3-24-3122/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX ja tema abikaasa omandisse kuuluvad kinnistusraamatu andmetel aadressil Paldiski mnt Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis kaebajale 16.02.2024 e-kirja, milles teavitas, et on MTA
Legislator headnote
AI generated3-24-3122/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X ja tema abikaasa omandisse kuuluvad kinnistusraamatu andmetel aadressil Paldiski mnt Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis kaebajale 16.02.2024 e-kirja, milles teavitas, et on MTA
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3122
Haldusasi
X kaebus Tallinna linna kohustamiseks
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamata jätmine, menetluse lõpeta-
mine, riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
2. Lõpetada X kaebuse menetlus.
3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist X riigilõiv 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
Määruse resolutsiooni p 3 ei ole edasi kaevatav (HKMS § 203 lg 1).
ASJAOLUD
1. X ja tema abikaasa omandisse kuuluvad kinnistusraamatu andmetel aadressil Paldiski mnt
14, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond asuval katastriüksusel 78408:802:0025
pindalaga 2436 m2 kolm kinnistut numbritega:
1)
25666301 - korteriomand P47, 125/66827 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese
mitteeluruum nr P47, mille üldpind on 12,50 m2;
2)
25670401 - korteriomand PP51, 47/66827 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese
mitteeluruum nr PP51, mille üldpind on 4,70 m2;
3)
25680301 - korteriomand 43, 601/66827 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese
eluruum nr 43, mille üldpind on 60,10 m2.
Kinnistute sihtotstarve on elamumaa 90% ja ärimaa 10%.
2. Kaebaja elukohaks on rahvastikuregistri järgi xxxxxxxxxxx.
3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis kaebajale 16.02.2024 e-kirja, milles teavitas, et on MTA
e-teenuste keskkonda saatnud 2024. a maamaksuteate(d). Teate kohaselt kuulus hiljemalt
3-24-3122
01.04.2024 tasumisele maamaks 13,51 eurot, ühtlasi anti juhised maksmiseks ja selgitati
lisainfona võimalusi pöörduda erinevates küsimustes MTA, kohaliku omavalitsuse või Maa-
ameti (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet) poole.
4. Kaebaja esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse enda ja oma abikaasa
vabastamiseks maamaksu tasumise kohustusest kodualuse maa eest 0,15 ha ulatuses vastavalt
elukohale sellel maal asuvas hoones rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete alusel.
Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud eelnevalt korduvalt Tallinna Linnavaraameti poole
14.03.2024, 01.04.2024, 07.06.2024, 11.06.2024, lisaks ka veebruarikuus ja 21.03.2024.
Tallinna Linnavaraamet on kaebajale vastanud 22.02.2024, 28.03.2024, 04.06.2024 ja
10.06.2024. Vaidlusaluse haldusaktina märgib kaebaja maksuteate nr 2024301327, millega
nõuti maamaksu tasumist tema kodu panipaiga ja parkimiskoha eest kortermaja keldris.
Kaebaja sai haldusaktist teada 16.02.2024 e-posti teel saadetud MTA teatega.
5. Kohus jättis 13.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis 15-päevase tähtaja kaebuse
puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada, kes on asjas kaebaja(d), mis on kaebuse
nõue/nõuded ning esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise
põhjendusega.
6. Kaebaja esitas 27.12.2024 kaebuse täienduse, milles täpsustas, et esitab
kohustamiskaebuse, millega nõuab haldusakti andmist või toimingu tegemist rakendamaks
maamaksuseaduses (MaaMS) sätestatud maksusoodustust tema ja tema abikaasa kodualuse
maa kohta. Kaebaja ei soovi ühe konkreetse maamaksuteate (MTA 16.02.2024 maksuteate nr
2024301327) tühistamist, vaid nõuab oma kodu korteri, panipaiga ja parkimiskoha pidamist
kodu osadeks vastavalt elukohale kaebaja ja tema abikaasa omandis oleval maal asuvas
hoones, seaduses sätestatud maamaksu tasumisest vabastust, maksusoodustusega arvestamist.
Kaebaja kinnitas, et kaebajaks on tema ning lisas abikaasa nõusoleku varaga seotud
õigusvaidluse pidamiseks. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille
põhjendusena märkis kirjavahetuse pidamise Tallinna Linnavaraametiga ja viimase poolt
kaebaja kirjale vastamata jätmise.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Maamaksu arvestamist reguleerivad eelkõige järgmised õigusnormid:
MaaMS § 1 lg 3 kohaselt arvutab maamaksu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maamaksu
infosüsteemi esitatud alusandmete põhjal MTA.
