3-24-2427/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2427

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 30.05.2024 otsuse nr 7-

8.1/24/0571 ja 12.08.2024 vaideotsuse nr 161 tühistamiseks

ning kohustamisnõue

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle

Rebane

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.02.2025.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29.04.2024 Eesti Töötukassale avalduse koos asjasse puutuvate

lisadokumentidega ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks (dtl 24-25, 32-47).

2. Eesti Töötukassa (töötukassa) 30.05.2024 otsusega nr 7-8.1/24/0571 (dtl 6) otsustati

kaebajale ettevõtluse alustamise toetust Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (edaspidi THP) § 29 lg 8 p 7 alusel mitte anda, kuna kaebajale

kuulub toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul rohkem kui 50% äriühingust.

Äriregistri andmetel kuulus Xle toetuse avalduse esitamise eelnenud kuue kuu jooksul 100%

äriühingust OWLLED OÜ, mistõttu puudub tal õigus saada ettevõtluse alustamise toetust.

3. Kaebaja esitas 20.06.2024 töötukassale vaide (dtl 31) , milles taotles 30.05.2024 otsuse nr 7-

8.1/24/0571 kehtetuks tunnistamist ja toetuse andmist. Seoses vaides esitatud asjaolude

3-24-2427

täiendava selgitamise vajadusega pikendas töötukassa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg

2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30.07.2024 ning teatas HMS § 41 alusel vaideotsuse

tegemise aja 13.08.2024. Eesti Töötukassa 12.08.2024 vaideotsusega nr 161 jäeti kaebaja vaie

rahuldamata (dtl 8-9).

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.08.2024 kaebaja kaebus, milles ta soovis, et kohus

tunnistaks otsuse tema kasuks kehtetuks ja kohustaks töötukassat talle toetust andma.

5. Tallinna Halduskohus võttis 03.09.2024 määrusega X kaebuse menetlusse Eesti Töötukassa

30.05.2024 otsuse nr 7-8.1/24/0571 ja 12.08.2024 vaideotsuse nr 161 tühistamiseks ning Eesti

Töötukassa kohustamiseks kaebaja ettevõtluse alustamise toetuse taotlus uuesti läbi vaadata.

6. Vastustaja Eesti Töötukassa esitas seisukoha kaebusele 04.10.2024.

7. Kohus määras 21.11.2024 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate

seisukohtade esitamiseks tähtaja ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

Kaebaja esitas vastustaja vastusele täiendavad seisukohad 10.12.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud töötukassa otsus, millega keelduti talle ettevõtluse alustamise

toetust andmast, rikub tema õigusi ja piirab vabadusi. Kaebajale on määratud 2021. aasta suvel

kohtuotsusega ettevõtluskeeld, mille tulemusena tuli tal taandada ennast ettevõtete juhatuse

liikme kohtalt. Tegevuseta ettevõtted pidid kohtu ja äriregistri suuniste järgi registrist kustutatud

saama ilma tema sekkumata. Olles kohtuotsuse täitnud, eeldas kaebaja et ka OWLLED OÜ

kustutatakse registrist, kuid lõpetamise menetlus on äriregistris veninud vaatamata sellele, et

ettevõte ei ole aastaid tegutsenud ja on arvatud sundlõpetamisele äriseadustiku (ÄS) § 60

kohaselt.

9. Kuna kaebaja on äriregistri kande kohaselt endiselt OWLLED OÜ ainuosanik, siis töötukassa

keeldus talle ettevõtluse alustamise toetuse andmisest. Kaebaja leiab, et selline otsus on tema

suhtes ebaõiglane, kuna äriühing ei ole aktiivne ja selle registrist kustutamine ei sõltu temast.

Töötukassa nägi kõiki kaebaja andmeid ning oli kursis, et kaebaja on jätkuvalt OWLLED OÜ

juhatuse liige ning see ei takistanud taotlusele eelnenud koolitusel ja nõustamisel osalemist ega

taotluse esitamist. Seotus nimetatud äriühinguga on ainuke põhjus miks toetuse andmisest

keelduti, muid vigu taotluses ei esinenud ega põhjendusi ei esitatud.

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja selgitab, et THP § 29 lg 8 p 7 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust

isikule, kellele kuulub või kellele kuulus toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu

jooksul osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50% muust äriühingust. Kaebajale kuulus

toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul 100% äriühingust OWLLED OÜ.

11. Äriregistrist (päringud lisatud vastusele, dtl 26-30) nähtub, et kaebaja on jätkuvalt äriühingu

OWLLED OÜ ainuosanik. Kaebaja ei ole OWLLED OÜ juhatuse liige. Kaebajal on esitamata

majandusaasta aruanded aastast 2020. Samuti nähtub, et Tartu Maakohtu registriosakond on

25.06.2024 andnud hoiatusmääruse sundlõpetamiseks, andes lisatähtajaks 28.09.2024.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku

registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Kaebaja äriühing ei ole registrist

kustutatud, seega on ta jätkuvalt ainuosanik, mistõttu rakendub THP § 29 lg 8 p 7.

13. Toetuse andmisest keeldumise õiguslik alus THP § 29 lg 8 p 7 on imperatiivne säte, mis

nimetatud sättes esineva asjaolu tuvastamisel toob kaasa taotluse rahuldamata jätmise. THP § 29

lg 8 p 7 sätestatud piirang ei anna vastustajale võimalust kohaldada kaalutlusõigust asjaolude

hindamiseks, sh ei hinnata, kas äriühing, mille osanikuna on isik äriregistrisse kantud, tegutseb

2(4)

3-24-2427

või mitte. Samuti ei saa normi imperatiivsuse tõttu anda toetust juhul, kui äriühingu

likvideerimise või kustutamiseprotsess on küll algatatud, kuid äriühing on registrist

kustutamata.

14. Kaebajal on õigus, et sundlõpetamise võib algatada kohus seaduses ette nähtud juhtudel (nt

majandusaasta aruannete mitteesitamisel). Kuid samas ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ise ei

saa äriühingu kustutamiseks midagi teha. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 1 kohaselt

juriidiline isik kustutatakse äriregistrist isiku enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul

alusel. ÄS § 201 kohaselt osaühing lõpetatakse TsÜS §-s 39 sätestatud alustel, sh osaniku

otsuse alusel, misjärel toimub ÄS kohane likvideerimisprotsess. Kui juriidilise isiku

likvideerimise lõpulejõudmisel ei esitata avaldust tema registrist kustutamiseks, on

registripidajal õigus isik registrist kustutada omal algatusel (ÄRS § 60 lg 7).

15. Vastustaja märgib, et arvestades seadustes toodud võimalusi likvideerimise või

sundlõpetamise protsess nö tagasi pöörata (sh kõrvaldada puudused, mis tingivad

sundlõpetamise), on õige THP § 29 lg 8 p 7 tähenduses lugeda isikut äriühingu osa omanikuks

kuni äriühingu registrist kustutamiseni.

16. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et on eeltoodud põhjendustel õiguspäraselt THP § 29 lg 8 p 7

alusel jätnud kaebajale toetuse andmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

töötukassa otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

18. Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 13 lg 2 p 6 kohaselt on üheks tööturumeetmeks

ettevõtluse toetamine. Sama seaduse § 6 lg- 1 kohaselt kehtestatakse tööhõiveprogrammiga

osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused vastavalt nimetatu seaduse § 13 lõikes

2 loetletud tööturumeetmetele. Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrusega nr 90 vastu võetud

„Tööhõiveprogramm 2024-2029“ kehtestab perioodiks 01.01.2024-31.12.2029 tööturuteenuste

osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite

kasutamise tingimused ja kord, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste

ja -toetuste määrad.

19. Vaidlusaluse töötukassa otsuse aluseks on Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrusega nr 90

kinnitatud Tööhõiveprogrammi 2024-2029 (THP) § 29 lg 8 p 7, mis sätestab, et ettevõtluse

alustamise toetust ei anta isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele

eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50% muust

äriühingust;

20. Vaidlust ei ole selle üle, et ettevõtluse alustamise taotluse esitamise seisuga, s.o. 29.04.2024,

oli kaeabaja äriregistri andmete kohaselt OWLLED OÜ ainuosanik. Kaebaja väitel ta aga

tegelikkuses ettevõtlusega läbi selle äriühingu ei tegelenud ning töötukassa oleks pidanud otsust

tehes seda arvesse võtma. Kaebaja tugineb sellele, et nimetatud ettevõte ei tegutsenud enam ja

ei esitanud majandusaasta aruandeid, talle oli osanikuna määratud ettevõtluskeeld, ta ei olnud

enam ettevõtte juhatuse liige ning ettevõtte registrist kustutamisega tegeles äriregister ning tema

ei saanud kuidagi mõjutada ettevõtte kustutamise protsessi.

21. THP määruses ei ole võrreldes eelmiste perioodidega tööturuteenuse sisu oluliselt

muutunud, küll aga muutusid teenuse saamise eeldused. Ettevõtluse alustamise toetust antakse

kehtiva määruse § 29 kohaselt töötule, sh õppivale töötule ja tervisest tuleneva takistusega

õppivale töötule ja pensioniealisele muule isikule. Määruse § 29 lõikes 8 on loetletud juhtumid,

mil ettevõtluse toetust ei anta. § 29 lõike 8 punkti 7 kohaselt ei anta isikule, kellele kuulub või

kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või

usaldusühingust või rohkem kui 50% muust äriühingust. Kaebaja on ise toetuse avalduse

3(4)

3-24-2427

esitamisel kinnitanud: „Mulle ei kuulu või ei kuulunud toetuse avalduse esitamisele eelnenud

kuue kuu jooksul osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust.

Kinnitan Äriregistris kajastuvate andmete õigsust.“. Vastustaja kontrollis kaebaja vastavust § 29

lõike 8 punkti 7 täitmise osas äriregistri teabesüsteemi päringu kaudu ning ilmnes, et kaebaja on

registrisse kantud OWLLED OÜ ainuosanikuna. Vastustaja on siinkohal õigesti märkinud, et

töötukassal puudub THP § 29 lg 8 p 7 tingimuse täitmise hindamisel kaalutlusõigus - kui selles

punktis kirjeldatud asjaolu ilmneb, siis ei ole võimalik taotlejale toetust määrata.

22. Kohtute infosüsteemis nähtub, et Tartu Maakohtu 09.01.2025 määrusega tsiviilasjas 2-24-

15789 otsustati sundlõpetada OWLLED OÜ, kuna äriühing ei ole esitanud 2020. – 2022.a

majandusaasta aruannet. Sundlõpetamisel otsustati jätta OWLLED OÜ likvideerimismenetlus

läbi viimata ja kustutada OWLLED OÜ registrist. Nimetatud määrus ei ole tänaseks veel

jõustunud, st äriühing ei ole tänaseni registrist kustutatud. TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et

eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb.

23. Määruse asjaolude kirjeldusest selgub, et alles 01.11.2024 määrusega algatas kohus

menetluse OWLLED OÜ sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Seega ei

saanud kaebaja arvestada aprillis 2024 toetuse taotlust esitades, et äriregister koheselt kustutab

kõnealuse ettevõtte registrist ning teda enam ei loeta äriühingu omanikuks. Kriminaalasjas 1-19-

4906 määratud lisakaristus ettevõtluskeeld kehtis kaebaja suhtes 3 aastat alates 22.05.2020.

Seega lõppes ettevõtluskeeld kaebaja suhtes 2023. aastal ning kaebajal ei olnud pärast seda

ühtegi takistust OWLLED OÜ ainuosaniku staatuse lõpetamisel (nt. ettevõtte osa müük,

lõpetamisotsuse vastuvõtmine osaniku poolt ja likvideerimismenetluse algatamine). Kuna

taotluse esitamise hetkel ja ka pool aastat enne seda oli kaebaja OWLLED OÜ ainuosanik, jättis

töötukassa õiguspäraselt kaebajale ettevõtlusega alustamise toetuse andmata.

24. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus, millega jäeti kaebajale

ettevõtluse alustamise toetus määramata, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Samuti ei ole alust sellisel juhul vaideotsuse tühistamiseks ja kohustamisnõude täitmiseks.

Seega jätan kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

4(4)