2-11-17267/137 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-17267

Tsiviilasi

B. D. kohustustest vabastamise menetlus

Võlgnik

B. D. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada B. D. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Keelduda B. D. vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada B. D. usaldusisiku kohustustest.

4. Mõista välja võlgnikult B. D. riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas

476,4 eurot (sh käibemaks).

5. Menetlusabi kulu tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates määrusele lisatud makseinfo alusel. Makse tegemisel tuleb

märkida makseinfol näidatud personaalne viitenumber.

6. Avaldada teade B. D. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded pärast kohtumääruse jõustumist.

7. Edastada määrus pärast jõustumist Maksu- ja Tolliametile käesoleva määruse

resolutsiooni p-i 4 täitmise korraldamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohus kuulutas B. D. pankroti välja 19.12.2011 (dtl 176) Kohus lõpetas

20.11.2018 pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse (dtl 43). Kohus määras võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

Võlgnik pidi teostama vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma

kohustuste täitmise kohta üks kord aastas määruse jõustumise kuupäevast alates.

Esimese aruande esitas võlgnik 03.12.2019 (dtl 60), mida täpsustas 13.02.2020 korrektsel

vormil (dtl 69). Järgmised aruanded esitas võlgnik 06.12.2020 (dtl 309); 09.11.2021 (dtl

391); 11.12.2022 (dtl 447) ja 09.12.2023 (dtl 483). Aruannete kohaselt võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel ei töötanud ning võlausaldajatele väljamakseid

ei teinud. Tema sissetulekuks oli 250 eurot kuus, mis oli eraisikult saadav toetus.

20.11.2023 möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat.

09.03.2024 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks (dtl

504).

Kohus küsis võlgniku taotluse osas võlausaldajate seisukohad (dtl 512).

Võlausaldaja L. D. teatas, et on võlgniku kohustustest vabastamisega nõus (dtl 513).

Kohtutäitur K. P. teatas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel

võlausaldajale ühtegi väljamakset teostanud, mistõttu ei saa nõustuda võlgniku

kohustustest vabastamisega (dtl 515).

Võlausaldaja Swedbank AS palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole

üles näidanud initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita ning on rikkunud süüliselt

endal lasuvaid kohustusi (dtl 523).

21.11.2024 toimus võlgniku ärakuulamine (dtl 538-539). Ärakuulamisel selgitas võlgnik,

et tervislikel põhjustel ei suuda ta endale tööd leida. Võlgnik elab koos oma emaga, kes

kannab ka tema kulud.

25.11.2024 kohtunõude kohaselt tuli võlgnikul hiljemalt 20.12.2024 esitada kohtule

täpsed andmed ja tõendid selle kohta, mida on võlgnik teinud tulu teenimise võimaluste

leidmiseks alates 20.11.2018 ning miks need katsed on ebaõnnestunud. Samuti kohustas

kohus võlgnikku esitama arsti kirjalik selgitus või muu tõend selle kohta, millistel

asjaoludel ja millises ulatuses on võlgniku tervislik seisund piiranud või välistanud töö

tegemise (dtl 541).

Võlgnik vastas 06.12.2024 kohtunõudele (dtl 552-553). Vastusena on lisatud üksnes kaks

kuvatõmmist okidoki.ee portaalist, millest nähtub, et võlgnik on 01.10.2024 ja 24.11.2024

esitanud sooviavalduse kuulutuses märgitud töökohale kandideerimiseks.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg-st 2 lähtub kohus käesoleva

määruse koostamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioonist.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

2 / 4

möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

4. Võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Kohtule esitatud andmete põhjal ei

ole võlgnik kohustustest vabastamise kestel töötanud. Samuti ei ole võlgnik usutavalt

selgitanud töö leidmise võimatust. Võlgniku ärakuulamisel esitatud väited

terviseprobleemide kohta (dtl 538) on tulu teenimise takistatusega loogiliselt seostamata ja

tõendamata. Kohus andis võlgnikule võimaluse esitada tervisetõend selle kohta, millistel

asjaoludel ja millises ulatuses on võlgniku tervislik seisund piiranud või välistanud töö

tegemise (dtl 541), kuid võlgnik ei ole kohtule vastavat tõendit esitanud. Võlgniku poolt

pärast ärakuulamist esitatud kaks kuvatõmmist okidoki.ee portaalist, millest nähtub

võlgniku sooviavaldus töökohale kandideerimiseks, ei ole piisav tõendamaks võlgniku

aktiivset töökoha otsimist kohustustest vabastamise menetluse perioodil. Üks viidatud

sooviavaldustest on esitatud 01.10.2024 ja teine 24.11.2024 ehk pärast kohustustest

vabastamise menetluse 5-aastase perioodi lõppu, viimane neist alles pärast võlgniku

ärakuulamist.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik piisavalt pingutanud tulutoova tegevuse otsimiseks ning

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

5. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd

kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

6. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning on kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Võlgnikule oli teada kohustusest tegeleda tulutoova tegevusega.

7. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning

seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

kohustusi ja on kohustustest vabastamise võimaluse kaotanud.

8. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetab kohustustest vabastamise

menetluse (PankrS § 175 lg 1 ja 8). Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest

(PankrS § 172 lg 4 ls 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).

9. Kohus märkis 20.11.2018 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud (dtl 43, PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui

kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168,

§174 lg 1).

10. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse

menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest,

3 / 4

mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 20.11.2018

kohtumäärusega määranud hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 476,4

eurot (sh käibemaks) (dtl 43). Kohus mõistab välja võlgnikult B. D. riigi kasuks

riigipoolse menetlusabi kulud kogusummas 476,4 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik

4 / 4