3-24-3242/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-3242

Otsuse kuupäev

13. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Reparo Ehitus Osaühingu kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse

8. oktoobri 2024. a otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni

18. novembri 2024. a otsuse nr 199-24/280523 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Reparo Ehitus Osaühing, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Vastustaja (hankija) Kohtla-Järve linn, esindaja Henri Kaselo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Reparo Ehitus Osaühingu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. jaanuaril 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus avaldas 20. juunil 2024 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava

riigihanke

„Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike

rekonstrueerimine“ (viitenumber 280523) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke

alusdokumendid. Kohtla-Järve linnale esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh Reparo Ehitus

Osaühing (kaebaja).

2. Kohtla-Järve Linnavalitsus lükkas 12. augusti 2024. a otsusega kõik pakkumused tagasi ja

tunnistas 15. augusti 2024. a korraldusega nr 372 riigihanke kehtetuks. Kaebaja esitas 24.

3-24-3242

augustil 2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) eelnimetatud otsusele vaidlustuse

ning VAKO tunnistas 20. septembri 2024. a otsusega nr 161-24/280523 otsuse kehtetuks.

3. Kohtla-Järve Linnavalitsus lükkas 8. oktoobri 2024. a otsusega kaebaja pakkumuse tagasi

põhjendusel, et kaebaja poolt esitatud spetsialist ei vasta hanketingimustele.

4. Kaebaja esitas 17. oktoobril 2024 VAKO-le eelnimetatud otsuse peale vaidlustuse. VAKO

jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 199-24/280523 kaebaja vaidlustuse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 28. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsuse, millega lükati kaebaja pakkumus

tagasi, ning VAKO 18. novembri 2024. a otsuse nr 199-24/280523.

6. Tartu Halduskohus võttis 29. novembri 2024. a määrusega Reparo Ehitus Osaühingu

kaebuse menetlusse ning andis tähtajad vastustajale kaebusele vastamiseks ning VAKO-le

vaidlustusmenetluse toimiku esitamiseks.

7. VAKO esitas kohtule 29. novembril 2024 vaidlustusmenetluse toimiku.

8. Vastustaja esitas kohtule 6. detsembril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus määras 10. detsembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

10.1. Hankija ei ole kinni pidanud enda seatud vastavustingimusest ning otsus ei ole

kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-ga 3. Hankija on riigihanke alusdokumentides

(RHAD) seadnud tingimuse, et pakkuja meeskonnas peab olema isik, kellel on vähemalt

kutsetunnistus elektriinsener tase 6 või sellega samaväärne, kusjuures välistatud on A-

pädevusklassi samaväärsus hankija seatud vastavustingimusega. Samaväärset välistust ei ole

tehtud aga B-pädevusklassi kohta. Juhul, kui hankija sooviks oli seada tingimus, mille

kohaselt nõutud kompetents ei ole samaväärne ühegi pädevustunnistusega, siis oleks pidanud

hankija selle ka vastavalt seadma. Vaidluse esemeks ei ole hankija seatud tingimuste

õiguspärasus, kuid jätkuvalt on ebaselge asjaolu, miks hankija sellise kitsenduse tegi, kuivõrd

hankelepingu esemeks olevad tööd sellist piirangut ei nõua.

10.2. Hankija on jätnud ebaõigesti kaalutlemata samaväärsuse, lähtudes ekslikult eeldusest, et

kui välistatud on A-klassi pädevustunnistus, siis on automaatselt keelatud ka B-klassi

pädevustunnistus olukorras, kus tegemist ei ole hierarhilise süsteemiga ei pädevusklasside

siseselt ega ka paralleelsete sertifitseerimissüsteemide vahel. Kaebaja hinnangul on hankija ja

VAKO asunud RHAD-s sätestatud tingimusi laiendama ning on ebaõigesti jõudnud

tulemuseni, et B-klassi pädevustunnistuse samaväärseks lugemine on välistatud. B-klassi

pädevustunnistus on elektriinsener tase 6 kutsetunnistusega samaväärne.

10.3. B-klassi pädevustunnistusega tõendatav kompetents on hanke vajadusi arvestades

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks samaväärne hankija seatud nõudega. Hankija ei ole

samaväärsust korrektselt hinnanud. Üksnes konkreetselt seatud välistus lubab hankijal

3-24-3242

automaatselt RHS § 114 lg 3 alusel mööda minna samaväärsuse kontrollist, kuivõrd see

tähendab, et juhul kui pakutaval tootel või teenusel on nõutud sertifikaat, eeldatakse

automaatselt pakkumuse vastavust. Ebaõige on hankija seisukoht, et A-pädevusklassi

välistamisega välistati kogu pädevusklassi süsteem, mistõttu on hankija põhjendused selles

osas vastuolus RHAD-ga.

10.4. Hankija otsusest võib järeldada, et välistamise aluseks oli üksnes Eesti

Elektroenergeetika Seltsi (EES) arvamus, kuid selgesõnaliselt ei ole hankija seda ühelgi viisil

selgitanud. Hankija on otsuses ühekülgselt tuginenud kutsetunnistusi väljastava EES

üldsõnalisele hinnangule, mis ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kui

ka pädevusklassi andva asutuse juhi selgitustega kooskõlas. Majandus- ja taristuministri 9.

juuli 2015. a määrusega nr 88 kehtestatud „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja,

seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning

sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (määrus nr 88) järgi on kompetentsuse

tõendamiseks koolitusasutuse vastav tunnistus, kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või

sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus võrdväärsed. Kutsetunnistuse elektriinsener

tase 6 ja B-pädevustunnistuse saamiseks esitatavad nõuded on sisuliselt samad. Mõlemal

juhul eeldatakse kutse taotlejalt elektrialast kõrgharidust ja sama pikka erialase töö kogemust.

EES selgituste puhul võib eeldada, et nad hindavad enda kutsetunnistust ülimuslikuks ja teiste

konkureerivate organisatsioonide pädevustunnistustest olulisemaks. Hankija on sisuliselt

jätnud põhjendamata, miks välistas hankija A-klassi pädevustunnistuse ehk millise

hankelepingu täitmise osa tarbeks oli selline nõue vajalik.

10.5. Asjaolu, et üks A-klassi pädevustunnistuse saavutamise alternatiividest on muuhulgas

määruse nr 88 § 9 lg 1 p 3 kohaselt B-klassi pädevustunnistus, ei muuda asjaolu, et A-klassi

saamise eelduseks ei ole B-klassi olemasolu, kui on täidetud määruse nr 88 § 9 lg 1 p-de 1 ja

2 eeldused, kuivõrd need on alternatiiviks p-s 3 määratule. Seega ei ole tegemist rangelt

vertikaalse süsteemiga, vaid pigem horisontaalse, valdkondlike pädevuste jaotuse süsteemiga,

kus teatud pädevustunnistuse saamise eelduseks ei ole mõne teise pädevustunnistuse

omamine.

10.6. Vastavustingimuses sätestatu puudutab kitsalt üksnes A-klassi pädevustunnistust,

mistõttu tegelikkuses ei ole vastustaja B-klassi samaväärsust hinnanud. Olenemata hankija

seatud põhjendamatust piirangust A-klassi pädevustunnistuse samaväärsusele ei väära see

asjaolu, et praegusel juhul oli B-klassi pädevustunnistus nõutavate tingimustega samaväärne

ning teiseks ei ole hankija B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust sõnaselgelt välistanud.

Vaidlusaluse riigihanke esemeks oleva hoone elektriprojektis esitatud tugevvoolupaigaldise

andmetest nähtub, et hoone toitepinge on 230/400V vahelduvvool. Seega on tegemist

madalpingelise elektripaigaldisega, milles tehtavaid elektri- ja käidutöid võib juhtida ka B-

klassi pädevustunnistust omav isik. Elektriinseneri 6. taseme kutsetunnistusega ja B-klassi

pädevustunnistusega tõendatav kompetents konkreetse hanke vajaduste jaoks on seega

olulises osas kattuvad ehk samaväärsed. Konkreetse hanke konteksti arvestades

(madalpingetööd) ei ole A- ega ka B-klassi pädevustunnistus kvalitatiivselt elektriinseneri

tase 6 kutsetunnistusest nõrgem.

10.7. Pakkumust tagasi lükates rikkus hankija põhjendamiskohustust, sest ei avanud

asjakohaselt A-klassi pädevustunnistuse välistamise põhjuseid. Samuti ei ole hankija kaebajat

enne otsuse tegemist nõuetekohaselt ära kuulanud ning kaebajal ei olnud võimalik enne otsuse

tegemist olukorda selgitada. Materjalidest ei ilmne, mis alustel otsustas hankija kaebajalt

selgitusi mitte küsida. Hankija on eiranud hea halduse põhimõtet, otsus ei ole läbipaistev ega

põhjendatud. Ärakuulamisõigus ning läbirääkimised on kaks erinevat õiguslikku instituuti,

mistõttu on arusaamatu, miks vastustaja üldse läbirääkimiste lubatavuse üle arutleb.

3-24-3242

11. Vastustaja jääb vaidlustuskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub

jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

11.1. Hankija välistas RHAD-s selgelt A-klassi pädevustunnistuse samaväärsuse ehk sellel ei

olnud kutsetunnistusega elektriinsener tase 6 sama väärtust/ülesannet. Kuna A-klassi

pädevustunnistus on kõrgeim pädevustase elektrivaldkonnas, millega kaasneb õigus teha kõiki

töid elektrivaldkonnas, sh neid töid, milleks on nõutav B-klassi pädevustunnistus, siis A-

klassi pädevustunnistusest madalam pädevustunnistus ei saa samuti täita vastavustingimust,

sest ka B-klassi pädevustunnistusel ei ole sellisel juhul sama väärtust või ülesannet

kutsetunnistusega elektriinsener tase 6. VAKO on seda põhjendatult arvestanud ja otsuse

tegemisel aluseks võtnud.

11.2. Vastavustingimus oli riigihangete alusdokumendi osa ning kaebajale teada alates

registreerumisest. Kaebaja ei ole seda RHAD tingimust eraldi RHS § 189 lg 2 p-s 3 sätestatud

tähtaja jooksul VAKO-s vaidlustanud, mistõttu pidi kaebaja sellest tingimusest pakkumuse

esitamisel olenemata selle õiguspärasusest lähtuma. Pakkumuse esitamisega nõustus kaebaja

tingimusega, et hankija ei loe A-klassi pädevustunnistust riigihankes samaväärseks

kutsetunnistusega elektriinsener tase 6. Seega ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas isik, kes

sellist pädevustunnistust omab, tegelikult võib või ei või teostada hankelepingu täitmiseks

vajalikke töid. Sellise sisuga vaidlustus tulnuks esitada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva

saabumist, mida kaebaja ei teinud. Seega pidi kaebaja selle tingimusega pakkumust esitades

arvestama ega saa selle õiguspärasust pakkumuse esitamise järgselt kahtluse alla seada.

Pakkumuse vastavust hinnatakse lähtudes vastavustingimuses toodud nõuetele. Selles

menetlusetapis ei ole vastustajal kaalutlusõigust hindamaks, kas kaebaja poolt esitatud töötaja

saab juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises või mitte.

Oluline oli, kas pakkuja meeskonna liikmena esitatud spetsialisti pädevustunnistus vastas

tingimusele.

11.3. Pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse vastavuse osas arvestas hankija EES kui

kutsetunnistusi väljastava organisatsiooni esindaja selgitusega, et need tunnistused ei ole

võrreldavad. Pädevustunnistus tõendab põhiliselt isiku elektriohutuse alaseid teadmisi.

Kutsetunnistus tõendab inseneriteadmiste ja oskuste olemasolu ning elektriohutuse alast

kompetentsust ning sellele on märgitud ka spetsialiseerumine. Neid oskusi kontrollitakse

esitatud tööde ja projektide alusel. Ka TTJA teabeleht viitas sellele.

11.4. Vastustaja nõustub VAKO otsuse seisukohaga, et A- ja B-klassi pädevustunnistused on

mõlemad elektripaigaldistes töötamiseks vajalikud kvalifikatsioonid, kuid nende vahel on

olulisi erinevusi ning klassid on hierarhilise ülesehitusega. A-klassi pädevustunnistus annab

õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega

elektripaigaldises, samal ajal kui B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja

elektritöid ning teha auditit üksnes madalpingelises elektripaigaldises. Ehk teisisõnu, A-klassi

pädevustunnistusega isik võib teha kõiki töid, milleks on nõutav B-klassi pädevustunnistus,

kuid B-klassi pädevustunnistusega isik ei või teha osa töid, milleks on nõutav A-klassi

pädevustunnistus (nt tööd kõrgepingepaigaldistes). Kuna A-klassi pädevustunnistust ei loetud

RHAD tingimustes samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase 6, ei saa samaväärseks

lugeda ka B-klassi pädevustunnistust. Hankija ei pidanud eristama A-klassi ja B-klassi

pädevustunnistust RHAD-s eraldi, sest kui kõrgemat pädevust nõudva A-klassi

pädevustunnistust hankija samaväärseks ei lugenud, siis ei saanud selleks osutuda ka

madalama klassi pädevustunnistus.

11.5. Ebaõige on kaebaja seisukoht selgituste küsimise ja tema ärakuulamise osas. Avatud

hanke puhul on läbirääkimised rangelt keelatud (RHS § 52 lg 4).

KOHTU SEISUKOHT

3-24-3242

12. Vaidluse all on Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsuse, millega kaebaja

pakkumus lükati tagasi põhjusel, et pakkumuses nimetatud üks spetsialist ei vasta

hanketingimustele, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et hankija ei ole järginud RHAD-s

sätestatud tingimusi ning on kaebaja pakkumise ebaõigesti tagasi lükanud. Samuti on kaebaja

hinnangul VAKO otsus õigusvastane, sest sellega on laiendatud lubamatult RHAD tingimusi

seoses pädevusklassiga. Hankija on seisukohal, et kaebaja pakkumine ei vastanud pakkuja

meeskonna ühe spetsialisti osas vastavustingimustele ning pakkumise tagasilükkamise otsus

on seetõttu õiguspärane.

13. Seadme ohutuse seadus § 10 lg 2 näeb ette, et kui õigusakti kohaselt peab isiku

kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega

kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti

kohase tõendiga. Seadme ohutuse seaduse § 10 lg 6 p-de 1 ja 2 alusel kehtestatud määruse nr

88 § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud elektripaigaldise

käit ja elektritöö tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel. Elektripaigaldise käit on

tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige

lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid

(määruse nr 88 § 2 lg 4). Seega sai ja pidi hankija vastavustingimusena pakkuja meeskonnas

elektritöö ja elektripaigaldamise käit puhul tingimused isiku kompetentsusele kehtestama.

Määruse nr 88 § 4 lg 4 kohaselt tõendatakse kompetentsust tegevusele vastava kutsetaseme

kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistusega. Kutsetunnistus tõendab isiku kompetentsust, kui see põhineb haridusel

ja töökogemusel. Elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise

kompetentsus on tõendatud alates elektriala kutsetasemest 6 või määruse kohase vastava

ulatusega pädevustunnistusega (määruse nr 88 § 4 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on

pädevustunnistus ja kutsetunnistus kompetentsi tõendamisel võrdväärse jõuga ehk nõutud

kompetentsuse tõendamiseks saab tugineda mõlemale tunnistusele ning ühe eelistamine

teisele ei ole põhjendatud. Nii pädevustunnistuse kui ka kutsetunnistuse puhul hinnatakse

isiku vastavust nõutavatele hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste nõuetele, seega ei

prevaleeri kutsetunnistus pädevustunnistuse ees ja vice versa. Sellele on tähelepanu juhtinud

ka TTJA oma 2023. a teabelehel. Seetõttu on põhjendamatu hankija ja tema otsuses viidatud

kutsetunnistuste väljastaja EES seisukoht, et pädevustunnistused ja kutsetunnistused ei ole

samaväärsed ning kutsetunnistus oleks kuidagi laiema ulatusega. Määruses nr 88 mõttes

peetakse kutsetunnistust ja pädevustunnistust võrdväärseteks.

14. Vastavustingimuste osa „pakkuja meeskond“ p 2 nägi ette, et pakkuja kui peatöövõtja

peab ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate

peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks kaasama järgnevad eriosade spetsialistid või

objektijuhid: „c) vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon - vähemalt

kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi

tunnistust samaväärseks)“.

15. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et RHAD on eelhaldusakt, millega määratakse

hankija ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded,

kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). Eelhaldusakt on

kehtivuse korral igaühele täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), mistõttu

puudub hankijal võimalus jätta RHAD tingimused hiljem kohaldamata isegi juhul, kui

tingimus peaks osutuma õigusvastaseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28. novembri

2012. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2022. a

3-24-3242

määrus asjas nr 3-22-2473, p 11). RHS § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente

muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Vaidlust ei ole selles, et

kaebaja ei vaidlustanud RHAD vastavustingimusena määratletud tingimust pakkuja

meeskonna spetsialistidele kehtestatud tingimusi, sh tingimust „vastutusvaldkond

„tugevvool“, kutsekvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega

samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“. Kuna kaebaja RHAD

ei vaidlustanud, tuli hankijal pakkumise vastavuse hindamisel eelnimetatud tingimusest

lähtuda. Pakkuja ei saa pakkumise tagasilükkamise faasis asuda vaidlustama RHAD

tingimusi, seda oleks tulnud vaidlustada enne pakkumuse esitamist ja selles pädeva isiku

nimetamist. Selle vaidluse raames seega A-klassi pädevustunnistuse samaväärseks

mittelugemise tingimuse õiguspärasuse hindamise juurde ei pääse ning olenemata selle

tingimuse võimalikust õigusvastasusest oli tingimuse järgimine pakkujale kohustuslik. Seega

pidi ja sai hankija lähtuma sellest tingimusest. Seega vastutusvaldkond „tugevvool“ puhul ei

lugenud hankija A-klassi pädevustunnistust samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener

tase 6. Kohtu hinnangul on hankija selle tingimusega vähendanud konkurentsi, sest on

sisuliselt vastavaks lugenud üksnes kutsetunnistuse taseme mitte pädevustunnistuse vastava

klassi, kuid kuna sellest tingimusest tuli igal juhul hankijal lähtuda, siis ei oma selle vaidluse

lahendamisel nimetatud hanketingimuse õigusvastasusele antav hinnang tähtsust ning kohus

detailsemalt nimetatud tingimuse õiguspärasust ei hinda.

16. Kohtu hinnangul ei ole VAKO vastavustingimuste sisustamisel andnud nendele hankija

soovitust laiemat sisu, samuti on kehtestatud tingimuse sisu piisavalt selge. Kohus möönab, et

hankija märkis sõnaselgelt vastavustingimuses samaväärsuse osas seda, et ei loe A-klassi

pädevustunnistust samaväärseks ning ei nimetanud samas välistuses madalamaid

pädevustunnistuse klasse (B, B1, C). Sellest ei ole siiski põhjendatud teha järeldust, et

madalama klassi pädevustunnistused ei olnud hankija hinnangul samuti samaväärsena

välistatud. Kohtu hinnangul on hankija vastavustingimuse „pakkuja meeskond“ punkt 2

alapunktis c sisuliselt välistanud pädevustunnistuste samaväärsuse, sest A-klassi

pädevustunnistus on kõrgeim pädevuse tase määruse nr 88 mõttes. Määruse nr 88 § 8 lg 1

kohaselt tuleb elektrivaldkonna sertifitseerimisskeemis arvestada kompetentsuse ulatust

kirjeldavate pädevustunnistuse klassidega A, B, B1 ja C. Seega kirjeldavad pädevustunnistuse

klassid isiku kompetentsuse ulatust. Määruse nr 88 § 8 lg-tes 2 – 5 märgitud konkreetse klassi

pädevustunnistusega lubatud käidu- ja elektritööde tegevuste ulatus erineb ehk viitab samuti

pädevusklasside hierarhilisele ülesehitusele. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida

käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises, samas

kui B-klassi pädevustunnistusega on lubatud samade tööde tegemine üksnes madalapingelises

elektripaigaldises ning C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalapingelise

elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise remonttöid. Seega eeldab erinevate

pädevustunnistuse klasside saamine erinevat kompetentsi. A- ja B-klassi pädevustunnistuse

saamine erineb peaasjalikult töökogemuse ulatuse osas. A-klassi pädevustunnistuse saamiseks

on vajalik töökogemus kõrgepingepaigaldises ning töökogemuse ulatus erineb vastavalt

omandatud haridusest. A-klassi pädevustunnistust on võimalik saada ka B-klassi

pädevustunnistust omades, kuid selle eelduseks on pikem töökogemus kõrgepingepaigaldises.

Asjaolu, et A-klassi pädevustunnistuse saamise eeltingimuseks ei ole alati B-klassi

pädevustunnistuse olemasolu (vt määruse § 88 § 9 lg 1 p-d 1 ja 2) ning samas on A-klassi

pädevustunnistus võimalik omandada kõrghariduseta ka B-klassi pädevustunnistuse ja pikema

töökogemuse kaudu (määruse nr 88 § 9 lg 1 p 3) ei oma määravat tähtsust. Määruse nr 88

pädevustunnistuste klasside järgi on A-klass kõige suurema kompetentsusega ja lubatavate

tegevuste ulatus kõige laiem ning C-klass vastavalt kõige madalam. Sarnaselt

pädevustunnistusel kasutatavatele klassidele on ka kutsetunnistuste puhul eristatavad erinevad

3-24-3242

tasemed, mille iga taseme puhul on erinevad nõuded kompetentsile ja lubatud tegevustele (vt

määruse nr 88 § 4 lg-d 6-10) ning need on samuti hierarhilise iseloomuga, sest lubatavate

tegevuste ulatus erineb oluliselt. Samuti oleks ebaloogiline kui määruse nr 88 mõttes

madalama kompetentsi ulatusega B-klassi pädevustunnistus oleks samaväärne

vastavustingimustes märgitud kutsetunnistusega, kuid kõrgema kompetentsi ulatusega A-

klassi pädevustunnistust hankija samaväärsena välistab, kuigi selle pädevustunnistuse alusel

tehtavate tööde ja selleks vajaliku kompetentsi ulatus on B-klassi pädevustunnistusega

võrreldes laiem. Kuna hankija välistas kõige kõrgema pädevustunnistuse klassi (A-klass)

arvestamise samaväärsena elektriinseneri kutsetunnistusega tase 6, ei saa samaväärseks

pidada ka määruse nr 88 §-s 8 sätestatud madalamaid pädevustunnistuse klasse.

17. Kuigi kohus kahtleb, kas pädevustunnistuse samaväärseks lugemise välistus oli sisult

õiguspärane ning möönab, et selliselt kehtestatud vastavustingimusega muudeti seatud

kompetentsuse tõendamine pädevustunnistuse alusel sisuliselt võimatuks ning seeläbi võidi

kahjustada konkurentsi ning nimetatud tingimus võib olla seetõttu ebaproportsionaalne RHS §

3 lg 2 mõttes, ei saa kohus ega ka hankija kõrvale kalduda sellest, et tegemist oli kehtiva

eelhaldusakti tingimusega ning oli pooltele täitmiseks siduv. Seega on hankija õigesti võtnud

kaebaja pakkumise vastavuse hindamisel asjakohase vastavustingimuse ja selles sisaldunud

välistava tingimuse otsuse tegemisel aluseks. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal seetõttu

vajalik asuda B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust sisuliselt hindama, sest A-klassi

pädevustunnistuse välistamisega oli ka madalamate pädevustunnistuste arvestamise võimalus

välistatud.

18. Kohus ei nõustu kaebaja viidatud selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumise

ulatust puudutava kriitikaga. Nõustuda saab kaebajaga selles, et läbirääkimised

hankemenetluses ja selgituste küsimine on kaks erineva sisu ja ulatusega toimingut. Selgituste

küsimist ei saa võrdsustada läbirääkimiste keelu rikkumisega (vrd RHS § 45 ja § 52). Seega ei

välista RHS § 52 lg-s 4 nimetatud keeld hankemenetluses selgituste küsimist. Kohtu

hinnangul ei olnud hankijal siiski vajadust kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida, sest

pakkumise vastavustingimuste täitmiseks oli kaebaja dokumendid esitanud ning hankijal lasus

kohustus hinnata, kas nende alusel saab vastavustingimused lugeda täidetuks või mitte.

Kaebaja oli pakkumise ja selle lisades esitanud kogu vajaliku teabe hankes osalemiseks ning

asjaolu, et teatud RHAD tingimus võib osutuda kaebajale lõppastmes kahjulikuks ei tingi veel

vajadust küsida kaebajalt täiendavat teavet selle tingimuse täitmise kohta. Kuna määruse nr 88

puhul on pädevustunnistuste klassid hierarhilise iseloomuga, siis ei oleks kaebajalt

lisaselgituste küsimine ka mingit väärtust omanud, sest olenemata sellest, milliste tööde

tegemist hanke täitmine eeldas, ei oleks madalama klassi pädevustunnistus sarnaselt A-klassi

pädevustunnistusega RHAD-i mõttes kutsetunnistusega tase 6 samaväärne olnud ning ei

saanud vastavustingimuse täitmist kinnitada. Samuti ei olnud kaebajal endal keelatud esitada

RHAD tingimuste kohta hankijale enne pakkumise esitamist selgitavaid küsimusi ning

vajadusel RHAD tingimusi enne pakkumise esitamise tähtaja saabumist vaidlustada.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et hankijal ei lasunud praegusel juhul kohustust küsida

kaebajalt täiendavaid seisukohti pakkumise vastavuse hindamiseks ning tema

ärakuulamisõigust ei ole hankija rikkunud.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Reparo Ehitus Osaühingu kaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kuna kaebus jääb rahuldamata,

siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

3-24-3242

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

Tartu Halduskohtu põhjendused muudetud Tartu Ringkonnakohtu 6.03.2025 otsusega.