2-24-17387/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-17387

Tsiviilasi

A.Z.-i ja A.Z.-i hagi A.Z.-i ja A.Z.-i vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A.Z. (isikukood XXX)

Hageja II A.Z. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Monika Meristo-

Dmitrijev

Kostja I : A.Z. (isikukood XXX)

Kostja II: A.Z. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast A.Z.-i ja A.Z.-i hagi A.Z.-i ja A.Z.-i vastu kaasomandi

lõpetamiseks.

2. Jäta menetluskulud A.Z.-i ja A.Z.-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejate esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. A.Z. (hageja I) ja A.Z. (hageja II) esitasid Viru Maakohtule hagi A.Z.-i (kostja I) ja A.Z.-i

(kostja II) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagis paluvad hagejad lõpetada kinnistu

(registriosa nr 1401435) kaasomand selle jagamisega kaheks reaalosaks, selliselt, et

moodustuks kinnistu Sõpruse 66, mis jääks hagejate ühisomandisse, ja kinnistu Sõpruse 66a,

mis jääks kostjate ühisomandisse. Samuti on hagejad taotlenud kohtulahendiga kaasomanike

vastavate kokkulepete asendamist.

20. novembri 2024 määrusega anti asi kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule.

2. Kohus jättis 10. detsembri 2024 määrusega hagi käiguta ja määras hagejatele TsMS § 3401

lg 1 alusel 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejatel tuli hagiavalduse puuduste

kõrvaldamisena täpsustada, kas nende taotletud viisil on kinnistu jagamine võimalik ning

märkida, milliseid kostjate tahteavaldusi on vaja kohtuotsusega asendada. Kohus hoiatas

hagejaid, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus keelduda määrusega

hagi menetlusse võtmast.

3. Kohtu määratud ajaks ei ole hagejad puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõuded. TsMS § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hagejate lepinguline esindaja puuduste kõrvaldamise

määruse KÄPOS-s kätte 11. detsembril 2024. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli seega 27.

detsember 2024. Selleks tähtajaks ei ole hagejad puudusi kõrvaldanud, mh ei ole hagejad

esitanud selget sõnastatud nõuet, mida kohtul oleks võimalik menetleda. Sellises olukorras ei

saa kohus asja menetlusse võtta ega asjas lahendit teha, kuna kohus peab lahendi

resolutsioonis tegema otsustuse hagejate nõude kohta. Kui hagejad ei määratle, milliseid

kostjate tahteavaldusi on vaja kohtuotsusega asendada, ei saa kohus kostjate tahteavaldusi

asendada ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus täidetav (hagejad ei saavuta oma eesmärki

ehk kaasomandit ei saa lõpetada). Käesoleval juhul on kohtule esitatud hagiavaldus sedavõrd

üldsõnaline, et jätab mulje, nagu ei oleks hagejad oma nõuet läbi mõelnud ega kavandanud

eesseisvaid tegevusi, mis on vajalikud kaasomandi lõpetamise saavutamiseks. Kohus on neid

vajalikke tegevusi kirjeldanud 10.detsembri 2024.a määruse p.-s 4. Neid kaasomandi

lõpetamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid ei saa hakata välja mõtlema kohtumenetluse

käigus, need peavad sisalduma juba hagiavalduses.

Kohtu hinnangul ei võimaldada kõrvaldamata puudused hagi menetleda.

6. Eelneva tõttu jätab kohus TsMS § 371 lg 1 p-de 9; lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 alusel hagi

menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS

§ 372 lg 6).

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hagejate kanda. Kuna kostjad ei ole menetluses osalenud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata.

Hagejad on 18. novembril 2024 tasunud hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd kohus

jätab hagi menetlusse võtmata, on hagejatel tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus esitada

kohtule avaldus hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt lõikest 3 tagastab kohus

üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

kohtunik