2-23-1544/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1544

Tsiviilasi

E.H (E.H) hagi D.H vastu 20 000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E.H (isikukood XXX), lepingulised esindaja

Erkki Evart ning Aslan Liivak

Kostja D.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Indrek Kukk

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

Kohtuistungid 25.10.2023; 04.12.2024

2. Välja mõista D.H-lt E.H kasuks 20 000 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-23-1544

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja seisukohad

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled kooselu 2013 suvel ja 2014 alustati ühise maja

ehitamise planeerimist xxx. Selle nimel tegutsesid pooled ühiselt aastate pikkuse kooselu

vältel, panustades mõlemad nii rahaliselt kui ka töö, oskuste ning teadmistega.

Hageja töötas 2016 kuni 2017 Austraalias ja kogus 46 646,87 eurot, mida kasutati osaliselt maja

ehitamiseks. Poolte ühise tegevuse tulemusel valmis 250 ruutmeetri suurune maja aadressil XXX-i,

katastritunnusega xxx.

Kostja sai ehitusloa 01.03.2018, ehitamisega alustati 03.07.2018. Ehitisregistri andmetel paiknevad

lepingu esemel järgmised ehitised: üksikelamu (ehitisregistri kood xxx) ehitisealuse pinnaga 178 m2,

ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 01.03.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018

on väljastatud ehitisteatis, kuid kasutusloa või kasutusteatise väljastamise kohta elektroonilises

ehitisregistris andmed puuduvad; puurkaev (ehitisregistri kood xxx) ehitisealuse pinnaga 0,1 m2,

ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 22.05.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018

on väljastatud ehitisteatis (dtl 321).

Hageja töötas maja ehitusel koos kostjaga kuni kooselu lõppemiseni ja tegi seal erinevaid töid.

Kooselu lõppemisel oli majas valmis saanud köök, I korruse põrand ning ostetud vannitoa plaadid

ning pahteldatud/viimisteletud terve esimene korrus. II korrus oli välja ehitatud aga viimistlemata

(ehk kipsseinad püsti - valmis pahteldustöödeks ning nö vahepõrand maas). Hageja arvestuste

kohaselt panustasid pooled elamu ehitusesse ühiselt kuni 87 726 eurot (dtl 55-59, 64- 65, 182-185).

Valminud eramu on kostja, kui kinnistusraamatusse kantud kinnistu omaniku ainuvalduses- ja

kasutuses.

3. Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga, millega pooled

otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemise tõttu 2020 aasta

märtsis, millal pooled kolisid lahku ja kostja keelas hagejal majja sisenemise ja enda panustatud osa

kasutamise. Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda

oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud töö ja materjal) selle hüvitamist.

Rikutud kohustuseks on takistus saada kasutuseelist ühiselt ehitatud majast, samuti ei ole hüvitatud

seltsingu lõpetamisest tulenev võlgnevus 29 393 eurot.

Kostjal on võlgnevus hageja ees, millest tulenevalt on tekkinud maksmata aja eest viivis, samuti

kahjuna on käsitletav kasutuseelis majas elukoha näol, mis vabastanuks hageja eluruumi üürimisest.

Seltsingu lõppemisel hagejale panuse tagasi maksmata jätmise tõttu on hageja jäänud ilma rahalistest

vahenditest, mis võimaldaks tal soetada endale eluase ning on seetõttu pidanud üürima endale elamist.

2-23-1544

Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse

tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud töö osas) selle hüvitamist.

4. Üüri pealt kokku hoides, võttis hageja majaehituse ajaks elamiskulud enda kanda ja pooled

asusid elama hageja isa majja A.

5. Ehitusmaterjal soetati maja ehituseks läbi X OÜ. Enamus tehinguid tehti sularahas, mis hageja

oma kontolt maja ehituse jaoks eraldas kostjale või tasus otse. Pangakonto väljavõttes on näha ka

suuremad sularaha väljavõtmised, mis läksid ehitusmaterjali ostmiseks (dtl 7896).

6. Hagejal on arved, tehtud fotod neist ning hageja ülesandeks oli ka maja eelarvet koostada,

arvestamaks ehitamiseks võimalusi (dtl 29–76).

7. Kostja võttis majaehitusega seonduvalt laenu oma tööandjalt M OÜ. Hageja tasus ka need

seoses majaehitusega võetud laenumaksed kostja eest kostja tööandjale M OÜ kokku summas 17 000

eurot (dtl 8-11000 eurot ja dtl 9-6000 eurot). Tasus ka elektriarved majaehitusega seonduvalt summas

2000 eurot (dtl 10) ja 1958.19 eurot (dtl 11). Kokku 3958,19 eurot.

Hageja organiseeris ka puitmaterjali (prussid), paludes selleks oma isa E E.H abi, kes oma metsas

kasvatatud puud saagis maha, lasi need mõõtu lõigata saekaatris ning loovutas kostjale maja

ehitamiseks. Prussidest sai tehtud kelp, katus ja II korruse vaheseinad. Saematerjali väärtus

hinnanguliselt 10 000 eurot.

Kokkuvõttes juba üksnes majaehitusega seonduva laenu tagasimakse ja elektriarvete tasumise põhjal

on hageja majaehitusele kulutanud 20958,19 eurot. Täiendav kulu nähtub erineva ehitusmaterjali

ostmisest ning arvestustest.

8. Hageja on teinud U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks järgmised panused ja

kulutused:

-

E AS arve nr 0409695 summas 2806,86 eurot (väljastatud 17.04.2019 B P OÜ nimele, kaup-

Baurock sillus, alus (dtl 44);

-

E AS arve nr 0401673 summas 5337,38 eurot (väljastatud 03.04.2019 B P OÜ nimele, kaup-

Baurock Pl.Ecoterm Plus 32 tk, jne (dtl 63);

-

E AS arve nr 0407973 summas 3885,07 eurot (väljastatud 15.04.2019 B P OÜ nimele, kaup-

Baurock Pl.Ecoterm Plus 32 tk, jne, (dtl 67);

-

E AS arve nr 0401673 summas 5337,38 eurot (väljastatud 03.04.2019 B P OÜ nimele, kaup-

Baurock Pl.Ecoterm Plus 1056 tk, alus jne, (dtl 189);

-

E AS arve nr 0409695 summas 2806,86 eurot (väljastatud 17.04.2019 B P OÜ nimele, kaup-

Baurock Pl.Hard 48 tk, alus jne, (dtl 190);

-

E AS arve nr 0807366 summas 1068,93 eurot (väljastatud 14.08.2019 B P OÜ nimele, kaup-

klaasvill, 80 leht, (dtl 306);

-

Maksekorraldus 25.06.2020 summas 11 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen”.

(dtl 8);

-

Maksekorraldus 04.03.2021 summas 6 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen”. (dtl

9), st kostja on hagejale tagastanud 11 000-st eurost 5000 eurot, võlg ilma intressi ja viiviseta

senini 6000 eurot;

-

Elektriarved kostja kinnistu eest Eesti Energia, 10.10.18, 22 eurot, kanne 531 (dtl 93);

-

Maksekorraldus Eesti Energia AS 09.10.2018 summas 2000 eurot (dtl 10)

-

Maksekorraldus Eesti Energia AS 03.06.2019 summas 1 958.19 eurot (dtl 11)

-

Hageja poolt tehtud maksed tema arvelduskontolt: V OÜ 13.06.2018, 151,20 eurot (mk 3

2-23-1544

383), 01.04.2018 D T, 125,82 eurot (mk 293), AS E kauplus 5,11 eurot, 1,51 eurot,

28,00 eurot, 68,39 eurot (mk 121), 215,20 eurot (mk 147), K R (mk 42,90 eurot), (dtl 78-96);

Lisaks on pooled esitanud kohtule terve rea arveid, kus tasutud on peamiselt sularahas, millest hageja

poolt on esitatud järgmised arved (lisade rohkuse ja osade lisade mitteselguse tõttu ei ole nimekiri

lõplik:

-

E T, arve 59047, summa 80,64 eurot, 05.09.2019, armatuur (dtl 70);

-

E T, arve 49992, summa 120,96 eurot, 16.07.2018, armatuur (dtl 75);

-

E AS arve 19.04.2020, 57,00 eurot;

-

K R 13.04.2019, 185,65 eurot (dtl 147);

-

K R, 66,99 eurot, 28.04.2019;

-

K R 28.04.19, 139,85 eurot;

-

K R 13.04.2019, 38,28 eurot (dtl 148);

-

E AS arve 27.03.2020, 83,52 eurot;

-

B G AS arve 26.03.2020, 49,99 eurot;

-

E AS arve 18.04.2020, 42,03,03 eurot;

-

E AS arve 18.04.2020, 26,38 eurot (dtl 149);

-

E AS arve 01.07.2020, 11,39 eurot;

-

B G AS arve 10.09.2020, 123,16 eurot;

-

B G AS, 2,44 eurot;

-

E AS arve 16.07.2020, 18 eurot (B OÜ);

-

B G AS arve 24,95 eurot (dtl 152);

-

D arve, 39, ??,

-

E AS arve 19.11.2020, 46 eurot;

-

E AS arve 19.11.2020, 58,27 eurot (dtl 153);

-

E AS arve 04.12.2020, 6,75 eurot;

-

E AS arve 04.12.2020, 11,38 eurot;

-

E AS arve 26.11.2020, 62,00 eurot (B OÜ);

-

E AS arve 30.11.2020, 68,94 eurot (B OÜ);

-

E AS arve 30.11.2020, 88,40 eurot (B OÜ) (dtl 154);

-

E AS arve 04.12.2020,17.07.2019, 37,81 eurot (ülejäänud kolm arvet halvasti loetavad,

(dtl 155);

-

E T, arve, summa 120,96 eurot, 16.07.2018, armatuur (dtl 156).

9. Kostja on samuti esitanud rea arveid, mis on tasutud sularahas (vt peamiselt digitoimik

leheküljed alates 520-556).

10. Kui kostja väidab, et hageja kasutas ehitusmaterjali muudel objektidel, siis tuleb kostjal selle

kohta esitada tõendid, mitte kasutada üldsõnalisi vastuväiteid. Hageja poolt on tõendatud, et

ehitusmaterjale kasutati hageja kinnisasjal asuva elamu ehitamiseks. Kui kostja väidab, et ta maksis

ostetud ehitusmaterjalide eest hagejale raha tagasi, siis ei ole kostja neid väiteid tõendanud,

tunnistajate ütluste võtmist ei ole ta siin taotlenud, mis teeb vastavad väited väheusutavaks.

11. Hageja peamised nõuded tulenevad kostja laenulepingu eest tasumisest (kostja eest laenu

makstud 11 000, kostja tagastanud sellest 5000, kostja võlg 6000 eurot), vastav laen võeti kostja poolt

maja ehitamiseks, kostja eest tasutud elektriarved summas 3980,19 eurot, kostja eest sularahas

tasutud arved, kus tehingus ostjaks oli X OÜ (kokku summas 21242,48 eurot). Kuna pooled ehitasid

U kinnistul paiknevad eluhoonet koos, siis jooksvalt tasuti ka väiksemaid arveid, mistõttu ongi antud

2-23-1544

toimikus hulgaliselt selliseid arveid, mis on tasutud sularahas. Osad sellised sularahas makstud arved

on tasutud kostja poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui

pooled seda eraldi ei tõenda. Kuna selliste arvete tasumist on keeruline tõendada, siis tuleb asuda

seisukohale, et sularahas tasutud arved on tasutud poolte poolt võrdselt. Kostjal on alati võimalus see

väide ümber lükata esitades tõendid, et kõik sularahas makstud arved on tasutud üksnes kostja poolt.

Siin tuleb vaadata ka seda, millal hageja on võtnud raha oma kontolt välja, mistõttu selle perioodi

sularahaarved on seostatavad, vt (dtl 304-305). Eeltoodust on hageja nõue 20 000 eurot realistlik ning

seda võib isegi vaadata kui kompromissi (tegelikkuses tema poolt kantud kulutused on suuremad),

siiski ei soovi hageja oma nõude summat muuta (käesolevaga ei ole see hagejal plaanis).

12. Iseenesest võib kostja keelduda omapoolsete tõendite esitamisest, kuni hageja on täitnud oma

tõendamiskohustuse. Hageja esitas tõendid koos hagiga, hiljem alles 10.11.2023. Kostja esitas

omapoolsed tõendid 31.01.2024. TsMS näeb ette, et kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu

tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

Hagejal on võimalik esitada tõendeid vähemalt kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitas tõendid

10.11.2023, st.peale 25.10.2023 peetud istungit ja kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu. Kui

kostja on esitanud vastuväited seltsingulepingu olemasolu vastu ja jätkuvalt “ei saa aru”, milles nõue

seisneb ja välistab hageja kulutusi kostja ainuomandis olevale ehitisele (hageja panus), siis on kostja

kohustus tõendada, et kostja on üksi oma jõududega Rae vallas V, Us asuval kinnistul paikneva hoone

ehitanud. Kostja on küll esitanud kohtule hulgaliselt tõendeid, millest aga ei nähtu, et kostja oleks

iseseisvalt kõik kulutused teinud. Veelgi enam, hinnates tõendeid, võivad kostja kulutused, mis on

tõendatud, olulisemalt väiksemad, kui eeldatav hoone lõplik ehitushind (hageja hindab maja

ehitusmaksumuseks 120 000 eurot materjalikuluna, kostja näitab kulude maksumuseks 124 733,66

eurot).

13. Hageja hinnangul ei ole osad kostja esitatud dokumendid asjakohased ja koormavad

kohtutoimikut mittevajalikult. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistule Rae vallas V, U on ehitatud

elumaja, mistõttu ei ole vajalik kogu projektidokumentatsiooni esitamine alates ehitusloa taotlusest

(nähtav ehr.ee, lisa 1), geodeetiliste uurimistööde aruanne (vaidluse ese ei ole sellega seotud, piisaks,

kui kostja tõendab, et ta on vastava uuringu eest tasunud), mistõttu teeb hageja ettepaneku vaadata üle

kostja esitatud tõendid ja kõrvaldada toimikust tõendid, mis ei ole oluliselt seotud käesoleva

vaidlusega. Sama kehtib ka puurkaevulepingu kohta (dtl alates 391), köögimööbli joonised (dtl 410),

akende hinnapakkumine (dtl 416), F pakkumine (dtl 427), A G hinnapakkumine (jääb selgusetuks,

kust kostja siis uksed, aknad tellis, (dtl 441).

14. Kostja on esitanud laenulepingu (dtl 379), mille järgi kostja oleks nagu saanud laenu T K

17.01.2020 laenulepingu alusel sularahas 35 500 eurot, mida laenuvõtja kinnitab oma allkirjaga.

Puudub info selle kohta, kui palju kostja laenu sai, samas on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek 40

000 eurot T K kasuks, mis on tänaseks kustutatud. Kuigi laenu saamist võib möönda, siiski ei ole

tõendatud, kui palju kostja laenu sai ja kui palju ta tagasi maksis, puudub ka seos saadud laenu ja

majaehituse vahel, kostja ei ole seda otseselt välja toonud. Koos tõendiga esitatud

menetlusdokumendis on kostja väitnud, et võttis laenu 64 000 eurot ja maksis selle kõik ka tagasi,

hagejale jääb see väide selgusetuks. Hageja palub kostjal seda väidet tõendada, kohtutoimikus on vaid

29.07.2021 makse 28 500 eurot R OÜ-le (kuulub T K).

Kostja väidab, et ta tasus puurkaevu projekti eest ja puurkaevu eest 840 eurot ja 1400 eurot, kuid

toimikus on vaid üks maksekorraldus summas 500 eurot (dt 383).

Kostja on esitanud liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu Eesti Energia poolt, arve (dt 399),

kuid ei ole esitanud tõendeid vastava arve tasumise kohta (eeldatavalt on selle eest tasunud hageja).

2-23-1544

Kostja on esitanud köögimööbli, akende, uste, katuse, Bauroc pakkumise, ka mõned arved, kuid ei ole

tõendanud, et ta on nimetatud kulud kandnud.

Leheküljega 426 viitab kostja, et on ostetud fermid T , aga kui vaadata arvet ning planeeringut siis on

sealt selgelt näha, et tegemist oli T ostetud vahelae fermidega mitte katusega (nähtavalt selgelt

leheküljel 435, mis on ostetud T ).

Kostja jätkates paljasõnalist tõendamist jätab enamuses osas kulud tõendamata. Hageja küll usub, et

kostja on osaliselt paljud neist kuludest tänaseks päevaks ka kandnud, kuid need on seni tõendamata.

Hageja on selgitanud, mis olukorras oli hoone, kui poolte kooselu lõppes, hageja on selle kohta

esitanud ka video.

Kokkuvõtlikult on kostja poolt vaid osaliselt tõendatud maja ehitamisega seotud kulude kandmise.

Selle tõttu ei ole ka tõendatud, et kostja on peaasjalikult kandnud suurema osa ehitamisega seotud

kuludest või kõik kulutused (nagu hageja mõistab kostja seisukohast), tõendamata on kostja väide, et

kostja on kandnud kulutusi kokku 124 733,66 euro eest, st kõik väljatoodud kulud (kostja vastus

04.12.2023, p 11) on kandnud kostja. Mistõttu jällegi on nii tõendatud ja on ka eluliselt usutav, et osad

kulud võttis enda kanda hageja, kes soovis koos kostjaga ehitada neile ühise kodu, kuhu asuda elama

ja sellest tulenevalt panustas oluliselt maja ehitusse, kostja poolt esitatud tõendid ei lükka seda väidet

ümber ja ei tõenda seda, et vaid kostja on kandnud kõik hoone ehitamisega seotud kulud, küll näitab,

et kostja on seda teinud osaliselt ja eeldatavalt peale kooselu lõppemist hagejaga üksinda kandnud

osad kulutused

(nii on seatud 28.07.2021 kandeavalduse alusel kostja kinnistule hüpoteek summas 72 500 eurot

Hüpoteegipank AS kasuks, millest ilmselt on kantud hilisemad maja valmimiseks vajalikud kulud,

võib olla tasutud osaliselt laen T K ).

15. Alternatiivselt palub hageja rahuldada tema nõue alusetu rikastumise sätete alusel.

Kui kohus peaks leidma, et seltsingulepingu rakendamiseks puudub alus, siis järelikult puudus poolte

vahel leping, hagejal on õigus esitada lepinguväline nõue kostja vastu sh alusetu rikastumise alusel, st

kostjal puudus seaduslik ja lepinguline alus saadut hagejalt vastu võtta, kui kostja ei tõenda

vastupidist. Hageja nõude lahendamiseks peab olema selge pooltevaheliste õigussuhete

kvalifikatsioon ning see, millises ulatuses oli hageja sooritus alusetu. Hageja on esitanud vastavad

tõendid, kui kostjal ei ole mingit seaduslikku alust (leping või muu alus) neid kulutusi vastu võtta,

siis on ta hageja arvel alusetult rikastunud ja peab saadu tagastama. Kostja saab tõendada, et hageja ei

teinud neile alusetuid sooritusi, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud

võlasuhe, millest tulenevalt kostjatel on õigus raha saada ja nad ei pea seda tagasi maksma.

Käesolevaga ei ole kostja selliseid vastuväiteid esitanud, misläbi palub hageja kohtul kaaluda

alternatiivselt hageja nõude rahuldamist alusetu rikastumise sätete alusel.

Kui VÕS § 1028 eeldused on täidetud ning kostja ei saa tugineda rikastumise äralangemise

vastuväitele, saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 1032 lg 2 alusel saadu väärtuse hüvitamist. Hageja ei

saa nõuda kostjalt VÕS § 1032 lg 1 kohaselt tagasi saadut ja sellest saadud kasu, sest saadu

väljaandmine ei ole võimalik. Hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel on 20 000 eurot, kui

kohus ei rahulda hageja nõuet seltsingulepingu sätete alusel.

Hagejale jääbki arusaamatuks, kas kostja võtab omaks, et maja on ehitatud osaliselt hageja raha eest,

või vaidlustab selle täies ulatuses, kuigi hageja on vastavat asjaolu korduvalt tõendanud. Kui kostja

vaidlustab hageja panuse ulatuse, siis ei ole ta esitanud tõendeid, et ta oleks samuti maja ehitusse

panustanud vaid üksi.

2-23-1544

Hageja on esitanud tõendeid, et on panustanud maja ehitusse isiklikult nii tööga kui ka materjalide

ostmisega (sh on kostja kontole üle kantud rahasummasid, kui ostetud kostja kinnistul asuva hoone

ehituseks materjale).

16. Kui kohus ei rahulda hagi seltsingu või alusetu rikastumise sätete alusel, siis palub hageja

kohtul kaaluda võimalust, kas tegemist võib olla ka kulutuste hüvitamise nõudega VÕS §

1042 lg 1 järgi kui kohus on tuvastanud, et pooled ehitasid kostja kinnisasjale ühiselt maja, ka

kandsid sellega seoses kulutusi sh panustasid ühiselt maja ehitusse. Hageja hinnangul on

materiaalõiguse normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud välja toodud ja tõendatud.

Kostja kinnistul asuvale elamule hageja poolt tehtud kulutused on kostja jaoks kasulikud kulutused.

Elamu ehitus tühjale maale oli kinnistu omaniku huvides ja on tõstnud ka oluliselt kinnistu väärtust.

Käesolevaga on kostja asunud oma kinnistut müüma, müügihind on 340 000 eurot, eeldatavalt käib

kostjale maja valmis ehitamine üle jõu. Seega on kostja rikastunud hageja arvel, mis kulus maja

ehitamiseks.

Kostja rikastus selle summa võrra, mis kuluks tal juba tehtud ehitustöödele, ehitusmaterjalidele. Kuna

ehitis on kinnistu oluline osa, mida ei ole võimalik kinnistult hageja tehtud kulutusi ära võtta, tuleb

kinnistule tehtud kulutuste eest mõista hagejale välja hüvitis 20 000 eurot.

Kulutuste hüvitamise nõue tekkis ajal, mil kostja võttis ehitise enda ainukasutusse ja keelas hagejal

seda kasutada. Tegemist on kinnistu omanikule kasulike kulutustega.

17. Hageja nimetab alternatiivse nõude alusena ka käsundita asjaajamist VÕS § 1018 järgi.

Kostja seisukohad

18. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

19. Kostja hinnangul on hagiavaldus koostatud niivõrd arusaamatult, et kostjale jääb

mõistetamatuks, mille alusel tema vastu üldse nõue esitatud on ning millega see on sisustatud.

Täielikult jääb selgusetuks, mida peaks kohus või kostja välja lugema hageja kontoväljavõttest

19 lehel, seostamatutest arvetest ning hageja ja kolmandate isikute vahelisi tehinguid

kajastavatest dokumentidest. Kostjal puudub seos vastavate tehingutega.

Kostja saab aru, et hageja lõppeesmärk on saada 20 000 eurot ja menetluskulude kindlaksmääramist.

20. Kostja vaidlustab hagejaga kooselu ja ühise tahte majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara)

kestvaks loomiseks. Kostja selgitab, et ka abieluväline kooselu ei tekita poolte vahel võlasuhet VÕS §

2 tähenduses ning eelduslikult ei ole tegu võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lõike 1 tähenduses.

21. Kostja vaidlustab ehitamise väite.

22. Hagiavaldusest tuleneb nagu hageja nõuaks kostjalt kasutuseeliste tasumist. Pooled ei vaidle

asjaolu üle, et hageja ei ole kinnistu kaasomanik. Kostjale on ebaselge, milles seisneb

võimalik hageja õiguste rikkumine ja kuidas kasutuseeliste nõue kujunes.

23. Kostja kinnitab, et seltsingulepingut ei ole hagejaga kunagi sõlmitud.

Hageja ei ole esile toonud seltsingulepingu sõlmimise tahteavaldusi. Isikute (tulevaste seltsinglaste)

tahteavaldused peavad kokku langema selleks, et tekiks kokkulepe (s.o seltsinguleping).

Tahteavalduste kokkulangevust on eriti oluline rõhutada kooselu kontekstis – ei piisa ühe poole

tungivast soovist sõlmida leping. Teine pool peab sellest aru saama ja tahtma sama. Kui üks partner

2-23-1544

aktiivselt panustab, kuid teine üksnes talub partneri tegevust ega takista oma kinnisasjale kulutusi

tegemast, siis seltsingut ei teki. Kinnisasja omandamise korral pidanuks selline tahe olema

vormistatud notariaalselt tõestatud lepingus. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses

vormis tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis.

Väidetav seinte värvimine, fotode tegemine, vms ei ole seltsinglase panusena automaatselt

käsiteldavad; töö saab kõne alla tulla, kui seda on võimalik rahaliselt hinnata.

Ühise kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik,

kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.

24. Kostja leiab, et seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või

parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud rahaliselt hinnatavad panused

(VÕS § 581 mõttes). Kostja vaidlustab seltsingusse võrreldavate panuste tegemise.

Kostja vaidlustab ka üldiselt hageja panuste tegemise ning heidab hagejale ette kostja panuste esile

toomata jätmist.

25. Hageja on 10.11.2023 menetlusdokumendi p-s 2 märkinud, et „Pooled likvideerisid seltsingu

2020 lõpus“. Kui väidetav seltsing on likvideeritud, siis ei saaks hagejal enam nõuet olla.

26. Seltsinguvaidluste puhul on tavapärane, et pooled toovad oma panused välja. Hoolimata

asjaolust, et kostja eitab seltsingulepingu olemasolu, toob kostja välja panused, mida saab

mõistlikult tõendada st dokumentaalsetele tõenditele on kantud kostja nimi või need on nt

pangakaardi numbri järgi lihtsa vaevaga kostjaga seostatavad:

-

Kostja omandas kinnistu, 20 000 eurot, riigilõiv 18,75 eurot, notaritasud 152,62 eurot (dtl 326,

asjaõigusleping p 7).

-

Kostja korraldas ja tasus arved, maksekorraldused, 3000 eurot (dtl 332, 333, planeeringuleping,

detailplaneeringu eest sularahamaksekviitungid ei ole säilinud).

-

Kostja esitas ehitusloa taotluse, RLS § 331-1 lg 1 Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot (dtl 340 ehitusloa taotlus).

-

Kostja tellis geoaluse, Arve ei ole säilinud, (dtl 350 geoaluse dokumentatsioon).

-

Kostja tellis maja projekti ja tasus selle eest, 1000 eurot (dtl 375 Maja projekt ja arve).

-

Kostja võttis maja ehitamiseks laenu T Kelt ja osaühingult R (2 laenulepingut), mille on ise ka

tagasi maksnud, 64 000 eurot, (dtl 377-382, Laenuleping T Kega ja tagasimakse OÜ Rile)

-

Kostja tellis puurkaevu projekti ja lasi rajada puurkaevu, 1400 eurot puurimine, riigilõiv 30

eurot, projekt 840 eurot, (dtl 383–391 Puurkaevu projekt, töövõtuleping, arved,

maksekorraldused),

-

Kostja sõlmis liitumislepingu Elektrileviga ja tasus sellega seonduvad tasud, liitumine 3972

eurot, (dtl 399- 405 liitumisleping, lisad, arve),

-

Kostja ostis põrandaplaadid, 2073,60 eurot (dtl 409, põrandaplaatide arve). -

Kostja tellis

köögimööbli, arve ei ole säilinud (dtl 410-414, köögimööbli projekt),

-

Kostja tellis hoone aknad, 4375,90 eurot (dtl 415, akende pakkumus-arve),

-

Kostja ostis maja seinaplokid, 13342,46 eurot (dtl 419 Bauroc pakkumus),

-

Kostja ostis katusepleki, 4004,09 euro (dtl 420-425, katuse pakkumus/arve, e-kirjavahetus,

millest nähtub, et asju on organiseerinud kostja (26.09.2019 e-kiri) ja tarnekinnitus),

-

Kostja ostis katusefermid, 2876,40 eurot (dtl 426-435 fermide arve ja projekt),

-

Kostja tellis kinnistul elektritööd, arve ei ole säilinud (dtl 437-440, elektripaigaldise

nõuetekohasuse deklaratsioonid),

2-23-1544

-

Kostja ostis välisukse, 1452,68 eurot (dtl 441–442, välisukse arve),

-

Kostja on ostnud ehitusmaterjale krediitkaardiga, 1669,80 eurot (dtl 443-471, krediitkaardi

väljavõtted),

-

Kostja on ostnud ehitusmaterjale deebetkaardiga, 685,98 eurot, 113,18 eurot (dtl 473- 509,

deebetkaardi väljavõtted ja säilinud kviitungid),

-

Kostja on erinevate ehitusega seonduvate teenuste ja materjalide eest tasunud sularahas, 3095,85

eurot (dtl 510–559, säilinud sularahakviitungid kostja nimele).

Kostja panus vaid ülal loetletut arvestades on kokku minimaalselt 124 733,66 eurot.

27. Arvestades, et kostja jaoks tuli seltsingulepingu väide üllatuslikult ning möödunud pikka

perioodi ning asjaolu, et kostjal ei ole kõik arved säilinud ning keegi ei ole mitte kunagi

arvestust pidanud, ei ole hetkel võimalik kostja panust ka täies ulatuses tõendada. Arvestuse

pidamine oleks aga olnud seltsingu puhul nõutav tulenevalt VÕS § 586.

28. Kostja esitab vastuväiteid ja selgitusi hageja esitatud tõendite osas:

-

10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 2 (dtl 304) ei tõenda, et hageja kontolt võetud sularaha on

panustatud kostja maja ehitusse, dokument tõendab vaid raha kontolt väljavõtmise fakti.

-

Ei arved, mis on esitatud kolmandale isikule (dtl 188-190) on ilmselt tasutud kolmanda isiku

poolt, kellele need on esitatud. Juhul, kui hagejale on vastavad arved edasi tehtud, oleks hagejal

olnud võimalik oma väiteid dokumentaalselt tõendada. Mh arve 0807366 (dtl 306) on läinud

mitte hagejale, vaid T R, mistõttu on hageja väited veelgi vastuolulisemad ja ebausutavamad. -

Elektriarve tasumise osas summas 3958,29 pooled ilmselt ei vaidle, kuid see ei ole hageja panus,

kuna ta sai raha kostjalt sularahas tagasi, mille kohta kostjal tõendit ei ole, lepingu sõlmimine

kostja poolt oleks tõlgendatav panusena seltsingusse.

-

Dtl 145 ja 182-185 olevad fotod hageja kaustikust ei tõenda mitte midagi, hageja ei ole ka välja

toonud, mida see tõendama peaks. Hageja on esitanud kohtule fotosid kviitungitest, mis on

kostja poolt tasutud. Ei saa välistada, et ka dtl 147- 156, 159, 160, 161 191, 196 ja 203 on kõik

kostja poolt tasutud arved, mida foto madala kvaliteedi tõttu on raske kontrollida ning vastavad

dokumendid on ilmselt hageja valduses.

-

Dtl 147 - Kviitungid, 1.B 2. Makstud kostja pangakaardiga 3.kostja nimega 4-6. pole loetav.

-

Dtl 148 - Kviitungid 1-3 sularaha, 4-6. kostja krediitkaardiga ostetud.

-

Dtl 149 - Kviitungid 1.B OÜ 2.Pole loetav 3-6. B OÜ.

-

Dtl 150 - Kviitungid 1-4. kostja kaartidega ostetud 5. B OÜ. -

Dtl 151 - Kviitungid kostja

nimeline.

-

R OÜ, pole loetav 3-4. kostja kaartidega B OÜ.

-

Dtl 152 - Kviitungid 1.R OÜ, pole loetav 2.Eraisik 3.kostja kaardiga 4.B OÜ 56.kostja

kaardiga.

-

Dtl 153 - Kviitungid 1.Eraisik 2.kostja kaardiga 3-4.Kostja nimega sula 5. Pole loetav.

-

Dtl 154 - Kviitungid 1.B OÜ 2.kostja kaardiga 3-5.B OÜ Dtl 156 - Kviitungid 1-

3.Pole loetav 4-7. Kostja nimelised.2

-

Kostja mäletab, et tasus dtl 157 ja 161 olevad arve.

-

Dtl 159 oleva arve on esitatud eraisikule ja tasutud kostja isa pangakaardiga.

-

Dtl 158 olev arve on esitatud ja tasutud kostja poolt, isegi kostja allkiri on näha, samuti dtl 197,

201-202.

2-23-1544

-

Dtl 162 oleva arve palub kostja hagejale tagastada, kuna lisana 14 esitame kvaliteetsema tõendi,

millest nähtub, et tellinud ja tasunud on kostja.

-

Dtl 163 olevatest arvetest Jysk ei ole loetav ning teine arve on asjasse mitte puutuv, kuna see on

esitatud kostja tööandjale B OÜ, mh tundub, et mõlemad arved on tasutud kostja kaardiga.

-

Dtl 187-190 olev arve on raskesti loetav ning on esitatud kolmandale isikule, mistõttu ei ole

asjasse puutuv.

-

Dtl 199 olev arve on esitatud kolmandale isikule ja ei pruugi üldse käesoleva vaidlusega seotud

olla.

Kostja märgib veel, et:

-

Dtl 187 – Sama mis dtl 48 - X tagastus, kirjas et Krediitklient ja raha jääb ettemaksuks.

-

Dtl 188 – Sama mis dtl 44 - X arve.

-

Dtl 189 – Sama mis dtl 67 - X arve.

-

Dtl 190 – Sama mis dtl 63 - X arve.

-

Dtl 191 – Sama mis dtl 31 - kostja nimeline, vasakul all kirjas.

-

Dtl 194 – Sama mis dtl 71 - kostja isa nimeline, kostja kaardiga.

-

Dtl 196 – Sama mis dtl 39 – Eraisik.

-

Dtl 197 – Sama mis dtl 45 - kostja nimeline, kostja kaardiga.

-

Dtl 199 – Sama mis dtl 72

-

Dtl 200 – Sama mis dtl 68 – Eraisik.

-

Dtl 201 – Sama mis dtl 37 - Eraisik, võõras kaart.

-

Dtl 202 - Sama mis dtl 49 - kostja nimeline.

-

Dtl 203 - Sama mis dtl 29 - kostja nimeline, vasakul all kirjas.

Lisaks Xi kohta:

-

Dtl 187 on nende tagastusleht, kus kirjas et nad on krediidikliendid. Kõik need Xi

arved on ülekande arved, kirjas arve number, arvelduskonto nr, viitenumber, maksetähtaeg.

29. Juhuks, kui hageja väidab, et tal on mingid nõuded kostja vastu, mis seonduvad tema isaga,

siis märgib kostja, et tal on hageja isa vastu vähemalt 794, 45 euro ulatuses (dtl 560,

tänavakivide arve E. E.H kinnistule). Nõue, mis tuleneb töödest ja kostja tellitud materjalidest

hageja isa kinnistul.

30. Kostja palub kohtul kohaldada nõudele aegumist.

Kohtuotsuse põhjendused

31. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

2-23-1544

33. Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga, millega pooled

otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemise tõttu

2020 aasta märtsis, millal pooled kolisid lahku ja kostja keelas hagejal majja sisenemise ja

enda panustatud osa kasutamise. Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida

ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud

töö ja materjal) selle hüvitamist. Kuna hageja nõue on esitatud seltsingu lõppemisest tuleneval

alusel, siis kontrollib kohus esmalt hageja rahalist nõuet lepingulisel alusel.

34. Kohtul tuleb esmalt tuvastada võlasuhte olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1

sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema

ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige

panuste tegemisega.

35. Kohtupraktikas on leitud, et vabaabielu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1

mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580

lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi

saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele

majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue

(VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582587), seltsingu orienteeritus kasumi

teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592).

Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute

abieluväline kooselu kohtupraktikale tuginedes seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki

isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole

vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte

ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises

kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada

abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-

129-16; RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p-d 13-15).

E.H kooselu korral saab kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, kui elukaaslased on kooselu vältel

omandatud konkreetse suurema väärtusega eseme või loonud ühiselt muu olulise ja kestva

tähendusega varaliselt hinnatav hüve (nt parendatud kinnisasjal asuvat elamut), mõlemad pooled on

eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt

hinnatavad) panused ning pooltel oli eset omandades või parendades ühine tahe vähemasti

majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks (RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878/52;

RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).

Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul,

nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal

eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni

kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab,

kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel

on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste

jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks.

36. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut – selle üle pooled ka

ei vaidle. Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga,

millega pooled otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks.

2-23-1544

Hageja on hagis selgitanud, et pooled tutvusid ja alustasid kooselu 2013 juunis, pooled alustasid ühise

maja ehitamise planeerimist 2015. Poolte kooselu lõppes 2020 aastal (pooled kolisid lahku märtsis

2020), sellest ajast alates puudub hagejal juurdepääs U kinnistule, mis on kostja ainuomandis). Hageja

hinnangul panustasid pooled ühiselt elamu ehitusse kuni kooselu lõppemiseni s.o 87 726 eurot.

Hageja selgituste kohaselt omandas kostja vaidlusaluse kinnistu 30.08.2018 lepinguga (dtl 320) ja

kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle ka selle üle, et see kuulus kostja ainuomandisse. Hageja on

esitanud kohtule väljavõtte ehitisregistrist, millest nähtub, et üksikelamu aadressil XXX on

püstitamisel (dtl 604-605). Hageja selgituste kohaselt sai kostja ehitusloa 01.03.2018, ehitamisega

alustati 03.07.2018. Ehitusloa väljastamist 01.03.2018 kinnitab ehitisregistri väljavõte.

Hoone ehitamiseks raha saamiseks läks hageja tööle Austraaliasse novembris 2016, kus tal õnnestus

aastase töötamise käigus koguda 46 646,87 eurot (viibides seal aasta aega), millest panustas hiljem

olulise osa Rae vallas V, Us asuval kinnistul paikneva hoone ehitusse. Hageja on esitanud kohtule oma

konto väljavõtted perioodi 01.01.2017-31.12.2018 kohta (dtl 78-96), 01.11.201630.11.2017 kohta (dtl

303-305) ja 01.01.2017-01.01.2020 kohta (dtl 610-650), millelt nähtub, et pooled on vastastikku

teinud teineteisele ülekandeid. Kontoväljavõttelt nähtub muuhulgas rahaliste vahendite olemasolu,

sissetulekud summas 58 675,25 eurot. Hageja põhjendab, et panustas nii tema raha eest ostetud

ehitusmaterjalide kui ka tema töise panusega. Kooselu lõppemisel oli majas valmis saanud köök, I

korruse põrand ning ostetud vannitoa plaadid ning pahteldatud/viimisteletud terve esimene korrus. II

korrus oli välja ehitatud aga viimistlemata (ehk kipsseinad püsti - valmis pahteldustöödeks ning nö

vahepõrand maas). Hageja on esitanud kohtule väljavõtte sellest, et hageja on lõpetanud 16.06.2016

Tallinna Ehituskooli maaleri õppekava (dtl 607608). Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 232-249,

dtl 651) ja videofailid (dtl 602-603), millelt nähtuvad muuhulgas elamu, elamu ehitustööd,

ehitusmaterjalid ning hageja ja kostja.

Hageja arvestuste kohaselt panustasid pooled elamu ehitusesse ühiselt kuni 87 726 eurot. Hageja pidas

omakäelist päevikut U kinnistule rajatava elamu ehituskulude kohta, mille kohta on hageja kohtule

esitanud pildid (dtl 64, 66, 145, 182-185).

04.04.2023 kostja vastuses ei tunnistanud kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ja vaidles neile täies

ulatuses vastu. Kostja vastuväidete kohaselt puuduvad kostjal seosed hageja tehtud tehingutega, kostja

ei ole hagejaga seltsinglepingut sõlminud, kostja vaidlustas maja ehitamise ja kooselu hagejaga ning

leidis, et hageja väited on tõendamata.

Kohus selgitas 25.10.2023 toimunud kohtuistungil kostjale, et kostja väited on üldsõnalised.

Menetluse raames peab kohus tuvastama, millised suhted olid poolte vahel ja kui, siis millised

kokkulepped.

Milliseid faktiväiteid kostja õigeks võtab või ümber lükkab, see kohtu hinnangul üheselt ei selgu.

Juhul kui kohus leiab, et hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud ja tõendid seda kinnitavad, siis

nõude rahuldamine võib olla võimalik, sest muid asjaolusid või tõendeid esitatud ei ole. Kohus tegi

kostjale ettepaneku esitada sisulised vastuväited poolte suhte osas. Millised olid kostja hinnangul

kokkulepped, kui need olid (25.10.2023 maakohtu istung, ajamärge 00:26:36, dtl 281-282).

Kostja selgitas, et negatiivseid asjaolusid on keeruline tõendada. Seltsingut ei olnud, seda on raske

tõendada, kuna sellist dokumenti ei ole olemas, seda ei ole hagejal ka esitada (25.10.2023 maakohtu

istung, ajamärge 00:28:17, dtl 282). Kostja ei ole ka menetluse vältel toonud esile, et poole vahel

oleks olnud muid kokkuleppeid või selgitanud, millised suhted poolte vahel olid. Samas on kostja

möönnud, et hageja on osaliselt kandnud maja ehitusega seonduvaid kulutusi, näiteks elektriarve

tasumise osas summas 3958,29 eurot pooled ei vaidle (dtl 313), kuid kostja väidete kohaselt sai ta

raha kostjalt sularahas tagasi, mille kohta kostjal tõendit ei ole. Kostja on kohtule esitanud tõendeid

2-23-1544

(dtl 320-442) oma panuse osas elamu ehitamisel (detailplaneering dtl 334-338, ehitusloa taotlus dtl

340-350, maja projekt 367-374, puurkaevu ehitusprojekt dtl 386-398, Elektrilevi liitumisleping dtl

399-408, põrandaplaadid dtl 409, köögimööbel dtl 410-414, aknad dtl 415-418 jmt), mis viitavad, et

elamut XXX kinnistule ehitati.

04.12.2024 toimunud kohtuistungil on tunnistaja M. V andnud järgmisi ütlusi (dtl 722-730): -

Seos kostjaga: „oli tol hetkel E.H elukaaslane“.

„Tean jah, tean, et on tehtud liiga D.H poolt E.H-le ja mul on väga hea meel seda siin tunnistada

olles kogu selle protsessi kõrval. Selle pärast ma täna siin olengi, ma nägin kõike seda toimuvat pealt

ligemale aasta.“ - „ma aitasin, nõustasin D.H-d ja E.H-d ehitusprotsessiga, aitasin kaasata

ehitusmaterjale läbi enda teise ettevõtte, olles pikaajaliselt ehituskogemustega ja meil endal oli suur

ehitusfirma, saades head krediiti Eist. E.H ostis läbi meie materjali enda majale, nende ühisele

majale, mida nad tol hetkel ehitasid.“ - „Ei. Kuna E.H teadis, et ma 15 aastat töötan ehitusettevõttega

ja meil on väga hea soodustus Eist, siis seetõttu ta pöördus ja ta küsis ja ma mäletan seda isegi palus

ka D.H, et kas me saame odavamalt hankida neile ehitusmaterjale.“

-

„Ta oli üks mu parimaid pitsameistreid, ta oli väga töökas, D.H oli ka väga super inimene, ilus

noor pere. Miks ma ei pidanud neid aitama?“ - „Pigem mitte, pigem oli E.H, sest E.H juba teadis,

mis on vaja osta. Ju neil oli endal kokku lepitud. Asi oli suht konkreetne. Eelnevalt isegi

hinnapakkumist ei tehtud. Konkreetselt E.H tuli, ütles, et oleks vaja kive. Me ütlesime, me saame

soodsalt ja nii see käis. Nii see maja kerkis. Me räägime praegu ainult materjalidest, kahju, et seal ei

ole kirjeldatud seda tööd, mis E.H ise tegi ja sinna pani. Muidugi ka D.H tegi seal tööd, ma ei salga

seda aga see vist läheb praegu teemast välja.“

-

„Jah, kogutud raha Austraaliast, M OÜ-st, tegi väga palju tööd. Tõesti ta tegi väga palju tööd.

Ma tean väga hästi, et see oli kogutud raha. Nende ühine eesmärk, ühine unistus. Seda ma tean, et

E.H rääkis sel teemal, et see raha on neil kogutud selle eesmärgiga, et saada see.“

-

„ei ole, see on erandjuhus. Tavaliselt minu töötajad ei ole nii edukad, ei ehita maja. Kuid

teades, et nad on olnud Austraalias, näinud vaeva, kogunud raha. D.H aitas krundiga, oli võimalus

ühisraha kasutada majaehitusele, aidates mõlemapoolset tööd, pool maja nad seal ise ehitasid,

ainukordne.“ - „Mul on hea meel, et ma saan siin praegu tõestada ja tunnistada, et E.H on andnud

märkimisväärse panuse majaehitusse. Nähes neid pilte, töid, kirjeldusi, läbielamist, seda materjali

organiseerimist, kõik need sisetööd, mis E.H seal tegi. Olles ehitusega kursis, siis see summa, millest

täna jutt käib, on naeruväärne, seda peaks kindlasti kahega korrutama.“

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu

eesmärgiks. Kohtul tuleb tuvastada, mis oli pooltevahelise seltsingu eesmärgiks. Tuginedes

ülalviidatud kohtupraktikale ja poolte esitatud tõendeid ning tunnistaja ütlusi kogumis hinnates leiab

kohus, et poolte vahel oli 2018 (mil hakati kinnistule elamut ehitama) sõlmitud suuline

seltsinguleping, mille eesmärgiks oli elamu ehitamine kostjale kuuluvale kinnisasjale eesmärgiga

kasutada seda poolte ühise elukohana. Kohtu järeldust toetavad muuhulgas asjaolud, et kostja

kinnistule kõnealune elamu püstitati ning mõlemad pooled on eesmärgi saavutamiseks teinud

panuseid (vt allpool).

37. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on pooled elamu ehitusse ja selle

majandamisse, kui seltsingulepingu objekti, panuseid teinud. VÕS § 581 lg 1 kohaselt võib

seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine

2-23-1544

seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Nimetatud sätte lg 2

kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

38. Hageja seisukohtade (dtl 665-666) ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et

hageja on teinud vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks järgmised panused

ja kulutused.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0409695 summas 2806,86 eurot (väljastatud 17.04.2019 X OÜ

nimele, kaup-Baurock sillus, alus (dtl 44, 188). 04.12.2024 toimunud kohtuistungil andis

tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin korraldusi“. Kohtu

küsimusele, kas arve number 0409695 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H, vastas tunnistaja

M. V, et „jah, tasus kindlasti“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et ehitusmaterjalid viidi

aadressile XXX-i , Harjumaa, mis kuulus D.H-le, vastas tunnistaja M. V, et „tean, et D.H käis ise

organiseeris transpordi ja pärast nähes neid pilte, D.H ja E.H näitas mulle pilte, kui need

materjalid olid seal objektil“ (dtl 728-729). Eeltoodud tõendite ja ütlustega loeb kohus

tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud

eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0401673 summas 5337,38 eurot (väljastatud 03.04.2019 B P OÜ

nimele, kaup- Baurock Pl.Ecoterm Plus 1056 tk, alus jne), (dtl 63,190). 04.12.2024 toimunud

kohtuistungil andis tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin

korraldusi“. Kohtu küsimusele, kas arve nr 0401673 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H,

vastas tunnistaja „jah“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et need ehitusmaterjalid viidi

aadressile XXX-i, Harjumaa kinnistule, mis kuulus D.H-le, vastas tunnistaja „ma nägin selle

maja pilti, kus see kogus neid aluseid plokke olid objektil“ (dtl 729-730). Eeltoodud tõendite ja

ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule

ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0807366 summas 1068,93 eurot (väljastatud 14.08.2019 B P OÜ

nimele, kaup- klaasvill, 80 leht), (dtl 306). 04.12.2024 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja

M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin korraldusi.“ Kohtu küsimusele,

kas arve nr 0807366 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H, vastas tunnistaja M. V „Jah“. Kohtu

küsimusele, kuidas te teate, et need ehitusmaterjalid, mis on seal kajastatud, et need viidi

aadressile XXX-i, Harjumaa kinnistule, mis kuulus D.H-le, vastas tunnistaja M. V, et „ma nägin

koguaeg pilte, kui need olid objektil, see kinnitus, et juba on kohal“ (dtl 728-729). Eeltoodud

tõendite ja ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U

kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0407973 summas 3885,07 eurot (väljastatud 15.04.2019 B P OÜ

nimele, kaup-Baurock Pl.Ecoterm Plus 32 tk, jne), (dtl 67, 189). 04.12.2024 toimunud

kohtuistungil andis tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin

korraldusi.“ Kohtu küsimusele, kas arve nr 0407973 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H,

vastas tunnistaja M. V „Jah“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et ehitusmaterjalid viidi

aadressile XXX-i, Harjumaa kinnistule, mis kuulub D.H-le, vastas tunnistaja M. V, et

„samamoodi tean, et nad organiseerisid selle transpordi objektile, nägin ehitusprotsessist jälle

pilte, kus oli näha selgelt neid materjale“ (dtl 728-729). Eeltoodud tõendite ja ütlustega loeb

kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud

eluhoone ehitamiseks.

2-23-1544

-

Hageja tasus järgmised elektriarved. Maksekorraldus Eesti Energia AS 03.06.2019 summas

1958,19 eurot (dtl 11). Maksekorralduses on maksja E.H, saaja Eesti Energia AS, selgitusse on

märgitud arve nr 638758781121 D.H . Maksekorraldus Eesti Energia AS 09.10.2018 summas

2000 eurot (dtl 10). Maksekorralduses on maksja E.H, saaja Eesti Energia AS, selgitusse on

märgitud arve nr 638110163095 D.H . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eelnevad elektriarved

on tasutud hageja kontolt (dtl 282-283). Lisaks maksekorraldus Eesti Energia, 10.10.18, 22 eurot,

kanne 531 (dtl 93). E.H konto väljavõte, saaja Eesti Energia, selgitusse on märgitud arve nr

638110163095 D.H . Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja kontol olev

rahasumma ei kuuluks hagejale. Kostja väidete kohaselt sai hageja raha kostjalt sularahas tagasi,

mille kohta kostjal tõendit ei ole (dtl 313). Seega on eelnev väide tõendamata. Kohtule on

esitatud tõendid liitumislepingutest ja arvest nr 638110163095, millest nähtub muuhulgas

tarbimiskoha aadress XXX-i Harju Maakond (dtl 403-407). Eeltoodud tõenditega loeb kohus

tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud

eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus V OÜ arve 13.06.2018 summas 151,20 eurot (mk 383). Kohtule on esitatud

nimetatud arve (dtl 657) ja maksekorraldus hageja kontolt selle tasumise kohta (dtl 621).

Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U

kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja viitab, et on tasunud kostja tööandjale laenu kostja eest ning laen oli võetud maja

ehituseks. Hageja on esitanud kohtule 25.06.2020 maksekorralduse summas 11 000 eurot,

tasumine M OÜ, selgitus “laen”. (dtl 8) ja maksekorralduse 04.03.2021 summas 6 000 eurot,

tasumine M OÜ, selgitus “laen” (dtl 9). Hageja väidete kohaselt on kostja hagejale tagastanud 11

000-st eurost 5000 eurot, võlg ilma intressi ja viiviseta senini 6000 eurot. Kostja ei ole hageja

sellekohaseid väited omaks võtnud. 25.10.2023 toimunud kohtuistungil küsis kohus kostjalt, kas

te oskate öelda, mis põhjusel on hageja teie tööandjale mingeid summasid tasunud, kostja vastas

„ei oska öelda“ (25.10.2023 maakohtu istung, ajamärge 00:32:52, 00:33:19, dtl 282). Kostja oli

äriregistri andmetel M OÜ juhatuse liige ja osanik aastatel 04.12.201818.03.2024. Äriühingu

majandustegevus on juhatuse liikme kontrolli all. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostja ei

teadnud, millise kohustuse katteks on hageja M OÜ-le teinud ülekandeid. Kohtu hinnangul ei ole

kostja veenvalt ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et hageja on tasunud kostja tööandjale

laenu kostja eest ning laen oli võetud maja ehituseks. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks

hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone

ehitamiseks.

Kokku: 2806,86+5337,38+1068,93+3885,07+1958,19+2000+22+151,20+6000= 23 229,63.

39. Ülejäänud hageja nimetatud panused ei ole asjakohased järgmistel põhjendustel.

-

Hageja on märkinud, et on tasunud erinevate ehitusega seonduvate teenuste ja materjalide eest

sularahas ja arvelduskontolt. Hageja väidete kohaselt on hageja poolt tehtud maksed tema

arvelduskontolt: 01.04.2018 D T, 125,82 eurot (mk 293), AS E kauplus 5,11 eurot, 1,51 eurot,

28,00 eurot, 68,39 eurot (mk 121), 215,20 eurot (mk 147), K R (mk 42,90 eurot), (dtl 78-96).

Lisaks on pooled esitanud kohtule terve rea arveid, kus tasutud on peamiselt sularahas, millest

hageja poolt on esitatud järgmised arved (lisade rohkuse ja osade lisade mitteselguse tõttu ei ole

nimekiri lõplik: E T arve 59047, summa 80,64 eurot, 05.09.2019, armatuur (dtl

70, 161); Hageja tasus E T arve 49992, summa 120,96 eurot, 16.07.2018, armatuur (dtl 75, 157);

K R 13.04.2019 arve 185,65 eurot (dtl 147); E AS arve 19.04.2020, 57,00 eurot, K R, 66,99

eurot, 28.04.2019, K R 28.04.19, 139,85 eurot, K R 13.04.2019, 38,28 eurot (dtl 148); E AS

2-23-1544

arve 27.03.2020, 83,52 eurot, B G AS arve 26.03.2020, 49,99 eurot, E AS arve 18.04.2020,

42,03,03 eurot, E AS arve 18.04.2020, 26,38 eurot (dtl 149); E AS arve 01.07.2020, 11,39 eurot,

B G AS arve 10.09.2020, 123,16 eurot, B G AS, 2,44 eurot, E AS arve 16.07.2020, 18 eurot (B

OÜ), B G AS arve 24,95 eurot (dtl 152); D arve, 39, E AS arve 19.11.2020, 46 eurot, E AS arve

19.11.2020, 58,27 eurot (dtl 153); E AS arve 04.12.2020, 6,75 eurot, E AS arve 04.12.2020,

11,38 eurot, E AS arve

26.11.2020, 62,00 eurot (B OÜ), E AS arve 30.11.2020, 68,94 eurot (B

OÜ), E AS arve 30.11.2020, 88,40 eurot (B OÜ) (dtl 154); E AS arve 04.12.2020,17.07.2019,

37,81 eurot (ülejäänud kolm arvet halvasti loetavad, (dtl 155). Kostja ei ole hageja väiteid selliste

kulutuste kandmise osas omaks võtnud. Kohus on seisukohal, et arvelduskonto väljavõttest võib

eeldada, et hageja on teinud mõningaid makseid ehituspoodides, kuid ei ole selgitanud ega

tõendanud nende ostude sisu ja seost elamu ehitamisega. Sularahas tehtud arvete puhul märgib

kohus, et arvete tasumine hageja poolt on tõendamata ja seos elamu ehitusega on ebaselge.

Kohus märgib täiendavalt, et arve on raamatupidamisdokument, mis iseseisvalt ei loo

tsiviilõigusi- ega kohustusi. Kohtu hinnangul ei saa üksnes arve olemasolust teha järeldusi selle

kohta, kas ja kelle poolt on tasumine toimunud ja sellest tulenevalt ka kelle panusega on

tegemist. Hageja on samuti möönnud, et osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja

poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda

eraldi ei tõenda (dtl 667). Kohus nõustub ka kostja väitega, et hageja kontolt võetud sularaha ei

tõenda, et hageja on sellega panustanud kostja maja ehitusse, dokument tõendab vaid raha

kontolt väljavõtmise fakti.

-

Kohus on 12.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 578) selgitanud, et kui on tuvastatud, et hageja

osales elamu ehitamisel, kuid hageja ei suuda (ebamõistlike raskuste tõttu) tõendada oma

töötundide täpset arvu, on võimalik hageja tööpanus otsustada kohtu siseveendumuse kohaselt

kõiki asjaolusid arvestades (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-12328, p 14.2). Siiski peaks

kohtu hinnangul tööpanuse hindamiseks olema esitatud põhistatud ja jälgitav kalkulatsioon, mis

võimaldaks nii vastaspoolel kui ka kohtul veenduda töötundide ja ehitustöö tegemise ulatuses.

VÕS § 603 lg 3 teise lause kohaselt hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule

teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Teenuse all tuleb silmas pidada eelkõige

seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (Riigikohtu 16.05.2007

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-07, p 16). E M ja S M tehtud kulutuste, töö panuseks lugemiseks

tuleks mh kindlaks teha, et need on kantud hageja eest kuludena, mille tegemist saab panuseks

lugeda (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p. 24). Kuivõrd hageja ei ole toonud

selgelt esile, millises ulatuses ja milliste töötundide arvuga on hageja teinud tööd elamu

ehitamisel, ei ole kohtul võimalik siseveendumuse kohaselt hinnata hageja tööpanust elamu

ehitamisel. Samuti ei ole hageja täiendavalt põhistanud ega tõendanud seda, et E M ja S M tehtud

kulutusi, tööpanust tuleks lugeda hageja panuseks.

40. Kostja seisukohtade (dtl 324-315) ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et

kostja on teinud vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks järgmised panused

ja kulutused.

-

Kostja omandas kinnistu, 20 000 eurot, riigilõiv 18,75 eurot, notaritasud 152,62 eurot (dtl 326,

asjaõigusleping p 7). Kohus leiab, et põhjendatud on käsitleda kostja panusena kinke teel saadud

hoonestamata kinnistu väärtust 20 000 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-109-14 p-s 21

märkinud, et seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei saa viia ühisvara osas ulatuslikumate

tagajärgedeni kui ühisvararežiimiga abielu lahutuse puhul. Nimelt ei kuulu abikaasade ühisvara

2-23-1544

hulka PKS § 27 lg 1 järgi kummagi abikaasa lahusvara. Selle moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2

järgi mh esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu

kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel, ning p 3 järgi esemed, mille abikaasa

omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme

hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Eelnevat

arvestades ei ole vähemalt eelduslikult alust sellist vara arvata ka abieluvälise kooselu poolte

ühisvarasse. Küll saab sarnaselt PKS § 27 lg-ga 3 arvata ühisvarasse nende kulutuste väärtuse,

mille kumbki pool on kooselu kestel varalt kasu saamiseks varaliste soorituste näol teinud

(vajalikud ja kasulikud kulutused). Seega ei käsitle kohus seltsinguvarana kinnistut, vaid käsitleb

seltsinguvarana kostja varaliselt hinnatavat panust hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses.

Hageja ei ole kinnistuga seonduva osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole

asjakohased kinnistu omandamiseks tehtud rahalised kulutused. Hageja nõue ei ole suunatud ka

kinnistu jagamisele, vaid elamu ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele. Eeltoodud tõendite

alusel loeb kohus tõendatuks kostja väite kostja panuse osas hoonestamata kinnistu väärtuse

ulatuses summas 20 000 eurot.

-

Kostja korraldas ja tasus arved, maksekorraldused, 3000 eurot (dtl 332, 333, planeeringuleping,

detailplaneeringu eest sularahamaksekviitungid ei ole säilinud). Kostja on esitanud kohtule arved

kogusummas 3000 eurot (dtl 329-331) ja tõendanud nende tasumise summas 1000 eurot (dtl

332333). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks kostja väite tehtud kulutuse osas summas

1000 eurot vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Kostja esitas ehitusloa taotluse, RLS § 331-1 lg 1, elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot (dtl 340 ehitusloa taotlus). Eeltoodud

tõenditega loeb kohus tõendatuks kostja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule

ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Kostja tellis puurkaevu projekti ja lasi rajada puurkaevu, 1400 eurot puurimine, riigilõiv 30

eurot, projekt 840 eurot (dtl 383–391, Puurkaevu projekt, töövõtuleping, arved,

maksekorraldused). Toimikus on esitatud tõend arve nr 2984 tasumise osas summas 500 eurot ja

riigilõivu tasumise kohta (dtl 383-384). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks kostja väite

tehtud kulutuse summas 530 eurot vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone

ehitamiseks. Kokku: 20 000+1000+150+530=21 680.

41. Ülejäänud kostja nimetatud panused ei ole asjakohased järgmistel põhjendustel.

-

Kostja võttis maja ehitamiseks laenu T K ja osaühingult R (2 laenulepingut), mille on ise ka

tagasi maksnud, 64 000 eurot (dtl 377-382, laenuleping T Kega ja tagasimakse OÜ R). Kohus

märgib, et kohtule on esitatud vaid üks kirjalik laenuleping. 17.01.2020 laenulepingust nähtuvalt

on T K andnud D.H-le laenu summas 35 500 eurot ja laenuvõtja kohustub nimetatud summa koos

intressiga 4250 tasuma vastavalt tagasimaksegraafikule (dtl 379). Laenulepingust ei selgu,

milliseks otstarbeks on laenu antud ja tõendamata on seega ka väide, et laenu on kasutatud elamu

ehitamiseks. Kostja on esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt on maksja D.H ja saaja

Osaühing R, selgitus vastavalt lepingule, summa 28 500. Kohtu hinnangul ei selgu nimetatud

tõendist, kas ja kuidas on see seotud laenulepingu või elamu ehitamisega. Ka hageja ei ole selgelt

omaks võtnud kostja väidet laenu saamise, selle eesmärgi ja laenu summa osas. Hageja on

märkinud, et kuigi laenu saamist võib möönda, ei ole siiski tõendatud, kui palju kostja laenu sai

ja kui palju ta tagasi maksis, puudub ka seos saadud laenu ja majaehituse vahel, kostja ei ole seda

otseselt välja toonud. Koos tõendiga esitatud menetlusdokumendis on kostja väitnud, et võttis

laenu 64 000 eurot ja maksis selle kõik ka tagasi, hagejale jääb see väide selgusetuks, palub

2-23-1544

kostjal seda väidet tõendada, kohtutoimikus on vaid üks makse summas 28 500 eurot R OÜ-le

(kuulub T Kele) 29.07.2021 summas 28 500 eurot (dtl 668). Kostja ei ole esitatud väiteid

täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja väide, et kostja

võttis maja ehitamiseks laenu T Kelt ja osaühingult R, on tõendamata.

-

Kostja sõlmis liitumislepingu Elektrileviga ja tasus sellega seonduvad tasud, liitumine 3972

eurot, (dtl 399-405 liitumisleping, lisad, arve). Kohtule on esitatud tõendid liitumislepingutest ja

arvest nr 638110163095, millest nähtub muuhulgas tarbimiskoha aadress XXX-i Harju Maakond

(dtl 403-407). Kohus on käesoleva otsuse p.-s 38 tuvastanud, et arve nr 638110163095 ja arve nr

638758781121 alusel on tasunud hageja ja arvestanud need hageja panuseks. Kostja ei ole

tõendanud, et kostja oleks tasunud muid liitumislepingutest tulenevaid arveid.

-

Kostja tellis geoaluse, arve ei ole säilinud, (dtl 350 geoaluse dokumentatsioon). Kohtupraktikas

on leitud, et ehitusmaterjalide ostmist remonditööde jaoks tuleb käsitada panusena, mis on

rahaliselt täpselt mõõdetav (RKTKo 16.05.2007, 3-2-1-36-07). Kohus leiab, et ka geoaluse

dokumentatsiooni tellimist tuleb käsitleda panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd

kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust (arve ei ole säilinud), ei saa panuse suurust

lugeda tõendatuks.

-

Kostja tellis maja projekti ja tasus selle eest, 1000 eurot (dtl 375 Maja projekt ja arve). Kohtule

on esitatud maja projekt, kuid ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline oli projekti maksumus

ning et selle on tasunud kostja. Kohus leiab, et majaprojekti tellimist tuleb ka käsitleda panusena,

mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust,

ei saa panuse suurust lugeda tõendatuks.

-

Kostja tellis kinnistul elektritööd, arve ei ole säilinud (dtl 437-440, elektripaigaldise

nõuetekohasuse deklaratsioonid). Kohus leiab, et elektritööde tellimist tuleb ka käsitleda

panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud enda panuse

rahalist suurust, ei saa panuse suurust lugeda tõendatuks.

-

Kostja tellis köögimööbli, arve ei ole säilinud (dtl 410- 414, köögimööbli projekt). Kohus leiab,

et ka köögimööbli tellimist tuleb käsitleda panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd

kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust (arve ei ole säilinud), ei saa panuse suurust

lugeda tõendatuks.

-

Kostja väidete kohaselt ostis kostja põrandaplaanid, 2073,60 eurot (dtl 409, põrandaplaatide

arve), tellis hoone aknad, 4375,90 eurot (dtl 415, akende pakkumus-arve), ostis maja seinaplokid,

13342,46 eurot (dtl 419 Bauroc pakkumus), katusepleki, 4004,09 euro (dtl 420-425, katuse

pakkumus/arve, e- kirjavahetus, millest nähtub, et asju on organiseerinud kostja (26.09.2019

ekiri) ja tarnekinnitus), katusefermid, 2876,40 eurot (dtl 426-435 fermide arve ja projekt),

välisukse, 1452,68 eurot (dtl 441 – 442, välisukse arve). Hageja ei ole kostja väiteid selliste

kulutuste kandmise osas omaks võtnud. Arvete tasumine kostja poolt on tõendamata. Kohus jääb

varem väljendatud seisukoha juurde, et üksnes arve olemasolust ei saa teha järeldusi selle kohta,

kas ja kelle poolt on tasumine toimunud ja sellest tulenevalt ka kelle panusega on tegemist.

-

Kostja on ostnud ehitusmaterjale krediitkaardiga, 1669,80 eurot (dtl 443-471, krediitkaardi

väljavõtted). Kostja on ostnud ehitusmaterjale deebetkaardiga, 685,98 eurot, 113,18 eurot (dtl

473- 509, deebetkaardi väljavõtted ja säilinud kviitungid). Kostja on erinevate ehitusega

seonduvate teenuste ja materjalide eest tasunud sularahas, 3095,85 eurot (dtl 510 – 559, säilinud

sularahakviitungid kostja nimele). Hageja ei ole kostja väiteid selliste kulutuste kandmise osas

omaks võtnud. Hageja on möönnud, et osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja

2-23-1544

poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda

eraldi ei tõenda (dtl 667). Kohus on seisukohal, et arvelduskonto väljavõttest võib eeldada, et

kostja on teinud mõningaid makseid ehituspoodides, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud nende

ostude sisu ja seost elamu ehitamisega. Sularahas tehtud arvete puhul märgib kohus, et arvete

tasumine kostja poolt on tõendamata ja seos elamu ehitusega on ebaselge. Kohus märgib

täiendavalt, et arve on raamatupidamisdokument, mis iseseisvalt ei loo tsiviilõigusi- ega

kohustusi. Kohtu hinnangul ei saa üksnes arve olemasolust teha järeldusi selle kohta, kas ja kelle

poolt on tasumine toimunud ja sellest tulenevalt ka kelle panusega on tegemist.

42. Kokkuvõtvalt kohus möönab, et poolte poolt esitatud tõendid on osaliselt raskesti loetavad,

kohus on mõlemale poolele ka tagastanud tõendeid nende loetamatuse tõttu ja mõlemad pooled on

kohtule selgitanud, et tõendeid ei ole osaliselt ka säilinud, mistõttu on kohtul poolte panuste täpset

suurust raske (võimatu) kindlaks määrata. Kohtu hinnangul on poolte panused arvatavasti olnud

suuremad kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kostja on vaid osaliselt

tõendanud elamu ehitamisega seotud kulude kandmise ja hageja esitatud tõendid kinnitavad siiski

hageja poolt panuse tegemist elamu ehitamisse arvestatavas ulatuses. VÕS § 581 lg 2 järgi on

seltsingusse tehtud panused eelduslikult võrdselt. Seega on pooled teinud eramu valmimisse olulised

ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja pooltel oli seda

tehes ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühise majapidamise, elukoha) kestvaks

loomiseks ja kasutamiseks. Eeltoodu kinnitab kohtu ülal tehtud järeldust, et poolte vahel oli

seltsinguleping. Kohtule arusaadavalt osalesid pooled seltsingu juhtimises võrdsel määral (VÕS § 582

lg 2). Seltsingu olemasolule viitab ka poolte käitumine – vaatamata sellele, et elamu rajati kostja

ainuomandis olevale kinnistule ja pooled ei olnud abielus, tegi hageja elamu valmimiseks

märkimisväärseid pingutusi ning panustas ka rahalisi vahendeid.

43. Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele. Võimalikud seltsingulepingulised

nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest.

Kuna hageja nõue on suunatud seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele (VÕS § 603

lg 1), ei muutu see nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist (VÕS §-d

600, 602, 603; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 44).

Kohus ei tuvastanud seltsingul kohustuste olemasolu. Hageja väidete kohaselt lõppes poolte kooselu

2020 aastal (pooled kolisid lahku märtsis 2020). Hageja esitatud konto väljavõtted, vastastikused

ülekanded (dtl 610-650) kinnitavad kohtule seltsingu olemasolu kuni 2020 aasta alguseni. Hageja on

esitanud kohtule 25.06.2020 maksekorralduse summas 11 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen”.

(dtl 8) ja maksekorralduse 04.03.2021 summas 6 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen” (dtl 9).

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooltevahelise ühise eesmärgi täitmine oleks jätkunud

peale 04.03.2021. 02.08.2021 on hageja pöördunud kostja poole rahalises nõudes (dtl 12-13). Kostja

ei ole hageja väiteid seltsingu lõppemise osas ümber lükanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

pooltevaheline seltsinguleping lõppes 05.03.2021 ning sellega seoses muutus sissenõutavaks hageja

nõue panuse tagastamiseks. Hageja on pöördunud kohtusse hagiga 28.01.2023, st TsÜS §-des 146 lg 1

ja 147 lg 1 sätestatud kolmeaastase perioodi jooksul. Seega ei ole hageja nõue aegunud.

44. VÕS § 600 lg 1 esimese lause kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja

vara jaotamine seltsinglaste vahel. VÕS § 602 lg 1 sätestab, et seltsinguvarast tuleb

esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt,

sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest

vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et pärast

kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. VÕS § 603

2-23-1544

lg 3 sätestab, et kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne

väärtus. VÕS § 604 sätestab, et pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist

järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises.

Kohus ei tuvastanud seltsingul kohustuste olemasolu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 20 000

eurot. Käesolevas asjas ei ole võimalik füüsilisel kujul panuseid tagastada nende olemuse tõttu

(ehitusmaterjalid, ehitusteenused jmt). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale seltsingu lõppemist

jäi seltsinguvara kostja ainuomandisse ja kasutusse. Kuna seltsingu tegevuse tulem jäi kostjale, kuulub

hagejale hüvitamisele panuste tegemise aegne väärtus (VÕS § 603 lg 3). Seltsinguvara eeldatava

väärtuse kohta on kohtule esitatud tõend (dtl 651), millest nähtuvalt katab seltsinguvara väärtus

mõlema poole panused. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja on seltsingusse panustanud

rahalisi kulutusi kogusummas 23 229,63 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal

tuleb tagastada hagejale seltsingusse tehtud panused (rahalised kulutused) hüvitades hagejale panuse

tegemise aegse panuse väärtuse.

45. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmiti 2018 suuline seltsinguleping,

hageja on selle raames teinud oma vahenditest rahalisi panuseid 23 229,63 euro ulatuses,

seltsing on

05.03.2021 seisuga lõppenud, seltsinguvara jäi kostjale ning hageja soovib seltsingu likvideerimise

raames oma rahaliste panuste tagastamist, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja taotletud 20 000 eurot.

46. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus.

47. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

48. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik