3-25-79/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuaril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-79

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri poolt kriminaalmenetluses

kaitsja nimetamise peale

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 11. jaanuaril 2025 X. X kaebus Eesti Advokatuuri poolt

kriminaalmenetluses kaitsja nimetamise peale. Kaebaja leiab kaebuses, et kriminaalasjas nr x-

xx-xxxx on kohtumääruses ebaõigesti viidatud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le 4.

Nimetatud sätte alusel on talle määratud riigi õigusabi kui juriidilisele isikule. Kaebaja on aga

füüsiline isik. Kaebaja märgib kaebuses: „Leian et eelneva põhjal tuleb advokatuuri määratud

kaitsja tehtud toimingu alusel tühistada tagasiulatuvalt.“

2. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib vaidlustada advokatuuri toimingut, mis on

tehtud RÕS § 18 lg 1 esimese lause alusel („Advokatuur nimetab viivitamata kohtu,

prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi“).

3. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on vähe-

intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg

2 p 21).

4. Kaebusest ei nähtu, et kaitsja määramisega oleks kaebaja õigusi riivatud. Kaebaja on

leidnud üksnes seda, et talle riigi õigusabi määramine on toimunud vale normi alusel.

Arvestades seda, et Eesti Advokatuuri poolt kaitsja nimetamine asetab kaebaja hoopiski

soodsamasse olukorda, leiab kohus, et kaebaja õigustele pole kaitsja nimetamisega riivet

tekkinud.

5. Advokatuur on nimetanud kaebajale kaitsja Tartu Maakohtu 1. veebruari 2019. a määruse

alusel kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Kaitsja nimetamisel on määrav kohtumääruse resolutsioon,

mitte põhjendused. Määruse resolutsioonis on kohus määranud: „Määrata X. Xle kaitsja riigi

õigusabi korras“. Advokatuur on õigustatult lähtunud määruse resolutsioonist.

6. Ka määruse põhjendused ei koosne üksnes kaebaja esile toodud RÕS § 6 lg 4 viitest.

Määrus tugineb eeskätt järgmisele põhjendusele: „KrMS § 43 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kui

süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, siis

kohtumenetluses määrab kaitsja kohus“. Viite RÕS § 6 lg-le 4 on kohus esitatud täiendava

põhjendusena.

7. Eeltoodu põhjal on kaebaja võimalike õiguste riive vaidlustatud advokatuuri toiminguga

igal juhul väheintensiivne (õigupoolest on riive olematu, kuna tegemist on kaebajat soodustava

toiminguga) ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt väga ebatõenäoline.

8. Kuigi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, märgib kohus ka, et praegusel

juhul ei ole kaebajal suure tõenäosusega üldse kaebeõigust (vt HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja

ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetluses kaitsja nimetamine rikub tema õigusi. Kaebusega

võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebusest ei

nähtu, millist kaebajale kuuluvat isiklikku avalikku õigust on kaitsja nimetamisega rikutud.

Samuti pole kaebuses põhjendatud seda, kuidas Eesti Advokatuuri toimingu peale esitatud

kaebus aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele (vt HKMS § 38 lg 4). Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust neid

asjaolusid selgitada.

9. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)