2-22-18551/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

14. jaanuar 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-18551

Tsiviilasi

Grand Ehitus OÜ hagi OÜ Apex-Net vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

OÜ Apex-Net vastuhagi Grand Ehitus OÜ vastu 69 192,26

euro ja viivise nõudes

Hagihind

Vastuhagi hind

27 667,08 eurot

69 525,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): Grand Ehitus OÜ (registrikood

12114878)

Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja (vastuhagis hageja): OÜ Apex-Net (registrikood

10432671)

Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Kaarel Berg

Kohtuistungi toimumise aeg

12.11.2024.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja F.K

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Resolutsioon

1. Jätta OÜ Apex-Net 15.11.2024.a taotlus 12.11.2024.a kohtuistungi protokolli

parandamiseks rahuldamata.

2. Hagi rahuldada.

3. Jätta rahuldamata OÜ Apex-Net vastuhagi Grand Ehitus OÜ vastu 69 192,26 euro ning

viivise väljamõistmiseks.

4. Välja mõista OÜ-lt Apex-Net Grand Ehitus OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev

võlgnevus 16 444,03 eurot, viivis 2219,94 eurot ja viivis suurusega 0,15 % päevas

põhinõudelt (16 444,03 eurot) alates 09.12.2022.a kuni nõude kohase täitmiseni, kuid

mitte üle põhinõude.

5. Jätta kõik menetluskulud OÜ Apex-Net kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 09.12.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

12.03.2021.a töövõtulepingu, mille objektiks oli kahe paarismaja aadressil Lodjapuu tee

60 ja Lodjapuu tee 62 ning teelõigu aadressil Lodjapuu tee T-3 ehituse peatöövõtt. Hageja

on teostanud kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd, kuid kostja keeldub tasumast arvet

nr 2022070 summas 16 444,03 eurot, mis põhineb poolte poolt allkirjastatud teostatud

tööde aktil nr GE2110/A1. Samuti on hoonetele väljastatud kasutusload. Hageja on

seisukohal, et kostjal ei ole õigus nõuda leppetrahvi, kuivõrd kostja on teavitanud hagejat

leppetrahvi rakendamisest hilinenult. Hageja ei vastuta tähtaegade ületamise eest. Puudub

vaidlus selles, et hageja ei ole esitanud kostjale töövõtulepingu punkti 7.2 kohast akti

ehitustööde tähtaegade pikendamiseks. See aga ei tähenda, et kehtetud oleksid muud

poolte vahel sõlmitud töö tähtaegade muutmise kokkulepped. Hageja lõpetas ehitustööd

algselt kokkulepitust hiljem kahepereelamu ostjate (nn kostja ostjate) muudatussoovide

täitmise tõttu. Ehitustööde lõpetamine ei olnud hagejast mittesõltuvatel põhjustel võimalik

ka uueks tööde lõpptähtajaks 31.03.2022.a, sest kostja ostjate poolt hiljem tehtud

muudatused ja hiljem tarnitud materjalid ei võimaldanud töid varem lõpetada. Ebaõige on

kostja leppetrahvinõudes aluseks võetud arvestusperioodi lõpp 13.05.2022.a. Tööde

üleandmise akti kohaselt on fikseeritud tööde üleandmine ja vaegtööd seisuga

09.05.2022.a. Kuivõrd hageja ei vastuta ehitustööde venimise eest, ei saa kostja nõuda

hagejalt kahju hüvitamist ka omanikujärelevalve teenuse kallinemise ees. Kostjal ei ole

õigust hageja tasunõuet alandada. Hageja ei ole seoses plaatimistöödega lepingut

rikkunud. Lisaks olid pooled lepingus kokku leppinud siduvas eelarves. Hageja

hinnapakkumises väljatoodud arvestuslike plaatimistööde töömahtude koguste erinevus

võrreldes tegeliku töömahuga, ei ole siduva eelarve puhul aluseks hinna vähendamisele.

Kostja seisukohta jaatades oleks ka hagejal kui töövõtjal õigus nõuda lisaraha nende

eelarve ridade eest, kus tegelik tööde maht kujunes hinnapakkumises arvestatust

suuremaks. Seega palub hageja kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel 16 444,03

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised ja edasiulatuva viivise. Juhul kui kohus leiab, et

kostja leppetrahvi nõue on mingil põhjusel põhjendatud, siis esitab hageja selleks puhuks

VÕS § 162 lg 1 alusel alternatiivse taotluse leppetrahvi vähendamiseks, sest kostja

esitatud leppetrahvi nõue on arvestades eelnevalt väljatoodud asjaolusid ebamõistlikult

suur. Hageja leiab, et ehitustööd venisid hagejast mittetingituna, kostja ei ole tõendanud,

et talle on tekkinud ehitustööde venimisest kahju, leppetrahvinõue ei ole proportsionaalne

lepingu rikkumise iseloomuga ning kostja on käitunud vastuoluliselt ja jätnud oma

tegevusega hagejale mulje, et ta hagejalt leppetrahvi ei nõua. Hageja palub menetluskulud

jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud vastuhagi. Hageja nõue nimetatud summas

tasumiseks on lõppenud kostja poolt tasu vähendamise (hinna alandamise) ning

tasaarvestuse tulemusel. Juba tööde käigus juhtis kostja hageja tähelepanu asjaolule, et

tegelik plaatimistööde maht on olnud väiksem töövõtulepinguga kokkulepitud mahust ja

palus selles mahus tasu tagasi arvestada. Hageja väide on vale, et 10.03.2022.a toimunud

töökoosoleku punktis 16 lepiti kokku tööde lõpptähtaja pikendamises kuni 31.03.2022.a.

Hageja tasunõue lõppes seetõttu, et kostjal oli esmalt õigus tasunõuet vähendada (hinda

alandada), samuti nõuda hagejalt leppetrahvi ning tasaarvestada leppetrahvi ulatuses

hageja tasunõude jääk, mida kostja on ka teinud. Kostja esitas hagejale leppetrahvinõude

õigeaegselt ning pooled ei olnud kokku leppinud tööde lõpetamise tähtaja pikendamises.

Tööde lõpuleviimise viivitus ei olnud tingitud kostjast. Kostja on leppetrahvi jäägi

summas 2979,19 eurot tasaarvestanud leppetrahviga. Tööde üleandmise viivitus põhjustas

kahju. Tööde valmimise viivitus tõi kaasa selle, et kostjal tuli täiendavalt tasuda

omanikujärelevalve teenuse eest. Hageja alternatiivne taotlus leppetrahvi vähendamiseks

on põhjendamatu.

3. Vastuhagis leiab kostja, et hageja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut, mille

tulemusel on hagejal kostja vastu rahaline nõue, mis koosneb leppetrahvinõudest ja

kahjunõudest. Hageja ei andnud töid üle tähtaegselt ning pooled ei leppinud kokku tööde

lõpetamise tähtaja pikendamises. Tööde üleandmise viivitus ei olnud tingitud ka kostjast.

Hageja ise sõlmis kokkulepped otse korteri 60-1 ja 60-2 ostjaga. Sesoonsete välitööde

valmimise tähtaeg on asjassepuutumatu. Samuti ei ole üksikute korterite üleandmine tööde

üleandmine. Kostjal on õigus nõuda leppetrahvi ja tasaarvestada leppetrahvi nõue kostja

tasunõudega. Kostja leppetrahvinõude suurus pärast tasaarvestust on 67 392,26 eurot.

Hageja oleks kohustatud tasuma leppetrahvi ka juhul, kui tööde üleandmise tähtaeg olnuks

31.03.2022.a, sest ka siis ei andnud hageja töid üle. Kostja esitas teate leppetrahvinõude

kohta õigeaegselt. ETÜ 2005 ei ole töövõtulepingu materjalide hulgas ning ei kohaldu

töövõtulepingule. ETÜ 2005 osa VII, sh selle punkt 104 ei kohaldu samuti

töövõtulepingule ning ETÜ 2005 punkt 104 on vastuolus töövõtulepinguga. Kostja pidi

tasuma omanikujärelevalve eest pärast kokkulepitud tööde üleandmise tähtaega, mis

tekitas kostjale kahju summas 1800 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 69 192,26

eurot (67 392,26+1800) ning sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 23.05.2022.a kuni

19.04.2023.a eest ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda

ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja seisukoht vastuhagile

4. Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet

tähtaegselt, kuna sellest oleks pidanud teavitama hagejat hiljemalt 28.02.2022.a. Ebaõige

on vastuhagis p-s 8.2 esitatud väide, et kuivõrd ETÜ 2005 ei ole lepingu materjalide

hulgas, siis see ei kohaldu lepingule. Lepingule kohalduvad kõik selles viidatud

tüüplepingud, normid, standardid jms, olenemata sellest, kas need on lisatud lepingule

lepingu lisana või mitte. Arusaamatuks jääb kostja väide, et ETÜ 2005 on vastuolus

lepingu p-ga 11.4, mis sätestab tasaarvestamise õiguse tekkimise ja sellise õiguse

kasutamise etteteatamise aja. Tasaarvestamise õiguse tekkimine ja selle kasutamisest

teatamine ei seondu leppetrahvi nõude esitamise ajaga. Tegemist on kahe erineva asjaga.

Pooled pikendasid tööde tähtaega kuni 31.03.2022.a. Kostja ei saa nõuda töö venimisega

seoses leppetrahvi, sest hageja ei vastuta töö viivituse eest. Kostja ostjate poolt hiljem

tehtud muudatused ja hiljem tarnitud materjalid ei võimaldanud töid varem lõpetada.

Kuidas sai töid lõpetada hiljemalt 14.02.2022.a, kui kostja sõlmis muudatustööde

kokkuleppeid hagejaga veel 08.03.2022.a ning kui viimased ostjate muudatussoovid

laekusid 29.03.2022.a. Ostjate näol oli tegemist kostja klientidega. Kostja leppetrahv on

ebamõistlikult suur ja kuulub vähendamisele. Eelnevast tulenevalt on alusetu ka kostja

viivise nõue.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastuhagi jääb rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg

2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.02.2023.a ja 21.04.2023.a

kohtumäärustes (dtl 197-200, 430-432).

7. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2021.a ehituse peatöövõtulepingu nr

GE2110, millise punkt 2.1 kohaselt oli hageja kohustuseks kaks kahepereelamu

asukohaga Lodjapuu tee 60 ja Lodjapuu tee 62 ning teelõik Lodjapuu tee T-3 Tallinn,

Harjumaa ehitamine ehituse peatöövõtu meetodil vastavalt lepingu dokumentidele ning

selle üleandmine tellijale vastavalt lepingu tingimustele (dtl 15-25). Lepingu punkt 7.1

järgi on töö valmimise lõpptähtaeg 31.01.2022.a ning kasutusloa taotlemiseks vajalike

dokumentide üles laadimine ehr.ee-sse hiljemalt 14.02.2022.a. Kooskõlas lepingu punkt

8.1 lepinguga määratud töö 100 %-lisel teostamisel tasub kostja hagejale lepingu hinna

ilma käibemaksuta 872 206 eurot (dtl 20).

8. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hagetava rahasumma,

samuti selles, kas kostjal oli alus hinda alandada ning nõuda hagejalt leppetrahvi ja kahju

hüvitamist töödega viivitamise tõttu.

9. Kuivõrd asjas on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, siis annab kohus esmalt hinnangu

hageja nõudele ning seejärel käsitleb kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust ning

vastuhagi.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

11. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

12. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et

töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

13. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks

võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3

ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu

maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise

lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

14. Hageja väidetel võlgneb kostja talle põhikohustusena 16 444,03 eurot, milline summa

tuleneb tasumata arvest nr 2022070, mis põhineb poolte poolt allkirjastatud teostatud

tööde aktil GE2110/A13 (dtl 32, 33).

15. Eelpool nimetatud aktiga on tõendatud, et hageja on kokku lepitud tööd teostanud ning

kostjale üle andnud. Puudub vaidlus, et hoonetele on väljastatud kasutusload. Seega on

hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

16. Kostja on arvamusel, et tal on õigus tasu vähendada (hinda alandada) 13 464,84 euro

võrra, milline summa tuleneb sellest, et väidetavalt on hageja teostanud plaatimistöid

459,20 m² vähem, kui oli töövõtulepinguga kokku lepitud.

17. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja vastava avalduse esitanud

hagejale 23.05.2022.a, hageja sellega ei nõustunud (dtl 41-42, 43-46).

18. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse summas 13 464,84 eurot (dtl 205). Hageja

antud nõuet ei tunnista.

19. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

20. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

21. Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 punktis 9

selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole

nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku.

Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude

tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab

kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude

maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.

22. Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema,

millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab

seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool

tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida

tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu

Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016.

Lk 980).

23. VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid.

24. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise,

võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase

täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase

täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid

arvestades kohus.

25. Kohus leiab, et antud juhul puudub alus hinna alandamiseks. Õige on hageja väide selle

kohta, et kostja pole lähtunud VÕS § 112 lg 1 sätestatud hinna alandamise regulatsioonist

ega tuvastanud kohase ja mittekohase täitmise väärtust ning nende omavahelist suhet,

millest tulenevalt arvutada hinna alandamise protsent. Kostja on üksnes üldsõnaliselt

väitnud, et hinnapakkumuse järgi tuli keraamiliste plaatide ja töö kokku 1007,40 m², kuid

tegelikult tegi hageja plaatimistöid mahus 548,20 m².

26. Kohtule esitatud hinnapakkumise kohaselt on hageja arvestanud siseviimistluse

maksumuseks mõlema objekti osas 53 109,81 eurot ning muuhulgas keraamilise plaadi

paigaldamisega mahus 488 m² (dtl 223-235).

27. 09.05.2022.a allkirjastatud teostatud tööde akti kohaselt on siseviimistluse töid 100 %

akteeritud ning ärajäävate tööde jääk on 0 (dtl 33-34). Ka on hageja kohtu ette toonud, et

tööde mahud ei muutunud, kuid muudeti materjale (dtl 562).

28. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi akteerimise järgselt esitatud avaldus ei anna aluseid

hageja tasu vähendamiseks. Asja kohtulikul arutamisel on tõendatud, et hageja on

teostanud lepinguga kokkulepitud töö (dtl 33) ning sellest tulenevalt on hagejal õigus ka

kokkulepitud tasu saada.

29. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist kooskõlas lepingu punktiga 11.2 määras 0,15 %

päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (esitatud arvete alusel).

30. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

31. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

32. Vaidlust pole, et arve nr 2022070 maksetähtajaks oli 09.09.2022.a (dtl 32). Hagi esitamise

seisuga moodustab viivis summas 2219,94 eurot, samuti palub hageja kostjalt välja mõista

edasiulatuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni (dtl 195). Kohus leiab, et vastav hageja

taotlus tuleb rahuldada.

33. Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist

ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles

osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega

tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude

täitmisega.

34. Kostja on esitanud vastuhagi, millises nõuab hagejalt põhinõudena 69 192,26 euro ning

viivise väljamõistmist. Kostja põhjendab vastuhagi sellega, et hageja ei andnud töid

kostjale tähtaegselt üle, millest tulenevalt on kostjal leppetrahvi nõue hageja vastu

summas 67 392,26 eurot vastavalt lepingu punktile 11.3. Samuti on kostjal kahjunõue

summas 1800 eurot, milline summa moodustab poole 2022.a veebruarikuu ja märtsikuu

omanikujärelevalve teenuse tasust (dtl 410-418). Hageja kostja vastava käsitlusega ei

nõustu.

35. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

36. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 160 järgi kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

37. Kostja arvamusel on hageja rikkunud kohustust teha tööd valmis ning kostjale üle anda

tähtaegselt. Kostja on arvestanud viivist perioodil 15.02.2022.a kuni 12.05.2022.a

kogusummas 70 371,45 eurot ning nõuab hagejalt väljamõistmist summas 67 392,26

eurot.

38. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku

poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle

rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille

toimumise riisikot ta kannab.

39. Vaidlust pole, et pooled on kokku leppinud uueks tööde lõpetamise tähtajaks 14.02.2022.a

seoses muudatustöödega (dtl 242, 415). Kohtule esitatud 10.03.2022.a protokolli kohaselt

on kostja nõustunud tööde lõpetamise tähtajaga 31.03.2022.a (dtl 147). Seega on kostja

nõustunud lõpptähtajaga 31.03.2022.a.

40. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga selles, et kostja pole leppetrahvi nõuet esitanud

tähtaegselt, kuivõrd kostja on esitanud vastava nõude hagejale 11.04.2022.a (dtl 242).

41. Kohtule esitatud tööde üleandmise akti kohaselt on hageja kostjale 31.03.2022.a üle

andnud objekti asukohaga Lodjapuu tee 62-1 koos 01.03.2022.a vaegtööde nimekirjaga

(dtl 342, 343-346). Samuti on samal päeval s.o 31.03.2022.a kostjale üle antud koos

16.02.2022.a vaegtööde nimekirjaga objekt asukohaga Lodjapuu tee 62-2 (dtl 348, 349-

355). Seega on hageja selles osas tööd üle andnud vastavalt kokkulepitule ning

kostjapoolne leppetrahvi nõue nimetatu osas on ilmselgelt hea usu vastane (VÕS § 6).

42. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhtumil ei vastuta hageja töö viivituse eest.

Hageja on tõendanud, et ehitustöid ei saanud lõpetada objektil asukohaga Lodjapuu 60

seetõttu, et Lodjapuu tee 60-1 ostja edastas ettepanekud muudatustööde kohta hagejale

07.03.2022.a (dtl 397) ning Lodjapuu tee 60-2 ostja edastas viimase ettepaneku

29.03.2022.a (dtl 398-399).

43. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt on kostja seaduslik esindaja allkirjastanud

muudatustööde kokkuleppe hagejaga 08.03.2022.a (dtl 401-408). Seega asub kohus

seisukohale, et hea usu põhimõttega pole kooskõlas sõlmida muudatustööde osas hagejaga

kokkuleppeid teades, et tööde teostamisel ei ole viimasel võimalik järgida kokkulepitud

lõpptähtaega võimaldades kostjal nõuda hagejalt leppetrahvi.

44. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et antud juhtumil ei saa kostja tugineda lepingu

rikkumisele, kuivõrd hageja jäi tööde lõpetamisega viivitusse kolmepoolselt sõlmitud

muudatustööde teostamisega seoses (dtl 51-145).

45. Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt on Lodjapuu tee 60-1 ja 60-2 tööde

põhivalmidus saavutatud hageja poolt 19.04.2022.a, kuivõrd tööde üleandmise aktide

kohaselt on vaegtööd fikseeritud 19.04.2022.a (dtl 357, 390). Pärast 19.04.2022.a on

hageja teostanud vaegtöid ning tegelenud ostjate soovitud muudatustöödega (dtl 358-387,

391-395, 396). Ka on tõendatud, et Lodjapuu tee 60-2 ostja poolt otse tarnitud siseuksed

jõudsid objektile alles 2022.a aprilli lõpus, mistõttu polnud hagejal võimalik

siseviimistlust (värviparandused) lõpetada (dtl 152). Kohus leiab, et nimetatu eest

leppetrahvi nõudmine hagejalt ei ole põhjendatud.

46. Samuti on kostja 09.05.2022.a vaegtööde nimekirjas kinnitanud, et tal puuduvad

pretensioonid vaegtööde teostustähtaegade suhtes (dtl 28-29).

47. Kuivõrd tõendatud on, et pooled saavutasid kokkuleppe tööde lõpetamise osas

31.03.2022.a (dtl 147), siis pole põhjendatud ka kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu

seoses omanikujärelevalve teenuse tasuga veebruar 2022.a ja märts 2022.a eest

kogusummas 1800 eurot.

48. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja nõue hageja vastu rahuldamata. Kuna kohus jätab kostja

leppetrahvi ja kahjunõude hageja vastu tervikuna rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka

kostja viivise nõue.

49. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 16 444,03 eurot, viivis summas 2219,94

eurot ning viivis määras 0,15 % päevas nõudelt 16 444,03 eurot alates 09.12.2022.a kuni

kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa. Vastuhagi põhjendatud ei ole

ning rahuldamisele ei kuulu.

50. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

51. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita. Kostja esitas kohtule 15.11.2024.a taotluse 12.11.2024.a toimunud kohtuistungi

protokolli parandamiseks (dtl 570-572). Hageja vaidleb kostja protokolli parandamise

taotlusele vastu ning leiab, et protokolli näol ei ole tegemist stenogrammiga, mis peab

sõna-sõnalt kajastama kohtuistungi käiku (dtl 582).

52. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda

protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse, hageja seisukoha ja

tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud

protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama

menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas

menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud

kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

53. Kostja taotleb protokolli parandamist, s.o palub parandada/täiendada erinevaid kostja

esindaja sõnavõtte kohtuistungil. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega.

Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis,

vaid menetlusdokumentides. Need on antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei

ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus

protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

54. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 27 667,08

eurot ja vastuhagi hinnaks 69 525,28 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

55. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 177

lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik