3-22-1907/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1907

Haldusasi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni

10.08.2022 korralduse täitmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond,

esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve

Komisjon, esindaja Tuuliki Lorvi ja nõustaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti

Konservatiivse

Rahvaerakonna

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

13.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1907 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.02.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-22-1907

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) alustas 05.08.2021 kirjaga Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) häälekandjatele Pärnumaa Teataja ja Kivisild toetuste

andmise kontrollimist. Muu hulgas sooviti järelepärimises teada, kes on häälekandjate

väljaandjaks ning kuidas on tagatud väljaannetele tehtud toetuste vastavus erakonnaseadusele

(EKS).

2. EKRE esitas 07.09.2021 ERJK-le vastused ning selgitas, et häälekandjate väljaandjaks on

EKRE ja nende väljaandmisega seotud kulud kaetakse erakonna vahenditest.

3. ERJK täpsustas 29.10.2021 kirjas, et Pärnumaa Teataja viimase lehekülje lõpus on selle

väljaandmise toetajaks märgitud Tervistav Stuudio, mis äriregistri andmetel on OÜ Terve Pere

Stuudio ning küsis, milles seisneb väljaande Pärnumaa Teataja toetamine Tervistava Stuudio

ehk OÜ Terve Pere Stuudio poolt.

4. EKRE vastas 23.11.2021 kirjas, et Pärnumaa Teataja pakkus ettevõtetele võimalust osta

lehes reklaami ning OÜ Terve Pere Stuudio sai erakonnalt reklaami eest arve, mille ettevõte

tasus. Erakond ei ole tasuta reklaami oma meedias pakkunud.

5. ERJK palus 10.12.2021 nõudekirjas edastada OÜ-le Terve Pere Stuudio esitatud arved ja

nende tasumist tõendavad dokumendid Pärnumaa Teataja kõikide väljaande numbrite kohta,

kus OÜ Terve Pere Stuudio reklaam on avaldatud. Kirja kohaselt on nõude eesmärgiks

tuvastada, kas EKRE on saanud keelatud annetuse OÜ-lt Terve Pere Stuudio.

6. EKRE esitas 16.12.2021 dokumendid (DIXI EXPORT OÜ 06.11.2019 arve nr 1,

07.11.2019 maksekorraldus nr 122; 26.05.2020 arve nr 6, 01.06.2020 maksekorraldus;

25.08.2020 arve nr 8, 07.09.2020 maksekorraldus; 10.11.2020 arve nr 9, 12.11.2020

maksekorraldus; 04.01.2021 arve nr 1, 05.01.2021 maksekorraldus; 15.02.2021 arve nr 2,

01.03.2021 maksekorraldus).

7. ERJK esitas 01.02.2022 kirjas nõude, milles teatas, et veebilehel

https://www.ekre.ee/parnu/parnumaa-teataja/ avaldatud Pärnumaa Teataja väljaannetest

nähtub, et Tervistava Stuudio reklaam avaldati ka Pärnumaa Teataja väljaannetes nr 2, 5, 11,

12 ja 13 ning palus esitada ka nendes väljaande numbrites avaldatud reklaami kohta arved ja

tasumist tõendavad dokumendid. Samuti tuli teatada, kas OÜ Grenor Trade, Vanamurru mets

OÜ, AmerEst OÜ, DIXI EXPORT OÜ ja OÜ Tever-Visioon on sarnaselt Tervistava

Stuudioga ostnud Pärnumaa Teatajas reklaami. Esitada tuli nii arved kui ka nende tasumist

tõendavad dokumendid või selgitada, milles seisneb nende ettevõtete puhul väljaande

toetamine.

8. EKRE selgitas 16.02.2022 kirjas, et väljaannetes nr 2, 5, 11, 12 ja 13 avaldatud reklaamide

eest ei ole erakond nimetatud ettevõtetele arveid esitanud ega tasu saanud ning ettevõtete

toetus Pärnumaa Teatajale ei ole viidatud väljaannete puhul rahaline, vaid maailmavaateline.

14.03.2022 edastas EKRE vastuseks ERJK 01.02.2022 nõuekirjale täiendavad dokumendid

(DIXI EXPORT OÜ 06.11.2019 arve nr 1, 07.11.2019 maksekorraldus; Vanamurru mets OÜ

06.11.2019 arve nr 3, 07.11.2019 maksekorraldus; Grenor Trade OÜ 06.11.2019 arve nr 2,

07.11.2019 maksekorraldus).

2(10)

3-22-1907

9. ERJK palus 01.04.2022 kirjas selgitada, kellelt, millistes summades ja millisel kujul on

menetluses käsitletud toetused erakonnale laekunud, ning esitada ülevaade erakonna varaga

teenitud tulude kohta hiljemalt 19.04.2022. ERJK selgitas, et menetluse eesmärgiks on uurida,

milles seisneb väljaande Pärnumaa Teataja toetamine ja kas toetuste saamisel pole rikutud

juriidiliselt isikult annetuse vastuvõtmise keeldu. Arvestati nii Pärnumaa Teataja toetajatena

märgitud juriidilisi isikuid kui ka seda, et iga ajalehenumbri lõpus seisis üleskutse väljaande

toetamiseks, täpsustamata, et erakonnale võivad annetada vaid füüsilised isikud.

10. EKRE esitas 20.04.2022 ERJK-le dokumendid (OÜ Amerest 26.05.2020 arve nr 7,

28.05.2020 maksekorraldus; DIXI EXPORT OÜ 26.11.2019 arve nr 4, 26.11.2019

maksekorraldus; EKRE tehingud erakonna varaga 2019; EKRE tehingud erakonna varaga

2020; tehingud erakonna varaga 2019; tehingud erakonna varaga 2020; Helle Kullerkupu

20.04.2022 selgitus Pärnumaa Teatajas nr 2, 5, 11, 12 ja 13 avaldatud Tervistava Stuudio

reklaami kohta).

11. ERJK otsustas 26.05.2022 koosolekul teha erakonnale ettekirjutuse dokumentide

esitamiseks ja määrata ettekirjutuse mittetäitmise korral sunnirahaks 500 eurot. ERJK tegi

30.05.2022 ettekirjutuse nr 90, milles leidis, et erakond ei ole saatnud küsitud teavet ning

kohustas ettekirjutuse täitmiseks esitama 01.04.2022 kirjas palutud teave. Ettekirjutuse

täitmise tähtajaks määrati 20 päeva alates kättetoimetamisest. Ettekirjutusega tehti sunniraha

hoiatus, mille kohaselt ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määratakse EKS § 1212 lg

1 alusel sunniraha 500 eurot.

12. ERJK teatas EKRE-le 10.08.2022 kirjaga nr 31-3/22-7/2 sunniraha rakendamisest.

ERJK leidis, et kuna erakonnale toimetati ettekirjutus kätte 31.05.2022 ja erakond ei ole

ettekirjutuses nõutud dokumente esitanud, pole ettekirjutus täidetud. Sunniraha rakendamise

teates kohustati EKRE-t tasuma sunniraha 500 eurot hiljemalt 16.09.2022 ning teatati, et

sunniraha tasumata jätmisel edastatakse materjalid täiemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 11 ja §

alusel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale sunniraha sissenõudmiseks

täitemenetluse korras.

13. EKRE esitas 09.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 29.03.2023) ERJK

10.08.2022 korralduse nr 31-3/22-7/2 täitmise keelamiseks.

Ettekirjutus on täidetud, sest kaebaja on seisuga 20.04.2022 täitnud talle 01.04.2022 kirjaga

pandud kohustused. Sellest tulenevalt on 10.08.2022 korraldus õigusvastane.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 sätestatud sunniraha

rakendamise eeldus on, et adressaat on ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul jätnud

täitmata. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud ulatuses, mis oli talle võimalik, ega nõustu

seisukohaga, et ettekirjutust ei täidetud nõuetekohaselt. Kaebaja on alates 2021. a augustist

alanud uurimisest olnud pidevas suhtluses ja koostöös vastustajaga ja esitanud vastustajale

järjepidevalt nõutud dokumente. Isegi juhul, kui leida, et kaebaja ei ole ettekirjutuse kohaseid

nõuded täitnud täpselt sellisel kujul, mida vastustaja eeldas, on kaebaja täitnud nõuded talle

võimalikus ulatuses. Kuna ettekirjutus on täidetud, puudus vajadus selle vaidlustamiseks.

Vaidlustatud korralduse aluseks olev 30.05.2022 ettekirjutus ei olnud kehtiv. Kaebaja on

esitanud kõik soovitud dokumendid. Olukorras, kus konkreetseid ettekirjutuses olevaid

nõudeid ei ole üheselt võimalik täita, sest kõik olemasolevad dokumendid on vastustajale juba

esitatud, tekib olukord, kus kaebajalt nõutakse sisuliselt võimatut ning nõude tegelik eesmärk

jääb arusaamatuks. Ebamõistlike ja objektiivselt võimatute nõuete esitamine pärast nõude

täitmist on tinginud ettekirjutuse tühisuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5).

Kaebaja raamatupidamissüsteemis puuduvad konkreetsed ettekirjutuses nõutud dokumendid,

3(10)

3-22-1907

mistõttu on ettekirjutuses esitatud nõuete sõnasõnaline täitmine objektiivselt võimatu ja

ettekirjutus on seetõttu tühine.

EKS ega ükski teine õigusakt ei sätesta loetelu dokumentidest, mida vastustaja oma

kohustuste täitmiseks nõuda võib. EKS § 1211 lg 2 p 1 ja lg 6 kohaselt on ERJK-l õigus nõuda

erakonnalt ka muid dokumente, et veenduda, kas erakond on saanud tulu üksnes allikatest, mis

on EKS § 121 lg-s 2 ammendavalt loetletud. EKS regulatsiooni eesmärk on võimaldada

ERJK-l teostada järelevalvet erakondade rahaasjade ja tulude laekumise üle. Ilmselgelt

ebamõistlik ja ebaproportsionaalne on tõlgendus, mille kohaselt võib ERJK välja nõuda

mistahes dokumente sõltumata sellest, kas kaebajal on need reaalselt olemas, või võtmata

arvesse, mida kaebaja on ERJK-le juba esitanud. Suurim tulu erakonna varalt tuleb asjade (nt

rätikud, vihmavarjud, pliiatsid jne) jaemüügist kliendile. Selline müük toimub nt laatadel,

erinevatel üritustel, e-poes jne. Tehingud toimuvad jaemüügile tavapärases vormis. Kaebaja

20.04.2022 esitatud 2019–2020 tulude väljavõtetest nähtuvalt kajastavad kõik markeerimata

read erinevate esemete jaemüüki, mis ei ole kuidagi seotud ettekirjutuse aluseks oleva

uurimisega. Olukorras, kus müük toimus laadal vm üritusel, ei ole sellise müügi osas ühegi

õigusakti kohast kohustust pidada klientide/isikute nimekirja ning reaalsuses oleks see ka

ebamõistlik. Seega ei olnud kaebajal võimalik täita ettekirjutust vastustaja esitatud vastustes

selgitatud kujul, sest kaebajal sellised andmed puuduvad. Kaebaja tulu juriidilistelt isikutelt

tuleb reklaami müügist, mis on marginaalne. Menetluse jooksul on kaebaja vastustajale

esitanud kõik arved reklaamimüügi kohta.

Vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust. Vastustajal oli menetluse kestel ning enne

ettekirjutuse tegemist piisavalt võimalusi anda kaebajale nõutud dokumentide osas rohkem

selgitusi (nt millises programmis, millise täpsusastme ja selgitustega dokumendid tuleb

esitada), kuid seda ei tehtud. Samuti ei ole vastustaja kaebajale selgitanud, miks ei ole kaebaja

esitatud dokumente arvestatud või mis on kaebaja poolt esitatud dokumentidest puudu.

Kui kohus leiab, et sunniraha rakendamise eeldused on täidetud, on selle rakendamine

ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb esiteks arvestada poliitilist

situatsiooni. ERJK koosseisu kuuluvad kaebuse esitamise seisuga kaebaja konkurendid, kes

nõuavad kaebaja käest väga detailset ülevaadet tema rahaasjadest. Menetlus on algatatud

uurimaks ajalehe Pärnumaa Teataja erinevates lehenumbrites väljaande toetajateks märgitud

juriidiliste isikute toetuste olemust. See ei anna alust küsida kaebajalt muid äärmiselt

detailseid ja seosetuid küsimusi, mille avalikuks tulek kaebaja konkurentidele võib mõjuda

kahjulikult kaebaja tegevusele. Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on

ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata

jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (nt

Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16, p 14). ERJK on rikkunud sunniraha rakendamisel

ja ettekirjutuse tegemisel põhjendamiskohustust, kuivõrd ettekirjutuses esitatud põhjendus ei

vasta kaebaja poolt esitatud dokumentide osas tegelikkusele. Ettekirjutuses kajastatud moel on

ettekirjutuse täitmine raskendatud (nt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 18).

ATSS § 3 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et sunniraha rakendamine ning selle sissenõudmine tohib

teenida vaid eesmärki kallutada kohustatud isikut ettekirjutust täitma. Kaebaja on seisuga

20.04.2022 täitnud vastustaja 01.04.2022 nõude ning seega ka 30.05.2022 ettekirjutusega

pandud kohustused. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja 20.04.2022 esitatud

dokumente ettekirjutuse täitmisena arvestatud.

14. ERJK palus 28.09.2022 vastuses (täiendatud 13.04.2023) jätta kaebus rahuldamata.

Menetluse algatamise ajendiks oli asjaolu, et kaebajale kuuluv häälekandja Pärnumaa Teataja

märgib aastatel 2019–2020 ilmunud lehenumbrites oma toetajaks OÜ-d Terve Pere Stuudio.

4(10)

3-22-1907

Menetluse käigus tuvastas komisjon, et lisaks eelnimetatud äriühingule märgitakse ajalehe

Pärnumaa Teataja erinevates lehenumbrites väljaande toetajateks teisigi juriidilisi isikuid (OÜ

Grenor Trade, Vanamurru mets OÜ, AmerEst OÜ, DIXI EXPORT OÜ ja OÜ Tever-Visioon).

Lisaks sellele on iga ajalehenumbri lõpus üleskutse väljaande toetamiseks, täpsustamata, et

erakonnale võivad annetada vaid füüsilised isikud. Menetluse eesmärk oli tuvastada, milles

seisneb erakonnale kuuluva väljaande toetamine ja ega toetuse vastuvõtmisega pole rikutud

EKS-i. Komisjon tegi erakonnale mitu järelepärimist ning erakond esitas ka mõned

reklaamimüügiarved, mis aga ei puuduta kõiki eelnimetatud toetajaid ega hõlma kogu

väljaande ilmumise perioodi. Komisjon tegi järelepärimised ka toetajatena nimetatud

juriidilistele isikutele, kellest mõni nimetas toetamiseks erakonnalt reklaami ostmist, mõni

jättis vastamata ja mõne vastus ei toonud selgust, milles seisneb Pärnumaa Teataja kaudu

erakonnale antud toetus ja kas toetustest laekunud tulu vastab EKS-i nõuetele.

EKS § 121 lg 2 kohaselt on erakonnal lubatud tulu saada vaid liikmemaksudest, füüsiliste

isikute annetustest, riigieelarvelisest eraldisest ja tehingutelt erakonna varaga. Tulu tehingutelt

erakonna varaga saab kujuneda erakonna ja isikute vahelistest tehingutest nagu reklaami,

meenete või raamatute müük, vara rent jms. Seega peavad siinses menetluses käsitletavad

laekumised ehk nn toetused isikutelt kajastuma erakonna varalt teenitud tuluna. Toetudes EKS

§ 121 lg-le 1 ja § 1211 lg-le 6 ning lähtudes eeldusest, et finantskontrolli aluseks on terviku

hindamine selle üksikosade lõikes, otsustas komisjon 01.04.2022 nõuda dokumente, milles

kajastuks aastatel 2019 ja 2020 erakonna varaga teenitud kogutulu isikute lõikes,

kontrollimaks, kellelt, mille eest ja mis alustel on erakond selle tulu raames laekumisi saanud.

