2-24-129236/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-129236

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX (XX) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (XX ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti

Aktsiaseltsi ja XX vahel 06.03.2023 sõlmitud liitumislepingust nr 855071983 tulenev

põhivõlgnevus 58,07 eurot, seisuga 20.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 7,41

eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 58,07

eurot alates 21.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,05%

päevas.

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 200 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 80 eurot.

6. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt

viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

1(3)

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte

Ametlike Teadaannete kaudu 27.12.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks

tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani hagivastust esitanud. Kohus teeb

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud

aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses, et hagile

tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesolev

tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend

tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja

menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427

2(3)

eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu

on lepingulise esindaja tunnihind 122 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 122 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on

hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei

täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul

peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad kahest lepingust ning

tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga.

Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema

esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud,

võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Maakohtu

hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Samuti on põhjendamatu dokumentide

komplekteerimise ja analüüsi, hagiavalduse koostamise ja esitamisele kulunud aeg kokku 3,5

tundi. Kohtu hinnangul on sellise hagi puhul mõistlikuks ajakuluks, mida vastaspoolelt välja

nõuda 1 tund. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175

lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 80 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu).

Hageja menetluskulud kokku on 200 eurot (100 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 80 eurot õigusabikulud). Kohtute

infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS §

4842). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

3(3)