2-24-121046/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-121046

Tsiviilasi

G. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

ja

selle

tegemise viis

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine;

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. K. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: J. B. (isikukood xxxx; e-

post xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Erika Scholler (e-post

erika@stklaw.ee)

Kostja: A. K. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrei

Matvejev (e-post andrei.matvejev@matvejev.ee)

1. Kinnitada G. K. ja A. K. vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1 A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist ajavahemiku 01.10.2024 – 31.12.2024 eest

421,16 eurot [(287,72 * 3) – 160 – 162 – 100 – 20].

1.2 A. K. kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud elatissumma hiljemalt 01.02.2025

G. K. seadusliku esindaja J. B. arveldusarvele nr xxxx, Xxxx, selgitusega „elatis

lapsele”.

1.3 A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist ajavahemiku 01.01.2025 – 31.01.2025 eest

153,44 eurot.

1.4 Arvestades, et G. K. viibib A. K.ga igakuiselt keskmiselt 7 ööpäeva, on pooled

leppinud kokku, et A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist alates 01.02.2025 kuni

G. K. täisealiseks saamiseni (xxxx) summas 420 eurot, kus 190 eurot on summa,

mis A. K. tasub oma sissetulekust ja 230 eurot lastetoetuste arvelt (80 eurot,

ehk 100 % lapsetoetusest + 150 eurot ehk 33,33% lasterikka pere toetusest).

Elatissumma muutub, lähtudes lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

(PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2)

suuruse muutumisest.

1.5 Juhul, kui A. K. ei ole lapsetoetuse saaja, kohustub A. K. tasuma G. K.le elatist

alates asjaolude tekkimisele järgnevast kuust kuni hetkeni, kui A. K. saab

lapsetoetuse saajaks, või G. K. täisealiseks saamiseni (xxxx) 153,44 eurot

(272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mida vähendatakse 46,67%

võrra (laps viibib kohustatud vanema juures iga kuu 7 päeva, mistõttu elatise

summat muudetakse vastavalt).

1.6 Punktis 1.5 märgitud elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

1.7 A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks J. B. arveldusarvele nr xxxx Xxxx, selgitusega

„elatis lapsele“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja

aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

1.8 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-121046 G. K. hagis A. K. vastu elatise

nõudes.

3. Käesolev määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on G. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes. 10.01.2025 esitas

hageja kohtule allkirjastatud kompromissi. 14.01.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud

kompromissi.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses

lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss

tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et:

-

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

-

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

-

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust

3 päevani.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik