2-24-15742/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15742

Tsiviilasi

Q.B maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Võlgnik: Q.B (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.B maksejõuetusavaldus rahuldamata.

2. Jätta Q.B võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta menetluskulud võlgniku Q.B kanda.

5. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 951,60 eurot (sh käibemaks).

6. Usaldusisiku tasu 951,60 eurot hüvitada Q.B poolt kohtu deposiitkontole 08.11.2024

kantud summast. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr

xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud

1. Q.B esitas 17.10.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks (dtl 3). Avalduse kohaselt on võlgniku

igakuised sissetulekud 1 460 eurot ja vältimatud kulud 744 eurot. Igapäevane toimetulek

2-24-15742

ja laenukohustuste tasumine on raskendatud. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 71

200,35 eurot.

2. Võlgnik tasus 08.11.2024 vastavalt 28.10.2024 kohtumäärusele kohtu deposiiti

usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1 500 eurot (dtl 69).

3. Kohus võttis 08.11.2024 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni (dtl 76).

4. Usaldusisik esitas 11.12.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos usaldusisiku

aruandega (dtl 79). Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks on peretoetus 80 eurot

ning töötasu summas 1300 kuni1400 eurot kuus (neto). Võlgniku ülalpidamisel on üks

alaealine laps. Võlgnikule kuulub sõiduauto Renault Megane orienteeruva väärtusega

4700 kuni 8200 eurot. Võlgniku pensionikonto hetkesaldo on 0. Usaldusisik on tuvastanud

võlgnikul kohustusi kogusummas 45 541,95 eurot. Võlgnik soovib algatada

ümberkujundamis-menetluse, kuna pankrotimenetluse korral kaotaks ta oma auto, mis on

hädavajalik tööl käimiseks. Võlgnik leiab, et tal on võimalik tasuda esimesed kuus kuud

võlausaldajatele 400 eurot kuus, lisaks kanda auto ja muud elamiskulud. Edaspidi on ta

valmis suurendama võlausaldajatele tasutavat summat 500 euroni kuus, jätkates samal ajal

auto ja muude kulude katmist. Kuna võlgnik on laenanud tuttavalt 1500 eurot

menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks, on kokku lepitud, et ta tagastab selle summa

kuue kuu jooksul. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku laenulepingutest tulenev

igakuine tagasimaksete summa ulatub 850 euroni. Võlgniku igakuine keskmine sissetulek

on umbes 1380 eurot, seega on selge, et ta ei suuda oma jooksvaid laenukohustusi täita.

Arvestades võlgniku finantskohustuste ja sissetulekute vahelist ebaproportsionaalsust, on

tekkinud pankrotiseis. Maksejõuetuse põhjustena toob usaldusisik välja nii võlgniku

sissetulekute ebapiisavuse kui ka elamise üle oma võimete. Eelpool märgitud

maksegraafikuga oleks võimalik tasuda võlausaldajatele eeldatavalt 41 688,33 euro

suurune summa 7-8,5 aasta jooksul. Usaldusisik leiab, et 7-8 aastat kestev

ümberkujundamiskava ei ole mõistlik ega antud juhul põhjendatud. Pikemaajalise kava

korral suureneb risk, et kava jääb täitmata, sealhulgas võlgnikust sõltumatutel põhjustel

(nt töökaotus või terviseprobleemid). Usaldusisik leiab, et sellise riski võtmine sõiduauto

säilitamise eesmärgil ei ole põhjendatud. Võlgniku plaan jätta endale 744 eurot, millest

185,99 eurot on autolaenulepingu igakuine tagasimakse, ei ole täidetav. On raske ette

kujutada, et ka ilma selle makseta oleks võimalik sõidukit ülal pidada, tasudes kasko- ja

tavakindlustuse, hooldustööde ning kütuse kulusid. Arvestades võlausaldajate huve ja

võlgniku sissetulekut, oleks võimalik pakkuda 5-aastast kava, mille raames tasub võlgnik

igakuiselt 400 eurot, mis on realistlikum.

5. Võlgnik edastas 01.01.2025 kohtule e-kirja, milles teatas, et jääb oma avalduse juurde (dtl

728).

Kohtumääruse põhjendused

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et

maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks

sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt FIMS § 18

lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud

otsustustest.

7. Võlgnik on oma avalduses soovinud võlgade ümberkujundamist.

8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 19 lg 1 alusel algatab kohus võlgade

ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

2-24-15742

maksejõuetu. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega ja usaldusisiku kogutud

materjalide ning hinnanguga, leiab, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid ta on

maksejõuetu.

Võlgniku sissetulekud on kokku umbes 1380 kuni 1480 eurot kuus (töötasu ja peretoetus).

Lisaks kuulub talle sõiduauto väärtusega 4700 kuni 8200 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on

üks alaealine laps. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 45 541,95 eurot ning tema

laenulepingutest tulenev igakuine tagasimaksete summa on umbes 850 eurot. Võlgnik on

usaldusisikule teatanud, et võlgade ümberkujundamise korral suudaks ta võlausaldajatele

tasuda esialgu 400, hiljem 500 eurot kuus. Eeltoodust nähtub, et võlgnik ei suuda

praeguste sissetulekutega oma igakuiseid laenukohustusi tasuda. Võlgnik ei ole esile

toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema sissetulekud lähiajal oluliselt

suureneksid. Lisaks pidi võlgnik usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud deposiidi

tasumiseks laenu võtma. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi

arvestades võlgnik püsivalt maksejõuetu. Sellises olukorras on välistatud võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine. Käesolevalt oleks võlgniku kohustusi ja varalist

seisu arvestades kohane kuulutada välja võlgniku pankrot, alustada pankrotimenetlust

koos või ilma kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlgnik on selgelt kohtule

väljendanud, et jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Seega pole võimalik

algatada pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise menetlust. Nimetatud menetluste

algatamiseks on FIMS § 18 lg 3 alusel vajalik võlgniku nõusolek, kuid seda pole võlgnik

andnud. Eeltoodu alusel tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 18 lg 2 p 4 ja lg 3

alusel jätta rahuldamata.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes

2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus

võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

10. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule

esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu

arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub

määrata usaldusisiku tasuks 951,60 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku

tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

11. Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele võlgniku poolt kohtu deposiitkontole kantud

summa arvalt. Ülejäänud osas saab võlgnik taotleda deposiidi tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik