2-24-106100/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-106100

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-106100

Tsiviilasi

Bondora AS hagi L.M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6461,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; lepinguline esindaja

Elari Arjakas, EFTA Legal OÜ, e-post: XXX).

Kostja: L.M. (isikukood: XXX, registrijärgne aadress:

xxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxx, XXX; tegelik elukoha aadress ei ole

teada; menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bondora AS-i hagi L.M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS-i kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 18-27, 164)

1. Bondora AS (hageja) esitas 19.03.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

L.M.-ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 4383,42 eurot, intress 472,71 eurot, lepingu

haldustasu 104,50 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, tasumata lisateenused 154,89 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 145,92 eurot ning viivised alates 20.03.2024. a kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni lepingu I alusel tagastamata krediidisummalt

26,93% aastas ning lepingu II alusel tagastamata krediidisummalt 33,28% aastas.

2. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt lepingu nr BL2290853 (leping I) alusel laenu 6166

eurot intressimääraga 26,93% aastas ja lepingu nr BL2478303 (leping II) alusel 106 eurot

intressimääraga 33,28% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingute sõlmimisest

hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas

09.01.2024. a kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase tähtaja

jooksul võlgnetavaid summasid. 09.02.2024. a ütles hageja lepingud üles, kuna perioodil

08.11.2023. a kuni 08.02.2024. a ei teinud kostja ühtegi makset ning nõudis kostjalt 5159,02

euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid.

3. Lepingu I kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 1855,69 eurot, tagastamata on

4310,31 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud

intress 463,13 eurot. Kostja kohustus tasuma igakuiselt haldustasu 4% laenusummast aastas,

mis arvestatakse lepingu esialgselt laenusummalt ning sisaldub igakuises maksegraafikus.

Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 20,55 eurot, mis on arvestatud perioodi

08.10.2023. a kuni 08.02.2024. a eest kokku 102,75 eurot. Sissenõudmiskulud tasuliste

kirjade eest on 15 eurot. Lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on viivisemäär võrdne

intressimääraga, milleks on 26,93% aastas. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks

muutunud viivis 20,74 eurot ning hagi esitamise seisuga on viivis 143,27 eurot.

Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi kasutada krediidiandja poolt pakutavaid

lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste

lisateenuste eest 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest

tasumata perioodil 10.08.2023. a kuni 08.02.2024. a s.o 139,90 eurot. Lisaks võlgneb kostja

hagejale lepingu p 8.4 alusel maksehäire edastamise teatetasu 14,99 eurot.

4. Lepingu II kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 32,89 eurot, tagastamata on 73,11

eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intress

9,58 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 0,35 eurot, mis on arvestatud

perioodi 08.10.2023. a kuni 08.02.2024. a eest kokku 1,75 eurot. Lepingu üldtingimuste p

9.1 järgi on viivisemäär võrdne intressimääraga, milleks on 33,28% aastas. Lepingu

ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud viivis 0,57 eurot ning hagi esitamise seisuga on

viivis 2,65 eurot. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras edasiulatuvalt TsMS § 367

alusel alates 20.03.2024. a kuni tagastamata krediidisummade täielikult tasumiseni.

5. Laenulepingute väljastamisel on kostja märkinud enda sissetulekuks 460 eurot ning seda, et

tal kohustused puuduvad. Hageja on analüüsinud kostja esitatud kontoväljavõtet ja leidnud,

et lepingu I sõlmimisel oli kostja igakuiseks sissetulekuks 461,51 eurot ning lepingu II

sõlmimisel 463,99 eurot. Esitatud kontoväljavõtetest ei nähtunud ühtegi igakuist kohustust.

Hageja on arvestanud mõlema lepingu puhul elamiskuludeks 250 eurot. Samuti ei nähtunud

pangakontoväljavõttelt kulutusi hasartmängudele. Kostja osas ei olnud avaldatud ka ühtegi

maksehäiret. Sellest tulenevalt pakkus hageja kostjale laenu vahemikus 3000-5800 eurot.

Kostjal puudusid laenulepingu sõlmimise ajal maksehäired ning on laenu korrektselt

tasunud rohkem kui 2,5 aastat. Asjaolu, et hagiavalduse esitamisel ajal on kostjal tekkinud

makseraskused ei saa olla põhjuslikus seoses laenu väljastamisel sõlmitud lepingu ja selle

tingimustega, sh igakuise kuumaksega.

6. Kostja hagile vastust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Bondora AS-i ja kostja vahel 26.06.2021. a sõlmitud laenulepingust nr BL2290853 ja

maksegraafikust nähtuvalt sai kostja laenu 6166 eurot (mille sisse on arvestatud ka

lepingutasu 366 eurot), mis tuli tagastada 60 kuu jooksul osamaksetena hiljemalt

08.06.2026. a (dtl 28, 49-51). 01.12.2021. a sõlmitud laenulepingu nr BL2478303 alusel sai

kostja laenu juurde 106 eurot (mille sisse on arvestatud ka lepingutasu 6 eurot), mille pidi

lepingu ja maksegraafiku järgi tagastama 48 kuu jooksul osamaksetena hiljemalt

10.11.2025. a (dtl 59, 80-81). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 mõistes.

9. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

10. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

11. Lepingu I krediidikulukuse määr oli 42,23% aastas ja lepingu II puhul 52,51% aastas.

Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

30.11.2020. a seisuga 20,09% aastas ja 31.05.2021. a seisuga 18,68% aastas. Seega ei

ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei

ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

12. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

13. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid

kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

14. Hageja on esitanud kohtule Exceli tabeli vormis krediidifaili (dtl 123-138), millest nähtuvalt

on kostja pensionär ning tema deklareeritud sissetulekuks on 460 eurot kuus. Tabelis on

märgitud kostja kohustused 0. Samas tabelis on veel kirjas laenutaotluste ja lepingute kohta

üldine info, pangaandmed ja info päringute tegemise kohta pensioni – ja

rahvastikuregistrisse, krediidiinfosse ja skooringu lõpptulemus. Laenutaotluseid, millest

nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole kohtul

võimalik kontrollida milliseid andmeid kostjalt tegelikult laenude taotlemisel küsiti.

15. Hageja on selgitanud, et on arvestanud kostja eluasemekulude katteks 250 eurot kuus ning

leidnud, et laenud, mille kuumaksed on 208,57 eurot ja 4,37 eurot, on kostjale jõukohased,

sest kostja on 2,5 aasta jooksul tagasimakseid teostanud.

16. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja piisaval

määral kontrollinud kostja krediidivõimet. Asjaolu, et kostja tegi 2,5 aasta jooksul

osamakseid ei tähenda seda, et võetud kohustused olid talle jõukohased. Hageja esitatud

laekumise arvestusest nähtuvalt on kostja jäänud ka korduvalt osamaksete tasumisega

viivitusse.

17. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

18. Kuigi hageja viitab hagis, et on analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet, ei ole ta

seda kohtule esitanud. Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud pensioni- ja

krediidiregistrisse ning küsinud ise kostja kodupangast konto väljavõtet, ei tähenda veel, et

krediidivõime hindamiseks on piisavalt tehtud. Hageja poolt kohtule XML-

masintöödeldavas formaadis esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 169-251) nähtuvalt elatus

kostja laenutaotluste esitamise ajal töötukassalt saadavast töövõimetoetusest, mille

suuruseks oli 469,03 eurot. Samuti nähtuvad konto väljavõttelt igakuiseid ülekanded ühele

konkreetsele isikule märkimisväärses summas (arvestades kostja sissetuleku suurust) ning

läbi Trustly Group AB makselahenduse tehtud ülekanded Supercasinole. Tõendeid, millest

nähtuks, et kostjalt oleks ülekannete või kohustuste kohta infot küsitud, samuti ka

ülalpeetavate kohta, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole esitatud andmetel tuginedes

võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.

19. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.

21. Seega kontrollib kohus ise esitatud tõendite pinnalt, kas ja mis ulatuses on hageja nõue

kostja vastu sissenõutavaks muutunud ning kas ja kui suure summa kostja hagejale võlgneb.

22. Lepingu I kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 08.07.2021. a

kuni 08.06.2026. a ning osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis olid igakuiselt

muutuvas suuruses. Hageja esitatud lepingu I laekumiste arvestusest (dtl 93-98) nähtuvalt on

ajavahemikul 08.07.2021 kuni 09.10.2023 tasutud kokku 5608,85 eurot. Arvestades, et

hageja tasutud summad tuleb arvestada põhiosa katteks ning maksegraafiku järgselt pidi

kostja tasuma sellel ajavahemikul põhiosa katteks 1815,65 eurot, ei olnud kostja viivituses

ning hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda.

23. Lepingu II alusel tehtud laekumiste arvestusest (dtl 99-104) nähtuvalt on ajavahemikul

08.07.2021 kuni 09.10.2023 tehtud tagasimakseid kokku 95,10 eurot. Arvestades, et hageja

tasutud summad tuleb arvestada põhiosa katteks ning maksegraafiku järgselt pidi kostja

tasuma sellel ajavahemikul põhiosa katteks 30,31 eurot, ei olnud kostja viivituses ning

hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust ka teist lepingut üles öelda.

24. Seega arvestades mõlema lepingu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete suurust ei ole hagi

esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise

tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud VÕS §

82 lg 7 tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks.

25. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud hoolimata asjaolust, et

kohus on sellele tähelepanu juhtinud.

26. Arvestades eeltoodut, peab hageja laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades

seda, et kostja on lepingu I alusel teinud tagasimakseid kokku 5608,85 euro ulatuses ning

lepingu II alusel 95,10 euro ulatuses. Kuni 31.12.2022. a oli seadusjärgne intress 0% ning

kuni selle ajani ei saa hageja põhiosa jäägilt arvutada ega nõuda kostjalt intressi. Hageja

peab tagasimaksete määramisel arvestama kostja tasutud summadega, seadusjärgse

intressimäära ja muude kulude vähendamisega, ning need kostjatele teatavaks tegema.

27. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

28. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

29. Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik