2-20-766/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-766

Kohtuasi

S.B avaldus eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostetav) S.B (isikukood XXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik (eestkostja) Tallinna Linnavalitsus,

esindaja Sille Arak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2024 määrus osas, milles maakohus jättis

taastamata S.B valimisõiguse. Teha selles osas uus määrus, millega lugeda, et S.B

on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. mai 2024 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada S.B avaldus osaliselt.

3.2. Anda S.B-le õigus teha iseseisvalt pisitehinguid 100 euro eest kuus.

3.3. Lugeda, et S.B on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.

3.4. Saata määrus S.B-le ja temale riigi õigusabi korras määratud esindajale ning

Tallinna Linnavalitsusele.

3.5. Jätta ekspertiisitasu ja riigi õigusabi tasuga seonduvad kulud riigi kanda.

Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. S.B määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

S.B-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

6. Jätta rahuldamata S.B 29. septembri 2024 taotlus määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu,

samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane,

otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne

valla- või linnavalitsus.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 seati S.B-le (avaldaja,

eestkostetav) eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks ja tema eestkostjaks määrati Tallinna linn

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) tähtajaga viis aastat, s.o kuni 11.03.2025. Sealjuures

tunnistas maakohus avaldaja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja luges ta hääleõiguse

kaotanuks ning märkis, et avaldaja ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.

Maakohus määras, et eestkostja ülesanneteks on avaldaja esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning

järelvalve tagamine, samuti avaldaja esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis

ametiasutustes.

2. Avaldaja esitas 28.07.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles temale seatud

eestkoste lõpetamist. Avalduse kohaselt on avaldaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ta on

teovõimeline ning eestkostjat ei vaja. Varasemalt tsiviilasjas nr 2-18-4316 tunnistas kohus

avaldaja teovõimeliseks ning lõpetas tema üle seatud eestkoste. Olenemata sellest määrati

avaldajale 2020. aastal uuesti eestkostja. Praegune eestkostja piirab avaldaja õigusi ning

varjab kohtu eest tema kaebuseid. Avaldaja on loonud oma Youtube’i kanali, kuhu paneb üles

videoid karistuspsühhiaatria teemal. XXX võttis avaldaja tööle blogija ja korrespondendina

ning tal on ametlik õiguskaitsja staatus. Avaldaja märkis, et jagab hästi poliitikat, ta teab kõiki

Eesti presidente ja peaministreid.

3. Harju Maakohus võttis 15.09.2023 määrusega avalduse menetlusse, määras avaldajale riigi

õigusabi korras esindaja ning otsustas teostada avaldaja suhtes ambulatoorse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

4. Tallinna Linnavalitsus (eestkostja, puudutatud isik) leidis, et avaldus eestkoste

lõpetamiseks ei ole põhjendatud ning et avaldaja vajab jätkuvalt eestkoste seadmist kõigi teda

puudutavate tegevuste ja toimingute üle. Avaldaja viibib SA Viljandi Haigla

psühhiaatriakliiniku psühhiaatrilise sundravi osakonnas alates 08.05.2012. Lähtudes

26.05.2011 ja 18.04.2016.a teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi

aktidest nr 4/1/14 ja nr 77, põeb avaldaja alates 2007.aastast püsikujulist psüühilist haigust -

luululine (paranoidne) häire, mis avaldub haiguslikest elamustest mõjutatud otsuste ja

käitumisena. Avaldajal puudub adekvaatne reaalsusele vastav arusaamine ümbrusest ning

keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Eestkostetav teeb otsuseid ning kujundab oma

käitumise lähtuvalt oma haiguslikest elamustest ning veendumustest, mistõttu esineb risk teda

ennast, teisi isikuid või objekte ohustava käitumise vallandumiseks. Eestkostetav ei ole

suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ning abivajadust.

Tal puudub täielikult haiguskriitika ning ravi on võimalik ainult väga tugevalt kontrollitud

ravikeskkonnas. Oma psüühilisest haigusest tingituna ei ole avaldaja suuteline hindama

toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ta ei ole adekvaatne avaldama arvamust

eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Eestkostja oli seisukohal, et ravi koos

järelevalvega ja eestkostet tuleb jätkata endisel kujul kuni avaldaja tervenemiseni. Avaldaja

pidev kohtute poole pöördumine näitab tema mitteadekvaatsust igapäevatoimingutes.

5. Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja palus lõpetada avaldaja üle seatud

eestkoste või jätta temale pisitehingute tegemise õiguse, tunnistades ta valimisõiguse

tähenduses teovõimeliseks. Avaldaja selgitas ärakuulamisel esindajale, et soovib eestkoste

lõpetada. On hetkel ravil. Leiab, et eestkoste pole vajalik. Teadis enese sünniaega, vanust ja

käimasolevat aastat. Talle tehakse igakuuliselt süsti. Poe jaoks antakse talle igakuuliselt 100

eurot. Ostab erinevaid toiduaineid. Juhul, kui haiglast vabaneks, sooviks minna elama ema

juurde. Esindajaga vesteldes oskas avaldaja vastata elulistele küsimustele ning ka

formuleerida oma soove. Hetkel asub avaldaja sundravil ja juba seetõttu on tema osalemine

tsiviilkäibes piiratud. Harju Maakohus tegi 11.03.2020 määruse ennekõike ajendil, et avaldaja

vajab võimalikku piirangut kirjavahetuseks ametiasutustega. Maakohus võis 11.03.2020

määruse tegemisel oluliselt rikkuda materiaalõigust, kuna eestkoste seadmine kõigi asjade

ajamiseks ei ole eelduslikult vajalik. Juhul, kui kohus eestkostet ei lõpeta, tuleb seda

kitsendada ja jätta isikule pisitehingute tegemise õigus. Avaldaja ise viitas, et saab haiglas

kasutada 100 eurot kuus. Esindaja leidis, et kuni 100 euro ulatuses kuus iseseisvalt tehinguid

tehes ei teeks eestkostetav kahju iseenese majanduslikele huvidele. Ülejäänud ulatuses on

võimalik temale vajalikke kaupu osta ja teenuseid tellida eestkostjal. Kui eestkoste seadmine

kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus (RKTKm 19.04.2017,

3-2-1-32-17, p 17).

6. Kohus kuulas avaldaja ära erinõude korras Viljandi Haiglas. Avaldaja rääkis järgnevat:

Praegu on minu tervis normaalne. Vaimne tervis on ka normaalne. Ravi ja ravimid ei ole

mulle vajalikud. Siiski ma saan ühe korra kuus depooravimit. Soovin eestkoste lõpetamist

sellepärast, et olen ise võimeline oma huve kaitsma. Ma olen kindel, et saan rahulikult ja

vabalt hakkama ilma eestkostjata. Mul on sissekirjutus Tallinnas, minu ema elab seal ka

(kahetoaline korter). Pension on mul 600 eurot kuus umbes, siin läheb kuludeks umbes 100

eurot, toidupoes. Siin ma ostan poest kala, kohukest, kanakoiba, šokolaadi. Kui ma olen vaba,

siis ma ostaks kartuleid, mune, tange, toiduõli. Oskan raha kasutamist planeerida. Arsti juurde

visiidi kokku leppimine ei ole raske. Minu eestkostja ei saa tööga hakkama. Ta uuris minu

kirjavahetust kohtuga, ka õiguskantsler sekkus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 27.05.2024 määrusega avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata,

ning andis avaldajale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid 100 euro eest kuus. Ekspertiisitasu

ja riigi õigusabi tasuga seonduvad kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud

menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas kohus avaldaja avalduse tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõigete 1 ja 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 alusel. Maakohus asus asjas kogutud tõendite

põhjal seisukohale, et avaldaja vajab jätkuvalt eestkostjat. Avaldajal on diagnoositud aastal

2007 luululine häire, mis on olnud püsiva loomuga ning mis on avaldajal ka praegu. Lisaks

tuvastas ekspert käesolevas tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisi käigus, et avaldajal esinevad

düssotsiaalsed ja nartsissistlikud isiksuseomadused. Eksperdi poolt kirjeldatust nähtuvalt on

avaldaja otsustused ja käitumine mõjutatud suures osas ja kestvalt luululisest häirest. Avaldaja

on enamasti võimeline juhtima oma käitumist vastavalt oma kognitiivsele võimekusele ja

luululistele ideedele. Luululisest häirest ja kesisest kognitiivsest võimekusest tulenevalt ei ole

avaldaja võimeline kestvalt adekvaatselt aru saama sotsiaalsetest, õiguslikest ning oma

varalistest, elukorralduslikest ja tervisega seotud asjaoludest. Avaldaja on võimeline avaldama

oma soove ja arvamusi, kuid tema otsused ja valikud lähtuvad rigiidselt tal esinevatest

luululistest ideedest. Sisuline kriitika oma seisundi, toimetuleku ja abivajaduse osas tal

puudub. Eksperdi poolt tuvastatut kinnitab avaldaja senine elu, mis on aastakümneid kulgenud

vanglas või kinnises raviasutuses. Avaldaja on käesoleval ajal 55-aastane. Viimased 35 aastat,

s.o alates vanusest 20, on avaldaja elanud kinnises kontrollitud keskkonnas.

9. Maakohus nõustus riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusega, et avaldaja on

võimeline tegema pisitehinguid 100 euro ulatuses kuus. Selliseid tehinguid teeb avaldaja

tegelikkuses ka praegu, viibides kinnises keskkonnas. Tehinguteks loa andmine on vajalik, et

avaldaja saaks sotsialiseerida kinnises keskkonnas piiratud võimalustega. Kuigi Riigikohtu

lahendi (nr 3-2-1-32-17) kohaselt peaks, andes loa pisitehinguteks, taastama ka avaldaja

valimisõiguse, kohus valimisõigust siiski ei taasta, kuna eksperdi arvamusest nähtuvalt

tulenevad avaldaja arvamused temal esinevast laialdasest luulusüsteemist, mida ta ise peab

tegelikkuseks. Kohtu arvamust kinnitavad ka kümned erinevad ametkondadele saadetud

pöördumised ja kohtu andmebaasis nähtuvad ligi 300 avaldaja isikuga seotud kohtuasja alates

aastast 2007 kuni käesoleva ajani.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas 06.06.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada, kuna ta on teovõimeline ja ei vaja eestkostjat. Avaldaja leiab, et

kohus on isoleerinud ta psühhiaatriakliinikusse ning määranud eestkostja, et karistada teda

kaebuste esitamiste eest. Kui avaldaja oleks teovõimetu, ei oleks ta võimeline kohtule kaebust

kirjutama. Avaldaja teeb kaupluses mõistlikke oste - ta ostab endale riideid, jalanõusid, kella,

raadio ja televiisori. Ta koristab ise oma palatit, peseb ennast, ajab habet, teeb

hommikuvõimlemist ja jalutab õues. Samuti jagab ta hästi poliitikat. Avaldaja arvab, et

ekspert koostas teadlikult vale ekspertiisi tulemuse.

11. Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja täiendas 29.09.2024 avaldaja

määruskaebust ning palus juhul, kui ringkonnakohus maakohtu määrust ei tühista ning

avaldaja üle seatud eestkostet ei lõpeta, kitsendada eestkostja ülesandeid ja määrata, et

avaldaja teovõime on piiratud üksnes taotluste, nõuete jm kirjavahetuse esitamisel

ametiasutustele ja kohtutele ning määrata eestkostja ülesandeks eestkostetava esindamine

ametiasutustes ja kohtutes. Samuti palus esindaja lugeda avaldaja valimisõiguse teostamise

osas teovõimeliseks ning tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Esindaja

leidis, et olemuslikult on avaldajale seatud eestkoste seetõttu, et ta esitab erinevatele

asutustele avaldusi ja taotlusi. Ametiasutuste mõnevõrra suurem koormamine ei saa õigustada

isiku põhiõiguste niivõrd ulatusliku piiramist. Tuleb asuda seisukohale, et isiku teovõime võib

olla piiratud üksnes ametiasutustega suhtlemise osas. Isik viibib käesoleval ajal sundravil ning

seeläbi on PKS § 203 lg 2 tähenduses ülejäänud teenused tagatud avaldajale teenuse osutajate

poolt. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kui andis avaldajale õiguse teha

pisitehinguid, kuid tema valimisõigust ei taastanud. Juhul kui eestkostet ei ole seatud kõigi

asjade ajamiseks puudub kohtul kaalutlusõigus lugeda eestkostetavat valimisõiguse

tähenduses teovõimetuks. Osundatu eeldaks TsMS § 526 lg 5 osas põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamist, mida maakohus teinud ei ole.

Menetluse edasine käik

12. Eestkostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid, mis annaksid alust kaaluda eestkoste lõpetamist.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659

alusel tühistada osas, milles maakohus jättis taastamata avaldaja valimisõiguse, ja teha selles

osas uus määrus, millega lugeda, et avaldaja on valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on

hääleõigus. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659

alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

15. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st kui isik on piiratud teovõimega TsÜS

§ 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi

eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi

ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul

määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. TsMS § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab

eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust,

kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.

16. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt seati Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega avaldaja

üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 11.03.2025. Sealjuures

tunnistati avaldaja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti, et ta on hääleõiguse

kaotanud. Avaldaja taotles käesolevas asjas tema üle seatud eestkoste lõpetamist, kuna leidis,

et ta on teovõimeline ega vaja eestkostjat. Maakohus andis vaidlustatud määrusega avaldajale

õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid 100 euro eest kuus ning muus osas jättis avalduse

eestkoste lõpetamiseks rahuldamata.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

avaldaja valimisõiguse taastamata. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste

eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse,

loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab

hääleõiguse. Riigikohus on selgitanud, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud

võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud

kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5

mõttes. Kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul

valimisõigus (vt RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16-17). Arvestades eeltoodut ning

asjaolu, et maakohus andis avaldajale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid, siis tuleb taastada

avaldaja valimisõigus ning lugeda, et avaldaja on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja

tal on hääleõigus.

18. Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu

määruse muutmiseks. Riigikohus on selgitanud, et eestkoste lõpetamiseks või eestkostja

ülesannete kitsendamiseks annab TsMS § 529 lg 1 järgi alust asjaolu, et eestkostevajadus on

täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava

seisukord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt RKTKm 23.10.2015,

3-2-1-73-15, p 15). Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et

avaldaja eestkostevajadus ei ole võrreldes eestkoste seadmise ajaga muutunud selliselt, et

eestkoste tuleks tema suhtes lõpetada (v.a 100 euro eest pisitehingute tegemise õiguse osas).

Maakohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hinnanud õigesti

kogutud tõendeid ja seisukohti.

19. Maakohus on määranud eestkoste aluste äralangemise tuvastamiseks ekspertiisi (TsMS §

529 lg 2). 11.02.2024 esitatud ekspertiisiakti nr 2024-5 kohaselt esineb avaldajal luululine

(paranoidne) häire (F22.0), millest avaldaja maailmataju, otsustused ja käitumine on kestvalt

suures osas mõjutatud. Luululisest häirest ja kesisest kognitiivsest võimekusest tulenevalt ei

ole avaldaja võimeline kestvalt adekvaatselt aru saama sotsiaalsetest, õiguslikest ning oma

varalistest, elukorralduslikest ja tervisega seotud asjaoludest. Avaldaja on võimeline avaldama

oma soove ja arvamusi, kuid tema otsused ja valikud lähtuvad rigiidselt tal esinevatest

luululistest ideedest. Sisuline kriitika avaldajal oma seisundi, toimetuleku ja abivajaduse osas

puudub. Sealjuures on ekspertiisiaktis leitud, et avaldaja ei tule kestvalt iseseisvalt toime oma

sotsiaalse turvalisuse ja vajalike tervishoiuteenuste tagamise ning oma elu ja varade

korraldamise, ametliku asjaajamise ega oma õiguste ja huvide kaitsmisega (t lk 85).

Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult leidnud, et avaldaja ei ole oma psüühilise

seisundi tõttu võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu

on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kes vajab jätkuvalt eestkostet.

20. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole käesolevas asjas esile toonud selliseid asjaolusid,

millest saaks järeldada, et tema üle seatud eestkoste tuleks lõpetada. Määruskaebuse esitaja

väide, et ta saab iseseisvalt hakkama ega vaja eestkostjat, on vastuolus kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi aktis nr 2024-5 toodud järeldustega ega saa olla eestkostevajaduse hindamise osas

määrav. Samuti ei nähtu ekspertiisiaktis tehtud järeldustest, et avaldaja vajaks eestkostet

üksnes oma huvide ja õiguste kaitsmiseks kohtus ning ametiasutustes. Kuigi avaldaja saab

hakkama pisitehingute tegemisega ja lihtsamate igapäevaste tegevustega, ei saa sellest

järeldada, et ta oleks iseseisvalt võimeline kõiki tehinguid tegema ning saaks iseseisvalt

hakkama oma elu korraldamisega. Ekspertiisiaktis nr 2024-5 on leitud, et struktureeritud

keskkonnas, kus on tagatud adekvaatne järelevalve, ravi, abi ja toetus, tuleb avaldaja toime

igapäevase eneseteenindamisega ja on võimeline tegema valikuid ning avaldama soove

elementaarsetel olmelistel teemadel, kuid oma elu korraldamise, sotsiaalse turvalisuse ning

vajalike tervishoiuteenuste tagamisega avaldaja iseseisvalt toime ei tule (t lk 85).

21. Ülaltoodust tulenevalt kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

22. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse

kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

23. Avaldajale määratud esindaja on palunud määruskaebuse eest tasumisele kuulunud

riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse

tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale

teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna

praegusel juhul rahuldati avaldaja määruskaebus osaliselt, tuleb vastav taotlus jätta

rahuldamata.

24. TsMS § 531 lg 1 kohaselt kehtib eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus ja kuulub

täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov