2-24-118346/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-118346

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3323,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929);

lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: A. S. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 20.06.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 16.10.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2062,61 eurot, intress 259,10 eurot, lepingu

haldustasu 21,81 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, lisateenused 210,85 eurot ja 18.06.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 124,33 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 19.06.2024 kuni laenulepingust nr xxxx

tuleneva põhivõla 2062,61 euro täieliku tasumiseni määras 31% põhinõudelt aastas.

2. Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja on 16.10.2022 sõlminud tarbijakrediidilepingu xxxx. Hageja andis

kostjale laenu summas 2126 eurot, intressimääraga oli 31% aastas tagastamata

krediidisummalt, igakuine lepingu haldustasu oli 4% laenusummalt aastas ja lepingutasu 126

eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 47,8%.

Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud

intressimääraga.

Pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas

(xxxx), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga.

Keskkonnas edastas kostja 16.10.2022 laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse.

Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt

edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses

olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning

kinnitamistoimingu aega. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud

lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu

dokumentatsiooni. Hageja märgib, et kostjal on võimalik igal ajal (st. ka pärast laenulepingu

sõlmimist) iseteenindusest laadida alla endale sobivasse seadmesse poolte vahel sõlmitud

leping.

Hageja tasus peale lepingu allkirjastamist kostja märgitud arveldusarvele 2000 eurot.

2.2. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ning igakuisteks kohustusteks

100 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning sellelt nähtus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1846,36 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 294,87 eurot.

Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 553 eurot. Samuti nähtus pangakonto

väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal

puudusid kostjal avalikustatud maksehäireid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 921,3 eurot.

2.3. Hageja hoiatas 06.03.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles

08.04.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

2.4. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja

poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist

on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid

kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on

14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine

kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus.

Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote

või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate

maksumuseks on 14,99 eurot, arve lisatud hagiavaldusele. Ülaltoodule lähtudes oli kostjal

kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus.

Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 05.09.2023 kuni 05.04.2024, v.a

november 2023, s.o seitse kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust

kostjalt hageja kasuks välja mõista 195,86 eurot. Lisaks tuleb mõista kostjalt välja maksehäire

teatetasu summas 14,99 eurot (kokku 210,85 eurot).

2.5. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 7,27 eurot, mis on arvestatud

perioodi 05.02.2024 kuni 05.04.2024 eest (s.o kolm kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et

kostjalt tuleb välja mõista 21,81 eurot.

2.6. Hageja veebilehel on toodud välja hinnakiri seoses meeldetuletuskirjadega. Lepingu

p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Hageja

nõuab 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest

06.02.2024.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Ka hageja ise on hagis palunud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike

Teadaannete 07.07.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka e-postiaadressile.

Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest.

Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, hageja on

tähtaegselt esitanud täiendused.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja on kohtule pdf formaadis laenulepingu nr xxxx, mis sisaldab kostja nime,

isikukoodi, kinnitamise aega 16.10.2022 13:37:41 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 43).

Samasugune kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 57). Hageja on selgitanud, et selle

kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja

kliendiportaalis. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise

asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse

logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et

tarbijale esitati lepingudokumendid püsival andmekandjal. Lihtmenetluses võib kohus

arvestada hageja selgitusi tõendina.

Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 2000 euro kostjale 16.10.2022 välja maksmise

kohta (dtl 65).

Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja

kasutusse antud.

Kohus kontrollis maksegraafiku tagasimaksete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (48,90%). Seejuures arvestas

kohus, et maksegraafikus olev intressi summa sisaldab ka igakuist haldustasu, vastasel juhul,

kui kostja oleks pidanud tasuma haldustasu lisaks maksegraafikujärgsele igakuisele makse

summale, oleks krediidi kulukuse määr ületanud maksimaalset määra. Ka hageja esitatud

nõudearvestusest (dtl 75) nähtub, et haldustasu on arvestatud maksegraafikus intressitulba

sisse.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktis 2.2. toodud väited ning tõenditena krediiditoimiku (dtl 90, avaneb faili alla laadides).

Failis (Exceli lehel „Loan applications and contacts“) on pangakonto väljavõtte sissetulekuks

märgitud 1315,45. Hageja väidetud 1846,36 on pensioniregistri sissetuleku all. Hageja ei ole

esitanud hagis väidet, et pensioniregistrist andmeid kontrolliti ega esitanud ka inimloetaval

kujul päringu vastust, millest nähtuks, mis ajal, mis andmed, sh mis perioodi kohta, saadi.

Kohus kontrollis krediiditoimiku lehelt „Bank statement“ (mis kujutab endast kostja konto

väljavõtet), et kostjale 7 kuu (märts 2022-oktoober 2022) jooksul palga ja

töövõimetushüvitisena laekunud summade alusel ei tule keskmiseks sissetulekuks hageja

väidetud 1846,36 eurot, vaid vähem.

Samalt lehelt nähtub, et kostjal olid perioodil märts-oktoober 2022 finantskohustused 7

krediidiandja ees: Xxxx, Xxxx leping xxxx, Xxxx AS krediitkaardileping xxxx, Xxxx leping

nr xxxx, Xxxx AS, Xxxx lepingud nr xxxx ja xxxx, Xxxx AS leping nr xxxx. Lisaks on kostja

teinud ülekandeid enda teisele kontole lõpuga 533 (eelduslikult krediitkaardikonto). Vahetult

enne hagi nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist võttis kostja laene ka juurde: Xxxx OÜ-lt 5.

oktoobril 2375 eurot, Xxxx AS-lt 10. oktoobril 2000 eurot ja Xxxx OÜ-lt 10. oktoobril 1570

eurot.

Konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud regulaarselt makseid Xxxx AS-le (32-99 eurot

kuus), Xxxx (ca 20 eurot kuus), Xxxx AS-le (43-77 eurot kuus) ja KÜ-le Xxxx (91-187 eurot

kuus).

Hageja on üksnes välja toonud, et arvestas kostja igakuisteks kohustusteks on 294,87 eurot.

Hageja ei ole välja toonud, milliseid kohustusi (kui palju mitmelt laenuandjalt kokku millises

summas mis perioodi peale) hageja välja selgitas ja kuidas arvestas nende võimaliku

suurenemisega. Ei nähtu, et hageja oleks arvestanud oktoobris võetud laenudega, millede

tagasimaksed algasid eelduslikult novembris.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja on lähtunud tõendamata suuremast

sissetulekust, pole välja selgitanud kostja finantskohustuste asjaolusid ning on kostjale laenu

juurde andnud olukorras, kus kostjal oli juba suur hulk finantskohustusi (7 krediidiandja ees

vähemalt 8 lepingut) ning ta võttis neid ka juurde (oktoobris veel 3 laenu). Sellises olukorras

ei saanud hagejal tekkida mõistlikku veendumust, et kostja suudab oma finantskohustusi täita.

Praktikas on paraku tavaline, et tarbijad võtavadki uusi tarbimislaene selleks, et säilitada oma

senist elustandardit ja jätkata seniste tarbimisharjumustega ning seetõttu tasuvad uute

laenudega eelmiste laenude tagasimakseid. Sel viisil aga järjest suureneb tarbija

laenukoormus, jõudes paratamatult mingil hetkel sellise piirini, et tarbija võetud kohustusi

enam täita ei suuda ning muutub maksejõuetuks. Sellises olukorras tarbijale laenude juurde

andmine on vastutustundliku laenamise kohustuse raske rikkumine.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei

võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid

lepingujärgseid tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades,

et lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse

intressimääraga. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär

0%, millest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid)

arvestada kasutusse võetud krediidisumma katteks.

Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd laenuleping ei ole korraliselt lõppenud (laenu tagastamise

lõpptähtaeg on 2027) tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ka tagasimaksed uuesti määrata (dtl

108). Kohus selgitas seejuures tagasimaksete uuesti määramist üksikasjalikult, sh et

tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb hinnata, kas lepingut saab ka ümberarvestuse

korral üles öelduks lugeda, st kas ka ümberarvestuse korral oleks kostja lepingu üles ütlemise

ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Kui see nii ei olnud, on

üles ütlemine toimetu ja leping kehtib. Sel juhul saab hageja nõuda edasiulatuvalt

sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmist, kui on alust arvata, et kostja neid

vabatahtlikult ei tasu. Kui hageja jääb hagis esitatud nõude juurde, oleks tegemist alternatiivse

nõudega, mis kohtult tuleb menetlusse võtta ja kostjale kätte toimetada ning kostjale

vastamiseks tähtaeg anda.

6.2. Hageja esitas nõude ümberarvestuse 18.12.2024 menetlusdokumendi lisana (dtl 114),

tuues selles välja üksnes kuupäevad ja hageja poolt tasutud summad. Kohus saab sellest aru,

et kostja on teinud hageja väitel tagasimakseid kokku 688,57 eurot ning tagastamata on seega

1311,43 eurot laenuks saadud summast (kostjale tegelikult välja makstud 2000 eurost).

Vaatamata kohtu selgitustele hageja tagasimakseid uuesti ei määranud ega lepingu üles

ütlemise kehtivust hinnanud.

Hageja on hagis esile toonud, et saatis kostjale lepingu üles ütlemise hoiatuse 06.03.2024,

andis täiendava tähtaja 30 päeva võla tasumiseks ning saatis lepingu üles ütlemise teate

08.04.2024. Kui arvestada kostja poolt tasutu lepingu maksegraafiku põhiosamaksete (dtl 55)

katteks, on selge, et lepingut ei saaks ümberarvestuse korral kehtivalt üles öelduks lugeda,

sest kostja ei oleks 08.04.2024 võlas põhiosamaksetega. Samuti ei oleks kostjal kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga maksegraafiku põhiosamaksete võlga. Edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate osamaksete väljamõistmise nõuet hageja esitanud ei ole. Samuti ei saaks

edasiulatuvalt nõuda kõiki maksegraafiku põhisosamakseid, sest maksegraafikus on

põhiosamaksed kokku 2126 eurot, laenuna maksti välja aga 2000 eurot.

Seega kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud (rikutud on vastutustundliku laenamise

kohustust, tagasimakseid ei ole uuesti määratud, ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja

lepingu maksegraafiku põhiosamaksetega võlgnevuses ning edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate tagasimaksete välja mõistmist nõutud), jääb hagi rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

7.1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik