2-24-130194/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-130194

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi G.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

1538,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

XXX 10617)

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post)

Kostja: G.U (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista G.U-lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhinõue 1154,39 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhinõue 25,61 eurot, intress 151,31 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 157,08 eurot.

4. Mõista G.U-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 1154,39 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1

kohaselt.

5. Jätta menetluskulud 84% ulatuses G.U kanda ja 16% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 335 eurot.

7. Mõista G.U-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 281,40 eurot.

8. Mõista G.U-lt B2 Impact OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu

Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-

toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ-i (hageja) hagi G.U (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 1180 eurot, intressi 151,31 eurot, viivise 157,08

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja nõue tuleneb hageja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, edaspidi krediidiandja)

vahel 11.11.2023 sõlmitud krediidilepingust 1814748162262, krediidilimiidiga 1200 eurot.

Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 41% aastas, krediidi kulukuse

esialgse määraga 48,54%, krediidi kogukuluga 2438,70 eurot.

Kostja arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx on krediit 1200 eurot väljastatud 11.11.2023.

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 45,61 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 20 eurot, intressi katteks 25,61 eurot.

Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt

kolme järjestikuse, see on 10.01.2024 (tagasimakse 61,08 eurot), 10.02.2024 (tagasimakse

60,39 eurot) ja 10.03.2024 (tagasimakse 57,13 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu hoiatas

krediidiandaja 11.03.204 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata

jätmisel või selle tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja

temaga sõlmitud lepingu üles 26.03.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei

likvideerinud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütles

krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles

26.03.2024 seisuga.

3. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete

vahendusel 21.11.2024. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 05.12.2024. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja

nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg

7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema

omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad

andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

7. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide

ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-21-13098, p 18).

8. Hageja on selgitanud, et laenutaotluste menetlemisel on laenusaaja teinud päringu

creditinfo.ee maksehäireregistrisse, rahvastikuregistrile, taust.ee-le ja Maksu- ja Tolliametile

ning on lähtunud kostja poolt esitatud infost.

Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotluse (dtl 43). Kahjuks ei nähtu laenutaotlusest, kelle

poolt, millal ning kellele on see esitatud. Lisaks ei ole võimalik selgeks teha, mida tähendavad

laenutaotluses eurodes märgitud summad. Seega ei nähtu kohtule, et hageja oleks laenusaajalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks üldse mingisugust infot kogunud.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute (kõigi lepingute) sõlmimisel on

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit

tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Võlausaldaja ei ole

pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega

kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja

kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte

alusel. Krediidiandja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta on saanud

laenusaaja väljaminekuid piisavalt põhjalikult kontrollida mõne muu andmebaasi kui laenusaaja

pangakonto alusel.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et krediidiandja on laenu andes

tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata,

rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

10. Lepingu sõlmimise ajal so. 11.11.2023 oli Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 4%. Seega oleks hagejal õigus

nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest.

11. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse. Kohus selgitab, et VÕS § 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb

sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu

on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

12. Lepingu nr 1814748162262 alusel sai kostja laenu 1200 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2023-10.11.2028.

Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale 08.12.2023 45,61 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa

katteks.

Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja viimane makse oli 08.12.2023, ning kostja pole

võlgnevust siiani tasunud on hageja nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt oli krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, mida krediidiandaja

on ka teinud, öeldes lepingu uuesti üles 26.03.2024 seisuga (dtl 115).

Kohus selgitab, et laenulepingut ei saa tagant järgi kehtivalt üles öelda alates 26.03.2024.

Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi kehtivaks

kättesaamisega (vt ka Riigikohtu 2-19-13673 p 25.5).

VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub

lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks

määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva

seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja

ei ole oma kohustusi täitnud üle aasta on põhjendatud lepingu ülesütlemine ilma täiendava

tähtaja andmiseta.

Seega loeb kohus lepingu üles öelduks alates 07.01.2025. Alates sellest ajast on muutunud

hageja kogu nõue kostja vastu sissenõutavaks.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

põhinõude 1154,39 eurot (1200-45,61) ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Kuivõrd hageja ütles lepingu üles kohtumenetluses ei ole hagejal õigust nõuda sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmist. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata.

13. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne

kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna

võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

sissenõudekulu 50 euro väljamõistmiseks.

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 16% ulatuses,

jätab kohus menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda.

15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315

eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Samuti on seadusega kooskõlas

hageja menetluskulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses.

16. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 335 eurot (315+20).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 281,40 eurot

(84%*335). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 281,40 eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik