2-24-15140/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kai Härmand

Kohtujurist

Ege Pilme

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15140

Tsiviilasi

Osaühingu DS Kustoms (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Pankroti väljakuulutamine

Avaldaja/võlgnik: Osaühingu DS Kustoms (likvideerimisel,

registrikood 11551884)

Ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael (OÜ Prolex, Jaama 76,

50605 Tartu, e-post sirje@stael.ee, tel 56503342)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Osaühingu DS Kustoms (likvideerimisel, registrikood 11551884) pankrot

14.01.2025.a kell 14.00.

2. Nimetada Osaühingu DS Kustoms pankrotihalduriks Sirje Tael (OÜ Prolex, Jaama 76,

50605 Tartu, e-post sirje@stael.ee, tel 56503342).

3. Viia Osaühingu DS Kustoms pankrotimenetlus läbi avaliku uurimisena.

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on

võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle

kohta andma teavet pankrotihaldurile.

5. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et

pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena.

6. Kohustada Osaühingu DS Kustoms juhatuse liiget I E andma võlgniku vanne 3.02.2025

kell 11.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) saalis nr 3002. Kui

võlgniku juhatuse liige vande andmisele ei ilmu, on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada

sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

7. Jätta menetluskulud Osaühingu DS Kustoms kanda.

8. Määrata ajutise halduri Sirje Tael tasuks 1110,20 eurot (sh käibemaks), mis tasuda OÜ

Prolex (rk 10605678) arvelduskontole xxx.

9. Hüvitada ajutise halduri tasust 523,38 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa OÜ Prolex (rk 10605678) arvelduskontole xxx. Ülejäänud ajutise halduri

tasu 586,82 eurot (sh käibemaks) mõista välja Osaühingu DS Kustoms pankrotivarast.

10. Kohtumäärus on viivitamata täidetav.

11. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (PankrS § 19211

lg 3 ls 3).

Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Osaühingu DS Kustoms (likvideerimisel) esitas 05.10.2024 kohtule pankrotiavalduse. Kohus

nimetas 17.10.2024 võlgnikule pankrotihalduri.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku ainus kohustus on Maksu- ja

Tolliameti ees summas 11 467,92 eurot (tasumata käibemaks 11 062,92 eurot ja intress 405 eurot

), lisandub maksusummalt arvestuslik intress 6294,13 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi 17

762,05 eurot. Võlgnik tegutses vana sõidukite restaureerimise ja kasutatud mootorrataste

müügiga Võlgnik on tegevuse lõpetanud 2022 aastal. Haldur leiab, et ühingul on nõue juhatuse

liikme vastu, mis katab võlgnevuse võlausaldaja ees. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole

saneeritav ning ainuvõimalik on majandustegevuse lõpetanud äriühing läbi pankrotimenetluse

likvideerida. Võlgnik on enda majandustegevuse lõpetanud, kuid jätnud tasumata maksuvõla.

Haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku tegevust ei toimu, võlgnik on lõpetanud

majandustegevuse enne pankrotimenetlust. Võlgnikul puudub likviidne vara - raha, millest on

võimalik katta menetluskulusid.

Kohus määras ajutise halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava ettemaksu suuruseks 4000 eurot ja

tasumise tähtajaks 25.11.2024. Ettemaksu ei tasutud.

Kohus tegi 26.11.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Maksejõuetuse teenistus esitas 05.12.2024 kohtule ettepaneku algatada avaliku huvi tõttu

võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

Maakohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse ja kuulutab välja Osaühingu DS Kustoms

pankroti.

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena

arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

Pankrotiavalduse, ajutise halduri aruande ja asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puudub vara,

kohustusi on 17 762,05 eurot. Kuna tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, tuleb tema

maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).

PankrS § 19211 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus

PankrS § 29 või PankrS § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et

võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse

tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust

või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 19211 lg 3 kohaselt rahuldab kohus

maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku

uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena

määrusega, kui PankrS § 19211 lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku

pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud.

Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord

(PankrS § 29 lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse

teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg

3). Ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolud, millele ka maksejõuetuse teenistus on

viidanud, tekitavad põhjendatud kahtluse, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb avalikes huvides

läbi viia. Võlgnik on jätnud esitamata 2023 aasta aruande; võlgniku juhatuse liige on loonud uue

äriühingu, mille põhitegevusala on sama, mis võlgnikul; võlgnikul on maksuvõlgnevus; ajutine

haldur on tuvastanud, et võlgnik arveldas sularahas; juhatuse liige on kandnud iseendale või

võtnud äriühingu arvelduskontolt välja 2022 aastal sularahas kokku 18 100 eurot; võlgnik on

võõrandanud peale maksuvõla tekkimist ühe sõiduki ja kolm mootorratast, kuid nende arvelt

maksuvõlga ei ole vähendatud. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku pearaamatus on

konto nr 1330 „nõuded omaniku vastu“ summas 56 606,55 eurot. Sellest järeldub, et võlgnikul

on nõue osaniku vastu summas 56 606,55 eurot, millega on võimalik rahuldada võlausaldajate

nõudeid.

Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku

pankrotihalduriks tema nõusolekul Sirje Taela (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise

kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi (PankrS § 19212 lg 1). Kuna

pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis

ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (PankrS § 33 lg 21, PankrS

§ 19211 lg 3 teine lause).

Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et

pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (PankrS § 33 lg-d 1 ja 21) ning edastab Tartu

Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS

§ 41).

Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged (aeg märgitud resolutsioonis). Kohus hoiatab võlgniku juhatuse liiget, et PankrS § 89 lg 1

p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise

kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 88 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 koosmõjus on võlgniku juhatuse liikmetel kuni vande

andmiseni keelatud Eestist kohtu loata lahkuda.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 6,5 töötunni eest 910 eurot (140€/h), millele

lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on 1110,20 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Halduri tunnitasu mahub

kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks koos käibemaksuga 1110,20

eurot, mis makstakse välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb (OÜ-le Prolex, rk 10605678,

arvelduskonto xxx).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel

alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei

jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet

analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse

avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja. PankrS § 23 lg-st

4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri

tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline

õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras, kus menetlus ei lõppe

raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka PankrS § 31 lg 6 viimane lause, mille

kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning

ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka PankrS § 31 lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja

soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud viivitamatult pärast pankroti

väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda

kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus

soovis algatada avalikku uurimist.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivara hulgas ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks (olemasoleva vara realiseerimine eeldab kulutuste tegemist).

Kohus peab seetõttu PankrS § 23 lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

Ajutise halduri aruande esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud,

v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu

ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni

kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 6,5 tunni eest on 429 eurot (lisandub

käibemaks, summa käibemaksuga 523,38 eurot). Ülejäänud ulatuses, s.o summas 586,82

(sealhulgas käibemaks) tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivara arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Härmand

Kohtunik