2-24-2197/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-24-2197

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

13.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2197

Kohtuasi

AS LHV Kindlustus avaldus Tallinn, Ehitajate tee 45 korteriühistu

vastu 4122 euro nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611),

lepinguline esindaja Mirjam Palmpuu

Puudutatud isik Tallinn Ehitajate tee 45 korteriühistu (registrikood

80522132), lepinguline esindaja Marge Aron

Menetluse liik

Kirjalik menetlus/ korraldav istung toimus 10.06.2024

RESOLUTSIOON

Rahuldada avaldus osaliselt.

Välja mõista Tallinn Ehitajate tee 45 korteriühistult AS LHV Kindlustuse kasuks 1500 eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue

AS LHV Kindlustus (avaldaja) esitas 08.02.2024 kohtule avalduse Tallinn, Ehitajate tee 45

korteriühistu (puudutatud isik) vastu võlgnevuse 4 122 euro välja mõistmiseks.

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud Ehitajate tee 45-xx korteri ja sõlminud korteri

kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu (poliisi nr 102721987) korteriomanikuga. Avaldajale

esitati 14.12.2023 kahjuteade. Ehitajate tee 45 elumajas lekkis veetoru ning vesi valgus

kindlustusvõtja vannituppa. Avaldaja avas kahjutoimiku number 2312357. Kahjujuhtumi järgselt

käis olukorraga tutvumas remondiettevõtte Vesrax OÜ esindaja, kes koostas ülevaatuse akti,

milles tuvastati, et veeleke sai alguse ülemisest korterist. Puudutatud isik on tellinud

haldusettevõtte Stell Eesti AS poolt spetsialisti, kes käis kohapeal avariiolukorraga tutvumas.

Haldusettevõtte Stell Eesti AS töötaja koostas akti, mille kohaselt tuvastati, et maja üldine

veepüstak lekib. Lekkekoht oli 4 ja 5 korruste vahel. Lekkiv veetori vahetati korteriühistu

remondifondist, kuid lahti võetud seina eest pidi maksma korteriomanik ise. Vesrax OÜ esitas

kahjude taastamiseks hinnapakkumise summas 5 338,01 eurot. Avaldaja pakkus enda kliendile ehk

korter Ehitajate tee 45-xx omanikule kahju hüvitamiseks kahte varianti: 1) garantiikirja

väljastamist koostööpartnerile ehk et avaldaja oleks remonditööde järgselt ehitusettevõtte arve

tasunud 2) rahalist hüvitist summas 4 122 eur. Klient valis rahalise hüvitise ja avaldaja tegi

05.01.2024 Xle ülekande summas 4 122 eurot.

Avaldaja esitas 08.01.2024 regressnõude puudutatud isikule ja 10.01.2024 puudutatud isik palus

avaldajat antud kindlustusjuhtumi asjaolusid uuesti uurida ja kaaluda, kas kindlusjuhtumis esitatud

andmed vastavad tegelike kahjude ulatustele ja kindlustussummale. Avaldaja vastas 11.01.2024

küsimustele ning edastas lisamaterjali, sh pildid, hinnapakkumise ja ülevaatamisakti. Puudutatud

isik vastas 16.01.2024, et korteriühistu ei vastuta kinni ehitatud seinaosa taastamise eest, kuna

korter nr xx omanik on eiranud korteriühistu kehtestatud ja seadusest tulenevaid nõudeid.

Puudutatud isik ei aktsepteerinud vannitoa remonditööde kalkulatsiooni, põhjendades seda sellega,

et tegemist oli amortiseerunud vannitoaga. 19.01.2024 andis puudutatud isik teada, et

korteriühistu kindlustusselts ei ole nõus antud kahju hüvitama. Kindlustusseltsi keeldumise

põhjuseks oli Stell Eesti AS akt, mille järgi korteriomanik tasub ise seina lahti võtmise eest.

Avaldaja pakkus puudutatud isikule kompromissiks vähendada nõudesummat 3 850 euroni.

26.01.2024 andis puudutatud isik teada, et 25.01.2024 korteriühistu viis läbi koosoleku, mille

tulemusel leidsid, et avaldaja poolt esitatud tõendusmaterjal on puudulik. Samal päeval andis

avaldaja puudutatud isikule teada, et pöördub kohtusse võla sissenõudmiseks.

Puudutatud isiku vastuväited

Puudutatud isik nõuet ei tunnista. 11.12.2024 toimus Ehitajate tee 45-xx korteri vannitoas

veekahju, mille tagajärjel hüvitas avaldaja kindlustustatud isikule kodukindlustuse lepingu alusel

vannitoa taastamiseks 4122.00 eurot. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal puudub õiguslik

alus esitada regressnõue kogu tema poolt hüvitatud kindlustussumma 4122.00 eurot ulatuses.

Korteri vannitoa kahjustumine tekkis eriomandil põhjusel, et seal paiknev kaasomandi osaks

olevast torupüstak oli kinni ehitatud selliselt, et torustikele ligipääsemiseks tuli lammutada kogu

sein ning külgnevad alad ja välja vahetada k.a vannitoa põrand ning muud külgnevad alad.

Vannitoa kogu põranda ja seinte hüdroisolatsiooni asendamise vajadus oleks puudunud, kui

torupüstak oleks olnud ligipääsetav. Seetõttu ei ole seina avamine kahjustatud isiku korteris seotud

korteriühistu seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega ning rikkumine on vabandatav.

On ilmne, et terve vannitoa plaatimise vajadust ei oleks korteriomanikule tekkinud, kui ta ei oleks

püstakut seinaga omavoliliselt kinni ehitanud.

Arvestades, et puudutatud isiku poolt on juba torustikud välja vahetatud ja puudutatud isik ei

vastuta kogu vannitoa remondi eest, teeb puudutatud isik ettepaneku antud vaidluse lõpetamiseks

kompromissiga selliselt, et ta tasub avaldajale üks tuhat (1000.00) eurot ja poolte menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

Menetluse käik

Kohus pidas asjas korraldava istungi10.06.2024 ja selgitas tõendamiskoormust, andis täiendavad

tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohus andis 30.10.2024 võimaluse pooltele esitada

lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning vastuväited menetluskuludele. Pooled

seisukohti ja vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb

jätta poolte kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud Ehitajate tee 45-xx

korteri ja sõlminud korteri kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu, poliisi nr 102721987 (dtl 7

jj)) korteriomaniku Xga. Avaldajale esitati 14.12.2023 kahjuteade (dtl 10), mille kohaselt Ehitajate

tee 45 elumajas lekkis veetoru ning vesi valgus kindlustusvõtja vannituppa. Avaldaja tasus

kindlustusvõtjale 05.01.2024 hüvitise 4 122 eurot (dtl 17). Avaldaja esitas 08.01.2024 puudutatud

isikule tagasinõude (dtl 18). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et elamu torustik kuulub elamu

kaasomanike kaasomandisse ning tehnosüsteemide korrashoid on puudutatud isiku ohustus. Poolte

vahel on vaidlus kahju suuruses ning kindlustusvõtja süüs.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda

isiku vastu. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §

72 lg 5 alusel võib korteriühistu liige esitada tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse

antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude esitada korteriühistu vastu. VÕS §

127 lg 2 järgi peab avaldaja tõendama kahju suuruse ja selle ettenähtavuse ning rikkumise ja kahju

vahel oleva põhjusliku seose VÕS § 127 lg 4 järgi. VÕS § 127 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele

kahju ehk tuleb taastada eriomandi ese sellisena, mis seisundis eriomand ese oli enne kahju

tekkimist.

Puudutatud isik on kohustatud hüvitama kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale välja makstud

hüvitise. Samas on puudutatud isikul võimalus esitada sisulised vastuväited kahju suurusele.

Sisuliselt taanduv vaidlus sellele, kas puudutatud isik on kohustatud hüvitama kogu vannitoa

remondi või üksnes vahetult kahjustunud vannitoa osa.

Kohtule esitatud aktides (dtl 11 ja 12) on kirjeldatud kahjustustena - pundunud siseuks ja vannitoa

kapp, duširuumis on avatud sein ning veelekke põhjusena välja toodud katkine torustik 4. ja 5.

korruse vahel. Kahjustuste kohta on kohtule esitatud fotod. Püstikule ligipääsuks on avatud

vannitoa sein (dtl 57-59) ja avause ümber on näha seinal veekahjustusi. Kahjustusi on märgata

vannitoa osaliselt põrandal (dtl 60-62) ja laes (dtl 68), samuti valamukapil (dtl 73,74) ning uksel

(dtl 75, 76). Fotodel (dtl 70 ja 71) on näha vannitoa üldplaan. Vannitoa seinad on osaliselt

plaaditud, põrand on plaaditud, kuid põrandal (va avatud seinaosa juures) ja seintel ei ole

visuaalselt näha veekahjustusi.

Kohus saab fotodest järeldada, et veekahjustusi said vannitoa kapp, siseuks ja ukselengid, vannitoa

põrand ning seinaosa, mis lõhuti veetorustikule ligipääsuks. Kahjustamata on jäänud vannitoa

seinad, vanni ümbruse sein.

Vesrax OÜ hinnapakkumisest (dtl 14) on nimetatud kahjustuse likvideerimiseks vajalikud tööd

summas 5338.01 eurot. Tööde ja vajalike materjalidena on märgitud:

Keraamiliste plaatide eemaldamine põrandalt ja seintelt koos kipsplaadiga; kipsplaadi lahti

lõikamine plaatide kohalt; vanni, wc poti, segisti jms demontaaž ja montaaž; siseukse demontaaž

ja montaaž; põranda puhastamine segu jääkidest; põrandale tasandussegu valamine; kipsplaadi

paigaldus seintele ja püstaku ümber ning karkassi taastamine; vanni ümber uue karkassi ehitamine

ja kipsi paigaldus; hüdroisolatsioon ja selle paigaldus põrandale ja osaliselt seintele; põranda ja

seinte plaatimine; keraamilise plaadid; seinte viimistlemine; transport ja ehitusprahi utiliseerimine;

katmistööd ja tööde ettevalmistus; katmisvahendid, abivahendid, segud, kinnitusvahendid;

koristamine; niiskuskindel kipsplaat; siseuks + lengid.

Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud vajadust plaatida kogu vannituba uuesti. Üksnes väide,

et tegemist on märgruumiga ei õigusta hinnapakkumises märgitud kogu vannitoa remonti. Kohus

juhtis sellel ka avaldaja tähelepanu korraldaval istungil. Avaldaja esitatud hinnapakkumisest on

võimalik välja lugeda osade vajalike tööde ja materjali hinda. Puudutatud isikule sai olla

ettenähtav, et veekahjustusi saanud vannitoa osade remont on vajalik. Puudutatud isik ei saanud

ette nähta, et ühe seina ja põranda veekahjustuste korral oleks vajalik plaatida vannitoa kõik

seinad, seega puudub põhjuslik seos kogu kahju ja õigusvastase tegevuse vahel. Kuna vanni seinad

ei ole kahjustunud, puudub vajadus ka vanni demontaaži ja tagasi paigaldamise järgi.

Kohtu hinnangul on põhjendatud vannitoa sisustuse (va vann) demontaaž ja montaaž, siseukse

demontaaž + montaaž; põranda puhastamine segu jääkidest ning põrandale tasandussegu valamine;

põrandate plaatimine; lahti võetud seina taastamine; hüdroisolatsiooni materjal põranda jaoks;

transpordi ja abitööd ning teatud osa materjalidest (kinnitusvahendid, katmisvahendid jne), uue

ukse ja lengide paigaldus. Samas ei ole avaldaja esitatud hinnapakkumisest täpselt vahet teha

vajalike tööde ja ebavajalike tööde vahel.

Kohus saab VÕS 128 lg 6 ja § 132 alusel hinnata, millised on mõistlikud kulud töödele, mis olid

vajalikud, et kahjustus likvideerida. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kindlustusvõtja vannitoa

siseviimistlus ei olnud uus ning kahjujuhtumi tõttu saab ta uuendatud siseviimistluse. Kahju

hüvitamine

Puudutatud isik oli kompromissi korras nõus tasuma hüvitist 1000 eurot. Arvestades asjaolu, et

hinnapakkumise alusel on võimalik kindlaks määrata osa vajalikke kulusid, määrab kohus

mõistlikuks hüvitiseks 1500 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 172 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte kanda, sest kohus rahuldab avalduse

osaliselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik