4-24-3377/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-3377

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

14.01.2025

Kohtuasja number

4-24-3377

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Väärteoasi

Priit Palmipuu karistamises liiklusseaduse (LS) § 201 lg

2 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 30.10.2024. a otsus

Apellant

menetlusaluse isiku kaitsja Agu Eichenbaum

Menetlusalune isik

Priit Palmipuu, isikukood 38304012724; Eesti

Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; telefon: xxxxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade

uurija Tarvo Säälik

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30.10.2024. a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha

maakohtu resolutsioonis täpsustus aresti ärakandmise tähtaja osas ja määrata

arest ärakandmisele 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebekord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal.

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullpolitseinik M.J. koostas 16.10.2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,24,016543

selle kohta, et 16.10.2024 kell 08.54 Tartu maakonnas Kastre vallas Kõnnu-Ahunapalu 1

kilomeetril Priit Palmipuu juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

4-24-3377

juhtimisõigust. Juht oli varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 17.11.2023. Oma tegevusega

rikkus Priit Palmipuu LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

2.

16.10.2024 saatis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija C.J.

väärteoasja läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles Priit Palmipuu

karistamist arestiga.

3. Tartu Maakohtu 30.10.2024. a otsusega tunnistati Priit Palmipuu süüdi LS § 201 lg 2

järgi ning mõisteti talle karistuseks 10 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel kinnipidamise aega

karistusaja hulka arvestades jäi kanda 9 päeva aresti. Menetlusalusel isiku on õigus arest ära

kanda osade kaupa, korraga mitte vähem kui 2 päeva.

3.1.

Maakohus luges tõendatuks, et Priit Palmipuu juhtis 16.10.2024 Tartu maakonnas

Kõnnu-Ahunapalu tee 1. km-l mootorsõidukit VW Crafter (reg nr XXX). Juhtimisõigust ei

ole Priit Palmipuul kunagi olnud ning ka 17.11.2023 on ta mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud.

3.2.

Tegemist oli asulavälise väiksema teega ja menetlusalune isik oli autos üksi, mistõttu

oli tekkinud oht pigem väike. See võimaldab süüd lugeda väiksemapoolseks. Samas on

menetlusaluse isiku ühiskonnaohtlikkus kestev. Priit Palmipuud on karistatud LS § 201 lg 2

järgi 17.11.2023. Ka varasematel aastatel on teda korduvalt karistatud. Politsei

menetlusinfosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on temast kui lubadeta sõitvast isikust teavitatud

ainuüksi 2024. aastal veel neljal korral. Priit Palmipuu käitumises pole näha mitte

mingisuguseid paranemise märke ning tema suhtumine õiguskorda on küüniline.

Juhtimisõiguseta sõitmisest on välja kujunemas elustiil ning ta kahetseb pigem vahele jäämist

ja karistada saamist. Viimati karistuseks saadud rahatrahvi maksis ta ära alles 3 päeva enne

kohtuistungit ning raha selleks andsid vanemad. Tema töösuhe on alles väga uus ning saadava

sissetuleku suurus ei ole teada. Samuti on tal mitu alaealist ülalpeetavat. Seega paneks

järjekordse rahatrahvi määramine raskesse olukorda tema perekonna või vanemad.

Varasematest karistustest end mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et rahatrahv karistuse

eesmärki ei täida. Rikkuja mingiks ajaks ühiskonnast eemaldamine annab ülejäänud isikutele

suurema turvatunde. Maakohus võimaldas aresti kandmist ositi, kuna siis on Priit Palmipuul

käia karistuse kandmise kõrvalt tööl ning tegeleda alaealiste ülalpeetavate eest

hoolitsemisega.

Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus

4.Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist

mõistetud karistuse osas ning Priit Palmipuu karistamist rahatrahviga.

5.Apellant leiab, et otsus sisaldab hinnanguid ja oletusi, mis võivad õõnestada kohtu objektiivsuse

muljet. Faktilise poolega piirdumine ja subjektiivsete hinnangute vähendamine muudaks otsuse

selgemaks ja vaieldamatuks. Kohtu oletustena on käsitatavad järgmised väited: Priit Palmipuu oli

teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Priit Palmipuu loodab mitte vahele jääda. Juhtimisõiguseta

sõitmisest võib kujuneda elustiil. Subjektiivsed hinnangud ja normatiivsed väited on:

Menetlusaluse isiku küüniline suhtumine õiguskorda. Tema ühiskonnaohtlikkus on kestev. Selline

tegevus väärib selget taunimist ja hukkamõistu. On alust arvata, et ta kahetseb pigem vahele

jäämist kui oma tegevust. Apellandi hinnangul võivad sellised hinnangud ja oletused õõnestada

4-24-3377

kohtu objektiivsuse muljet. Faktilise poolega piirdumine ja subjektiivsete hinnangute

vähendamine muudaks otsuse selgemaks ja vaieldamatuks. Kohtu siseveendumust on kallutanud

varasemate karistuste rohkus ja menetlussüsteemi väljavõtte rikkumiste teavitustest. Kustunud

karistusi ei tohi karistusele mõju avaldada.

6.Apellant leiab, et maakohtu otsusega mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele VTMS § 148

p 4 mõttes. Kui kohus oleks õigesti hinnanud süü suurust, oleks ta pidanud mõistma, et tegu ei

kujutanud endast sellist tõsist ohtu teistele liiklejatele ega toonud kaasa suuri tagajärgi. Isik on

alati olnud kaine, ei ole toime pannud liiklusõnnetusi ei ole kahju tekitanud teiste ega enda isikule.

Aresti kohaldamine ei täida enam üld- ja eripreventiivsed eesmärk.

7.Lisaks tuleks arvestada, et Priit Palmipuu tasus varasema trahvi alles siis, kui uus rikkumine oli

juba toime pandud. See viitab sellele, et isik ei ole eelnevalt karistust saanud mitte karistuse mõju

tõttu, vaid pigem selleks, et vältida täiendavat õigusrikkumist pärast uut väärtegu. Seetõttu ei ole

põhjuslik seos varasema rahatrahvi ja käitumise muutumise vahel piisavalt tugev, et õigustada

aresti määramist. Rahatrahv oleks olnud tõenäoliselt sobivam, kuna see oleks andnud selgema ja

proportsionaalse karistuse, ilma et see segaks isiku igapäevaelu või takistaks pereliikmete

ülalpidamist, samas mõjutaks see isikut kindlasti, kuna karistus ei ole välditav.

8.Tuleb ka märkida, et arest võib tegelikult osutuda kergema mõjuga karistuseks, kuna see ei

pruugi olla piisavalt tõhus õiguskuulekuse tagamiseks. Arest piirab küll isiku vabadust ajutiselt,

kuid see ei pruugi olla piisav meede, et suunata isikut õiguskohastele käitumismustritele ega

takista teda kergesti uut rikkumist sooritamast. Selle asemel võiks rahatrahv olla tõhusam, kuna

rahaline karistus suunab isiku otseselt selleks, et ta tunnistaks oma käitumise ebaõigsust ja

mõistaks, et selline rikkumine toob kaasa reaalset rahalist kaotust.

9.VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu

rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.

10.Kohus jättis võtmata seisukoha isikute ebavõrdsest kohtlemisest LS § 201 lg 1 ja 2 kontekstis

tulenevalt kohaldatud haldustõkendist/haldusaktist juhtimisõiguse kõrvaldamisega seonduvalt ja

sellest johtuvalt jättis otsuse langetamisel hindamata selle sisulist karistuslikku mõju apellandile.

(Apellandil puudub valikuvabadus/õigus/võimalus täita LS § 201 lg 1 normikoosseisu, arvestades

haldusakti (tõkendi) tähtajatut kehtivust).

11.Kohus jättis sisuliselt ka hindamata võimaluse peatada (apellandi) hooldusõiguse ajaks, mil

apellandile on karistusena mõistetud vabaduskaotuslik arest.

Ringkonnakohtu seisukoht

12.Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 141 lg 1 p 6 kohaselt võib ringkonnakohus

eelmenetluses mh lahendada asja kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le 145. Selle sätte

kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse ja teha

lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse

teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled

on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Asja

eelmenetluse käigus lahendamise eeldused on täidetud.

13.Ringkonnakohtunik, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja

kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsuse sisuliseks muutmiseks alust ei

ole ning apellatsioon jääb rahuldamata.

4-24-3377

14.Vaidlus puudub selle üle, et Priit Palmipuu on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik vaidlustab sisuliselt üksnes seda, et tal tuleb

karistusena kanda aresti. Samas on apellandil siiski hulk etteheiteid maakohtu otsusele.

Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires,

välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse

ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.

15.LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt LS § 91 kohaselt. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt

kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on

juhtimisõigus ära võetud.

16.Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Priit Palmipuu juhtis Tartu maakonnas Kõnnu-

Ahunapalu tee 1. km-l 16. oktoobril 2024. a kell 08.54 mootorsõidukit VW Crafter

registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Väärteo

toimepanemine on tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja isiku kinnipidamise

protokolliga. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab detailandmete päring Priit Palmipuu kohta.

Ka Priit Palmipuu ise on kohtuistungil tunnistanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis

nimetatud ajal. Seega on tõendamist leidnud, et Priit Palmipuu on toime pannud LS § 201 lg-s

2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

17.Subjektiivse külje osas leidis maakohus, et Priit Palmipuu on väärteo toime pannud

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kaitsja nimetab maakohtu sellist järeldust oletuseks, mida

tõendid otseselt ei kinnita. Ringkonnakohtu hinnangul on selline etteheide asjakohatu. Priit

Palmipuud on varasemaltki juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud ja ta on sellest teadlik.

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik ka ise, et on küll autokooli läbinud, kuid

Transpordiametisse sõidueksamit tegema ei ole erinevatel põhjustel jõudnud. Samuti tunnistas

ta, et on varasemaltki sarnaste rikkumiste eest karistatud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti

selge, et Priit Palmipuu teadis, et tal juhtimisõigust ei ole ja tegemist ei ole maakohtu

oletusega. Ringkonnakohus nõustub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust

ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Priit Palmipuu on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

18.Kaitsja on apellatsioonis välja toonud veel teisigi maakohtu väiteid, mis tema hinnangul on

oletuslikud või sisaldavad subjektiivseid hinnanguid ning mis võivad õõnestada kohtu

objektiivsuse muljet (apellatsiooni lk 6). Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja

materjalidega, kohtuistungi helisalvestisega ja protokolliga, ei näe kaitsja poolt otsusest välja

toodud lausetes oletusi ega kallutatust. Priit Palmipuu käitumisest ja sõnadest peegeldub

küüniline suhtumine õiguskorda ja seda kaitsvasse asutusse, s.o politseisse. Ka

ringkonnakohtule jäi menetlusaluse isiku ütlustest mulje, et ta kahetseb politseile vahele

jäämist, mitte juhtimisõiguseta sõitmist. Lisaks suhtub ta etteheitval toonil nii kaebajasse, kes

tema sõiduki rooli asumisest politseile teada andis. Kohtuvälise menetleja küsimuse peale,

milliseid järeldusi Priit Palmipuu enda jaoks varasematest karistustest on teinud, vastas

viimane, et „kui ei oleks see naaber kaevanud, siis ei oleks see politsei ka mind kätte saanud“.

Veel märgib menetlusalune isik ära, et nüüd käib politsei seal igapäevaselt ja sõidab tema

eratee peale ja vaatab mis toimub, öeldes et: „no ma tahakski teada politsei käest, et kui ma

olen, ma ei tea, mõned korrad vahele jäänud, nüüd tuleb välja, et ma olen nagu sarimõrvar, et

igapäevaselt sõidan“ (30.10.2024. a kohtuistungi helisalvestis 17.19–17.57). Samuti tuleb

nõustuda maakohtuga, et korduv juhtimisõiguseta sõitmine vääribki taunimist ja hukkamõistu.

4-24-3377

19.Peamine põhjus apellatsiooni esitamiseks on siiski see, et mõista Priit Palmipuule aresti

asemel karistuseks rahatrahv. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti.

Rahatrahv on kergemaliigiline karistus, mida on põhjust kohaldada siis, kui isiku süü on väike

ja karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos hea. Praegusel juhul see ilmselgelt nii

ei ole. Ringkonnakohtunik jagab maakohtu seisukohta nii valitud karistuse liigi kui ka määra

osas.

20.Kaitsja on kokkuvõtvalt seisukohal, et menetluse vältel ning karistuse mõistmisel on

lubamatult palju tähelepanu pööratud Priit Palmipuu varasematele kustunud karistustele. Isiku

õigusvastase käitumise hindamisel ja karistuse mõistmisel tuleks arvesse võtta vaid kehtivaid

karistusi, mida Priit Palmipuul on üks. Ringkonnakohus selgitab, et toimepandud süüteo

kvalifitseerimisel (sh nt korduvuse või süstemaatilisuse tuvastamiseks) ei ole arhiveeritud

karistuste arvestamine tõepoolest lubatud. Seda pole maakohus ka teinud. Samas on

Riigikohus selgitanud, et kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse

eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest. Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse

valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo

toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Seejuures pole

korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka

varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased. Liiklusasjades on Riigikohus

korduvalt selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus

uuesti toime samaliigilise süüteo (RKKKo 4-24-1237 p 13–14).

21.Eeltoodust tulenevalt on maakohus käitunud õigesti, arvestades karistuse mõistmisel mh ka

tema varasemaid samaliigilisi karistusi, s.o nii kehtivaid kui kustunud karistusi. Priit

Palmipuu karistusregistri väljatrükist nähtub, et tal on juhtimisõiguseta sõitmise eest 1 kehtiv

karistus ja 5 arhiveeritud karistust. Enda sõnulgi on teda varem samaliigilise väärteo

toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi, üldkasuliku töö kui ka arestiga. Seega on täiesti

selge, et ükski varasematest karistustest ei ole Priit Palmipuud mõjutanud süütegude

toimepanemisest hoiduma. Priit Palmipuu varasemaid karistusi arvestades on põhjendatult

prognoositud karistuse eripreventiivsele mõjule allumist kasinaks.

22.Järgmisena märgib kaitsja, et ebaõiglaselt on hindamata jäetud võimalikud isiku süüd

kergendavad asjaolud, s.o süü tunnistamine ja kahetsus, koostöö menetlejega, teo tehiolud,

sotsiaalne vastutus ja Priit Palmipuu tööle asumine (kaebuse lk 7-8). Maakohus karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

23.Ringkonnakohus ei tuvasta asjas samuti karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Priit Palmipuu kahetsust siiraks pidada ei ole võimalik. Nagu juba

eelnevalt märgitud, on selge, et menetlusalune isik kahetseb vahele jäämist, mitte teo

toimepanemist. Seda, et Priit Palmipuu on kohtuistungil andnud ütlusi ja esitanud kohtule end

iseloomustavaid tõendeid, ei saa käsitada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena KarS

§ 57 lg 1 p 3 mõttes. Asjaolu, et Priit Palmipuu on äsja sõlminud töövõtulepingu, ei ole samuti

kuidagi isiku süüd pehmendav asjaolu. On igati tavaline, et täiskasvanud töövõimeline

inimene tööl käib, et ennast ja oma peret ülal pidada. Priit Palmipuu süüd ei vähenda seegi, et

tema sõiduki rooli istumise väidetav põhjus oli vanemate juurde appi minek. On kiiduväärt, et

menetlusalune isik oma vanemaid aitab, kuid see õigusta või vabanda seaduserikkumist.

24.Kuigi väärtegu pandi toime asulavälisel teel, kus menetlusaluse isiku sõnul teisi liiklejaid

ei olnud, ei tingi seegi veel karistuse vähendamist või muutmist. Lisaks on maakohus selle

asjaoluga otsuse tegemisel samuti arvestanud. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest

4-24-3377

mõista aresti kuni 30 päeva. Praegusel juhul on kohus Priit Palmipuud karistanud 10 päeva

arestiga, mis on 1/3 sanktsiooni maksimumist. Arvestades Priit Palmipuu süü suurust ja üldist

suhtumist toimepandud teosse, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist

ning üld- ja eripreventiivseis kaalutlusi, on raskeima karistusliigi, s.o aresti kohaldamine

ainuõige variant. Maakohus on karistusliigi valikut põhjalikult argumenteerinud, sh

analüüsides mõlema karistusliigi mõju nii Priit Palmipuule kui ka tema perekonnale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentatsiooniga täielikult. Kuivõrd Priit Palmipuu oli

ka sõidukit juhtima asudes teadlik, et tal on kodus alaealised lapsed ning ülalpidamist vajav

pere, ei tingi ka perekondlikud asjaolud tema karistuse muutmist või vähendamist.

25.Tagajärjetuks jäävad ka kaitsja väited selle kohta, et arest võib tegelikult osutuda kergema

mõjuga karistuseks ning rahatrahv oleks isiku käitumise muutmiseks isegi tõhusam meede.

Vabaduskaotuslik karistus on raskeim karistus. Asjaolu, et menetlusalune isik aresti

mõistmisele nii tugevalt vastu on, pigem kinnitab samuti, et antud karistusliik on tema jaoks

ebamugavam. See annab vähemalt lootustki, et karistusel võiks veel mingi eripreventiivne

mõju tema suhtes olla, kuigi varasemad karistused teda mõjutanud ei ole. Maakohus on

nõustumisväärselt märkinud, et isegi kui raskemaliigiline karistus isikut uute õigusrikkumiste

toimepanemisel ei mõjuta, siis vähemalt rikkuja eemaldamine mingiks ajaks ühiskonnast

annab ülejäänud isikutele suurema turvatunde. Seega tingivad ka üldpreventiivsed

kaalutlused isikule aresti mõistmise.

26.Ringkonnakohtu jaoks jäävad arusaamatuks kaitsja väited LS § 201 lg-s 1 ja lg-s 2

sätestatud väärteo toime pannud isikute ebavõrdse kohtlemise osas. Apellatsioonis on kirjas

järgmine: „Apellandile on määratud LS § 201 lõike 2 alusel raskem väärteo koosseis, kuna

talle on ette heidetud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, isiku poolt, kes on varem

kõrvaldatud juhtimisel[t]. Samas ei ole talle antud võimalust täita LS § 201 lõike 1 alusel

ettenähtud kergema normi koosseisu. Tulemuseks on, et apellant on sunnitud kandma

raskemat karistust (arest), samas kui samasuguse teo toimepanemise eest teistele isikutele

võiks olla määratud leebem karistus, nagu näiteks rahatrahv liiklusõiguse rikkumise eest.“

Priit Palmipuul oli võimalus täita LS § 201 lg 1 koosseisu ja ta tegi seda 15.04.2014

(karistusregistri väljavõttest nähtuvalt). Olukorras, kus isik on pärast sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamist ikka otsustanud rooli istuda, vääribki riigi poolt rangemat karistuslikku

sekkumist võrreldes isikuga, kes teeb seda esmakordselt.

27.Apellandi hinnangul on maakohtus teinud vea, lugedes menetlusaluse isiku

vabaduskaotuse kestuseks ühe päeva, kuigi isik oli kinni peetud ajavahemiku 16.10.2024 kell

08.54 kuni 17.10.2024 kell 12.51. Vastavalt seadusele arvestatakse aresti tähtaegu täpselt

päevades, kus ühe päeva arestile vastab täpselt 24 tundi. Antud juhul kestis isiku

vabadusekaotus üle 24 tunni, seega tuleks kaitsja sõnul märatud arestist maha arvestada

vähemalt kaks päeva.

28.Ringkonnakohus kaitsja käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 67 lg 2

teise lause eesmärk on tagada, et üheks arestipäevaks ei loetaks lühemat perioodi kui

astronoomiline päev. KarS § 68 lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale

tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui

süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda

aega karistuse hulka ei arvestata (RKKKo 3-1-1-22-13 p 7). Seega erineb aresti tähtaja

arvutamine oluliselt kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja arvutamisest,

mis toimub KrMS §-de 171 lg 2 ja 217 lg 1 kohaselt tundides ning mille arvestamisel

karistusaja hulka § 68 järgi loetakse isiku kinnipidamine ja vabastamine eraldi päevadeks,

sõltumata sellest, mitmeks tunniks neil päevadel isiku vabadus tegelikult oli ära võetud

4-24-3377

(Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 67 komm

1). Priit Palmipuu oli kinni peetud veidi vähem kui 28 tundi, seega on maakohus õigesti

teinud, arvestades mõistetud arestist maha kinnipidamise ajana 1 päeva.

29.Maakohus otsustas, et Priit Palmipuule mõistetud karistus 9 päeva aresti tuleb ära kanda

hiljemalt 15.12.2024. Kuivõrd enam ei ole menetlusalusel isikul võimalik temale mõistetud

arestipäevi enne 15.12.2024 ära kanda, määrab ringkonnakohus, et Priit Palmipuu

ärakandmata karistus üheksa (9) päeva aresti tuleb tema poolt ära kanda hiljemalt 45 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva aresti.

Seonduvalt sellega märgib ringkonnakohus, et tulenevalt võimalikust edasikaebemenetlusest

tuleks maakohtul edaspidi hoiduda aresti ärakandmisele kuupäevalise tähtaja seadmisest.

Eelistatum oleks näiteks ringkonnakohtu poolt kasutatud sõnastus, s.o tähtaja sidumine

kohtuotsuse jõustumisega.

30.Viimasena käsitleb ringkonnakohus kaitsja etteheidet, et maakohus ei ole kaalunud Priit

Palmipuu hooldusõiguse peatamist aresti kandmise ajaks. Esiteks märgib ringkonnakohus, et

maakohus toimis õigesti, jättes perekonnaõiguslikud küsimused väärteoasja lahendamisest

kõrvale. Teiseks tuleb märkida, et Priit Palmipuu peab kandma 9 päeva aresti ning võib seda

teha ositi, s.o vähemalt 2 päeva korraga. Kaitsja viidatud perekonnaseaduse § 140 ja

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-13 ütlevad selgelt, et kohus peatab vanema hooldusõiguse,

kui vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama. Vanema kestev võimetus

hooldusõigust teostada tähendab seda, et vanem ei saa pikema aja jooksul hooldusõigust

teostada oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu, sh vanema vangistuse korral

(RKTKm 3-2-1-142-13 p 16). Paari päevased arestis viibimised või isegi 9 päeva aresti

korraga kandmine ei kvalifitseeru vanema kestvaks äraolekuks. Lisaks elab lastega koos ka

ema, kes väidetavalt ei käi tööl ja saab Priit Palmipuu aresti kandmise ajal laste eest

hoolitseda. Selliste kaitseargumentide valguses jääb arusaamatuks, kas Priit Palmipuu ise

soovib, et tema hooldusõigus tema alaealiste laste suhtes peatataks.

31.Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 2, leiab ringkonnakohus, et Tartu

Maakohtu 30.10.2024. a otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, täpsustades vaid aresti

ärakandmise tähtaega. Apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)