Lisaks paluti esitada laekumiste aluseks olevad arved või nende puudumisel kokkulepped või

selgitused laekumiste aluste kohta. Kuna kaebaja esitatud loetelus puudusid isikud, kellelt tulu

oli laekunud, ei ole kaebaja täitnud ettekirjutuses esitatud nõudmisi. Komisjonile esitatud

tuluaruannete (ka kinnitatud majandusaasta aruannete) alusel moodustab erakonna varaga

teenitud tulu 2019. a-l 12 828 eurot ja 2020. a-l 11 541 eurot, mis tähendab, et informatsioon

tuleb esitada nende mahtude ulatuses ja isikute lõikes. Komisjonil ei olnud võimalik kaebaja

esitatud tulukontodelt tuvastada, millistelt isikutelt ja mille alusel oli erakonnale tulu laekunud

ja seeläbi veenduda laekumiste seaduslikkuses. Reklaamimüügi arved ei lisanud samuti

märkimisväärset informatsiooni 2019. ja 2020. a kogu tulu kohta, kuivõrd nende põhjal ei

selgunud, mille alusel laekus ülejäänud osas erakonna varaga teenitud tulu. Kuna kaebaja ei

esitanud komisjonile nõutud dokumente, tegi komisjon ettekirjutuse dokumentide esitamiseks

ja määras ettekirjutuse mittetäitmise korral sunnirahaks 500 eurot. Kaebaja ei täitnud

ettekirjutust, ei vaidlustanud seda ega teatanud ettekirjutuse täitmise võimatusest. Kaebaja

pole esitanud 2019. a ja 2020. a tulukonto väljavõtet klientide lõikes ega samade aastate

müügiarvete registrit. Seega pole kontroll võimalik.

Sunnivahendi rakendamine on õiguspärane. Ettekirjutus ei ole tühine. Tühisuseks HMS § 63

lg 2 p 5 alusel peaks kohustuste ebaselgus olema nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel

põhjustel võimalik täita. Üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis tingivad selle

tühisuse. Ettekirjutus on täidetav. Kui kaebaja leidis, et ettekirjutus on tühine, tulnuks

komisjonile teada anda, et ta ei kavatse või ei saa ettekirjutust täita või siis vaidlustada

ettekirjutus kohtus. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi

vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele. Kaebaja ei ole ettekirjutust nõuetekohaselt

täitnud, ettekirjutus on kehtiv, see on kätte toimetatud ja seda ei ole vaidlustatud. Seega võib

komisjon sunnivahendit kohaldada (EKS § 1212 lg 1 ja ATTS § 8 lg 1).

Kui kaebajal nõutud dokumente küsitud kujul olemas ei olnud, tulnuks need koostada ja

esitada kujul, mis võimaldab komisjonil saada kõigile esitatud küsimustele vastused ja samas

oleksid esitatud andmed kontrollitavad, s.o raamatupidamislike tulemustega võrreldavad.

Kaebaja ei ole komisjoni informeerinud sellest, et tal pole võimalik küsitud dokumente nõutud

5(10)

3-22-1907

kujul esitada, vaid on esitanud need oma äranägemise kohaselt ja sedagi vaid osaliselt. Sellest

tulenevalt ei saanud komisjon mõistlikult eeldada, et kaebajal pole võimalik küsitud

dokumente nõutud kujul esitada. Kui eeldada, et raamatupidamises puudus nõutud

informatsioon, kuna selles ehk kajastati vaid erakonna poolt esitatud koondandmeid, siis

erakonnal pidi kõnealune info arvete, kokkulepete, ostuklientide ja pangaväljavõtete näol

ilmselgelt olemas olema ja hea tahtmise korral oleks saanud nõutud info koostada ja esitada.

Sunniraha rakendamine on proportsionaalne. Sunniraha hoiatus sisaldus ettekirjutuse p-s 6.

Seega ei saanud sunniraha rakendamine olla kaebajale üllatuslik.

Komisjoni liikmetel on kohustus hoida komisjoni töö käigus neile avaldatud informatsioon

saladuses (EKS § 1210 lg 8).

15. Tallinna Halduskohus

jättis

20.04.2023 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud

teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ja mida ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

Sellest tulenevalt on sunnivahendi rakendamise lubatavuse eelduseks ettekirjutuse kehtivus,

mitte aga selle õiguspärasus (nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Kui

ettekirjutuse adressaat peab tema suhtes tehtud ettekirjutust õigusvastaseks, tuleb tal

ettekirjutus õigeaegselt vaidlustada ning selle tegemata jätmise korral ei saa ta enam

sunnivahendi rakendamise ja sissenõudmise menetluses esitada vastuväiteid ettekirjutuse

suhtes. Kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud. Vaidluse ese ei ole seega 30.05.2022

ettekirjutuse nr 90 õiguspärasus.

Ettekirjutusega seonduv omab sunniraha rakendamisel tähtsust siiski aspektist, kuidas pidi

kaebaja mõistma talle pandud kohustust ja kas ta on selle määratud tähtajaks täitnud.

Sunnivahendi rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 p 1 tähenduses ära langeda eelkõige siis,

kui adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil, nagu keskmine mõistlik

adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru

saama (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-18-2131, p-d 13–15).

Sunnivahendit ei ole õiguspäraselt võimalik rakendada ka olukorras, kus isikul puudub

objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita. Sunnivahendit võib rakendada vaid

ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ja kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni

(ATSS § 2 lg 2, § 3 lg-d 2 ja 3).

Ettekirjutuses on viidatud 01.04.2022 kirjale, sh selle eesmärgile selgitada välja, milles

seisneb erakonnale kuuluva väljaande toetamine ja ega toetuste saamisel pole rikutud keeldu

saada annetusi juriidilistelt isikutelt. Ettekirjutuses on põhjendatud, et kuna kaebaja ei ole

saatnud vastustajale 01.04.2022 kirjas küsitud teavet, kohustati teda ettekirjutusega esitama

01.04.2022 kirjas nõutud teave. Teave, mida nõuti 01.04.2022 kirjas ja seejärel 30.05.2022

ettekirjutuses, on sama – esitada tuli tulukonto, millel on kajastatud tulu erakonna varalt,

raamatupidamislik väljatrükk klientide lõikes eraldi 2019. a ja 2020. a kohta (ettekirjutuse p

3.1 ja 01.04.2022 kirja nõue nr 1); müügiarvete registri raamatupidamislik väljatrükk arvete ja

klientide lõikes, eraldi 2019. a ja 2020. a kohta (ettekirjutuse p 3.2 ja kirja nõue nr 2);

müügiarvete registris 2019. a ja 2020. a kajastatud kõigi müügiarvete koopiad pdf-failidena

(ettekirjutuse p 3.3 ja kirja nõue nr 3); selgitused iga tulurea kohta, mis on kajastatud

tulukonto väljavõttel ja mille aluseks pole arved, mis esinevad eelnevalt nõutud müügiarvete

registris, kirjeldades iga sellise tulurea kohta eraldi, millise tehingu alusel sellelt kliendilt ja

sellises summas tulu on tekkinud (ettekirjutuse p 3.4 ja kirja nõue nr 4).

6(10)

3-22-1907

Ettekirjutuses on selgelt öeldud, et kaebaja 20.04.2022 saadetut hinnates jõudis vastustaja

järeldusele, et kaebaja ei ole saatnud 01.04.2022 küsitud teavet. Ettekirjutuse resolutsiooni ja

viidatud põhjendust arvestades on arusaadav, et kaebajal tuli edastada resolutsioonis

nimetatud informatsioon ja kaebaja poolt juba esitatud tulukonto kuupäevaline ja summaline

loetelu 2019. a ja 2020. a kohta ning lisatud reklaamimüügiarveid, maksekorraldusi ja OÜ

Terve Pere Stuudio juhatuse liikme kirjalikku selgitust ei käsitanud vastustaja ettekirjutuse

nõuete täitmisena. Ehkki ettekirjutuse põhjendus nõuete täitmise kohta on napp, pidi keskmine

mõistlik adressaat ettekirjutuse teksti põhjal siiski aru saama, et juba esitatud dokumente ei ole

ettekirjutuse täitmiseks peetud piisavaks. Seda arvestades ei ole veenev kaebaja põhjendus, et

kuna ta oli ettekirjutuse täitnud, puudus tal vajadus selle vaidlustamiseks. Kui kaebaja ei

nõustunud ettekirjutuse järeldusega või ettekirjutuse nõuetega, tulnuks tal ettekirjutus

õigeaegselt vaidlustada või anda sellest teada vastustajale.

Vastustaja on selgitanud, et ei saanud kaebajalt vastust ühelegi neljast küsimusest, sest nõutud

olid nii dokumendid, milles kajastuks 2019. a ja 2020. a erakonna varaga teenitud kogutulu

isikute lõikes, kontrollimaks, kellelt, mille eest ja mis alustel on erakond selle tulu raames

laekumisi saanud, kui ka laekumiste aluseks olevad arved või nende puudumisel selgitused

laekumiste aluste kohta. Kaebaja esitatud loetelus puudusid isikud, kellelt tulu oli laekunud,

samuti põhistatud selgitused. Seega on põhjendatud vastustaja järeldus, et esitatud

dokumentide põhjal polnud võimalik tuvastada, kellelt ja millisel alusel oli erakonnale tulu

laekunud, ega veenduda laekumiste seaduslikkuses. Isegi kui kaebusele vastates arvutuskäigu

esitamisel ei ole vastustaja arvesse võtnud juba varem menetluse kestel kaebaja esitatud arveid

(kaebaja poolt nimetatud 16.11.2021 e-kirjaga esitatud 5 Terve Pere Stuudio OÜ arvet, kokku

500 eurot; 14.03.2022 esitatud 3 arvet (OÜ Grenor Trade, Vanamurru mets OÜ ning OÜ

Tever-Visioon), kokku 500 eurot), ei muuda see valeks vastustaja kokkuvõtlikku järeldust, et

kaebaja esitatud mõningad reklaamimüügi arved ei võimaldanud siiski märkimisväärses osas

järeldada, mille alusel laekus ülejäänud osas erakonna varaga teenitud tulu, sest esitatud arved

ei katnud ettekirjutuses nõutud informatsiooni 2019. a ja 2020. a kogu tulu kohta. Kaebaja

peab ebakorrektseks vastustaja käsitlust, et kaebaja ei ole täitnud ühtegi ettekirjutuse nõuet,

kuid pole samas välja toonud, millise nõude ta millise dokumendi või selgituse esitamisega oli

täitnud.

Isegi kui kaebajal puuduvad andmed kõikide klientide kohta või vastav nimekiri, pole alust

arvata, et tal klientide/isikute kohta üldse andmeid ei oleks või et ta poleks saanud täita

ettekirjutuse nõuet, milles paluti kirjeldada, millise tehingu alusel kliendilt vastavas summas

tulu on tekkinud. Selliseid kokkuvõtlikke selgitusi on kaebaja esitanud alles kohtumenetluses.

Eelnevat ei väära ka kaebaja väide, et tema raamatupidamissüsteemis vastavad andmed

puuduvad, kuna andmeid ja selgitusi saanuks eelduslikult esitada ka muus vormis kui

raamatupidamislik väljatrükk.

Puudub alus pidada ettekirjutusega pandud kohustusi sedavõrd ebaselgeks, et sellest tulenevalt

polnud ettekirjutust võimalik objektiivselt täita. Kaebaja ei ole väitnud, et esitatud nõuded jäid

talle sisuliselt arusaamatuks.

Seega oli sunniraha rakendamine kaebaja kallutamiseks ettekirjutuse täitmisele jätkuvalt

õiguspäraselt võimalik ning sunniraha rakendamise eeldused täidetud. Rakendatud

sunnivahendit, sh sunniraha suurust, pole alust pidada ülemäära karmiks. Ettekirjutusest

tulenevad kohustused ei jäänud kaebaja jaoks ebaselgeks ja kohustuste täitmine ei oleks olnud

objektiivselt võimatu või raske. Pigem on kaebaja esitanud sisulisi põhjendusi selle kohta,

miks selliste nõuete esitamine oli ebamõistlik, ent see ei anna alust pidada sunnivahendi

rakendamist kui toimingut ülemääraseks.

7(10)

3-22-1907

Väited ettekirjutuse tegemisel põhjendamiskohustuse rikkumisest ei ole asjakohased, kuna

ettekirjutus ei ole praeguse vaidluse ese. Kui kaebaja leidis, et ettekirjutus on nõuetekohaselt

põhjendamata, oleks ta saanud selle vaidlustada. Sunniraha rakendamist kui toimingut on

võimalik põhjendada ka tagantjärele (HMS § 108). Vastustaja on kaebusele vastates hinnanud

kaebaja käitumist, tuues mh välja, et kaebaja pole soovinud olla tegevuses läbipaistev ning on

esitamata jätnud ettekirjutuses palutud põhistatud selgitused ja dokumentatsiooni. On usutav,

et vastustaja lähtus sisuliselt esitatud põhjendustest ka sunniraha rakendamisel.

Väitel vastustaja selgitamiskohustuse rikkumisest ei ole alust. Asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks palunud vastustajalt ettekirjutuse täitmiseks täiendavaid selgitusi, teavitanud

vastustajat ettekirjutuse täitmisega seotud raskustest või arusaamatustest või täpsustanud

informatsiooni esitamise formaati. Kaebaja ei pöördunud pärast ettekirjutuse saamist

vastustaja poole. Haldusorganil on selgitamiskohustus siis, kui menetlusosaline on selgituste

saamiseks soovi avaldanud (HMS § 36 lg 1). Vastustaja puudus põhjus sellises olukorras

arvata, et kaebaja vajab nõuete täitmiseks täiendavaid selgitusi.

Kokkuvõttes ei anna asja materjalid alust järeldada, et vastustaja oleks 500 euro suuruse

sunniraha rakendamisel või selle sissenõudmisel lähtunud ebaõigetest või asjakohatutest

kaalutlustest või eiranud kaalutlusreegleid. Sunniraha rakendamine oli õiguspärane ja

keelamiskaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16. EKRE palub 22.05.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

20.04.2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta kaebaja

menetluskulud vastustaja kanda.

Sunnivahendit ei ole võimalik rakendada, kuna kaebaja ei jätnud ettekirjutust täitmata.

Seetõttu on vajalik ettekirjutuse analüüsimine. Kaebaja on esitanud ettekirjutuses toodud

nõude täitmiseks mitmeid raamatupidamislikke väljavõtteid erakonna tuludest ja müügiarveid,

mis kõik vastavad ettekirjutuses esitatud nõuete eesmärgile. Tegemist on dokumentidega, mis

olid kaebajal reaalselt olemas ja mida oli võimalik esitada. Seega on ettekirjutuse nõuded

täidetud maksimaalselt kaebajale võimalikus ulatuses. Ettekirjutuse p-st 2.5 nähtub, et need

dokumendid on arvatavasti tähelepanuta jäetud, sest neid ei ole ettekirjutuses kajastatud. Juhul

kui vastustaja neid dokumente märkas ja neid ettekirjutuse nõude täitmiseks piisavaks ei

pidanud, siis ei ole vastustaja seda kaebajale selgitanud. Ettekirjutuse puudulik põhjendus (sh

juba esitatud dokumentide arvestamata jätmine) on viinud selleni, et kaebaja on küll

ettekirjutuse täitnud, kuid seda mitte viisil, nagu vastustaja soovis. Kaebaja tegutses heas usus

ja uskudes, et kui dokumentides esineb vormistamisvigu, sisulisi puudusi vms, siis

selgitatakse seda kaebajale ja antakse võimalus asja parandamiseks. Seda vastustaja ei teinud.

Kaebaja ei pidanud ettekirjutuse täitmiseks ise küsima täiendavaid selgitusi või täpsustama

informatsiooni saamise formaati.

Kaebaja on täitnud ettekirjutuse osas, milles see oli tema raamatupidamislike dokumentide

kohaselt võimalik. Halduskohus on ka ise ettekirjutuse nõudeid teatud määral moonutanud (s.t

eemaldanud nõude, et esitada tuleb raamatupidamislikud dokumendid või nõude, et esitada

tuleb ka klientide nimekiri), mis viitab sellele, et halduskohus ka ise on ettekirjutuse nõuet

pidanud mitmeti tõlgendatavaks ja ebatäpseks. Seejuures on küsitav, milline osa

ettekirjutusest pidi olema keskmisele mõistlikule adressaadile arusaadav ja täitmiseks

kohustuslik. Kaebajale ei olnud enne kohtumenetlust selgitatud, et küsitud andmeid oleks

saanud esitada ka muul kujul kui raamatupidamislikult. Kaebaja ei saanud täita nõuet, mida ei

olnud talle teatavaks tehtud. Halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta ega põhjendanud,

kas ettekirjutusega nõutud andmed pidid üldse kaebajal olemas olema, ning mille alusel,

8(10)

3-22-1907

millises ulatuses ja millisel kujul. Halduskohus on seega rikkunud kohtuotsuse põhjendamise

kohustust. Juhul kui vastustaja oleks tõepoolest eeldanud, et väljavõtted dokumentidest, mida

raamatupidamislikul kujul olemas ei ole ja mida tuleb eraldi iga tehingut läbi vaadates

koguda, esitatakse mingil muul kujul (nt Exceli tabelina), siis oleks vastustaja lisaks selle

selgitamisele pidanud määrama ka pikema tähtaja.

Haldusorganil puudus vajadus sunnivahendi määramiseks ja sunnivahend ei olnud

eesmärgipärane. Vastustaja pidi kaaluma, kas sunnivahend võib antud juhul kallutada kaebajat

kohustust täitma. Kaebaja on ligi kaks aastat kestnud menetluse kestel järjepidevalt tegutsenud

menetluse huvides ja vastanud vastustaja küsimustele nende materjalide ja teadmistega, mis

tal olemas on. Eesmärgipärane oleks olnud juhtida kaebaja tähelepanu puudustele, täita

selgitamiskohustust ja anda kaebajale võimalus väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Alles

seejärel, kui kaebaja ka siis ei oleks astunud samme esitatud dokumentide parandamiseks või

andnud lisaselgitusi, oleks vastustaja saanud teha järgmised menetlustoimingud. Sunniraha

rakendamine ebapiisavatest selgitustest tekkinud arusaamatuste tõttu ei ole õiguspärane ning

on vastuolus eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

17. ERJK palub 21.06.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud. Juhindudes EKS § 121 lg-st 1 § 1211 lg-st 6 on

vastustajal õigus nõuda erakonna kontrollimiseks detailseid ja põhistatud dokumente. See

tähendab, et informatsioon tuleb esitada ettekirjutuses nõutud mahtude ja isikute lõikes.

Vastustaja 01.04.2022 nõude vastusena esitatud dokumendis puudusid isikud, kellelt tulu oli

laekunud. Seega ei ole kaebaja täitnud ettekirjutuses esitatud nõudmisi. Vastustajal polnud

võimalik tuvastada, millistelt isikutelt ja mille alusel oli erakonnale tulu laekunud, ning

võimalus veenduda laekumiste seaduslikkuses. Ettekirjutuse täitmise raskustest haldusorgani

teavitamine on eelkõige ettekirjutuse adressaadi ülesanne (ATSS § 8 lg 2). Kui kaebaja ei

esita andmeid ettekirjutuses nõutud viisil, ei saa ta eeldada, et ettekirjutus on kohaselt

täidetud. Kaebaja ei ole teavitanud vastustajat, et tal pole võimalik küsitud dokumente nõutud

kujul esitada. Haldusorganil on selgitamiskohustus juhul, kui menetlusosaline on selgituste

saamiseks soovi avaldanud (HMS § 36 lg 1). Kaebaja ei küsinud vastustajalt täiendavaid

selgitusi ega teavitanud ettekirjutuse täitmise raskustest ja arusaamatustest.

Kaebaja on valesti tõlgendanud halduskohtu seisukohta, nagu oleks ettekirjutuse täitmine

kohtu hinnangul raskendanud või isegi võimatu. Samuti pole õige kaebaja väide, et klientide

nimekirja pole vajalik vastustajale esitada. Kui kaebaja ei nõustunud ettekirjutuse nõuetega,

tulnuks see õigeaegselt vaidlustada või sellest vastustajat teavitada.

Kuna ettekirjutust ei olnud nõuetekohaselt ja tähtaegselt täidetud, oli õiguspärane rakendada

sunniraha ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. Kaebajal oli võimalik ettekirjutus nõutud

kujul täita. Raamatupidamises tuleb tulud ja kulud kajastada alusdokumendi alusel, milleks on

kas müügiarve või leping või muu kokkuleppeline alus. Seega peab tulukanne olema seotud

kliendi nimega. Kui klient on jäetud raamatupidamisliku tulukande puhul märkimata, on see

igal juhul tuvastatav pangaväljavõttelt. Isegi kui kaebajal puudusid andmed või nimekiri

kõikide klientide kohta, pole alust arvata, et tal isikute kohta andmed üldse puuduksid või et ta

poleks saanud kirjeldada, millise tehingu alusel kliendilt vastavas summas tulu on tekkinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9(10)

3-22-1907

19. Sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud. Kaebajale 30.05.2022 ettekirjutusega (dtl

71) pandud kohustus oli selge ja seda ei täidetud. Küsimus sellest, kas 30.05.2022 ettekirjutus

oli materiaalselt õiguspärane, pole praeguse vaidluse ese. Ettekirjutusest nähtub selgelt, et

ERJK ei pidanud kaebaja poolt 20.04.2022 saadetud dokumente, mis esitati ERJK 01.04.2022

dokumentide esitamise korralduse (dtl 44) täitmiseks, piisavaks ja esitas ettekirjutuses identse

nõude dokumentide ja selgituste esitamiseks, mis 01.04.2022 korralduseski. 01.04.2022

korralduse ja 30.05.2022 ettekirjutuse alusel tuli esitada: 1) tulukonto, millel on kajastatud

tulu erakonna varalt, raamatupidamislik väljatrükk klientide lõikes, eraldi 2019. a ja 2020. a

kohta; 2) müügiarvete registri raamatupidamislik väljatrükk arvete ja klientide lõikes, eraldi

2019. a ja 2020. a kohta; 3) müügiarvete registris 2019 ja 2020 kajastatud kõigi müügiarvete

koopiad pdf failidena; 4) selgitused iga tulurea kohta, mis on kajastatud punktis 1) nõutud

tulukonto väljavõttel ja mille aluseks pole arved, mis esinevad punktis 2) nõutud müügiarvete

registris. Selgituses kirjeldada iga sellise tulurea kohta eraldi, millise tehingu alusel sellelt

kliendilt ja sellises summas tulu on tekkinud. Kui kaebaja poolt 20.04.2022 ja varem esitatud

dokumentidega sai tinglikult kasvõi osaliselt 01.04.2022 dokumentide esitamise nõude

täidetuks lugeda (esitatud olid arved ja maksekorraldused ning väljavõte tehingute kohta

erakonna varaga 2019. a ja 2020. a kohta, dtl 49 jj), siis vaidlust ei saa olla selles, et täielikult

täitmata oli 30.05.2022 seisuga (ja jäigi täitmata) 01.04.2022 esitatud nõue, mille kohaselt tuli

esitada selgitused iga tulurea kohta, mis on kajastatud tulukonto väljavõttel ja mille aluseks

pole arved, mis esinevad müügiarvete registris. Selgituses tuli kirjeldada iga sellise tulurea

kohta eraldi, millise tehingu alusel sellelt kliendilt ja sellises summas tulu on tekkinud.

20. Kui kaebaja ei nõustunud 30.05.2022 ettekirjutusega, sh juhul, kui kaebaja leidis, et ERJK

nõudis põhjendamatult korduvalt selliseid andmeid, mille kaebaja juba oli esitanud või

andmeid, mille nõudmine oli eesmärgipäratu või muul põhjusel põhjendamatu, tulnuks

ettekirjutus vaidlustada. Kui kaebaja oli enda arvates ettekirjutuse täitnud juba 20.04.2022 ja

muid dokumente ega selgitusi ta esitada ei soovinud või see ei olnud tal võimalik, tulnuks

sellest komisjoni teavitada. Kui midagi jäi ebaselgeks, tulnuks küsida selgitusi. Kaebaja

midagi sellist ei teinud, vaid lihtsalt ignoreeris ettekirjutust. Kui ERJK-le polnud teada, et

kaebajale jäi midagi ebaselgeks, ei olnud tal võimalik ise ka mingit talle teadmata asjaolu

selgitama asuda. Kuna praeguse vaidluse ese ei ole 30.05.2022 ettekirjutuse õiguspärasus, on

asjakohatu ka kaebaja arutlus sellest, kas ERJK-l oli õigus järelevalvet laiendada üksikute

äriühingute arvete kontrollimisest erakonna kogu 2019. ja 2020. a tulu kontrollimisele. Nagu

öeldud, oli 30.05.2022 ettekirjutus selge, kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Järelikult oli

vastustajal õigus kohaldada erakonnale ettekirjutuse täitmisele suunamiseks sunniraha.

Sunniraha kohaldamine oli eesmärgipärane ja kaebaja ei ole esitanud väiteid, mille alusel

saaks sunniraha kohaldamise hinnata ebaproportsionaalseks.

21. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Apellatsioonkaebuse p-

des 17‒21 esitatud etteheited puudutavad peamiselt 30.05.2022 ettekirjutuse õiguspärasust,

aga nagu korduvalt märgitud, ei pidanud halduskohus seda hindama. Ettekirjutus oli

arusaadav määral, mis võimaldas seda täita.

22. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kaebaja ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)