MaaMS § 51 sätestab, et maamaksu infosüsteem on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1
alusel asutatud maksukohustuslaste registrisse kuuluv andmekogu. Andmekogu pidamise
kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. Andmekogu eesmärk on
maamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Kohaliku omavalitsuse
üksus esitab MTA-le maamaksu infosüsteemi maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed
maksustamisaasta 1. veebruariks. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kontrollima
maamaksu infosüsteemis olevate andmete õigsust ja vajaduse korral andmed parandama või
neid täiendama.
MaaMS § 8 lg 1 alusel tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade
väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja
omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.
2(5)
3-24-3122
Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ §
321 lg 2 p 4 alusel kantakse maamaksu alusandmete rakendusse maaüksuse andmed, mille
juures esitatakse muuhulgas teave maksuvabastuste kohta.
8. Kohus mõistab kaebaja kaebuse täpsustuses esitatud nõuet selliselt, et kaebaja soovib
Tallinna linna kohustamist täiendada maamaksu infosüsteemis olevaid andmeid selliselt, et
kaebajale ja tema abikaasale kuuluva panipaiga ja parkimiskoha (vt määruse p 1) juurde
kuuluva maa osas kajastuks teave maksuvabastuse kohta.
9. Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue on esitatud hilinenult.
10. HKMS § 46 lg 2 alusel võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale
haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta
jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest.
11. Kaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt on kaebaja 16.02.2024 maksuteate kättesaamisel
mõistnud, et talle ei kohaldatud MaaMS § 11 lg 1 sätestatud maksusoodustust talle kuuluva
panipaiga ja parkimiskoha eest ning koheselt ka antud küsimuses Tallinna Linnavaraameti
poole pöördunud. Tallinna Linnavaraamet ei ole olnud tegevusetu ega viivitanud, vaid on
kaebajale 28.03.2024, 04.06.2024 ja 10.06.2024 e-kirja teel vastates selgitanud, et
maksusoodustust ei kohaldata kaebajale eraldi omandina ja mitteeluruumina registreeritud
panipaiga ja parkimiskoha osas. Sellega on Tallinna linn sisuliselt keeldunud maamaksu
infosüsteemis maksuvabastuse teavet täiendamast ning kaebajal tulnuks vastav
kohustamisnõue kohtule esitada hiljemalt 10.07.2024 (30 päeva jooksul viimasest vastusest).
12. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline
ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused
kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajavahemiku
jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajaneva teiste isikute
õigused ja huvid.1 Samuti tuleb arvesse võtta avalikku huvi juba kehtiva haldusotsuse
säilimiseks. Seetõttu otsustab kohus ennistamise kaalutlusõiguse alusel.2
Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (nt ootamatu raske
haigus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist
isik ise vahetult mõjutada ei saa3. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise
subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
13. Kaebaja ei ole viidanud sellistele objektiivsetele takistustele, mis õigustaksid tähtaja
ennistamist. Kaebaja on tähtaja möödalaskmist põhjendanud kirjavahetuse pidamisega
Tallinna Linnavaraametiga ning oma viimasele 11.06.2024 e-kirjale vastuse mittesaamisega.
Kaebaja 11.06.2024 kirja sisuks oli seejuures soov saada täiendavaid selgitusi.
Kohus leiab, et kirjavahetuse pidamine ja täiendavalt tekkinud küsimustele vastuse
mittesaamine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Antud asjaolusid ei saa pidada
oluliseks ja kestvaks takistuseks kaebeõiguse kasutamisel. Kaebajal ei olnud takistust
pöörduda maksuvabastuse kohaldamisest keeldumise vaidlustamiseks kohtu poole
paralleelselt täiendavate õiguslike selgituste saamiseks peetava kirjavahetusega.
1 Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12
2 Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12
3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.01.2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12
3(5)
3-24-3122
Kaebaja kaebusest nähtuvalt on kaebaja alates 16.02.2024 maksuteate saamisest pidanud
maksuvabastuse mittekohaldamist panipaiga ja parkimiskoha osas õigusvastaseks ning on
selles osas saanud Tallinna Linnavaraametilt korduvalt vastused (sh viimane vastus
10.06.2024), milles ei ole sisuliselt maksuvabastuse kohaldumisega nõustutud ning on
esitatud selle põhjendused. Seega puudub alus arvata, et kaebaja arusaamine haldusaktist
(maksuteade), maksusoodustuse kohaldamata jätmisest ja selle vaidlustamise võimalikkusest
oleks olnud puudulik.
14. Küsitav võib olla kaebaja arusaamine vaidlustamise tähtajast, kuivõrd kohtule esitatud
dokumentidest ei nähtu, et maksuteates ja Tallinna Linnavaraameti vastustes oleks selgitatud
kaebetähtaegu.
Riigikohus4 on leidnud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud
piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka
õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras
ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes
teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik
koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.
Kohtule esitatud materjalide põhjal pidi kaebajale juba vähemalt 28.03.2024 saadud Tallinna
Linnavaraameti e-kirja teel saadetud vastustest olema selge, et talle panipaiga ja parkimiskoha
eest maksuvabastuse kohaldamisest on keeldutud. Kaebaja ei ole ka ca 5 kuu jooksul peale
viimast Tallinna Linnavaraameti 10.06.2024 vastust midagi ette võtnud, sh ei nähtu, et
kaebaja oleks midagi teinud selleks, et saada vastust oma viimasele kirjale. Seega ei nähtu, et
kaebaja oleks ka ise mõistliku aja jooksul üles näidanud piisavat hoolikust nõude esitamise
tähtaja väljaselgitamisel ja selle järgimisel.
15. Kaebetähtaja ennistamise kaalumisel arvestatakse ka asja olulisusega isiku õiguste jaoks
(sh vaidlusaluse maksusumma suurusega), samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib
kahjustada.5
Kohtu hinnangul on kaebajale kohaldatud maamaks summas 13,51 eurot, mille osas on
kaebaja maksuvabastust soovinud, ebaolulise suurusega ega saa kaebaja õigusi intensiivselt
riivata. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive
väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Seega, antud juhul saab
asja kaebaja õiguste vaates pidada väheoluliseks.
Kaebaja on juba maksnud 2024. a maamaksu ning kinnitanud, et ei ole soovinud vaidlustada
2024. a maksuteadet. 2025. a maksuteade edastatakse kaebajale eeldatavalt 2025. a
veebruarikuus ning kaebajale tekib uuesti võimalus esitada seaduses sätestatud kaebetähtaegu
järgides oma nõuded võimalike maksusoodustuste kohaldamata jätmiste osas.
16. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebetähtaja ennistamata.
17. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus
määrusega asja menetluse (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Menetluse lõpetamise korral
ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).
18. Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja ületamise korral ja kui tähtaeg ei kuulu ennistamisele
tagastatakse tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kohus võib tagastamisele kuuluva
4 Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu halduskolleegiumi
16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17
5 Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12
4(5)
3-24-3122
riigilõivu tagastada omal algatusel (HKMS § 104 lg 8 ls 4). Kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot
kuulub tagastamisele peale käesoleva määruse jõustumist.
19. Kohus märgib täiendavalt, et ei pea ka kaebuse eduväljavaateid suureks ning isegi juhul,
kui kohus võtaks kaebuse menetlusse, siis tõenäoliselt jääks see rahuldamata.
MaaMS § 11 lg 1 kohaselt on maa omanik maamaksu tasumisest vabastatud tema omandis
oleva maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa /-/…/-/, kui sellel maal
asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
Kaebusest nähtuvalt tuleks kaebaja hinnangul MaaMS § 11 lg 1 alusel kaebajale kuuluv
korteri panipaik ja parkimiskoht maamaksust vabastada, sest need kuuluvad tema elukohana
registreeritud ja samal aadressil asuva korteri juurde.
Kinnistusraamatu andmetel on X ja tema abikaasa omandisse kuuluvad panipaik ja
parkimiskoht registreeritud eraldi korteriomanditena ja mitteeluruumidena (vt määruse p 1),
s.o eraldi kinnistutena kinnistusraamatuseaduse § 51 tähenduses. Kodualuse maa
maksusoodustus on kinnistupõhine, mitte katastriüksuse põhine, sest see määratakse isiku
maaomandi põhiselt. Korteriomandite puhul kehtib kodualuse maa maksuvaba piirmäär, mis
on jaotatud igale korteriomandile vastavalt selle omandiosale.
Kuna kaebaja elukoht ei asu viidatud kinnistutel (s.o panipaik ja parkimiskoht ehk Paldiski
mnt 14 korteriomandid P47 ja PP51), siis ei ole nende osas täidetud MaaMS § 11 lg-s 1
toodud tingimus, et konkreetsel maatükil / kinnistul peab asuma maa omaniku elukoht.
Riigikohus on ühtlasi märkinud6, et mitteeluruumi juurde kuuluva maa puhul ei ole
koduomaniku maksusoodustust ühelgi tingimusel võimalik rakendada. Kuigi mitteeluruumi
juurde võib kuuluda ka elamumaad, ei ole mitteeluruumi võimalik registreerida elukohana.
Järelikult on mitteeluruumi puhul üks MaaMS § 11 lg 1 eeldustest alati täitmata.
Lähtuvalt eeltoodust, kuivõrd kaebaja panipaik ja parkimiskoht on kaebajale kuuluvad
mitteeluruumid, kuulub nende alune maa vastavalt omandiosale maksustamisele. Kohalik
omavalitsus ei saa anda kellelegi suuremat maksuvabastust, kui seadus võimaldab.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
kohtunik
6 Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-13-15, p 16
5(5)