2-14-5742/82 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-14-5742

Tsiviilasi

H.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: H.W , isikukood XXX

Võlausaldajad:

V.O.H, registrikood XXX

M.P.T, registrikood XXX

N.E.D, registrikood XXX

Kohtutäitur D.P

A.J.L, registrikood XXX

B.M.B, registrikood XXX

N.L.Z, registrikood XXX

R.K.F, registrikood XXX;

F.S.B, registrikood XXX

Menetlustoiming

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.W taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks.

2. Vabastada H.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest,

mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist 27. veebruaril 2014.

Kohustustest vabastamisel lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu,

sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Lõpetada H.W kohustusest vabastamise menetlus.

4. Jätta menetluskulud H.W kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu

jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

1(6)

5. Avaldada teade H.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord

Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohus kuulutas 27. veebruari 2014. a määrusega välja H.W (võlgnik) pankroti.

Kohus lõpetas 12. detsembri 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas

määruses võlgniku kohustusi ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise korda.

2. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata H.W võlausaldajate tunnustatud nõuded järgmiselt:

2.1.

OÜ KL võlanõue summas 284,93 eurot;

2.2.

M.P.T võlanõue summas 3241,06 eurot;

2.3.

N.E.D võlanõue summas 3055,51 eurot;

2.4.

kohtutäitur Svetlana Põld võlanõue summas 1373,05 eurot;

2.5.

A.J.L võlanõue summas 6478,71 eurot;

2.6.

OÜ AF võlanõue summas 1353,25 eurot;

2.7.

N.L.Z võlanõue summas 613,06 eurot;

2.8.

OÜ AFi võlanõue summas 1314,04 eurot;

2.9.

S.U.Q võlanõue 1415,37 eurot.

3. Võlgnik esitas kohtule aruanded enda tegevuse, sissetulekute ja võlausaldajatele

väljamaksete kohta aastatel 2017 kuni 2019 kaks korda aastas ja aastatel 2020 ja 2021 üks

kord aastas. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud miinimumtöötasu,

osalise töövõime toetus ja peretoetus. Võlgnik on 2019. aasta aruannetes märkinud, et tegi

võlausaldajatele makseid 144,32 eurot ning aastal 2020 alguses plaanib teha makseid 31.

mai 2019 aruande kohaselt 605,29 eurot ja 5. detsembri 2019 aruande kohaselt 918,89

eurot. Võlgnikul eluasemeks on olnud xxxxxxx, tema ülalpidamisel oli xxxx kaks last,

sealt edasi xxxx laps. 24. septembril 2021 esitas võlgnik kohtule taotluse

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

4. Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks H.W ära 7. veebruaril 2023.

Võlgnik esitas kohtule 23. veebruaril 2023 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

määramise otsused.

5. Võlausaldajatest esitasid kohtule seisukoha R.K.F, A.J.L ja F.S.B . Võlausaldajad

leiavad, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.

6. Võlgniku 1. juuni 2018 aruande kohaselt on võla N.E.D tasunud käendaja. Võlausaldaja

pole kohtule oma kinnitust ega seisukohta esitanud.

2(6)

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus, tutvunud võlgniku kohtule esitatud aruannete ja nende lisadega, võlausaldajate

seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ning H.W tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

8. Alates 1. juulist 2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2

sätestab, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

9. PankrS kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta

määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 12. detsembril 2016, seega

on käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel

otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks

näeb PankrS kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik

on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel

kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest

vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta

möödumist menetluse algatamisest.

10. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise

menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

11. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

PankrS § 175 lg 2 punktis 1 tulenevat kohustustest vabastamisest keeldumise alust ei

esine.

12. Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas

võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul

tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

13. Kohtule vastanud võlausaldajad on väljendanud rahulolematust sellega, et kohustustest

vabastamise menetluse kestel pole võlgnik oma võlgnevusi vähendanud. R.K.F leiab, et

võlgnik on kinnitanud temale 144,32 euro tasumist, kuid laekunud on vaid 15 eurot.

A.J.L-ile pole tehtud ühtegi väljamakset ja võlausaldaja hinnangul on 15 euro tasumine

R.K.F-ile tema õigusi oluliselt riivanud. A.J.L leiab ka, et võlgniku aruanded ja

ärakuulamine näitavad, et vähemalt osa kohustusest vabastamise menetluse kestusest oli

väljamaksete tegemine võimalik ning pärast 2020 aastat tulutoova tegevuse otsimist pole

võlgnik põhistanud. X.N.A (publ.) leiab, et kohustusest vabastamine pole põhjendatud kui

arvestatavas ulatuses pole võlgnevust vähendatud ning aruannete esitamine üksi

kohustustest vabastamiseks põhjust ei anna.

3(6)

14. Võlgnik on 2019 aasta aruannetes märkinud, et tegi abikaasa kontolt võlausaldajatele

väljamakseid 144,32 eurot. Kohus märgib siin, et ekslik on R.K.F arusaam, et võlgnik

kinnitas selliselt ainuüksi temale 144,32 euro maksmist. Võlgnik on 2019 aruannetesse

kirja pannud, et plaanib aasta 2020 alguses võlausaldajatele maksta 31. mai 2019 aruande

kohaselt 605,29 eurot ja 5. detsembri 2019 aruande kohaselt 918,89 eurot. Seda, et

võlgnik oleks 2020. aastaks plaanitud makseid ka teinud järgnevad aruanded ei kajasta.

Kohus selgitas võlgnikule ärakuulamisel, et kui maksed on tehtud kellegi kolmanda

kontolt, tuleb esitada kohtule kinnituseks kontoväljavõte. Kohtu määratud tähtajaks

võlgnik maksete kohta täiendavat infot ei esitanud. Ainukesena võlausaldajatest on R.K.F

kinnitanud 15 euro suuruse makse saamist. Seega tuleb tõdeda, et erinevalt võlgniku

aruannetes antud teabest ei tuvasta kohus, et võlgnik oleks teinud menetluse kestel

rohkem väljamakseid kui 15 eurot. Siiski ei anna võlausaldajate rahulolematus alust

võlgnikku kohustustest vabastamata jätta. Kohtu hinnangul on võlgnik mõistlikult täitnud

PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Põhjused on järgmised.

15. PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui

võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid

teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik on täitnud

kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse

otsimiseks. Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus

konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse

leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust,

terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. PankrS § 173 lg 3 alusel

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat

protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). Teistsugust protsenti kohus määranud

pole. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul

kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6).

16. Kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud aruannete neile lisatud

kontoväljavõtete ja võlgniku poolt kohtule antud selgituste kohaselt on võlgniku

sissetulekud 2020 veebruarini moodustanud miinimumtöötasu, osalise töövõime toetus

Töötukassalt ning lapsetoetus. Pärast 2020. aasta veebruari pole võlgnik töötasu teeninud,

tema sissetulekuks on olnud osalise töövõime toetus ja lapsetoetus. Võlgniku selgituse

kohaselt on ta töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal nii nagu tervis on

võimaldanud. Võlgnik rääkis ärakuulamisel, et tal on aastast 2018 xxxxxx osaline

töövõime. Selgitas, et pärast osalise töövõime määramist tegi ta õmblustööd M OÜ-s ja A

OÜ-s. Õmblemisel tervisehäire teda ei seganud, kuna töö eeldas laua taga istumist ja ühele

kohale keskendumist. Võlgnik selgitas, et veebruaris 2020 läks katki ta auto, ärevushäire

tõttu ei saa ta töölkäimiseks ühistransporti kasutada. Asjad kuhjusid ja ta tervis halvenes

veelgi. Ta on otsinud pärast 2020 veebruari uut tööd ning käis ka proovipäeval, kuid

tervise tõttu tuli toime vaid pool päeva. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtted ja Eesti

Töötukassa töövõime hindamise otsus võlgniku avaldatud andmeid oma sissetulekute ja

tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta kohtu hinnangul ka kinnitavad.

4(6)

17. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet, sätestab

täitemenetluse seadustik (TMS), eelkõige TMS § 131, § 132. Võlgniku tulude valdav osa

– töötasu palga alammääras, riiklikud peretoetused ja töövõimetoetus –, on sissetulek,

millele sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei

saa eeldada ega nõuda (TMS § 131 lg 1 p 1, 61, § 132 lg 1). Kuna võlgnikul oli 2018.

aasta septembrini ülalpeetavaid kaks ja sealt edasi üks, tuleb arvestada lisaks ka TMS §

132 lg-t 2, mis näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut suureneb

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast

kuus. Üksikuid laekumisi võlgnikule on olnud sõidukompensatsiooniks, tulumaksu

tagastuseks ja pärast töökohata jäämist abina sõbralt, kuid ka neid summasid arvesse

võttes pole võlgniku sissetulekud olnud suuruses, millele saaks sissenõuet pöörata.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et sellist tulu, mille arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamata

jätmist saaks võlgnikule ette heita, pole kontoväljavõtetest nähtuvalt võlgnikul

kohustusest vabastamise menetluse kestel tekkinud. Kui võlgnik teeb või planeerib

võlausaldajatele väljamakseid olukorras, kus tal selleks kohustust polnud, ei saa see olla

PankrS §-s 173 sätestatud rikkumine, saati siis süüline rikkumine, mis võiks olla PankrS §

175 lg 2 p 2 järgi võlgniku kohustusest vabastamisest keeldumise aluseks.

18. Kohus peab võlgniku terviseseisundit ja selgitusi arvesse võttes usutavaks, et võlgnik on

menetluse ajal teeninud tulu oma võitmete kohaselt. Võlgnik on olnud enamuse

kohustusest vabastamise menetluses ajast osalise töövõimega. Võlgniku

pankrotimenetluse materjalidest ei tuvasta kohus, et võlgnik oleks enne maksejõuetust

teeninud oluliselt suuremat tulu kui pankroti- või kohustustest vabastamise menetluse

ajal. Ajutise halduri aruandes on märgitud, et 2013. aastal sai võlgnik maksustatavat tulu

(töötasu) 6842,82 eurot ja Eesti Haigekassalt 439,82 eurot, 2014 aastal (jaanuaris) on

võlgnik saanud maksustatavat tulu (töötasu) 762,87 eurot ja Eesti Haigekassalt 167,62

eurot. Ajutine haldur on võlgniku pankrotiavalduse esitamise aegse sissetuleku suurusena

toonud välja 721,90 eurot kuus (töötasu ja peretoetus). Arvestades võlgniku ülalpeetavate

arvu (2014 pankrotiavalduse esitamise ajal oli võlgnik ülalpidamisel xxxx last) polnud

tema sissetulek ka siis täitemenetluses arestitav. Pankrotimenetluses antud võlgniku

selgitusest nähtub, et raskused algasid kahetuhandendate lõpu majanduslanguse ajal kui

võlgnik kaotas töö. Võlgnik võttis võlgnevusse jäänud laenude tasumiseks ja olmekulude

kandmiseks uusi laene, kuid võlgnevused kasvasid liig suureks ja uue töö leidmisel ei

suutnud ta enam laenukohustusi täita. Seega varasema elukäigu põhjal pole kohtul alust

väita, et võlgnik oleks suutnud kohustusest vabastamise menetluses hankida sissetulekut

määral, mis kindlasti võimaldanuks võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teha.

Sisulisi põhjendusi, et võlgnikust saanuks seda eeldada, pole esitanud ka vabastamisele

vastu vaielnud võlausaldajaid. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline

seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule

esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite

kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.

19. Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult ja kohusetundlikult täitnud PankrS § 173

tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta

võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata.

20. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8).

5(6)

21. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS

§ 176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut

oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei

saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176

lg 2-4).

22. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate

nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada

üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku

kohustustest vabastamise määruse tegemist.

23. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause

järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

6(6)