2-22-208/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-22-208

Tsiviilasi

Riin Raukase hagi Maiki Merimaa (endine Imala) vastu

lepingu alusel tasutud 51 000 euro tagastamiseks ning

4270,12 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riin Raukase määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Riin Raukas (ik:

XXXXXXXXXXXX), esindaja Ravo Vitsut

Vastustaja (kostja): Maiki Merimaa (endine Imala, ik:

XXXXXXXXXXXX), esindaja Kristel Kangilaski

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud

väiksemas ulatuses kui 3675 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja hageja menetluskulud 5407 eurot (sh lepingulise esindaja kulud 3675

eurot).

3. Lugeda maakohtu määrus sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada osaliselt Riin Raukase avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

määrata kindlaks Riin Raukase menetluskulud kokku 5407 eurot.

3.2. Välja mõista Maiki Merimaalt Riin Raukase kasuks menetluskulud 5407 eurot.

3.3. Maiki Merimaalt on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 5407

eurot alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 5407 eurot.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on

õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Maakohtu menetluses oli Riin Raukase (hageja) hagi Maiki Imala (kostja) vastu lepingu

alusel tasutud 51 000 euro tagastamiseks ning 4270,12 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 18.08.2023 otsusega hagi ja jättis menetluskulud

kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.06.2024 otsusega kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi,

ning poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus keeldus 16.09.2024

määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ja jättis kostja kassatsiooniastme

menetluskulud tema enda kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 16.09.2024.

2. Hageja on esitanud kohtule 14.07.2023 menetluskulude nimekirja maakohtus kantud

kulude kohta summas 5637 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 3905 eurot (ajakulu 35,5 tundi,

tunnitasu 110 eurot, käibemaksu ei lisandu), sõidukulu 192 eurot ja riigilõiv 1540 eurot.

09.06.2024 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu kulude kohta,

milleks on esindajakulu 1620 eurot (ajakulu 13,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, käibemaksu ei

lisandu).

3. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja osaliselt menetluskuluna mitte

väljamõistetavad. Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu

maakohtus 17,5 tundi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seoses kuni 7 tundi,

kuivõrd apellatsioonkaebuse vastuses kordas hageja suures osas maakohtu menetluses

avaldatut.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 23.10.2024 määrusega hageja avalduse osaliselt ja määras

kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 4527 eurot ja viivise

menetluskuludelt (4527 eurot) alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.

Määruse kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu maakohtus 110 eurot ja

ringkonnakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ning jääb turuhinna raamidesse.

Kohtul ei ole õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pidanud kohus

vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga

menetluskulude nimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Kohus nõustus kostjaga, et

tegemist oli õiguslikult mittekeeruka vaidlusega. Vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga

nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega

tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus

nõustus kostjaga, et põhjendatud ei ole välja mõista menetluskulu dokumendi koostamise

eest, mida kohus ei kohustanud hagejat esitama, vaid mille hageja koostas omal initsiatiivil.

Samuti ei pea kostja kandma menetluskulu seoses taotlusega, mis esitati seetõttu, et hageja ei

suutnud tagada tunnistaja ilmumist kohtuistungile.

Maakohtus pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid järgmiselt: hagi

asjaoludega tutvumine, hagi koostamine 6 tundi, 660 eurot; kohtumäärusega tutvumine, kostja

vastuse analüüs, 23.02.2022 seisukoha ja taotluste esitamine – 3 tundi, 330 eurot; 17.05.2022

kohtuistungiks valmistumine – 30 minutit, 55 eurot; 23.08.2022 kohtuistungiks valmistumine

– 30 minutit, 55 eurot; 23.08.2022 kohtuistungil osalemine – 30 minutit, 55 eurot; 30.08.2022

küsimused tunnistajale – 30 minutit, 55 eurot; info vahetamine kliendi ja kohtuga ning

kompromissläbirääkimised 2 tundi, 220 eurot; 14.07.2023 seisukohad, nõude täiendus 4 tundi,

440 eurot; 14.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit, 55 eurot, kokku 17,5

tundi, 1925 eurot. Põhjendatud kulu on ka riigilõiv 1540 eurot ja sõidukulu 192 eurot.

Ringkonnakohtus pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid

järgmiselt: 04.10.2023, 26.10.2023 ja 06.06.2024 kohtumäärustega tutvumine 30 minutit, 60

eurot; apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumine ning analüüs 1,5 tundi, 180 eurot;

apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 5 tundi, 600 eurot; menetluskulude nimekirja

koostamine 15 minutit, 30 eurot, kokku 7 tundi 15 minutit, 870 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt välja mõista, on seega kokku 4527

eurot, sh esindajakulu 2987 eurot (1925 + 192 + 870) ja riigilõiv 1540 eurot, lisandub

taotletud viivis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23.10.2024 määruse

tühistamist osas, milles kohus jättis hageja avalduse rahuldamata, ning uue määruse tegemist,

millega rahuldada hageja 14.07.2023 ja 09.06.2024 taotlused menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks kokku summas 7257 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) taotles hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 5717 eurot. Maakohus

mõistis välja 2987 eurot ja jättis põhjendamatult välja mõistmata 2730 eurot. Kohus ei ole

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-ga 1 kontrollinud ning on ületanud

diskretsioonipiire ja rikkunud menetlusõiguse norme;

2) on asjakohatu kohtu põhjendus, et vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga

nõupidamistele. Hageja ei ole palunud mõista õigusabikulu välja toimingu eest, mis seisneb

„kliendiga nõupidamises“. Maakohtu vastav seisukoht ei ole ka põhjendatud. Kohtupraktikas

on leitud, et kohtumenetluses kliendi õiguste ja huvide kaitsmiseks on esindajal vaja

esindatavaga konsulteerida, seda muu hulgas vaidluse esemega seotud faktiliste asjaolude üle;

3) on kohus loetlenud õigusabitoimingud ja ajakulu, mida kohus on pidanud põhjendatuks,

kokku 24 tundi 45 minutit (2795 eurot). Menetluse kestust, menetlusdokumentide hulka, sisu

ja mahtu arvestades oleks pidanud nimetatud toimingute ajakulu lugema põhjendatuks hageja

menetluskulude nimekirjades toodud mahus, s.o 39 tundi 15 minutit (4452,50 eurot). Pelgalt

mainimine, et tegu oli õiguslikult mittekeeruka vaidlusega, ei täida põhjendamiskohustust.

Tegemist ei olnud õiguslikult mittekeeruka vaidlusega. Vaidluse all oli mitu erinevat nõuet ja

õiguslikku küsimust, notariaalsest lepingust taganemine, kahjunõue ja kasutuseelise nõue.

Samuti võib ka õiguslikult mittekeerukas vaidlus tähendada suurt ajakulu õigusabile, kui

menetlus on mahukas ja tehakse palju menetlustoiminguid. Sellises ulatuses õigusabikulu

vähendamine on alusetu, kui kohus seda ei põhjenda. Kohtu diskretsioon peab olema jälgitav.

Arvestades hagiavalduse pikkust (9 lk) ja lisade arvu (19) on põhjendatud hagiavalduse

koostamise ajakulu 9 tundi, mitte kohtu leitud 6 tundi.

Määrusega tutvumiseks, hagivastuse analüüsiks, 23.02.3022 seisukoha ja taotluste esitamiseks

kulus esindajal 5 tundi 45 minutit, kuna hagivastus (8 lk) ja hageja 23.02.2022 seisukoht (10

lk ja uued tõendid) olid mahukad. Sellises mahus toiminguid ei ole võimalik teha 3 tunniga.

Kohtuistungiks valmistumiseks kulus esindajal 1,5 tundi. Ei ole eluliselt usutav, et sellises

mahus vaidluses kulub kohtuistungiks valmistumiseks ainult 30 minutit.

Apellatsioonkaebuse analüüsiks kulus selle mahtu (9 lk) arvestades 5,5 tundi, mitte 1,5 tundi;

4) on kohus jätnud täielikult välja mõistmata õigusabikulu järgmiste toimingute eest:

- 13.04.2022 kostja 12.04.2022 seisukoha analüüs 1 tund;

- 02.05.2022 seisukoha koostamine ja esitamine 2 tundi 15 minutit;

- 01.06.2022 taotluse koostamine ja esitamine 15 minutit;

- 09.06.2022 kostja seisukoha ja tõenditega tutvumine 30 minutit;

- 22.06.2022 kompromissläbirääkimised hageja ja kostja esindajaga 1 tund;

- 22.08.2022 hagi täienduse ja seisukoha koostamine 1 tund 15 minutit;

- 06.09.2022 kostja kirjalike küsimustega tutvumine 15 minutit;

- 08.09.2022 kohtumäärusega tutvumine 15 minutit;

- 22.09.2022 tunnistaja U.P. tunnistusega tutvumine 15 minutit;

- 09.02.2023 kostja avaldusega tutvumine 30 minutit;

- 13.02.2023 vastuväite koostamine kostja avaldusele 1,5 tundi;

- 20.02.2023 kostja tõendiga tutvumine 15 minutit;

- 14.06.2023 telefoninõupidamine kohtuniku ja kostjaga 30 minutit.

Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2; § 5 lg-test 1 ja 2 ning § 230 lg-test 1 ja 2 sätetest on poolel õigus

ja kohustus esitada menetlusdokumente lähtudes asjaoludest ja menetluse käigust, sh

vastaspoole esitatud vastuväidetest ja tõenditest. See tähendab, et poolel on õigus saada

hüvitatud ka nende menetlusdokumentide esitamiseks kasutatud õigusabi. Kohus ei saa

õigusabi hüvitamisest keeldumist põhjendada ainult sellega, et kohus ei nõudnud

menetlusdokumendi esitamist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1

sätestatuga. Tõendite, asjaolude ja põhjenduste esitamine on poole ülesanne.

Kostjal tuli vastuväiteid ja tõendeid esitades arvestada, et hageja vastab nendele, millega

kaasnevad menetluskulud. Hagejale ei saa ette heita kostja seisukohtadele ja tõenditele

vastuväidete esitamist. Seda enam, et maakohus on otsuses viidanud asjaoludele ja tõenditele,

mille hageja esitas menetlusdokumentidega, mida kohus põhjendatuks ei pidanud:

02.05.2022 seisukohas esitas hageja asjaolud ja tõendi, millele kohus on viidanud otsuse p-s

11 (kinnistusraamatu kande puudumine) ja p-s 19 (viide tõendile ja advokaadiga suhtlusele).

Samuti esitas hageja seisukohas vastuväite kostja taotlusele ja seisukoha kompromissi osas.

22.08.2022 hagi täiendusele ja seisukohas esitatud asjaoludele on kohus viidanud otsuse p-s

33. Nimetatud dokumendis suurendas hageja kahjunõuet ja kohus rahuldas selle täies

ulatuses.

13.02.2023 vastuväites kostja avaldusele esitatud asjaoludele ja tõenditele on maakohus

viidanud otsuse p-s 30, sedastades, et „Õige on hageja seisukoht, mille kohaselt …“.

Jääb arusaamatuks, kuidas kohus hindas, et eelnimetatud menetlusdokumentide esitamine ei

olnud põhjendatud. Kohtul on võimalik menetlusdokumendi esitamise kulud välja mõistmata

jätta ainult juhul, kui tegemist on ilmselgelt õiguslikult perspektiivitute taotluste või

menetlusdokumentidega, mis on esitatud menetluse venitamise eesmärgil. Hageja esindaja töö

on olnud korrektne, dokumendid sisukad, istungitel osalemine sisukas ja ette valmistatud,

esitatud ei ole selgelt asjakohatuid, menetluslikult lubamatuid või õiguslikult perspektiivituid

taotlusi, esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult. Hageja menetluskulude nimekirjades

toodud menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Maakohus rahuldas osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras

need kindlaks 4527 euro ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

4527 eurot. Kostjalt väljamõistetud menetluskulud 4527 eurot koosnesid lepingulise esindaja

kuludest 2795 eurot (sh maakohtus 1925 eurot ja ringkonnakohtus 870 eurot), riigilõivust

1540 eurot ja sõidukuludest 192 eurot. Hageja vaidlustas maakohtu määruse lepingulise

esindaja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning leidis, et tema lepingulise esindaja

menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses, s.o maakohtus 3905 euro ja ringkonnakohtus

1620 euro, kokku 5525 euro ulatuses.

Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise

osas.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras

kindlaks ja mõistis kostjalt hageja lepingulise esindaja kulud välja väiksemas ulatuses kui

3675 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel uue

määruse, millega määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud kokku 3675 eurot.

Koos riigilõivu ja sõidukuludega on hageja menetluskulude suuruseks 5407 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9. TsMS § 174 lg 8 järgi määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, arvestades TsMS-i 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 174

lg-st 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle säte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p

9).

Tegemist on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.

10. Antud asjas lähtus maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel sellest, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Ringkonnakohtu arvates

jättis maakohus asja keerukuse ning sellest tulenevalt menetlusdokumentide sisu ja mahu

vajalikkuse kaalumata ja eksis seetõttu seadusest tuleneva diskretsiooniõiguse teostamisel.

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega.

Hagiavaldus koosneb 8-st leheküljest ning sellele on lisatud 19 lisa (I kd, tl 1-53).

Hagiavalduse kohaselt esinesid kostjalt ostetud korteriomandil olulised puudused ning hageja

taganes müügilepingust. Maakohtus vaieldi peamiselt selle üle, kas taganemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused on täidetud (VÕS § 189) ja kas kostja peab tagastama hagejale

korteriomandi ostuhinna. Lisaks oli vaidlusel all hageja kahjunõue (VÕS § 115 lg 1) ning

kostja tasaarvestuse vastuväide. Maakohus pidas asja lahendamiseks 2 kohtuistungit.

Maakohus rahuldas hageja nõuded ja jättis kostja tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Tartu

Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus keeldus

16.09.2024 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Arvestades eelnevat on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks kokku 10 tundi ning see hõlmab ka ettevalmistavaid toiminguid enne

hagiavalduse koostamist (sh kliendiga kohtumised, materjalide kogumine jms). Maakohtu

poolt selleks määratud ajakulu 6 tundi ei ole ilmselgelt piisav. Hageja esindaja koostas veel

seisukohta kostja vastusele hagiavaldusele, millele lisas 4 kirjalikku tõendit (I kd, tl 76-89).

Arvestades kostja vastuse seisukohti, on nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks

põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu arvates 5,5 tundi. Maakohtu määruses puuduvad

põhjendused, miks nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu on ainult 3 tundi.

Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalikud

lepingulise esindaja kulud nende menetlusdokumentide koostamise eest, mida kohus ei ole

menetlusosaliselt nõudnud. Siinkohus on põhjendatud aga see määruskaebuses esitatud

seisukoht, et kui kohus lepingulise esindaja sellisele menetlusdokumendile, mida kohus

menetlusosaliselt ei nõudnud, otsuses viitas, siis on tegemist vajaliku menetlusdokumendiga

ning selleks kulutatud aega tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada. Nii nähtub maakohtu

otsusest, et kohus on otsuse p-s 11 viidanud hageja 02.05.2022 menetlusdokumendile, otsuse

p-s 33 hageja 22.08.2022 menetlusdokumendile ja otsuse p-s 30 hageja 13.02.2023

menetlusdokumendile. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et nimetatud menetlusdokumentide

koostamiseks kulutatud aeg on osaliselt põhjendatud ja vajalik ning hageja lepingulise

esindaja ajakulu tuleb suurendada 1,5 tunni võrra (s.o iga eelnimetatud menetlusdokumendi

koostamise eest a´ 30 minuti võrra). Kokku tuleb suurendada hageja lepingulise esindaja

ajakulu maakohtu menetluses 8 (4+2,5+1,5) tunni võrra ning lähtudes esindaja tunnitasust 110

eurot suurenevad hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 880 euro võrra.

Kokku moodustavad hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus

kokku 25,5 (17,5+8) tunni eest 2805 eurot.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kuigi hageja

menetluskulud jäeti maakohtus (samuti ringkonnakohtus) kostja kanda, ei tähenda see seda, et

kostja peab hüvitama hageja menetluskulud hageja poolt nimetatud summas. TsMS § 175 lg-

st 1 tulenevalt peab kostja hüvitama hageja lepingulise esindaja kulud vaid põhjendatud ja

vajalikus suuruses. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 27 tundi

ületavas osas (35,3-27=8,3 tundi) ei ole hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega

vajalikud ning selles ulatuses ei pea kostja neid hüvitama. Määruskaebuses esitatud väide, et

lepingulise esindaja kulud saab jätta arvestamata vaid juhul, kui tegemist on ilmselgelt

perspektiivitute taotluste või menetlusdokumentidega, ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1

sätestatuga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud

kulud on ringkonnakohtus 7 tunni ja 15 minuti eest kokku 870 eurot. Ringkonnakohtu arvates

ei ole maakohus siinjuures hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu jätab

ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata osas, milles hageja leidis, et lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus on 13 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus

märgib, et ringkonnakohtu menetluse ajaks olid hageja lepingulisele esindajale vaidluse

asjaolud selged ning seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ajakulu

apellatsioonkaebuse analüüsimisele on 1 tund ja 30 minutit, mitte hageja taotletud 5 tundi ja

30 minutit.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

tunnitasu suurus oli maakohtus 110 eurot ja ringkonnakohtus 120 eurot. Nimetatud maakohtu

seisukohta ei ole määruskaebuses vaidlustatud.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 3675 (2805+870)

eurot, lisaks peab kostja hüvitama sõidukulud 192 eurot ja riigilõivu 1540 eurot. Kostjalt tuleb

hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 5407 eurot.

11. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4). Menetlusosalised kannavad oma menetluskulud seega ise.

(allkirjastatud digitaalselt)