4-24-3646/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2025. a Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3646

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Rando Lambingu kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri

21.10.2024

otsusele

väärteoasjas

nr

2780,24,012243, teo toimepanemise aeg 05.08.2024

Kaebuse esitanud isik

Rando Lambing

isikukood 39003132754

elukoht: XXX, e-post: XXX

Kaebuse esitaja taotlus

tühistada PPA Lõuna Prefektuuri 21.10.2024 otsus, muuta

teo kvalifikatsiooni ja vähendada karistust

Kohtuväline menetleja

PPA Lõuna Prefektuur, esindaja Tarvo Säälik

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1:

1. Jätta Rando Lambingu kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 21.10.2024 otsus väärteoasjas nr 2780,24,012243 muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.10.2024 otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides ära otsuses kajastuva

viitenumbri.

3. Kohtuotsus edastada kohtuvälisele menetlejale ja Rando Lambingule.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Kohtuotsuse peale võivad

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja

esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Menetluse käik

1. 05.08.2024 koostas Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Hirmo Rando Lambingule

väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.08.2024 Tartu maakonnas Kureküla

teel liikudes Kureküla suunas mootorsõidukit Volkswagen Crafter, reg nr XXX omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ei olnud juhil sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt

kinnitatud. Kajastatud tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 33

lg 3 sätteid ning tema tegevus on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ja liiklusseaduse § 239 järgi.

2. Kohtuvälises menetluses ilmnes asjaolu, et on vajalik täiendada menetlusalusele isikule

etteheidetava teo kvalifikatsiooni, et täita väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-is 108 loetletud

tingimused. Sel põhjusel koostas Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade

uurija Tarvo Säälik 03.09.2024 väärteomenetluse jätkamise määruse.

3. 20.09.2024 koostas Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Riho Petersell menetlusalusele

isikule täiendava väärteoprotokolli 05.08.2024 toimepandud teo osas LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest

ja kvalifitseeris teo LS § 201 lg 2 järgi.

4. 21.10.2024 koostas Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Cristel Jakobson väärteoasjas nr

2780,24,012243 otsuse. Otsusega tuvastati, et Rando Lambing juhtis 05.08.2024 kell 17.40

Tartumaal Elva vallas Kureküla alevikus mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2015 a.

Väärteootsusest tulenevalt rikkus Rando Lambing LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava teo. Kohtuväline menetleja määras Rando Lambingule karistuseks rahatrahvi 200

trahviühikut ehk 800 eurot.

II Kaebuse sisu

5. 05.11.2024 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja 21.10.2024 otsusele kaebuse.

6. Kaebuses märgitakse, et VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku

suhtes väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

7. Rando Lambing tunnistab, et juhtis 05.08.2024 a. tõepoolest juhtimisõigust omamata

mootorsõidukit Volkswagen, registrimärgiga XXX. Liikluspolitseinikud koostasid kohapeal

(05.08.2024 a.) väärteoprotokolli ning võtsid ütlused nii tunnistaja J. K., tunnistaja K. V. kui ka

Rando Lambingult. Väärteoprotokollis 05.08.2024 a. märgiti väärteo kvalifikatsiooniks LS § 201 lg

1. Hoolimata politseiametniku poolt patrullautos kasutusel oleva infosüsteemi kaudu päringu

tegemisele ei süüdistatud Rando Lambingut LS § 201 lõike 2 alusel. Rando Lambing oli ka ise

teadlik, et kõik tema varasemad rikkumised on kustunud, ligikaudu üheksa aasta vältel ei olnud

isikut süüdistatud üheski liiklusalases väärteos.

8. Rando Lambing on seisukohal, et väärteootsuses esitatud tõendid, eeskätt temale 05.08.2024 a.

koostatud väärteoprotokoll, ei võimalda toimepandud väärteo kvalifitseerimist LS § 201 lg 2 järgi.

9. Väärteootsuse preambula viitab kellegi Riho Peterselli poolt 20.09.2024 koostatud

väärteoprotokollile. Sellele protokollile ei ole väärteootsuse tõendite loetelus viidatud. Rando

Lambing leiab, et väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on

menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse

(vt 3-1-1-45-11, p 9).

10. Kaebuse kohaselt on käesoleval juhul tekkinud olukord, kus ühe väärteo kohta on koostatud

justkui kaks erineva süüteokvalifikatsiooniga väärteoprotokolli. Ka kohtuväline menetleja ise ei ole

teo toimepanemist kinnitavate tõendite osas viidanud 20.09.2024 protokollile, vaid üksnes

05.08.2024 väärteoprotokollile.

11. Segadus väärteoprotokollidega on omakorda tinginud tõsiasja, et isik pole üheselt aru saanud,

milles teda süüdistatakse (ebaselgeks jääb, milliseks ajaperioodiks on ta 2015 aastal sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud ning kui kaua seesugune haldusakt kehtib, samuti küsimus miks on

väärteoasjas koostatud kaks konkureerivat väärteoprotokolli jms). Rando Lambing ei ole 20.09.2024

protokolli allkirjastanud ega sellega tutvunud.

12. VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS §

150 lg 1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

VTMS § 150 lg 2 mõttes (RKKK 3-1-1-119-12, p 6).

13. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoõiguse rikkumise tõttu on ainetu eriuurija C. Jakobsoni

arutlus otsuses vastulause ning kahetsuse mitteavaldamise kohta. Mõistmata, millise protokolli

alusel ning milles teda süüdistatakse, ei olnud võimalik avaldada puhtsüdamlikku kahetsust ega

koostada argumenteeritud vastuväidet.

14. Rando Lambing avaldab siirast kahetsust, et juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Tegemist oli perekondlikult keerulise olukorraga, kus XXX puudus võimalus olla Rando

Lambingule autojuhiks. Rando Lambing kinnitab, et mõistab rikkumise tõsidust ning hoidub

edaspidi sarnaste tegude toimepanemisest. Rando Lambing valmistub esimesel võimalusel

omandama B-kategooria juhtimisõigust.

15. Menetlusalune isik palub kohtul võtta tema süü hindamisel arvesse kahetsust ning asjaolu, et

Rando Lambingul puudub kehtiv karistatus liiklusalaste rikkumiste eest. Väärteo toimepanemisel ei

rikkunud Rando Lambing ühtegi muud liiklusseaduse sätet, muuhulgas järgides piirkiirust ja olles

täiesti kaine

16. Eelnevast tulenevalt palub menetlusalune isik Tartu Maakohtul tühistada täies ulatuses

kohtuvälise menetleja 21.10.2024 väärteootsus ning lõpetada menetlus kohtuvälise menetleja poolt

väärteoõiguse olulise rikkumise tõttu (VTMS § 133 p 6 ja VTMS § 29 lg. 1 p.1).

17. Alternatiivselt (juhul, kui kohus ei pea võimalikuks menetluse lõpetamist) palub Rando

Lambing tühistada väärteootsus osaliselt, - teo kvalifikatsiooni ning määratud karistuse osas. Sellise

lahendi korral taotleb Rando Lambing tema karistamist LS § 201 lg 1 sanktsiooni alammääras,

arvestades karistuse määramisel puhtsüdamliku kahetsuse ning varasemate kehtivate karistuste

puudumisega.

III Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas

18. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et selles toodud põhjendustest ei

nähtu asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuvälise menetleja lahendi tühistamisele ja muutmisele.

19. Kohtuväline menetleja, olles läbi vaadanud menetluse raames kogutud materjalid, on seisukohal,

et üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse

isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on

süüdi temale etteheidetava teo toimepanemises. Tema süü liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 rikkumises on

tõendatud. Rando Lambing juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2015 aastal patrullpolitseinik

Dairy Treial poolt.

20. Käesolevas asjas on aga Rando Lambingu hinnangul tekkinud olukord, kus ühe väärteo kohta on

koostatud kaks erineva väärteo kvalifikatsiooniga väärteoprotokolli. Kaebuses märgitakse, et

politsei pole teo toimepanemist kinnitavate tõendite osas viidanud 20.09.2024 aastal koostatud

väärteoprotokollile, vaid üksnes 05.08.2024. aasta protokollile.

21. Kohtuväline menetleja on aga veendumusel, et Rando Lambing on toime pannud rikkumise, mis

on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. S. H. on küll koostanud isikule väärteoprotokolli

05.08.2024. aastal, kus on märkinud tõesti kahetsusväärselt esialgu Rando Lambingule etteheidetud

väärteo kvalifikatsiooniks liiklusseaduse § 201 lg 1, kuid hiljem menetluse käigus on selgunud, et

isikut on juba varasemalt korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Viimati siis 25.06.2015. aastal.

Kuna Rando Lambingul pole detailandmete päringu järgi liiklusregistrist politseiasutusele mitte

kunagi juhtimisõigust olnud ja ta pole ka pärast 25.06.2015 aastal koostatud haldusakti (sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus) juhtimisõigust omistanud, siis nii nagu märgitud ka haldusaktis,

kehtib tehtud otsus kuni aluse ära langemiseni, milleks on juhtimisõiguse omistamine.

22. VTMS § 68 näeb ette, et olukorras, kus tuleb täiendada tõendusteavet või muuta väärteo

kvalifikatsiooni, täiendatakse väärteoprotokolli. Käesolevas juhtumis vajaski täiendamist

menetlusalusele isikule etteheidetava teo kvalifikatsioon, et täita väärteomenetluse seadustik § 108

loetletud tingimused. Selleks koostas eriasjade uurija Tarvo Säälik 03.09.2024 määruse, millega

määras jätkata väärteoasjas 2780,24,012243 alustatud väärteomenetlust ja täiendada

väärteoprotokolli väärteomenetluse seadustik §-s 68 lg 2 ettenähtud korras.

23. Kohtuvälisele menetlejale on teada info, et pärast määruse koostamist on politseist korduvalt

suheldud menetlusaluse isikuga, kokku lepitud aeg ja koht, et väärteoprotokolli täiendada. Neid

kokkuleppeid ja suhtlust menetlusaluse isikuga pidas kohtuvälise menetleja asutuse töötaja Taivo

Rosi. Kokkuleppe kohaselt läkski patrullpolitseinik Riho Petersell 20.09.2024 menetlusaluse isiku

kodusele aadressile, et koostada täiendav väärteoprotokoll, millele aga kohapeal menetlusalune isik

allkirju ei ole andnud. Koostatud väärteoprotokolli kohaselt on aga isik tutvunud oma õiguste ja

kohustustega, mida ta pole soovinud allkirjastada. Samuti ei ole ta andnud oma allkirja

väärteoprotokolliga tutvumise kohta. Küll aga on patrullpolitseinik sinna kirjutanud omakäeliselt, et

isik on selle kätte saanud ja lisanud sinna juurde oma allkirja ja kuupäeva.

24. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka kaebuses esitatud väitega, et väärteo lahendis ei ole viidatud

20.09.2024. aastal koostatud väärteoprotokollile. Väärteoasja 2780,24,012243 otsuses on tuvastatud,

et antud väärteoasjas on Riho Petersell koostanud 20.09.2024 väärteoprotokolli, mille järgi juhtis

menetlusalune isik Rando Lambing 05.08.2024 kella 17.40 ajal Kureküla teel, Kureküla alevikus,

Elva vallas, Tartu maakonnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2015. aastal patrullpolitseinik

D. T. poolt. Väärteo toimepanemise tõendite hulgast koostatud otsusel leiab ka väärteoprotokolli,

mis on esialgu Rando Lambingule koostatud 05.08.2024.

25. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel ilmselgelt võtnud arvesse sanktsiooni keskmise

ning seejärel määranud menetlusaluse isiku süü suurusele vastava karistuse, milleks rahatrahv

sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Koostatud otsuses on kohtuväline menetleja toonud välja,

et karistuse määramisel on arvestanud isiku varasema käitumisega. Rando Lambingul ei olnud

kehtivaid karistusi, kuid ta on varasemalt toime pannud samalaadseid rikkumisi ja seetõttu ka

juhtimiselt varasemalt kõrvaldatud. Rando Lambing ei ole väljendanud kahetsust ega esitanud

vastulauset ning tegemist on tahtliku teoga, mistõttu määrati rahatrahv sanktsiooni keskmisest

kõrgemas määras. Määratud rahatrahv on 2/3 sanktsiooni suurimas võimalikust karistusest.

26. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et käesolev otsus tuleb jätta muutmata. Käesoleva

karistuse eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine tulevikus liiklusseaduse nõudeid järgima.

Karistus on ilmtingimata vajalik, et ära hoida võimalikke järgnevaid rikkumisi ning tagada isiku

hoiakute ümberkujunemine ja seeläbi ka liiklusseaduse nõuete täitmine tulevikus. Kohtuvälise

menetleja hinnangul puuduvad kaebuses asjaolud, mis tingiks otsuse tühistamise ja

väärteomenetluse lõpetamise.

27. Määratud rahatrahv on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohane meede tuletamaks Rando

Lambingule meelde, et liiklusseaduse nõuded on kohustuslikud ning nende mittetäitmine ei ole

lubatav. Isik peab tajuma, et liiklusreeglitel on oma selge põhjus ning nendest kõrvalekaldumine ei

ole lubatav.

28. Kohtuväline menetleja lisab, et riik peab andma selge signaali sellele, et liiklusrikkumiste,

sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise puhul on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud

teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline

menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus karistuse suuruse osas jätta

muutmata.

IV Kohtu seisukoht

29. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid.

30. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis

hinnanud, leiab alljärgnevat.

31. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis 05.08.2024 kella

17:40 ajal Tartu maakonnas, Elva vallas, Kureküla alevikus, Kureküla teel sõidukit, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Küll aga leiab Rando Lambing esitatud kaebuses,

et tema rikkumise osas koostatud väärteoprotokoll ei võimalda toimepandud väärteo

kvalifitseerimist liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi, kuna selleks puuduvad esitatud tõendid. Seega tuleb

kohtul analüüsida, kas väärteoasjas on tõendeid kogutud vastavalt kehtivale seadusele ja kas Rando

Lambingu tegu 05.08.2024 saab kvalifitseerida LS § 201 lg 2 järgi. Samuti peab kohus hindama, kas

Rando Lambingule mõistetud karistus vastab süüteo raskusele.

32. Tunnistaja T. R. avaldas kohtuistungil, et tema poolt juhitav üksus Tartu Politseijaoskonnas

hakkas S. H. poolt 05.08.2024 koostatud väärteoprotokollile tegema otsust. Menetleja märkas

väärteo protokollis viga, mis sisuliselt välistaks sellisele väärteoprotokollile otsuse tegemise. Viga

oli juhtimisõiguseta juhtimise kvalifitseerimises. Väärteoprotokollis oli kvalifikatsiooniks LS § 201

lg 1, aga kuna menetlusinfosüsteem näitas kabinetis otsust tegeval ametnikule, et Rando Lambingut

on varasemalt kõrvaldatud juhtimisõiguseta juhtimiselt, siis see kvalifikatsioon oli vale ja seda

kvalifikatsiooni tuli hakata parandama. Mindi seda teed pidi nagu PPA kõikides sarnastes asjades

läheb, so rakendada VTMS § 68 lg 2, mis ütleb, et kui on vaja täiendada tõendusteavet või muuta

väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse väärteo protokolli. Kuivõrd Rando Lambingule tehti

väärteo protokoll augustikuus sisuliselt esimesel nädalal ja otsus tähtaeg oli septembrikuu esimene

nädal ehk siis seadusest tulenev 30 päeva ja menetleja hakkas seda otsust tegema vahetult enne

esimeses väärteoprotokollis kirjeldatud otsuse tähtaega, siis ei olnud võimalik enam samale väärteo

protokollile teha parandusi ehk siis saada kokku Rando Lambinguga ja selgitada talle ära, et

kvalifikatsioonis on läinud number valesti ja siis kvalifitseerida tegu vahetult 1-3 päeva enne otsuse

tegemist raskemaks. See piiraks menetlusaluse isiku õigust väärteomenetluses teada, millist asja

tema suhtes menetletakse. Piiraks menetlusaluse isiku õigust esitada vastuväiteid ja vastulause

temale ette heidetud väärteos ehk siis loogika oli seal, et me ei saa enam loetud päevadega

menetlusaluse isiku toona toimepandud õiguserikkumist kvalifitseerida raskemaks. See seaks

menetlusaluse isiku konkreetses väärteomenetluses raskemasse olukorda ja tuli väärteo menetlust

jätkata. Tunnistaja andis oma üksus inimesele tööalase suunise, et tuleb jätkata väärteomenetlust,

teha selle kohta määrus ja saata määrus ka menetlusalusele isikule, et ta saaks aru, et mida temaga

selles väärteomenetluses tehakse. Tehti määrus. Toimik anti tagasi gruppi, kus töötab S. H. ja R. P.

ja nad üritasid Rando Lambinguga päris mitme nädala jooksul ühendust saada, et leppida kokku

sobiv aeg ja koostada uus väärteoprotokoll. Uue protokolli mõte nendes menetlustes on see, et

sisuliselt sarnastel tingimustel, ent siis juba parandatud kujul koostatakse peaaegu, et identne,

sarnane väärteoprotokoll oma uue menetlustähtajaga, et anda menetlusalusele isikule järjekordne 30

päeva aega harjuda sellega, mida PPA temale ette heidab ja anda temale 15 päevane uus vastulause

esitamise tähtaeg, et oleks tema VTMS § 19 ettenähtud õigused realiseerunud maksimaalselt

võimalikult palju ja võimalikul moel. S. H. ja R. P. proovisid Rando Lambingut kätte saada, aga

kahjuks nendel järgnevatel päevadel see ei õnnestunud. Tunnistaja avaldas, et võttis spetsiaalselt

kohtuistungiks välja ka enda töömobiililt väljuvate ja sissetulevate kõnede väljavõtte

telefoninumbrile 555 11 082. Seeläbi meenus suhtlus Rando Lambinguga. See võis olla mõned

päevad enne 17-ndat septembrit, kui liiklusgrupp kes selle asja parandamisega tegelema pidi tõi

tunnistajale toimiku tagasi ja politseinikud ütlesid, et nemad ei saa seda meest kätte. Tunnistaja

sõnul võttis ta toimiku tagasi ja võttis 17. septembril Rando Lambingule kõne, et proovida leppida

kokku aeg, et oleks võimalik minna Rando Lambingu koduõuele seda väärteo protokolli parandama.

PPA Tartu politseijaoskonna seisukoht on see, et kui politseinikud on olnud ise uimased ja eksinud

kvalifitseerimisel, siis me esimese eelistusena ikka lähme inimesele koju viisakalt selgitame ja

parandame enda tehtud vead enda ja aja ja rahaga ära, et me ei kohusta kedagi tulema politseisse.

Sel põhjusel püüdis tunnistaja 17. septembril veel Rando Lembingule helistada hommikul kell 8:17,

kus on kõne väldanud kolm minutit ja pealegi. Tunnistaja mäletas, et selles vestluses seletas ta

sedasama, mida tänagi on rääkinud,- et tuleme ja teeme uue protokolli ja muutub LS § 201 lg 1

kvalifikatsioon lg 2-ks. Tunnistaja selgitas Rando Lambingule, et uue väärteoprotokolliga on uus 15

päevane menetlustähtaeg, saab esitada vastulause, saab arutada oma advokaadiga ja kõik õigused

sellisel kujul realiseeruks. Tunnistajale tundus, et esimeses kõnes Rando Lambing nagu mõistis

seda, aga ta oli umbusklik ja tunnistaja mäletas, et ta soovis kindlalt oma advokaadiga nõu pidada ja

ühtegi kuupäeva ega kellaaega kokku ei lepitud. Rando Lambing helistas tagasi 17. septembril kell

8:40, kus vesteldi peaaegu 1 minut 45 sekundit ja selle vestluse lõpp jäi niimoodi, et Rando

Lambing annab tunnistajale teada kui ta on oma kaitsjaga nõu pidanud, et mis kuupäeval ja kus

kohas saadakse kokku. Kuna mõne päevaga Rando Lambing siiski teada ei andnud, siis helistas

tunnistaja uuesti Rando Lmbingule 20. septembril kell 11:43. Sellele kõnele Rando Lambing ei

vastanud ja oli tagasi helistanud kell 11:51, kus 59 sekundi jooksul lepiti kokku, et tunnistaja

helistab talle mõne aja pärast uuesti või siis võis ka olla nii, et Rando Lambing võtab ise ühendust.

Mingil põhjusel helistas tunnistaja Rando Lambingule kell 12:36 tagasi. Kõne on väldanud 3 minutit

ja 36 sekundit. Tunnistaja mäletas, et sellesama telefonikõne käigus lepiti kokku, et 20. septembril

pärast tööpäeva lõppu saab Rando Lambing kokku Tartu politseijaoskonna grupiga ja politseinikud

läksidki sellesama 20. septembri õhtul Rando Lambingu elukohta. Tunnistaja andis toimiku H. S.

kätte ja R. P. oli ka. Tunnistajale teadaolevalt tegid politseinikud uue protokolli, kus kvalifitseerisid

juhtimisõiguseta juhtimise ümber, ent unustasid ära sealt ühe teise liiklusalase rikkumise. Seda

õnnetut protokolli veel kolmandat korda minna parandama ühes lihtsa õigussisuga liiklusalase

õiguse rikkumises ei tundunud enam mõistlik. Selle asja lõpptulemus oli see, et koostati uus

protokoll. Politsei menetlusinfosüsteem MIS tunneb sellist toimingut nagu täiendav väärteo

protokoll ehk siis sedasama VTMS § 68 lg 2 nimetatud väärteomenetluse protokolli täiendamist,

mis sisestatakse politsei menetlusinfosüsteemi, mis suhtleb e-toimikuga. Iga kord, kui sisestatakse

täiendav väärteoprotokoll, siis esimene väärteoprotokoll kantakse automaatselt e-toimikus kehtetu

staatusesse. Teda ei tühistata. Protokoll muudetakse kehtetuks ja menetlus läheb edasi puhtalt selle

uue koostatud väärteo protokolli pealt seal sisalduva õigusrikkumise kirjeldusega, seal sisalduva

detailandmete ja kõige muuga. Otsust koostatakse sellele täiendavale väärteo protokollile, kus on

päris paljudel juhtudel päris õige etteheide, mida menetlusalune isik on valesti teinud. Sellele

täiendavale väärteo protokollile esitatakse alati ka vastulauseid ja seda täiendavat väärteo protokolli

pealt tehtud otsust vaidlustatakse siis ka kohtutes.

33. Tunnistaja R. P. avaldas kohtus, et puutus Rando Lambinguga kokku seetõttu, et T. R. palus tal

koostada Rando Lambingule täiendav väärteoprotokoll, kuna eelmises protokollis oli tegu valesti

kvalifitseeritud. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta seda koos paarimehe H. S.. R. P. helistas Rando

Lambingule Tartu linnast ja ütles, et hakkavad tulema. Rando Lambing nõustus kohtuma oma

kodus. Mindi Rando Lambingu koju ja seal tutvustas tunnistaja talle uuesti õigusi, mida ta ei

soovinud allkirjastada. Tunnistaja sõnade kohaselt oli Rando Lambingul keegi kaitsja telefoni otsas,

kes ütles, et ära kuhugi alla kirjuta. Tunnistaja koostas 20. septembril 2024 kella 19:00

väärteoprotokolli ja ka sinna ei soovinud Rando Lambing alla kirjutada. Protokoll vormistati

politseiauto juures hoovil. Tunnistaja sõnul oli Rando Lambing sel õhtul ärritunud ja avaldas, et ei

olnud eelmise menetlejaga rahul. R. P. arvates võis Rando Lambing olla alkoholi tarvitanud, kuid

oli adekvaatne.

34. Tunnistaja S. H. sõnade kohaselt oli ta 05.08.2024 tööl koos patrullpolitseinik Kristel Varindiga

ja ekipaažis oli ka abipolitseinik Janek Kaljuste. Olidi tööl Tartumaal Elva vallas, patrullsõiduk

seisis Kureküla teel, tee ääres, mis jääb Sangla-Rõngu-Kureküla tee ristmikule. Märkasid, et Sangla

-Rõngu teelt sooritab pööret Kureküla teele pöörde musta värvi Volkswagen Grafter, suurem

kaubik. Oli näha, et sõidukit juhtinud isikul ei ole turvavöö kinnitatud. Sõiduk peatati, kontrolliti

juhi kainust. Juht oli kaine ja esitas juhiloa. Turvavöö kohta väitis Rando Lambing, et elab lähedal ja

tuli XXX bussi vastu. Lähedal oli ka bussipeatus. Tunnistaja avaldas, et juhiluba vaadates tekkis

natuke kahtlus, et kas roolis olev isik on sama isik, kelle juhiluba on esitatud. Võrdlesid

andmebaasis olevate fotodega roolis olnud isikut ja kahtlus aina süvenes, et tegemist ei ole sama

isikuga. Küsitleti juhti, kuid isik väitis korduvalt, et tema on see isik, kelle dokumendi ta esitas.

Kuna juhiloal oleval isikul oli arm põse piirkonnas ja roolis olnud isikul oli arm otsaesisel, siis see

asi viitas, et sama isikuga tegemist ei ole. Kui jõuti küsimuseni, et kunas on sünniaeg, siis isik kohe

täpselt öelda ei osanud, ütles vale sünniaja. Ka vastates küsimusele vanuse kohta, isik eksis. Lõpuks

jõuti isiku vendadeni ja lõpuks tuli välja, et roolis olev isik esitas venna juhiloa. Siis tunnistas, et

sõidab venna juhiloaga pikemat aega ja on sellega ka välismaal käinud. S. H. koostas kohapeal

väärteoprotokolli. Isik avaldas, et võib-olla kunagi varasemalt on selline rikkumine olnud, aga

täpselt ei mäletanud. Vormistati väärteoprotokoll selle kohta, et isikul puudus juhtimisõigus ja

turvavöö oli kinnitamata. Paarimees helistas kolleegidele seoses vale isiku juhiloa esitamisega, et

mida selle osas teha. Tunnistaja sõnade kohaselt saab patrullpolitseinik kasutada igapäevatöös autos

olevat patrulli andmebaasi, kust ei tulnud välja, et isikul on varasemaid rikkumisi ja sellest

tulenevalt sai kirja väärteo kvalifikatsioon LS 201 lg 1.

35. Rando Lambing avaldas kohtus, et tegu sai tehtud. Menetlusaluse isiku sõnul on ta sarnase

rikkumise toime pannud aastal 2015 ja ütles tee peal, et oli selle eest arestimajas seitse päeva

istunud. Koha peal politseinikud helistasid ja uurisid. Rando Lambing avaldas, et kahetseb oma tegu

väga. Kohtusse pöördus seetõttu, et kirjas oli lg 2, kuid tema tahab, et oleks lg 1. Rando Lambingu

ütluste kohaselt oli autos juhuslikult venna juhiluba sirmi vahel, sest vend sõitis selle autoga. Kui

politsei oli vastas, siis võttis ta automaatselt juhiloa. Välismaal venna juhiloaga sõitmist Rando

Lambing eitab. Võttis venna juhiloa hirmust, arvas, et läheb läbi ja ütles politseinikele oma venna

nime. Seoses uue väärteoprotokolli koostamisega selgitas Rando Lambing, et politseinik helistas

talle igal õhtul, et saame kokku, teeme uue protokolli. Politseinik lubas tulla kohapeale.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt avaldas ta politseinikule, et ta ei ole huvitatud selle paragrahvi

muutmisest. Siis helistas talle noormees, kes esimesena kohtus tunnistusi andis (T. R.) ja leppis

kokku. Lõpuks oli nõus, et las tulevad kohale, kui uus protokoll peab olema. Lõpuks oli nõus, sest

muidu oleks tehtud sundtoomine ja oleks pidanud vanglas istuma. Täiendava protokolli koostamise

aja osas leppis kokku selle politseiametnikuga, kes eelmisel (11.12.2024) istungil viibis. Küsiti, et

mis kell kodus on ja Rando Lambing ütles, et äkki viiest või seitsmest. Siis patrull helistas talle ja

ütles, et hakkavad liikuma. Rando Lambingu sõnul peale 2015 aastat ei ole tal juhtimisõigust

taastatud. Tal olid trahvid peal ja maksis trahvid ära, siis sai kooli lõpetada. Tal on vaja teha ARK-is

eksam ja sõit. Kool on läbitud.

36. VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta

väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.

37. Nähtuvalt karistusregistri õiendist on Rando Lambingut 26.06.2015 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja otsusega väärteoasjas nr 4-15-5125 karistatud teo eest, mis on toime pandud 25.06.2015

LS § 201 lg 2 järgi, 5 päeva pikkuse arestiga. Tegemist on arhiveeritud väärteokaristusega.

38. 25.06.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Rando Lambing sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud eespool märgitud kuupäeval kuna tal puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni.

39. Seega oli kohtuvälisel menetlejal peale 05.08.2024 väärteoprotokolli koostamist vajadus ja ka

seaduslik alus jätkata väärteomenetlust ja kvalifitseerida Rando Lambingu tegu liiklusseaduse järgi

õigesti.

40. 03.09.2024 koostas PPA Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi

eriasjade uurija Tarvo Säälik väärteoasja jätkamise määruse selleks, et täiendada väärteoprotokolli

VTMS § 68 lg 2 ettenähtud korras.

41. 20.09.2024 koostas Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Riho Petersell menetlusalusele

isikule täiendava väärteoprotokolli liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest ja kvalifitseeris teo LS

§ 201 lg 2 järgi, märkides protokolli, et juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2025

patrullpolitseinik Dairy Treial poolt.

42. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

43. Detailandmete päringu vastuse kohaselt puudub Rando Lambingul juhtimisõigus. Nimetatud

asjaolu tunnistab ka Rando Lambing ise.

44. Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või

trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi

juhtimisõigus ära võetud.

45. Juhtimisõigust pole Rando Lambingul olnud ka perioodil 25.06.2015 kuni tänase päevani.

46. Kohus on veendumusel, et väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Rando Lambing juhtis

05.08.2024 kell 17:40 Tartumaal Elva vallas Kureküla alevikus mootorsõidukit, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rando Lambing oli varasemalt sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud 25.06.2015.

47. Seega rikkus Rando Lambing LS § 90 lg 1 p 1 ja tema tegevus 05.08.2024 on kvalifitseeritav LS

§ 201 lg 2 järgi.

48. Väärteootsuses ei ole kaebaja sõnul tõendite loetelus viidatud Riho Peterselli poolt 20.09

koostatud väärteoprotokollile. Kohus ei nõustu esitatud väitega. Väärteoasja 2780,24,012243

otsuses on sõnaselgelt viide Riho Peterselli poolt 20.09.2024 koostatud väärteoprotokollile ja otsus

kajastab just selles väärteoprotokollis olevat teokirjeldust. Küll aga on väärteo toimepanemise

tõendite hulgas ka väärteoprotokoll, mis on esialgu Rando Lambingule koostatud 05.08.2024.

49. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses menetlusõiguslikke rikkumisi.

50. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohtuväline menetleja

leidis, et tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et Rando Lambing pani LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning

avaldas kohtus sõitmise põhjuse. Tõendatud on ka asjaolu, et Rando Lambing esitas

politseiametnikele oma xxx I. L. juhiloa. Kohus ei pea Rando Lambingu ütlusi selle kohta, et võttis

venna juhiloa juhuslikult, usutavateks. Rando Lambingul pole kunagi juhtimisõigust ega ka juhiluba

olnud, seega polnud tal seda luba ka juhuslikult võimalik võtta, vaid ta tegutses teadlikult

eesmärgiga politseiametnikke eksiteele viia. Seega Rando Lambing teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu (juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata) ja tahtis või

vähemalt möönis seda, järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega.

Rando Lambing teadis ka seda, et teda on varasemalt juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud, viimati

25.06.2015.

51. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut Rando Lambingut tuleb toimepandu eest karistada.

52. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

arestiga.

53. Kohtuväline menetleja määras Rando Lambingule karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut ehk

800 eurot.

54. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et Rando Lambingul puuduvad

kehtivad karistused, kuid viitas siiski varasemalt samalaadse teo toimepanemisele.

55. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kuivõrd isik ei ole esitanud vastulauset ega

avaldanud kahetsust toimepandud rikkumise suhtes, tuleb Rando Lambingule kohaldada sanktsiooni

keskmisest määrast rangemat karistust.

56. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr.

57. Karistusregistri registriteate kohaselt pole Rando Lambingul mitte ühtegi kehtivat väärteo-ega

kriminaalkaristust.

58. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus

peab karistuse mõistmisel arvestama karistust kergendavaid ja raskendavais asjaolusid. Karistust

mõistes tuleb leida parim lahendus süüdlase mõjutamiseks, et ta edaspidi hoiduks süütegude

toimepanemisest. Karistust mõistes tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

59. Rando Lambingu süü suurust hinnates arvestab kohus asjaoluga, et vaatamata mitmetele

varasematele karistustele juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, s.h arest, on Rando

Lambing jätkanud aastaid hiljem samasugust käitumist. Rando Lambing esitas politseiametnikele

oma venna juhiloa, lootes viia ametnikud eksitusse ja seeläbi pääseda karistusest. Olukorras, kus

Rando Lambing oleks koheselt oma rikkumist tunnistanud ja seda kahetsenud, tulnuks kohtu

arvamuse kohaselt teda karistada sanktsiooni keskmises määras või alla selle. Tunnistaja S. H. poolt

kirjeldatud vestlus menetlusaluse isikuga ja tema käitumine 05.08.2024 viitab aga sellele, et

vähemalt sündmuskohal Rando Lambing ei kahetsenud oma tegevust, vaid püüdis politseiametnikke

petta. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Rando Lambingu süü on keskmisest

suurem.

60. Rando Lambing väljendas kohtus kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku

puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes.

61. KarS § 58 kohased karistust raskendavad asjaolud kohtu arvamuse kohaselt puuduvad.

62. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli Rando Lambingul 05.08.2024 seisuga kolm arhiveeritud

kriminaalkaristust ja kuus arhiveeritud väärteokaristust, kusjuures viis neist on kvalifitseeritud LS §

201 erinevate lõigete järgi.

63. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasja nr 4-22-4139 02.11.2023 otsuse punktis 14

avaldanud, et „ … üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise

ajaks kustumata karistustele, ei ole siiski välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava

teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid.“

64. Oluline on ka kriminaalkolleegiumi poolt avaldatud seisukoht otsuse punktis 13, mille kohaselt

„KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada

karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest (nt RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9). Teave isiku varasematest

süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud

karistustest, aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule. Samas tuleb

menetlejal karistust mõistes alati hinnata ka seda, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue

otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt ka viidatud

määrus nr 1-15-1446/76, p 18). Ühtlasi jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et isiku

varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada

üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 19.10.2018, 4-17-

5471/19, p 26).

65. Kohus on seisukohal, et Rando Lambingu varasemad väärteod on seotud käesoleva

liiklusväärteoga, mis seisneb juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Olukorras, kus isikut on

perioodil 2013-2015 neljal korral karistatud juhtimisõiguseta sõitmise eest, kuid ta on jätkanud

samaliigiliste väärtegude toimepanemist, on kohtu arvamuse kohaselt eripreventiivset eesmärki

arvestades igati põhjendatud käesoleval juhul kohaldada rahatrahvi üle keskmise määra.

66. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on

mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata enamohtlik rikkumine ning see ei ole

ühiskonnas aktsepteeritav tegevus. Seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge

signaal, et juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimisel ja ka korduval liiklussüütegude toime

panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise eest

mõista ka sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab Rando

Lambingut õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist.

67. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rando Lambingu kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja määratud karistuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik