ja

kehtestamiseks vajalikud tegevused olid selle lepinguga hõlmatud. Kohtu hinnangul ei ole

leping osadeks jagatav selliselt, et üks osa saaks kehtida ilma, et ülejäänud leping kehtiks.

Seega on kogu leping tühine. Tühine tehing on tühine algusest peale ja sellel ei saa olla

hõljumisaega, mille järgselt muutuksid kohustused sissenõutavaks vms. Samuti ei ole

võimalik tühisest tehingust taganeda. Kohus on seda selgitanud oma 14.11.2024 määruses

(dtl 157) ja kohus jääb samade seisukohtade juurde.

31. TsÜS § 84 lg-s 1 on sätestatud, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

32. Hageja on tasunud ülal viidatud tühise lepingu alusel kostjale kokku 12 500 eurot

(25.11.2015 summas 3 000 + 4 000 eurot; 04.12.2015 summas 2 000 eurot; 30.06.2016

summas 2 000 eurot; 19.10.2016 summas 1 500 eurot). Kostja ei ole sellele väitele vastu

vaielnud ja on selle omaks võtnud.

33. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hagejaga identse lepingu on hagejaga samal

kuupäeval (19.11.2019) kostjaga sõlminud ka hageja abikaasa J. R., kes on hagejaga

solidaarvõlausaldaja ja kellele kostja on kogu raha ka tagastanud. Hageja on esitanud nii J.

R.iga sõlmitud lepingu kui tema raha tasumise kinnistuskirja osas võltsituse vastuväite.

Kuivõrd kohus teeb vaheotsuse ainult aegumise küsimuses, siis kohus ei analüüsi küsimust,

kas raha on reaalselt selleks õigustatud isikule tagastatud või mitte. Kohus leiab aga

olenemata sellest, et hageja nõuded (kui need ei ole ka tasumisega lõppenud) on aegunud.

Kohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik asuda raha

reaalset tagastamist/mittetagastamist analüüsima olukorras, kus on ette teada, et nõuded (kui

need ei ole täitmisega lõppenud) oleksid igal juhul aegunud. See eeldaks suure hulga

täiendavate tõendite analüüsimist, tunnistajataotluste lahendamist jms ning tooks pooltele

kaasa praegusest oluliselt suuremad menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus

aegumise küsimuse ilma, et tuvastaks, kas raha tasumise kohustus on raha tagastamisega

lõppenud või mitte.

34. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse VÕS § 1028 lg 1 ja § 1034 alusel, st alusetu

rikastumise sätete alusel. Kostja on esitanud asjas aegumise vastuväite. TsÜS § 151 lg 1

alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 algab nõude aegumise kulgemine hetkest, mil õigustatud isik

oli teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones rikastumise toimumisest tema

arvel ja rikastuja isikust. Riigikohtu praktika kohaselt saab üldjuhul nõude aegumise

algusajaks TsÜS § 151 lg 1 esimese lause mõttes lugeda aega, mil isik pidi teada saama

asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja

rikastumise põhjustanud isikust. Ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude

olemasolust. Seega, kui hageja tegi kostjale alusetult makseid, soovides saada Sarapuu tn

46d kinnisasja omanikuks, sai ta rikastumisest teada iga makse tegemisel ehk vastavalt

25.11.2015 summas 7 000 eurot, 04.12.2015 summas 2 000 eurot, 30.06.2016 summas 2 000

eurot ning 19.10.2016 summas 1 500 eurot. Kõigi nende summade tasumisest on möödunud

enam kui 3 aastat ja nõuded aegunud. Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal on

(potentsiaalselt) võimalik väita ja tõendada, et nõuete aegumine katkes või peatus (kui

sellised asjaolud esinesid). Hageja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Seega on

19.11.2019 lepingus tulenevad hageja (potentsiaalsed) nõuded aegunud.

35. TsMS § 449 lg-s 3 on sätestatud, et kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise

kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui

kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuivõrd kohus

leiab käesoleval juhul, et nõue on aegunud, on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi

ei menetle.

Menetluskulud

36. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus osaliselt hagist mitte

põhjusel, et kostja selle osaliselt rahuldas, vaid tema enda õiguslike põhjenduste muutumise

tõttu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

38. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

31. Kostja on esitanud 31.12.2024 menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt välja mõista

menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 1 440 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on

seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies

ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus (160 eurot,

käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus,

kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja

vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses

täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet,

menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni,

peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 5 tundi ja 45

minutit ja rahaliseks kuluks seega 1 440 eurot.

32. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

33. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik