4-24-2539/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2539

Kohtunik

Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Kertu Paas

Väärteoasi

Madis Helve ja Piret Helve kaebus Keskkonnaameti 8.

juuli 2024. a otsusele väärteoasjas nr 940023000567

Menetlusalune isik

Madis Helve

isikukood: 37710156010; elukoht:XXX-i; e-post: XXX

Piret Helve

isikukood: 48401066028; elukoht: XXX-i; e-post: XXX

Kaitsjad

juristid Kuldar Kirt, Madis Truber (lepingulised kaitsjad)

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, esindaja Annika Koha

Kohtuistungi toimumise aeg

22. november 2024

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Tühistada Keskkonnaameti 8. juuli 2024. a otsus väärteoasjas nr 940023000567

osaliselt, s.o Madis Helvele ja Piret Helvele määratud karistuste osas.

2. Mõista Madis Helvele KarS § 63 lg 1 alusel JahiS § 50 järgi karistuseks rahatrahv 125

trahviühikut, s.o 500 eurot.

3. Mõista Piret Helvele KarS § 63 lg 1 alusel JahiS § 50 järgi karistuseks rahatrahv 125

trahviühikut, s.o 500 eurot.

4. Rahatrahvid tuleb tasuda Keskkonnaameti 8. juuli 2024. a otsuses märgitud korras.

5. Muus osas jätta Keskkonnaameti 8. juuli 2024. a otsus muutmata ning Madis Helve ja

Piret Helve kaebus rahuldamata.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Madis Helve kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu

katteks 400 eurot, sh käibemaks.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Piret Helve kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu

katteks 400 eurot, sh käibemaks.

8. Ülejäänud menetluskulud jätta Piret ja Madis Helve enda kanda.

9. Jätta rahuldamata taotlus viiviste väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule

seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

kantseleis 13. jaanuaril 2024.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Keskkonnaameti Järelevalveosakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo

juhtivinspektor K.Z koostas 7. juunil 2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940023000567

selles, et 7. juuni 2023 hilisõhtul küttisid Madis ja Piret Helve ühiselt ja kooskõlastatult

Viljandimaal Viljandi vallas Kiini külas Õisu metskond 1 maaüksusel Heimtali jahipiirkonnas

ilma jahiloata ja väljaspool hundi küttimise jahiaega ühe hundi (canis lupus) isendi. Mõlemale

heidetakse ette jahiseaduse (JahiS) § 7 lg-s 1, § 35 lg 1 p-s 2 ja 40 lg-s 1 sätestatud nõuete

rikkumist, samuti jahieeskirja § 5 lg-s 2 sätestatud nõuete rikkumist.

2. Väärteokirjelduse järgi seisnes ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud tegu selles, et 7.

juuni 2023. a hilisõhtul näitas M. Helve lambiga valgust samal ajal, kui P. Helve tulistas M.

Helvele kuuluvast jahipidamise otstarbel registreeritud vintraudsest tulirelvast Howa-M1500

(tehase nr B147334) ühe lasu metsa suunas, surmates sellega hundi isendi. Pärast lasu

sooritamist ja relva ümber või tühjaks laadimist korjas M. Helve maha kukkunud padrunikesta

maast üles ja asetas selle endale taskusse. P. Helve võttis kaasa noa ja peale seda liikusid M.

Helve ja P. Helve metsa. Metsas olles eemaldasid nad ühiselt ja kooskõlastatult kütitud hundilt

siseelundid ja suguelundi, jätsid uluki metsa ning metsast tagasi tulles asetas M. Helve kaasas

olnud noa sõidukisse. 8. juuni 2024 varahommikul tuli M. Helve uuesti Viljandimaal Viljandi

vallas Kiini külas Õisu metskond 1 maaüksusele, võttis sõidukist plastikust kasti ja liikus sellega

metsa, kus asetas eelmisel õhtul kütitud hundi kaasas olnud plastikust kasti ning liikus sellega

tagasi sõidukini ning asetas selle sõidukisse ja transportis kütitud uluki menetluses kindlaks

tegemata kohta.

3. Keskkonnaamet tegi 8. juulil 2024 väärteoasjas nr 940023000567 üldmenetluse otsuse,

millega karistas M. Helvet JahiS § 50 järgi (KarS § 63 lg 1 alusel) rahatrahviga 200 trahviühikut,

s.o 800 eurot ning P. Helvet JahiS § 50 järgi (KarS § 63 lg 1 alusel) rahatrahviga 200

trahviühikut, s.o 800 eurot, mis tuli tasuda 45 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Menetluskulud 4076,25 eurot tuleb tasuda otsuse kättesaamisest 45 päeva jooksul.

4. M. Helve ja P. Helve lepinguline kaitsja Kuldar Kirt esitas mõlema menetlusaluse isiku

eest kaebuse väärteootsusele. Kokkuvõtvalt leiavad menetlusalused isikud, et väärteo

toimepanemine ei ole tõendatud, kuna kohtuväline menetleja on väärteo tõendamiseks kasutanud

lubamatuid tõendeid ning nimetatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Põhilised vastuväited on

järgmised:



Üldmenetluse otsus on vastuoluline, kuna väärteokirjelduses on märgitud, et P. Helve

tulistas ühe korra, kuid otsuse tõendamise osas on märgitud, et leitud on kolm kuuli ning kuulile

omaseid metallifragmente.



Ei ole võimalik tuvastada, et videol on kaebajate sõiduk.



Läbiotsimine kinnistul oli õigusvastane (määrust menetlusalustele isikutele ei tutvustatud

ning läbiotsimisel ületati volitusi, sh otsiti läbi kolmanda asjasse puutumatu isiku asjad;

läbiotsimist toimetati öösel ja ebaproportsionaalselt; loodi tõendeid ning läbiotsimine ei olnud

erapooletu).



Metsa rajakaamera videod on saadud õigusliku aluseta ja on seega ebaseaduslik tõend,

mis kuulub kustutamisele ning mida ei saa tõendamisel kasutada (isikuandmete töötlemiseks

puudub õiguslik alus ja puudub metsa omaniku RMK nõusolek kaamerate metsas kasutamiseks;

videotelt ei ole tuvastatav M. Helvele kuuluv sõiduk ega P. Helve osalemine küttimises);



Eksperthinnangud on ebausaldusväärsed (uuriti kuule ja nende fragmente, mis ei ole

sündmusega puutumuses; ei ole kindel, et tapeti hunt; tõendite liikumine asutuste vahel ei ole

jälgitav; hundi isendi määramise ekspertiisi metoodika ja tulemused on menetlusalustele

isikutele arusaamatud ega ole seetõttu usaldusväärsed).



Karistus on määratud lubamatult rangelt (karistust raskendavad asjaolud on kohtuvälise

menetleja poolt vääralt sisustatud ning karistus ei vasta kohtupraktikale).

5. Seetõttu palub kaitsja tühistada M. ja P. Helve suhtes 8. juulil 2024 tehtud otsus

väärteoasjas nr 940023000567 ja teha asjas uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada menetlusalustele isikutele määratud

karistust. Menetluskulud palub kaitsja jätta kohtuvälise menetleja kanda.

6. Keskkonnaamet esitas 2. septembril 2024 seisukoha, milles palus jätta M. ja P. Helvede

kaebus rahuldamata ning üldmenetluse otsus muutmata.

7. M. ja P. Helve esitasid 14. novembril 2024 täiendava seisukoha.

Kohtuistung

8. Keskkonnaameti esindaja jäi 2. septembril 2024 esitatud seisukohtade juurde ning leidis,

et kohtu uuritud tõenditega on kogumis tõendatud, et menetlusalused isikud on neile

etteheidetava väärteo toime pannud. Arvestades tekkinud keskkonnakahju, isikute kogemust ja

tahtluse vormi, on ka mõistetud karistuse suurus põhjendatud.

9. M. ja P. Helve kaitsjad jäid seisukohale, et etteheidetava väärteo toimepanemine ei ole

tõendatud. Nii ei ole tõendatud ei see, et sündmuskohal (videotel) on P. ja M. Helve ega seegi, et

lask tuli sellest relvast, laskjaks oli P. Helve, lasti hunti (ka see, et mustas plastikvannis oli hunt)

ning tegemist oli hundiga. Problemaatiline on läbiotsimise läbiviimine ja proovide võtmine,

samuti tehtud ekspertiisid (kaitsja ei pidanud Soomes tehtud ekspertiise ekspertiisideks) ning

rajakaamerate videote õiguslik alus.

Kohtu seisukoht

10. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

11. Esmalt toob välja kohus need tõendid, mille põhjal on võimalik tuvastada, et M. Helve ja

P. Helve ühiselt ja kooskõlastatult panid toime neile etteheidetavad väärteod (I), seejärel võtab

kohus seisukoha tõendite lubatavuse osas (II), mõistab menetlusalustele isikutele karistuse (III)

ning lahendab menetluskulude taotluse (IV). Viimaks teeb kokkuvõtte otsustustest.

(I)

12. M. Helve andis kohtus ütlusi, milles selgitas, et tema ei mäleta, mida tema tegi 7. juunil

2023. Jahti peab ta aastaringselt, jahikogemus 12 aastat ning temale kuulub ka jahipüss Howa

(kaliiber 7,62). 2023. aasta suvel kasutas ta mh ka sõidukit Citroen Berlingo

(registreerimismärgiga XXX XXX). P. Helve selgitas, et tema ei tea, mida M. Helve 7. juunil

2023 tegi, kuid tema käis jooksmas ning õhtul kella 23 ajal oli tema kodus. Videotel olevaid

inimesi tema ei tunne ja kindlasti ei olnud üks neist tema. M. Helve tuli tol õhtul koju siis, kui

tema juba magas. Mõlemad menetlusalused isikud kinnitasid enne ütluste andmist, et nemad ei

ole etteheidetavat tegu toime pannud.

13. Kohus leiab, et kohtule esitatud, uuritud ja avaldatud tõendite põhjal tuleb asuda

vastupidisele seisukohale. Tõendite põhjal on võimalik üheselt järeldada, et M. ja P. Helve on

neile väärteokirjelduses etteheidetava teo toime pannud, nemad on rikkunud etteheidetavaid

õigusnorme ning kohtuväline menetleja on teod lõppastmes ka õigesti kvalifitseerinud.

14. Esmalt tutvus kohus W.B poolt esitatud mälukaardil olevate videotega, mille kohta on

koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 109-118 – viited Keskkonnaameti toimikule siin ja

edaspidi). Videosid on kokku 48 ning kohus viitab vaid nendele, mis kohtu hinnangil omavad

tõenduslikku väärtust.

15. Videost nr IMG_0001 on näha tunnistaja W.B, kes 6. juunil 2023 liigub kaamera

vaateväljast autosse ja sõidab ära. Videolt nr IMGF_0004 on näha, kuidas 7. juunil 2023 jookseb

kaamera eest läbi hunt. Kohtu hinnangul näitab see video, et nimetatud piirkonnas on hunte.

Videolt nr IMG_0008 on näha, kuidas 7. juunil 2023 kell 23:14 (videol 11:14 PM) seisavad kaks

inimest kaadri vasakus servas. Üks neist näitab taskulambiga metsa poole ning teine hoiab käes

relva ning seejärel käib pauk (toimub laskmine). Videolt nr IMG_0009 on näha, kuidas

taskulampi hoidev meesterahvas kummardab ja korjab midagi maast üles. Videotelt IMG_0010

ja IMG_0011 on näha, kuidas isikud seisavad ja seejärel kõnnivad kaadrist välja (kell 23:45).

Videolt nr IMG_0012 on näha, kuidas vahetult pärast seda, s.o kell 23:47, sõidab kaamera eest

läbi musta värvi sõiduk. Videolt nr IMG_0013 on näha, et sarnase sõiduk naaseb kell 11:56 ja

jääb kaamera vaatevälja seisma. Video nr IMG_0014 esimesel kahel sekundil on võimalik

tuvastada sõiduki numbriks XXX XXX, kuid viimane täht jääb selgusetuks. Sõiduki juures

kõnnib meesterahvas, kes on välimuselt sarnane eelnevalt taskulampi hoidva meesterahvaga (vt

video nr IMG_0008) – tal on käes taskulamp. Videotelt IMG_0015 ja IMG_0016 on näha sama

meesterahvast hoidmas taskulampi ja metsa poole vaatamas. Videol nr IMG_0017 liitub

meesterahvaga naisterahvas, kellel on sarnane jope ja jalanõud (vt isikut, kes oli videotes

IMG_0008 ja IMG_0009, ja hoidis relva). Videotes IMG_0018 ja IMG_0020 – IMG_0024 on

näha, kuidas isikud liiguvad autost eemale paremal, seejärel tagasi auto juurde ja siis jälle

paremale kaadrist Selgelt on eristatav, et üks neist on naine ja teine mees. Videotes nr

IMG_0026, IMG_0027 ja IMG_0029 on näha, et meesterahvas on taskulambiga metsa all ning

videolt nr IMG_0028 ja IMG0030 on näha, et temale järgneb ka teine isik (kes on tuvastatav

naisena). Videol nr IMG_0031 on näha, et metsas on kaks taskulampi, kuupäev on selleks

hetkeks 8. juuni 2023 ning kellaaeg 00:00 (videolt 12:00 PM). Mõlemad isikud kõnnivad

videotel nr IMG_0033, IMG_0034 ja IMG0035 metsa all taskulambid käes, viimasest videost on

möödunud 14 minutit. Videol nr IMG_0036 kõnnivad meeste- ja naisterahvas auto poole, mehel

on käes nuga meenutav ese ning mees ütleb „veri jooksis“. Kell 00:15 (videol 12:15) sõidab

sõiduk ära.

16. Edasi kulgevad sündmused 8. juuni 2023. aasta varahommikul, alates kell 05:55, mil

kaamera vaateväljast sõidab mööda eelmisel õhtul seal viibinud sõidukit meenutav sõiduk (vt

video nr IMG_0039. Videol nr IMG_0040 on näha meesterahvast, kes läheb metsa (sama koht,

kus eeltoodud meeste- ja naisterahvas metsas taskulampidega viibisid ning kuhu eelnevalt oli

lask suunatud) käes musta värvi plastikust vann. Videolt on näha sedagi, et mees

tõstab/lükkab/libistab midagi vanni. Kell 05:57 tuleb mees metsast välja plastikvann käes ja selle

sees on loom. Välisel vaatlusel võib olla tegemist hundiga (jalad, saba) (video nr IMG_0041).

17. Videol nr IMG_0047, 12. juunil 2023 kell 15:37 (videol 03:37 PM), on näha sõidukit

sõitmas kaamera vaateväljast läbi (sarnase sõidukiga oli kaamera juures W.B 6. juunil 2023)

ning videol nr IMG_0048 on näha W.Ba rajakaamera juurde liikumas.

18. Kuigi menetlusalused isikud ise eitavad, et videotel on nemad, on kohus seisukohal, et nii

M. Helve kui ka P. Helve on videotel piisavalt tuvastatavad, et tõsikindlalt väita, et nad viibisid

väärteokirjelduses etteheidetavas kohas ja sel ajal. Kohtu hinnangul on selgelt näha, et videotel

on üks meessoost ja üks naissoost olev isik (seda vastupidiselt kaitsja seisukohale). Mõlemad

isikud viibisid 22. novembril 2024. aastal kohtuistungil Tartu kohtumajas. Kohus nägi neid paar

tunni vältel, sh nad andsid ütlusi, istusid, seisid ja liigutasid ennast. Kohtule olid mõlemad isikud

nähtavad nii otse- kui ka külgvaates. Vaadates ülaltoodud videosid, oli kohtul võimalik jõuda

järeldusele, et tegemist on samade isikutega. M. Helve ja P. Helve välised tunnused on väga

sarnased videotel olnud isikutega.

19. P. Helve on kõhnem naisterahvas, tumeda peaga (mis on video põhjal samuti tuvastatav,

olenemata sellest, et video on must-valge), kehaehituselt ja näo profiililt sarnane. M. Helve on

täielikult tuvastatav videolt nr IMG_0041, kus ta on otsevaates (vrdl ka pilte tl 118), kus ta

kannab musta plastikvanni, milles hundisarnane isend. Küll leiab kohus, et ka muudel videotel

on näha, et tegemist on M. Helvega. Seda tema kehakuju, oleku, liikumise ja ka soengu põhjal.

Samuti ei olnud inimeste vahel selliseid suuri liikumiserinevusi, mis annaks kohtule aluse arvata

vastupidist.

20. Mis puudutab videot, kui käis püssipauk ja hiljem neid videosid, mil mõlemad isikud

naasid sündmuskohale (videod alates IMG_0013 jj), siis kohtul ei tekkinud ka siin kahtlust, et

tegemist on kogu aeg samade isikutega. Välise vaatluse põhjal on võimalik tuvastada, et

meesterahvas on oma olekult, kehakujult ja riietuselt sama isik. Samuti on võimalik tuvastada, et

naisterahvas on sama isik. Kohus möönab, et naisterahvas on laskmise ajal kaadris vähem, kuid

tema jope ja jalanõud (tumedad jalanõud ja firma Nike märk jalanõude küljel) on väga sarnased.

Lisaks ei ole tõenäoline, et asjassepuutumatud kolmandad isikud on naasnud ca 9 minutit pärast

seda, kui lask tehti metsa poole ja isikud sõidukiga lahkusid, ning asunud otsima midagi

taskulampidega metsa alt samas kohas, sh et need isikud näevad välja väga sarnased ja kannavad

juhuslikult väga sarnaseid riideid.

21. Seda, et 7. juunil 2023 P. Helve tulistas hundi pihta, tõendab esmalt sündmuskoha

vaatluse protokoll 13. juunist 2023 (tl 1-18). Fotodelt on näha Õisu metskond 1 asuvat

maaüksust ning joonisel nr 1 on välja toodud nii rajakaamera asukoht kui ka veresarnase aine

raja algus- ja lõpp-punkt, sh on lõpp-punkti asukoht rajakaamera vaateväljas metsa sees.

Veresarnast ainet on leitud nii tee pealt (tee fotol nr 3 rajakaamera kõrvalt ja tee peal veresarnane

aine fotol nr 2), taimekattelt tee kõrvalt (foto nr 4) kui ka metsa alt (foto nr 5), samuti puutüvelt

(foto nr 9). Kui vaadata videot nr IMG_0040, siis on näha, kuidas M. Helve

tõstab/lükkab/libistab midagi plastikvanni (videolt nr IMG_0041 tuvastatav hundisarnane isend),

ning see hundisarnane isend tundub olevat kõrgemal kui maapind, nagu oleks puutüvel. Seetõttu

on alust arvata, et hunt paiknes pärast temalt sisikonna ja peenise eemaldamisele kuni M. Helve

ta ära tõi, fotol nr 9 asuval puutüvel. Vahetus läheduses on nii uluki peenis (foto nr 6) kui ka

uluki sisikond (foto nr 8). Fotodel nr 7, 15 ja 16 on näha kuulivigastused puudes ja fotol nr 14

kuul ja kuuli fragmendid. Fotodel nr 11 ja 12 on näha padrunikesta(de) asukohad tee peal.

Sündmuskohalt võeti kaasa mitmeid proove ja kuule, padrunikesti ja kuuli fragmente (vt tl 17)

ning pakendid pakendati ja suleti plommidega.

22. Asjas teostati ka läbiotsimine, seda 13. juunil 2023 (vt läbiotsimisprotokoll tl 41-43,

fototabel tl 44-60). Fototabelist on näha nii pakendatud tulirelvad, erinevad kuulid (plommid

küljes, tl 44, 48, 59-60), sõidukist Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX XXX leitud

pussnuga (tl 47), kollased kummikud (tl 49), teine pussnuga (tl 50-53, 55, 56), vann (tl 54, 57),

milledelt on võetud verekahtlase määrdumise proovid. Kõik pakendid suletud plommidega.

23. 14. septembril 2023 määrati väärteoasjas ekspertiis (tl 165-167), et tuvastada, kas võetud

proovid pärinevad hundilt ning kas leitud proovid on saadud samalt ulukilt. Ekspertiis tehti

Soome Vabariigis, kuna Eesti Vabariigis seda liiki ekspertiisi ei tehta (looma DNA määramine).

Seda selgitas tunnistaja K.Z kohtuistungil. Ekspertiis teostati Turu Ülikooli

Evolutsioonibioloogia rakenduskeskuse Bioloogia osakoonnas, teostajaks oli M.L (tl 188-192,

196-200).

24. Ekspertiisivastustest on näha, et sündmuskohalt leitud vereproovid, maksa koeproov,

südamekoe proov ja jahilooma peenis munandiga pärinevad ühest ja samast koerlase isendist

ning P. Helve ja M. Helve kinnistult võetud proovid (kaks segamisvanni, verega määrdunud

nuga pagasnikust) pärinevad ühest ja samast koerlase isendist. Samuti võrreldi seda, kas

sündmuskohalt metsast võetud proovid ja menetlusaluste isikute kinnistult saadud proovid

pärinevad ühelt ja samalt koerlase isendist ning eksperdiarvamuse järgi need pärinevad, kuna

kõik 17 mikrosatelliidi genotüüpi on identsed.

25. 28. detsembril 2023 määrati uus ekspertiis (tl 179-182), et määrata kindlaks, kas

sündmuskohalt võetud proovid (sisikonna alt maapinnalt ja südamest) ning vereproovid

menetlusaluste isikute kodust võetud seguvannilt ja pagasiruumis asunud noalt sisaldavad uluki

hunt DNA-d. Nimetatud proovid saadetiu Soome Loodusvarade Instituuti (LUKE)

identifitseerimiseks H.J le. H. J koostas 5. märtsil 2024 eksperdiarvamuse, milles leidis, et

analüüsitulemuste põhjal on võimalik öelda, et saadetud kolm DNA-proovi on pärit hundist

(canis lupus). Ekspertiisiakti lisast 1 on näha, et DNA-proovide tulemusena on 0,99 ehk 99%

suurune tõenäosus, et tegemist on just hundi isendiga, mitte mõne muu koerlase või hübriidiga.

Tuvastamaks, et tegemist on hundiga, pidi tulemus olema suurem kui 0,93.

26. Eelnevaga on tõendatud, et 7. juunil 2023 kella 23:14 paiku viibisid M. ja P. Helve

Viljandimaal Viljandi vallas Kiini külas Õisu metskond 1 maaüksusel, kui M. Helve näitas

taskulambiga metsa poole ning P. Helve hoidis käes jahipüssi. Seejärel käis pauk ja P. Helve

langetas relva. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel leiti uluki sisikond ja peenis, samuti

mitmeid verekahtlase määrdumisega pindu, samast kohast, kuhu poole P. Helve tulistas ning M.

helve taskulambiga näitas. Kuivõrd P. ja M. Helve viibisid vahepeal ca 14 minutit (kell 00:00 –

00:14) metsa all, on tõenäoline, et sellel ajal üks neist lõikas välja hundi sisikonna ja peenise.

Kui menetlusalused isikud auto juurde naasid, ütles M. Helve, et „veri jooksis“ ning vasakus

käes oli temal samal ajal noale sarnanev ese, mis kinnitab samuti seda, et selle 14 minuti jooksul

lõigati hunti noaga. Sama päeva (kätte oli jõudnud 8. juuni 2023) varahommikul kella 05:55

paiku saabus samasse kohta M. Helve, kes läheb koos musta värvi plastikvanniga metsa,

tõstab/lükkab sinna midagi ning tuleb metsast välja vanniga, milles hundile sarnanev loom.

Metsast leitud sisikonna osade ja peenise proovid on saadud ühelt samalt koerlase isendilt ning

need proovid mh kattuvad M. Helve ja P. Helve elukohast mustalt plastikvannilt (sarnane ese,

millega tõi M. Helve metsast välja looma) ja Citroen Berlingo (registreerimismärgiga XXX

XXX) pagasiruumist leitud noalt saadud proovidega. DNA-proovid saadeti eraldi ekspertiisi, et

määrata kindlaks, kas tegemist võis olla hundiga ning 99% tõenäosusega oli tegemist just hundi

(canis lupus) isendiga. Kohtu hinnangul on üheselt jälgitav, et M. ja P. Helve on surmanud

kuulilasuga hundi ning tõendid viivad nendeni.

27. Lisaks eelnevale on teostatud tulirelvaekspertiis (tl 81-87), mille tulemusena jõuti

järeldusele, et sündmuskohalt (Õisu metskond 1 maaüksuselt) leitud üks kuuli fragment (pakend

nr 8), puu seest leitud kuul (pakend nr 9), kuuli mantli tükid (pakend nr 12) on tõenäoliselt lastud

ekspertiisiks esitatud vintpüssist Howa mudel 1500 (B147334) ning padrunikestad, mis leitud

Õisu metskond 1 maaüksuse tee pealt (pakend nr 11) on lastud ekspertiisiks esitatud vintpüssist

Howa mudel 1500 B147334. Kuigi kaitsja on toonud välja, et leitud kuulid ja nende fragmendid

on kõige tavapärasem laskemoon ning ka teistel isikutel võib sama tüüpi relvi olla, on kohus

seisukohal, et nimetatu kinnitab koos teiste tõenditega kogumis, et P. Helve tulistas M. Helvele

kuuluvast tulirelvast hunti.

28. Vaidlust ei ole selles, et ekspertiisiks võetud kaks tulirelva kuulusid M. Helvele ning M.

Helvel oli ka kehtiv relvaluba (vt tl 24). Küll ei olnud kehtivat relvaluba P. Helvel (vt tl 39),

milles samuti ei ole vaidlust. Seda kinnitas M. Helve kohtuistungil antud ütlustes, et P. Helve

relvaluba sai eelmise aasta (2023) maikuus läbi ning ta ei ole uut relvaluba enam teinud.

29. Lisaks eelnevale on esitatud videotest näha, et sündmuskohal liigub sõiduk, mille

registreerimismärk on 062PS- ehk viimane täht ei ole videolt tuvastatav. Samas on tõendatud, et

M. ja P. Helve kasutuses on sõiduk Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX XXX (tl 23,

38). Nimetatud sõiduki pagasiruumist leiti ka nuga, millelt võetud proovid on samalt hundilt,

kelle sisikond ja peenis paiknesid Õisu metskond 1 maaüksusel. Videolt näeme sedagi, et M.

Helve liigub samasse sõidukisse noasarnase esemega.

30. Kohus peab vajalikuks märkida, et olenemata sellest, et hundi isendit ei õnnestunud leida,

ei välista see isikute karistamist muude tõendite alusel, kui tõendid viitavad üheselt sellele, et

hunt on surmatud. Kohus nägi videolt hundisarnast looma ning arvestades sündmuskohalt leitud

proovide vastuseid, on tõendatud, et tegemist ei olnud muud liiki loomaga kui hunt. Samuti oli

näha, et hunt on surnud (arvestades ka leitud siseorganeid).

31. M. ja P. Helvele on ette heidetud teo toimepanemist kaastäideviimise vormis KarS § 21

lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja sellega eksinud. Nii on esitatud

tõenditest (mida kohus on refereerinud ka ülal) näha, et P. Helve on see isik, kes tulistab metsa

poole ning samal ajal hoiab M. Helve taskulampi, millega valgustab samuti metsa. Seejärel

lähevad mõlemad metsa, on seal tükk aega, tulevad tagasi ning sama kuupäeva varahommikul

läheb M. Helve ja toob metsast hundi isendi. Hundi laskmisel tegutsesid menetlusalused isikud

koos, nende tegevus näis olevat ühine ja kooskõlastatud (taskulambi hoidmine ühe poolt ja

laskmine teise poolt). Mõlemale isikule etteheidetav tegu seisnebki jahiloata ja hundi jahiks

keelatud ajal hundi surmamises (hundi surmamine on JahiS § 23 lg 1 alusel jahipidmine).

32. Mõlemale isikule on ette heidetud seda, et neil puudus jahiluba. Nii sätestab JahiS § 7 lg

1 et jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust

tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. Jahipidamisõigust tõendavate

dokumentide hulka kuulub mh jahiluba (JahiS § 35 lg 1 p 2), mis annab õiguse pidada ulukile

jahti ning jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule (JahiS § 40 lg 1). Jahilubade

infosüsteemi andmetel puudusid nii M. Helvel kui ka P. Helvel jahiluba hundi küttimiseks (tl 26,

40). Mõlema jahiloal on välja toodud ulukid, keda võib küttida. Hunt on Keskkonnaministri 28.

mai 2013. a määruse nr 32 Jahieeskiri (edaspidi Jahieeskiri) § 5 järgi suuruluk, mistõttu ei

piisanud M. ja P. Helvel loast küttida väikeulukeid.

33. Lisaks heidetakse neile ette seda, et nad pidasid jahti hundile ajal, mil ei olnud hundi

küttimise jahiaeg. Jahieeskirja § 5 lg 2 sätestab, et hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või

hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.

JahiS § 8 kohaselt on jahiaasta ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani.

Järelikult oli hundijaht lubatud 1. novembrist kuni 1. veebruarini. Kuivõrd menetlusalused isikud

küttisid hundi 7. juunil 2023, ei olnud tegemist hundi küttimiseks lubatud ajaga.

34. Kohtu hinnangul on M. Helve ja P. Helve täitnud neile etteheidetavate tegude objektiivse

koosseisu.

35. Subjektiivsest küljest on tegemist tahtliku teoga. M. ja P. Helve on mõlemad

jahipidamisega tegelevad/tegelenud isikud. Nii on M. Helve pidanud jahti kusagil 12 aastat ja P.

Helve enne relvaloa aegumist 3-4 aastat. Seega nad olid teadlikud jahipidamise eeskirjadest.

Lastes hunti selleks keelatud ajal ja ilma jahiloata, pidid nad vähemalt seda möönma, et rikuvad

jahipidamisele kehtestatud reegleid. Kohtu hinnangul vastab mõlema isiku käitumine otsesele

tahtlusele KarS § 16 lg 3 mõttes.

36. M. ja Piret Helve täitsid eelnevaga JahiS § 50 ja 57 järgi kvalifitseeritud

väärteokoosseisud.

37. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud mõlema isiku osas puuduvad.

(II)

38. Menetlusaluste isikute kaitsja asus seisukohale, et rajakaamerate paigaldamiseks puudus

RMK luba ja isikuandmete töötlemiseks puudub õiguslik alus ning sellest tulenevalt ei saa

videosid tõendamisel kasutada. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab sedagi, et

Keskonnaagentuuril oli õiguslik alus kaamerate paigaldamiseks ning Keskkonnaamet võis neid

videoid kasutada süüteo tuvastamisel ja tõendamisel.

39. Tunnistaja W.B selgitas kohtuistungil, et videod on saadud SD-kaardilt, mis oli

rajakaameras. Rajakaamera oli paigaldatud riigimaale, eramaale ei paigaldata. Eesmärk oli

koguda teavet hundi pesakondade asukohtade kohta. Selle ala peal on kaameraid palju. Tema

need videod Keskkonnaametile andis, kuna tekkis kahtlus, et videotelt on näha mingi kahtlane

tegevus. Ebaseaduslikule tegevusele viitas see, et tegemist oli püssipauguga juunikuus ning

videotelt ei ole näha soku jalgu (nimelt oli soku jahihooaeg sel hetkel). Ta on 26 aastat selle

temaatikaga tegelenud. Edasi tema selle asjaga ei tegelenud, teavitas vaid Keskkonnaametit.

40. Kuigi W.B ütlustest on näha seegi, et on tavapärane, et videod kustutatakse ära, vaid

olulisemad asjad salvestatakse, selgitas tema, et just seetõttu edastas ta videod

Keskkonnaametile, et temale tundus tegemist olevat ebaseadusliku tegevusega. Kohus leiab, et

ainuüksi sellest, et tavapäraselt videod kustutatakse, ei saa teha järeldust, et olukorras, kus on

kahtlus mõne süüteo toimepanemise osas, ei ole võimalik videoid säilitada ning neid töödelda

süüteo tuvastamise eesmärgil.

41. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 6 lg 1 p-i e kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. VTMS § 2

kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi, kui väärteoemenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

42. KrMS §-st 152 tuleb seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks kriminaalmenetluseks

(seega ka väärteomenetluses). KrMS § 152 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluses on menetlejal

õigus töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja

kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele

pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi

saavutamiseks. Nimetatud sätte järgi on lubatud süüteomenetluses üleüldiselt õigus töödelda

isikuandmeid mh ka tõendite kogumiseks. Sealjuures tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena

isikuandmete kaitse seaduse § 13 lg 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse

õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. Kuivõrd JahiS § 65 lg 2 alusel on Keskkonnaamet

menetlusalustele isikutele etteheidetavate väärtegude osas kohtuväline menetleja, on

Keskkonnaamet samuti IKS § 13 lg 2 alusel õiguskaitseasutus.

43. IKS § 15 sätestab, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui

nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või karistuse

täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks. Korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 järgi

on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus,

kogu või isik. Keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määruse nr 47 Keskkonnaameti

põhimäärus § 1 lg 1 kohaselt on Keskkonnaamet Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab

riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. Sama määruse § 7 lg 2 p 6 järgi

korraldab Keskkonnaamet mh ka jahipidamisega seotud tegevust ning punkti 12 järgi teeb

riiklikku järelevalvet, ennetab ja menetleb süütegusid ning kohaldab riiklikku sundi. Nagu kohus

eelmises punktid märkis, siis Keskkonnaamet on kohtuväliseks menetlejaks JahiS § 50 ja 57

järgi kvalifitseeritavates süütegudes ning sellest tulenevalt ka korrakaitseorganiks.

44. KorS § 34 annab võimaluse töödelda isikuandmeid jälgimisseadustiku kasutamisega.

KorS § 34 lg 1 järgi politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan (nt

Keskkonnaamet) võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku. Kuigi antud asjas ei kasutatud rajakaamerat mitte sellel eesmärgil, et

tuvastada korrarikkujaid, jäi rajakaamera videote peale M. ja P. Helve poolt toimepandud

väärteod. Kohus leiab, et olukorras, kus sisuliselt oleks menetlejal õiguslik alus nimetatud

andmeid koguda (seda korrakaitselistel eesmärkidel), ei ole põhjendatud öelda, et kui väärtegu

jääb mingil muul eesmärgil kogutud videosalvestisele, siis tuleb väärteo toimepanemisest mööda

vaadata ja öelda, et seda tõendinda kasutada ei saa.

45. KrMS § 64 lg 1 sätestab nõuded, mil viisil tuleb tõendeid koguda. KrMS § 64 lg 1

kohaselt kogutakse tõendeid viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema

elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut

piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid

vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Kohtule teadaolevalt ei ole ükski

eelnimetatud viisidest olnud kasutuses, et koguda rajakaameraga tõendina videosalvestisi. Sellele

ei ole viidanud ka kaebuse esitajad.

46. KrMS § 64 lg 3 kohaselt, kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse

sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise

eesmärki. KorS § 34 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete

töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama.

Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse avalikku kohta paigutatud

teabetahvlit, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „VIDEOVALVE”.

Kohus möönab, et eelnimetatud nõue ei ole täidetud, sest Keskkonnaamet ei kogunud seda

tõendit iseseisvalt, vaid see tõend koguti Keskkonnaagentuuri rajakaameraga, millega teostati

suurkiskjate (täpsemalt hundi pesakondade – W.B ütlused) seiret. Samas ei tähenda tõendite

kogumine rikkumiste teel automaatselt seda, et kogutud tõendit ei ole võimalik kasutada süüteo

tuvastamisel/tõendamisel. Kohtu hinnangul ei saa pidada seda rikkumist oluliseks, kuna teave, et

metsades on rajakaamerad seirete teostamiseks, on avalik teave. Seda enam, et nii P. Helve kui

ka M. Helve on mõlemad tegelenud jahipidamisega, nad käivad seda konkreetset teed mööda

tihti ning peaksid olema ka teadlikud, et seiret tehakse. Seetõttu ei saa välistada olukorda, kus

süüteo toimepanemine jääb rajakaamera vaatevälja. Kohtu hinnangul tuleb igal õiguskuulekal

kodanikul arvestada, et süüte toimepanemine, eriti tänapäeva maailmas, võidakse jäädvustada.

Oluline siinkohal aga peaks olema see, et tõendi kogumine oleks jälgitav.

47. Seetõttu on kohtu hinnangul oluline, et rajakaamera paigaldamiseks ja seire teostamiseks

olid olemas õiguslikud alused. Keskkonnaagentuuri 3. augusti 2023. a vastusest

selgitustaotlusele (vt kaebuse lisa 8, kohtutoimik tl 41) on näha, et Viljandimaal Viljandi vallas

Kiini külas Õisu metskond 1 maaüksusele on paigaldatud Keskkonnaagentuuri rajakaamerad

ulukite seire eesmärgil keskkonnaseire seaduse § 4 lõike 4, jahiseaduse § 21 lõike 3,

keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja

allprogrammi täitmise nõuded ja kord“, keskkonnaministeeriumi 01.03.2019 käskkirja nr 1-

2/19/18, keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja

kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ ning keskkonnaministri 19.06.2015

määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimääruse“ § 6 punkti 7 ja 10 alusel avaliku ülesande

täitmiseks.

48. Kaitsja viitab sellelegi, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vastuskirja andmetel

nemad luba andnud ei ole kaamerate paigaldamiseks (vt kohtutoimik tl 37, lisa 6). Kohus juhib

tähelepanu sellele, et metsaseaduse § 43 lg-st 1 tuleneb, et riigimetsa majandab RMK. RMK

majandab metsa kui riigitulundusasutus, kuid see, et ta ühtegi luba ei ole väljastanud, ei tähenda,

et Keskkonnaagentuuril riigiasutusena ei ole lubatud paigaldada seirekaameraid riigimetsa.

Kuivõrd suurulukite seire on mh Keskkonnaagentuuri ülesandeks ning seda saab teostada

ennekõike metsas, s.o riigimetsas, on kohtu hinnangul õiguslik alus kaamerate paigaldamiseks

olemas, arvestades ka ülaltoodud õigusakte seire teostamise osas.

49. Kohtu hinnangul ei ole tõendi saamise jälgitavuses probleemi, kuna nagu ülaltoodud W.B

ütlustest näha on, siis videosalvestise andis ta Keskkonnaametile ning kohtuistungil kinnitas ta,

et tegemist on nende videotega ja videol oli tema. Selles ei ole ka vaidlust, et W.B

seirekaamerasse mälukaardi paigaldas ning videod Keskkonnaametile edastas. Ühtegi viidet

sellele, et videotega oleks manipuleeritud, samuti ei ole. Seetõttu leiab kohus, et kuigi on rikutud

ühte korrakaitseseaduses sätestatud nõuet, ei ole see selline rikkumine, mis tooks endaga kaasa

tõendi lubamatuks tunnistamise.

50. Menetlusaluste isikute kaitsja ei nõustu sellegagi, et läbiotsimisel saadud tõendeid on

võimalik kasutada. Kohtu hinnangul ei ole läbiotsimisel kogutud tõendeid menetlusõigust

rikkudes. Nii on olemas läbiotsimismäärus (tl 35-36), mis annab õigusliku alusel läbiotsimise

teostamiseks. P. Helve märkis läbiotsimisprotokollile, et ta ei viibinud teatud ruumide

läbiotsimise juures. M. Helve märkusi ei lisanud. Kuna tuvastatav on see, et M. Helve viibis

nende ruumide läbiotsimisel (kelder, relvakapp esikus), mida ta ise kohtus kinnitas ütlusi andes,

siis ei ole alust arvata, et P. Helve mitte viibimine nendes ruumides on rikkumine. Mõlemad

menetlusalused isikud on andnud läbiotsimisprotokollile allkirja ning ühtegi tõsiseltvõetavad

märkust kirja pandud ei ole, mis annaks aluse arvata, et läbiotsimine võib olla õigusvastane.

51. Kohtule on esitatud videod selle kohta, et Keskkonnaameti uurijad/menetlejad viibisid

läbiotsimisel XXX (M. ja P. Helve elukoht) mitmeid tunde enne seda, kui M. ja P. Helve või

nende poeg koos sõbraga koju jõudsid. Nii on esmalt videost (lisa 7) näha, et 13. juunil 2023

kella 17:27 ajal lahkuvad P. ja M. Helve kodust sõiduautoga Jaguar, registreerimismärgiga XXX

XXX. Kella 17:53 ajal saabuvad kaks Keskkonnaameti autot, kokku kuus inimest, kes on

ametiriietuses. Osa ajast on ametnikud kaamera vaateväljas, sh räägivad ilmselt naabriga

(naisterahvas koertega kella 17:59 ajal), osa ajast ei ole kõik ametnikud kaamera vaateväljas,

mistõttu võib arvata, et viibivad Helvede kinnistul. Video lõppeb kella 18:25 ajal, mil osad

ametnikud viibivad autode juures.

52. Läbiotsimisel viibinud ja seda juhtinud Keskkonnaameti ametnik K.Z selgitas, et kui nad

kinnistule kohale jõudsid, ei olnud seal kedagi. Ta käis seal ukse taga koputamas. Mingi hetk M.

Helve helistas K.Z-ile ja küsis, miks nad tema kinnistu peal on. Kõigepealt saabus M. ja P. Helve

poeg, siis käis tema korra ära. Seejärel tulid M. ja P. Helve. M. Helve ise selgitas, et

valvekaamerate järgi käis Keskkonnaamet nende kinnistul mitu korda, õhtul koju saabudes neid

ei olnud. Läbiotsimine tehti samal päeval.

53. Esmalt tuleb juhtida menetlusaluste isikute tähelepanu sellele, et valvekaamera videote

järgi saabuvad nende kinnistule Keskkonnaameti autod. Seega oli tegemist täiesti normaalse

kellaajaga, mil oleks alust arvata, et inimesed võivad kodus viibida. Kuivõrd M. ja P. Helve

saabusid koju alles hilisõhtul, sh teades, et Keskkonnaamet neid ootab (nägid seda kaamerast), ei

olnud võimalik ilma nende kohaloluta läbiotsimist teostada. Järelikult on ka etteheited

menetlustoimingu hilisele kellaajale alusetud. Nimelt on läbiotsimine menetlustoiming, mida

juba taktikaliselt ei ole võimalik teha nt järgmisel päeval, kui läbiotsimisele allutatavad isikud

võivad olla teadlikud, et nende suhtes võib menetlus käia. Nii olid menetlusalused isikud

teadlikud, et Keskkonnaamet nendega vähemalt rääkida soovib, kuid arvestades kuue ametniku

viibimist nende kinnistul, võisid nad arvata, et võib toimuda ka mõni menetlustoiming. Seega ei

olnud menetluslikult põhjendatud läbiotsimist edasi lükata järgmisele päevale.

54. Kuigi ametnikud viibisid tõesti kinnistul ajal, mil kedagi Helvede perekonnast kodus ei

olnud, ei ole siiski alust arvata, et nad teostasid juba eelnevalt ebaseaduslikult läbiotsimist.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et läbiotsimise käik on kajastatud läbiotsimisprotokollis ning seal

on välja toodud kõik asitõendid, mille Keskkonnaamet kogus ning millele tugineb ka

väärteootsust tehes. Seetõttu ei ole alust arvata, et leitud asitõendid on saadud kuidagi

ebaseadusliku tegevuse käigus. Asjaolu, et mõnest hoonest ei otsitud menetlusaluste isikute

hinnangul piisavalt põhjalikult, ei tähenda siiski seda, et sealt oli juba otsitud. Ühtegi

tõsiseltvõetavad argumenti ega tõendit enda aktiivse kaitseväite tõendamiseks menetlusalused

isikud esitanud ei ole.

55. Vaidlust ei ole selles, et üheks Keskkonnaameti ametnikuks, kes viibis läbiotsimisel ja

kogus proove/asitõendeid, oli L.P, kes on käesolevas väärteoasjas tunnistaja W.B elukaaslane ja

laste ema. Arvestades seda, et W.B andis Keskkonnaametile vaid tema poolt rajakaamerasse

paigaldatud mälukaardi ning edasisega ei tegelenud (sh ei osalenud sündmuskoha vaatlusel), ei

ole ühtegi põhjust, miks ei oleks L. P võinud olla Keskkonnaameti esindaja selles väärteoasjas.

Nii ei ole teadaolevalt (sellele ei ole ka viidatud) menetlusaluste isikute suhtes väärteoasja

algatamine ega nende karistamine mitte kuidagi seotud W.B ja/või L. Pi heaoluga. W.B mh

kinnitas kohtuistungil, et on ka ise jahimees olnud ning tema ja elukaaslane suhtuvad neutraalselt

jahipidamisse. Kohus nõustub sellega, et menetlus toiming peab lisaks sellele, et on õiguspärane

nii ka näima. Samas ei olnud L. P ainus isik kohapeal, veel viibis seal neli-viis ametnikku. Mida

täpselt L. Pile ette heidetakse, seda kaebusest tuvastada ei ole võimalik.

56. Etteheited seoses läbiotsimise läbiviimisega – korduvalt tubade läbiotsimine, isiklike

ruumide läbiotsimine, poiste üles ajamine, teatud relvade võtmine, selgituste puudumine –

jäävad samuti edutuks. Läbiotsimismäärus andis aluse otsida läbi kõik kinnistul olevad hooned,

seda täielikult – nii vannitoad, magamistoad kui ka muud ruumid. Lisaks on välja toodud, et

otsitakse tõenduslikku väärtust omavaid esemeid (määruse sisulises osas märgitud, et hundi liha,

nahka, muud tooret või sellele viitavaid muid tõendeid). Muudeks tõenditeks võivad olla

justnimelt nuga, relvad, andmekandjad, plastikust vann vms, mida sai ametnikud seostada hundi

küttimisega või mis võiksid omada tõenduslikku väärtust. Seetõttu ei saa välistada ühtegi

majapidamises olevat ruumi. Kohus möönab, et korduv kappide või tubade vaatamine

läbiotsimise käigus ei ole efektiivne ning Keskkonnaamet oleks pidanud oma tööd paremini

korraldama, kuid see ei anna alust läbiotsimise kui terviku õigusvastaseks tunnistamiseks.

Läbiotsimismääruses on ka kirjas seegi, millise kaliibriga relva otsitakse ning sellest tulenevalt

võeti kaasa ka vastavad relvad (ei olnud mõtet kõiki võtta). Kahtlemata on ebameeldiv, kui

hilisel õhtutunnil üles aetakse või otsitakse isiklikke asju läbi, kuid tegemist on

menetlustoiminguga ning nagu ülal kohus märkis, siis hiline kellaaeg oli tingitud mh sellest, et

M. ja P. Helve alles hiliusõhtul koju jõudsid.

57. Mis puudutab läbiotsimismääruse ja läbiotsimise käigu kohta selgituste andmist, siis M.

Helve ütlustest on näha, et neile anti läbiotsimismäärus lugemiseks ning kui nad autost väljusid,

siis öeldi, et alustavad läbiotsimisega. P. Helve sõnul anti neile mingi paber, aga tema seda

lõpuni ei lugenud, sest ei saanud midagi aru, mis toimub. Eelnevast on näha, et P. Helve ei

tundnud ise suurt huvi selle vastu, millega on tegemist. M. Helve ütles kohtuistungil, et temale

tehti ettepanek läbiotsimismääruses märgitud asjade väljaandmiseks, kuid temal ei olnud midagi

anda. Samuti vastas kohtule, et ta sai aru, miks läbiotsimist tehakse, selgitati, et hundiga seoses

vms. Kohtu hinnangul said M. Helve ja P. Helve aru, et nende kinnistul teostatakse läbiotsimist,

M. Helve kinnitas kohtu arusaamist ning P. Helve oli ise passiivne, kui ei lugenud isegi määrust

läbi. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjust ametnikele etteheiteid teha.

58. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selleski, et proovide või asitõendite liikumine ei

olnud jälgitav. Nii on näha nii sündmuskoha vaatluse protokollist, läbiotsimisprotokollist,

asitõendite vaatlusprotokollidest kui ka ekspertiisiaktidest (sh fototabelist), et võetud proovid on

pakendatud, neil on peal arusaadavad sildid ning kirjas on seegi, kust kohast on vastavad proovid

võetud ja millisest kohast saadud. Erinevate dokumentide juures on ka fotod kinnistest

pakenditest, sh nt Soomes tehtud ekspertiisiakti juures. Seetõttu ei ole alust arvata, et proove või

asitõendeid on kuidagimoodi rikutud või nende liikumine ei ole olnud piisavalt jälgitav. Ühtegi

tõsiseltvõetavat asjaolu, miks peaks mingi probleem olema, menetlusalused isikud ega nende

kaitsjad esitanud ei ole. Seetõttu jääb sellekohane argument edutuks. Kohus leiab, et

olemasolevad tõendid viitavad sellele, kus võeti proovid, millised proovid võeti ja mis ajal ning

mis nendega edasi tehti.

59. Kaitsja ei nõustu sellegagi, et ekspertiisid on tehtud Soome Vabariigis ning tema

hinnangul ei ole tegemist usaldusväärsete ekspertiisidega, sh ei ole ekspertiisi aluseks kasutatud

kirjandus mõeldud hundi DNA-määramiseks, vaid hübriidide.

60. KrMS § 95 lg 4 võimaldab teha ekspertiisi ka välisriigi ekspertiisiasutuses ja kasutada

menetlejal saadud eksperdiarvamust tõendina. Seega ei ole välistatud ekspertiisi tegemine

välisriigis. Kohus märgib siinkohal, et asjaolu, et Eesti Vabariigis sellist liike ekspertiise ei teha,

ei tähenda, et looma DNA-d ei ole võimalik määrata või hundi isendit kindlaks teha. Nii on

tõenäoliselt palju ekspertiisiliike, mida nii mõneski riigis kas tehakse või vastupidiselt ei tehta.

See ei välista aga Soomes tehtud ekspertiisi õiguspärasust.

61. Mõlemad eksperdid on välja toonud enda varasema kogemuse, meetodite kirjelduse ja

kasutatud materjalid. M. Lile on saadetud eksperdi õigused ja kohustused ning ekspertiisiakti on

ta allkirjastanud. H. J on allkirjastanud, et temale on selgitatud ekspertide õigusi ja kohustusi

ning hoiatatud teadvalt valearvamuse esitamise eest. Kohtu hinnangul ei saa võrrelda

Kohtuekspertiisi Instituuti teistes riikides asuvate asutustega, kuna asutused ei pea kandma sama

nime ega olema suunatud ainult ekspertiiside tegemisele. Seda enam, et ka Eesti Vabariigis saab

teha Kohtuekspertiisi Instituudi väliselt ekspertiise. Kohtu hinnangul on kõik eeldused ekspertide

ja teostatud ekspertiiside osas täidetud.

62. Mis puudutab seda, et kasutatud on uurimismeetodit, mis on kasutusel olnud hundi

hübriidide tuvastamisel, siis kohtu hinnangul ei välista see mitte kuidagi samadel meetoditel

hundi isendi tuvastamist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et hübriidide tuvastamiseks peab olema

võimalus neid mh eristada ka huntidest (kes ei ole hübriidid). Ekspertiisiakti lisast on näha seegi,

et määratakse tõenäosused, et tegemist on hundi, koera või koer-hunt hübriidiga. Seega ei ole

kaitsja sellekohane argument piisav, et ümber lükata alusmaterjalide sobivust.

63. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et asjas ei esine menetlusõiguslikke rikkumisi, mille

alusel tunnistada menetlustoiming või tõend lubamatuks ja õigusvastaseks.

(III)

64. JahiS § 50 järgi karistatakse jahiloata jahipidamise eest rahatrhaviga kuni 200

trahviühikut või arestiga. JahiS § 57 järgi karistatakse keelatud vahendiga, keelatud viisil,

keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või

arestiga.

65. Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet karistas nii M. Helvet kui ka P. Helvet

rahatrahviga 200 trahviühikut, s.oo 800 eurot. Kohtuvälise menetleja hinnangul panid isiku

toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning sellest tulenevalt mõistis

Keskkonnaamet menetlusalustele isikutele ühe karistuse KarS 63 lg 1 alusel. Kohus nõustub

sellega, et menetlusalused isikud panid toime ühe teo ning see vastab kahele erinevale

väärteokoosseisule. Nii küttisid M. Helve ja P. Helve hundi ajal, mil ei olnud hundijaht lubatud

ning samas ei olnud neil ka jahiluba selleks. Kõrvaltvaataja hinnangul oleks tegemist ühe teoga.

66. KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellises olukorras mõista üks karistus seadusesätte alusel,

mis näeb ette raskeima karistuse. Mõlema teo eest mõistetav raskeim karistus on sama. Kohus

nõustub sellegagi, et karistus on mõistetud JahiS § 50 järgi. Küll ei nõustu kohus karistuste

suurustega.

67. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

68. P. Helve on varasemalt karistamata isik, mistõttu on ta senise elu suutnud käituda

õiguskuulekalt. Tegemist on tema esimese süüteoga. Karistust kergendavad ja karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. P. Helve oleks pidanud järgima jahipidamise nõudeid, millest

tema oli teadlik, kuna oli juba varasemalt mitu aastat jahti pidanud. Kuigi keskkonnale on

tekitatud kahju summas 1000 eurot, ei saa pidada P. Helve süüd niivõrd suureks, et see tingiks

seaduses sätestatud maksimaalses määras rahatrahvi mõistmise.

69. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada P. Helvele mõistetud rahatrahvi ning karistada

teda JahiS § 50 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

Nimetatud summa on kooskõlas tema süü suurusega ning arvestab P. Helve isikut. Samuti on

kohtul alust arvata, et mõistetav karistus täidab ka karistuse mõistmise eesmärke ning ei ole alust

arvata, et P. Helve jätkab õigusvastase eluviisiga.

70. M. Helve on samuti varasemalt karistamata isik, mis temagi osas näitab, et ta on

varasemalt suutnud käituda õiguskuulekalt. Tegemist on tema esimese süüteoga ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Helve oleks pidanud järgima jahipidamise

nõudeid, millest tema oli teadlik, kuna tegemist on kogenud jahimehega (ca 12 aastat jahti

pidanud). Kohus peab siingi möönma, et keskkonnale on tekitatud kahju 1000 eurot. Samas ei

ole M. Helve süü suurem kui P. Helve oma ning temagi puhul ei ole põhjendatud mõista

karistuseks rahatrahv maksimaalmääras.

71. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada M. Helvele mõistetud rahatrahvi ning karistada

teda JahiS § 50 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

Nimetatud summa on kooskõlas tema süü suurusega ning arvestab M. Helve isikut. Samuti on

kohtul alust arvata, et mõistetav karistus täidab ka karistuse mõistmise eesmärke ning ei ole alust

arvata, et M. Helve jätkab õigusvastase eluviisiga.

(IV)

72. Väärteoasjas on menetluskuludeks ekspertiisikulud (tulirelva-, ja kaks DNA-ekspertiisi),

mille kulu on kokku 4076,25 eurot. Nimetatud kulu tuleb menetlusalustel isikutel tasuda.

73. Lisaks sellele esitas menetlusaluste isikute kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on mõlemal menetlusalusel isikul tekkinud väärteomenetlusega kulu 4458,85

eurot. Sellest tulenevalt palub kaitsja P. Helvele välja mõista Eesti Vabariigilt 4458,85 eurot ja

M. Helvele samuti 4458,85 eurot. Lisaks palutakse välja mõista viivis.

74. KrMS § 38 lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses /…/ ja

menetluskulude arvestamisel /…/ kriminaalmenetluse sätteid. Kuivõrd kohus jättis M. ja P.

Helve suhtes otsuse muutmata, mis puudutab toimepandud väärtegusid, siis tuleks jätta kõik

menetluskulud kaebajate enda kanda. Samas, arvestades mõistetud karistust ning seda, et kohus

pidi selles osas otsuse tühistama, on põhjendatud osa (küll väike osa) menetluskuludest jätta

Eesti Vabariigi kanda ning mõista see kaebajatele Eesti Vabariigilt nende kasuks välja.

75. Menetluskulude nimekirja järgi on kaitsja(d) teinud tööd kokku 55,45 tunni ulatuses.

Sealjuures on märgitud, et esindajad viibisid seitse tundi istungil. Kohus selles osas teeb

paranduse ning märgib, et kokku kestis istung 3 tundi 34 minutit (3,57 tundi), seega oli töötunde

kokku 52,02 tundi. Tunnihinnaks on 110 eur/h + km. Kohus leiab, et tunnihind on põhjendatud

ning ei ole üleliia kallis.

76. Kohus ei pea vajalikuks hinnata terve menetluskulude summat, kuna suuremas osas jääb

see menetlusaluste isikute endi kanda. Arvestades seda, et kohus rahuldas nende kaebuse

võrdlemisi väikeses osas, on põhjendatud jätta menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda 400 eurot

(sh käibemaks) ühe isiku kohta. Ülejäänud menetluskulud jäävad M. ja P. Helve kanda.

77. Taotlus viiviste väljamõistmiseks jääb rahuldamata, kuna viivise väljamõistmiseks

puudub seaduslik alus, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja

mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav (vt RKKKo 25.

oktoober 2024 kriminaalasjas nr 1-23-1658, p 12).

(V)

78. Kokkuvõtvalt tühistab Tartu Maakohus Keskkonnameti 8. juuli 2024. a otsuse

väärteoasjas nr 940023000567 osaliselt, s.o M. ja P. Helvele mõistetud karistuste osas. Kohus

teeb uue otsuse, millega karistab mõlemat isiku KarS § 63 lg 1 alusel JahiS § 50 järgi

rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus

muutmata. Kohus mõistab mõlema isiku kasuks Eesti Vabariigilt välja menetluskulude katteks

400 eurot (sh käibemaks). Taotlus viiviste väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Ülejäänud

menetluskulud jäävad P. Helve ja M. Helve enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sandra Kallas

kohtunik