3-24-3247/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-3247

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3247

Määruse kuupäev ja koht

13.01.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i tuvastamiskaebus Põlva Vallavalitsuse vastu

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus tervikuna.

2. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja

nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X

Vastustaja: Põlva vald

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus

lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale ja vastustajale

kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse laekus 29.11.2024 X-i poolt esitatud kaebus tuvastamiseks, et Põlva

linnas Piiri tn 4 korterelamu rajamisel 1979. a ehitati vastavalt Põlva Rajooni RSN

Täitevkomitee korraldusega 7.02.1978. a kinnitatud elamu projektidokumentatsioonile

asfalteeritud tee elamu õuealalt lõunapoolse otsa kaudu avalikule teele (Piiri tänavale), aga

samuti tuvastamiseks, et kõrvalmaja (Piiri tn 6 korterelamu) korteriomandi seadmisel võeti

Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldusega nr 48-k Piiri tn 4 1979. a ehitatud asfalttee

ebaseaduslikult Piiri tn 6 katastriüksuse koosseisu.

Kaebuse kohaselt omab kaebaja korteriomandit Piiri tn 4 korterelamus. Kaebajal esineb

rehabiliteeriv ja preventiivne huvi tuvastamisnõuete halduskohtule esitamiseks.

Rehabiliteeriv huvi kerkib esile vajadusest kaitsta kaebaja kui Piiri tn 4 korterelamu ehitaja ja

teiste ehitajate au ja väärikust.

Kaebaja preventiivne huvi tuvastamisnõuete esitamisel seisneb vajaduses veenduda, et

26.02.1998. a Põlva Linnavalitsuse korraldusega nr 48-k võeti ebaseaduslikult Piiri tn 4

krundi koosseisust lõunapoolse asfalttee ja lõunapoolse niiskuskaitseriba vaheline elamumaa.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat

kõrvaldama kaebuses esinenud puudused 5 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest

arvates. Kohus selgitas kaebajale, et tal puudub isiklik põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse

esitamiseks (avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamiseks), kuna

vaidlus ei puuduta korteriühistu kinnisasja reaalosa, vaid puudutab kinnisasja mõttelist osa,

3-24-3247

mistõttu saab kaebaja korteriühistu liikmena kaitsta enda õigusi korteriühistu kaudu, mitte

isiklikult.

Sellisel juhul peab korteriühistu heaks kiitma kaebuse Põlva Vallavalitsuse korralduse

vaidlustamiseks, mille alusel võeti maja juures olev tee teise kinnisasja koosseisu. Ühtlasi

selgitas kohus kaebajale, et tähtajatu tuvastamiskaebuse esitamiseks tema kui ehitaja au

kaitsmise eesmärgil peab olema kohtule nähtav avalik-õiguslik suhe, mille jaoks on vaja

tuvastada tähtsust omavat asjaolu. Erameedias väidete kajastamine ja nende ümberlükkamine

ei käi avalik-õiguslikus suhtes.

3. Kaebaja esitas kohtule 1.01.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas kohtule,

et faktiliste asjaolude tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks edasises menetluses

riigivastutuse seaduse alusel (RVastS) § 1 ja § 4 lg 2 alusel.

Kaebaja palus tuvastada, et: 1) Piiri 4 korterelamu anti ekspluatatsiooni 1979. a vaegtöödeta;

2) Piiri 6 korterelamu anti ekspluatatsiooni vaegtöödega (ehitamata jäeti projektijärgne tee);

3) Põlva Linnavalitsuse ametnike toimingute õigusvastasus 1998. a veebruarikuus Põlva Piiri

6 45-korteriga elamu korteromandi seadmisel.

Tegemist on kaebaja maine kahjustamisega, mistõttu esineb kaebajal rehabiliteeriv huvi

kaebuse esitamisel. Tulenevalt korteriomandi- ja korterühistuseaduse § 37 lg-st 1 on kaebajal

õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid.

4. Kaebaja pöördus 2.01.2025 kohtusse täiendava pöördumisega ja täiendavalt selgitas enda

põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel järgmiselt:

1) tagada, et Eesti Vabariigi täitevõimu asutused tegutseksid rangelt Eesti Vabariigi

Põhiseaduse ja selle alusel vastu võetud seaduste alusel ja tagada õiguskindlus; 2) läbipääsu

puudumisel Piiri 4 katastriüksuse piires õuealalt avalikule teele ei võeta 1979. a ehitatud

korterelamut renoveerimisele ning pangad ei ole nõus andma laenu; 3) seoses läbipääsu

puudumisega kinnisvara väärtus langeb, kaotus on minimaalne; 4) haldusfirma survestab

korteriühistut õuealalt korterelamu põhjapoolse otsa kaudu olemasoleva gaasitrassi peale

Põlva, Piiri tänavale ühesuunalise tee ehitamisega. Tee on juba projekteeritud ja makstud üle

8000 euro; 5) Piiri 6 kortermaja on saanud nõusoleku parkla rajamiseks, mis tuleb kaebaja

maja põhjapoolse otsa seina lähedal. On oht maalihkele, tekib müra ja autode heitgaasid.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 ja lg 3 sätestavad, et kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

6. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele tervikuna.

7. Esmalt märgib kohus, et tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestab, et kaebusega võib

nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus

suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks et: 1) Piiri 4 korterelamu anti ekspluatatsiooni 1979. a

vaegtöödeta; 2) Piiri 6 korterelamu anti ekspluatatsiooni vaegtöödega (ehitamata jäeti

projektijärgne tee); 3) Põlva Linnavalitsuse ametnike toimingute õigusvastasus 1998. a

veebruarikuus Põlva Piiri 6 45-korteriga elamu korteromandi seadmisel. Tegemist on kaebaja

maine kahjustamisega, mistõttu esineb kaebajal rehabiliteeriv ja põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamisel.

3-24-3247

Eelnevast nähtub, et esimesed kaks tuvastamisnõuet on kaebaja esitanud kui faktiliste

asjaolude tuvastamiseks rehabiliteerival eesmärgil (faktilise asjaolu tuvastamine on vajalik

avalik-õiguslikes suhtes) ja kolmas tuvastamisnõue on esitatud Põlva Linnavalitsuse

26.02.1998. a korralduse nr 48-k osas preventiivsest huvidest lähtudes.

8. Kohtupraktikas on leitud, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise

kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS

§ 45 lg 2). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise

eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma

õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis.

Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib

tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku

õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli

vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske.1

9. Halduskohus on seisukohal, et tuvastamisnõuete esitamine faktiliste asjaolude

tuvastamiseks, et Piiri 4 korterelamu ekspluatatsiooni andmine 1979. a oli vaegtöödeta ja Piiri

6 korterelamu anti ekspluatatsiooni vaegtöödega (ehitamata jäeti projektijärgne tee)

eraldiseisvatena tuvastamisnõudena kaebaja rehabiliteerival eesmärgil pole lubatud.

Kohus on juba varasemalt selgitanud kaebajale, et erameedias kajastatud faktiväiteid

juurdepääsutee ehitamata jätmise kohta ei ole käsitletavad toimingutena avalik-õiguslikes

suhtes, mistõttu kaebaja rehabiliteeriv huvi lükata erameedias kajastatud faktiväited ümber ei

tulene avalik-õiguslikest suhtest. Avalik-õigusliku suhe iseloomuks on avaliku võimu kandja

olemasolu või eraisiku tegutsemine avalik-võimu kandaja poolt delegeeritud volitusel. Antud

juhul tegutsevad massimeedia (ajakirjandused ja telekanalid) väidetavalt kaebaja kohta

ajalehtedes ja telesaadetes faktiväidete avaldamisel enda nimel, mitte avaliku võimu volitusel.

Samas väärib tähelepanu asjaolu, et kaebaja ei saa isiklikult vastutada 1979. a korterelamute

ehitamisel teostamata jäänud ehitustööde eest. Avalikes huvides tuvastamiskaebuse esitamine

pole võimalik.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse

eelpoolnimetatud nõuete osas (faktilise asjaolu kindlakstegemine).

11. Isegi siis, kui nõustuda kaebajaga, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks korteriühistu

liikmena olemas isiklik kaebuse esitamise õigus (HKMS § 44 lg 1), ei ole tuvastamiskaebus

siiski lubatav.

Kaebuse põhjendust tulenevalt ei ole kaebaja muu hulgas rahul sellega, et Põlva

Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldusega nr 48-k võeti asfalttee Piiri tn 4 korterelamu krundi

koosseisust ära ja määrati Piiri tn 6 korterelamu krundi koosseisu koos seda ümbritseva

maaga. Võttes arvesse, et halduskohus kontrollib haldusorganite toimingute ja haldusaktide

õiguspärasust (HKMS § 4 lg 1) on vaidluse all olevaks haldusorgani tegevuseks, millega

kaebaja ei ole rahul, Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldus nr 48-k.

Selle korralduse õigusvastasuse kindlakstegemine on kaebajale vajalik enda õiguste kaitseks

RVastS alusel ja preventiivsest huvist lähtudes. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik

võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Järelikult,

1 RKHKo nr 3-19-2164/40, p 17.

3-24-3247

tuvastamiskaebuse esitamine eesmärgiga heastada rahalises mõttes kahjustatud mainet ei ole

tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 lubatav. Lisaks ei oleks kahju- või muu nõude esitamine

riigivastutuse seaduse alusel ilmselt perspektiivikas selle esitamise tähtaja möödumise tõttu

(RVastS § 17 lg 3).

Kohus selgitab muu hulgas, et Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k (kehtiva

haldusaktina) alusel maakatastri üksuste moodustamise tulemusena tekkinud kinnisasja või

selle osa, ei saa käsitleda ebaseadusliku valdusena RVastS § 4 l-s 2 sätestatud tähenduses.

12. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldus nr 48-k

on kehtiv haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 mõttes) ning selle õigusvastasuse

tuvastamine ei anna kaebajale mingisugust eelist muudes avalik-õiguslikes suhtes sh

naaberkinnistule rajatava parkla või muu rajatise osas näiteks ehitusloa vaidlustamisel.

Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k võimalik õigusvastasus ei lõpeta selle

haldusakti kehtivust, mis tähendab antud juhul seda, et naaberkinnistu 26.02.1998. a paika

pandud piirid jäävad kehtima ka siis, kui kohus tuvastab Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a

korralduse nr 48-k õigusvastasuse.

Juhul, kui parkla või muu rajatise ehitamisega piiratakse kaebaja kui korteriomaniku õigusi,

saab ta neid tõhusalt kaitsta väljastatud ehitusluba või projekteerimistingimusi kohtus

vaidlustades.

Tartu Maakohus tegi kohtuasja nr 2-23-17696 lahendamisel kindlaks, et kaebajal on olemas

reaalselt kasutatav juurdepääs oma kinnisasjale jala ja sõidukiga Piiri tn 6 kinnisasja kaudu

ning jala Piiri tn 2 kinnisasja kaudu. Juurdepääsu Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ei ohusta parkla

ehitamine sellel kinnisasjal. Seega, kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamisel ei

ole jaatav. Eelpoolkirjeldatu valguses ei eksisteeri kaebajal samuti põhjendatud huvi muude

faktiliste asjaolude tuvastamisnõude esitamiseks, kuna see ei saa aidata kaebajat enda õigusi

kaitsta muudes avalik-õiguslikes suhtes.

13. Kohus on seisukohal, et preventiivse huvi osas ei oleks hetkel võimalik prognoosida, et

Põlva vald hakkaks ümber mõõtma Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 katastriüksuste olemasolevaid piire.

Isegi siis, kui see juhtuks, ei oleks kohtu arvates kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine või

heastamine tavapärase järjekontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske. Eelnevast

tulenevalt ei tooks Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k õigusvastasuse

kindlakstegemine preventiivsel eesmärgil kaebajale mingisugust kasu, kuna oodata ei saa

analoogset haldusorgani tegevust tulevikus.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse Põlva

Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

15. Lisaks märgib kohus, et Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k peale

tuvastamisnõude esitamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 5) on möödunud 33 aastat tagasi.

Kaebuse põhjendusest on võimalik aru saada, et korteriühistut ümbritsevate teede ja selle

kinnistu piiride teema on kaebajale tuttav kui mitte varasemast ajast, siis vähemalt aastast

2005 (dtl 17).

Järelikult on vähetõenäoline, et kohus saaks ennistada Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a

korralduse nr 48-k peale möödalastud tuvastamisnõude esitamise tähtaega isegi siis, kui

kaebaja oleks seda taotlenud ja kaebajal oleks mõjuv põhjus kaebetähtaega ületamisel.

Tartu Halduskohus on 19.12.2024 määruses selgitanud kaebajale, et kaebajal (korteriühistul)

on õigus taotleda vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 möödalastud kaebetähtaja ennistamist. Selleks

on vaja esitada kohtule taotlus, milles tuleb märkida kaebetähtaja möödalaskmise põhjus

(HKMS § 71 lg 3). Kaebaja ei ole taotlenud möödunud kaebetähtaja ennistamist. Sellest

3-24-3247

tulenevalt ei ole kaebus lubatud, kuna kaebaja jättis kohtu poolt määratud tähtajaks puuduse

kõrvaldamata HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mistõttu ei vasta kaebus muu hulgas HKMS § 38

lg-s 5 sätestatud nõuete.

16. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)